Kell sai kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku seitsmenda septembri olulisemad päevasündmused, stuudios on Uku toom. Kohalike valimisteni on jäänud 40 päeva. Valimiskandidaatide nimekirjad on esitatud, kõige tihedam tuleb konkurents Tallinnas, aga tihedaks võitluseks läheb ka Kohtla-Järvel, Narvas, Võrus, Kuressaares. Piiril on pikad veoauto, järjekorrad reas ligi 200 autot, mis tähendab järjekorda paar ööpäeva. Piirivalve soovitab ületada piiri. Teispool Peipsi järve andis soovivad autobussifirmad reisijate edasiseks teenindamiseks nii riigilt dotatsiooni kui piletihinna tõstmist. Lääne-Virumaal on aga maakonnaliinide bussipileti hinnatõus otsustatud. President Arnold Rüütel jätkab riigivisiiti Türgis Ankaras avasta Eesti saatkonna uue hoone. Täna toimusid esimesed vabad presidendivalimised Egiptuses. Belgia veoautojuhid ähvardavad üleriigilise tee blokaadiga, kui valitsus ei võta midagi ette diislikütusehinna tõusu ohjeldamiseks. Eesti riigiasutustel on võimalus aastatel 2004 2006 saada Euroopa Liidult infotehnoloogiaprojektide teostamiseks 130 miljonit krooni lava taga kõik abisoovijad jõudma selle aasta jooksul hanke lepinguteni. Eesti esitas USA ametliku abipakkumise kukkunud helikopteri vraki, ülestoomine läks maksma 530000 krooni. Eesti muusikaakadeemias esitleti täna peatselt oma seitsmekümnendat sünnipäeva tähistava maailmakuulsa helilooja Pärdi loomingule pühendatud raamatut Arvo Pärt peeglis. Selle kaalukamaks osaks on helilooja enda, mõtled oma muusika. Kompositsiooni kohta. Tähistatakse Tallinn Kotka sõprussuhete viiekümnendat aastapäeva Kotka raamatukogule kingiti sel puhul Tallinna poolt mahukas kogu. Tänasest hakkas raadio pakkuma emm uudisteteenust kas kõige värskemat või ka suvaliste kuni viie päeva vanuste uudiste kuulamist telefoni abil. Ilm läheb pilvisemaks, kohati võib vähest vihma tulla. Sooja on öösel 10 kuni 17, päeval 18 kuni 24 kraadi. Ja nüüd kõigepealt pikemalt sellest, et kohalike valimisteni jääb 40 päeva. Eile õhtuks esitati valimiskomisjonidesse kandidaatide nimekirjad, kuigi praegu neid kontrollitakse. Lõplikud andmed selguvad esmaspäevaks ja on loomulikult huvitav kohe esialgsed andmed ja kandidaatide arv välja tuua. Pealinnas linnas on konkurents kõige tugevam 63-le volikogu kohale kandideerib 1141, soovijad seega 18,1 tahtjat kohale. Siin on kandideerimas suur osariigi tipp-poliitikutest ja pikk nimekiri Res Publical 270. Tipp-poliitikutest kohe nii palju, et valimistel on otsustanud mitte kandideerida kaheksa parlamendile igati ülejäänutest kandideerib Tallinnas ligi pool ja ei kandideeri siis Tarmo leinata. Jaanus Rahumägi, Jaanus Jaak Allik, Tiit Tammsaar, Janno Reiljan, esimesed kaksis, endised respublikaanid, ülejäänud rahvaliitlased, samuti ei kandideeri keskerakondlased Olev Laanjärve, Evelyn Sepp. Ka veel siis kandidaatidest või kandidaatide arvust. Tartus on 49-le volikogu kohale 394 tahtjat, seega kaheksa kandidaati kohale. Ka siin on pikim nimekiri Res Publical 86, nii et saab näha, kas kvantiteet kasvab kvaliteediks. Oma 31 liikmelisse volikokku pürib 800 290 inimest ehk 9,4 inimest kohale. Kohtla järvel võtab valimistest osa kaks valimisliitu, kuhu on koondunud eri parteide esindajad. Praegugi linnas võimul olevate keskerakonna ja Eestimaa ühendatud Rahvapartei liikmetest koosnev valimisliit, usaldus ja valimisliit ühtsus. Isamaaliidu Res Publica, Rahvaliidu, Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Reformierakonna esindajad 21 liikmelisse volikokku soovib 235 tahtjat 11,2 inimest kohale sest Kohtla-Järve volikogu muutub väiksemaks. Praegu on 35 liiget pärast valimisi 21 Pärnus 30 kolmeliikmelisse volikokku 259 soovijat seitsme kohaga kaheksa kohale Viljandis 20 seitsmeliikmelisse volikokku 187 kandidaati 6,9 on siis konkurents Jõgeva 19 liikmelisse volikokku 131 Ühest 6,9, samuti paide 21 liikmelisse linnavolikogus. See 119 inimest on siis ühele kohale. Pess kuus inimest, rapla 20 liiki, 25 liikmelisse volikogusse 107 inimest ehk 4,3 inimest ühele kohale põrus 21 liikmelisse linnavolikokku 195 soovijat, 9,3 on konkurents Kuressaare 21 liikmelisse linnavolikogusse 199 soovijat 9,4 kandidaati ühele kohale lubas seitsmeteistkümne liikmeline volikogu 81 soovijat konkurentsi 4,8 Haapsalus 21 kohta volikogus kandidaate 137, konkurents 6,5 jõhvi volikogus 21 liiget, soovijaid 150, konkurents oma üks, Kärdlas volikogus 15 liiget, soovijaid 45, kolm inimest kohale ja lõpuks kas 21 inimest volikogus 133 inimest, sest ehk 6,3 ühele kohale ja mõned teated ka erakondadest. Rahvaliit paneb kohalikel valimistel välja 174 nimekirja kokku pea 3000 kandidaati. Ja nagu ikka osaleb erakonna liikmeid ka valimisliitudes. Isamaaliit läheb välja 95 erakonna ja 39 valimisliidu nimekirjaga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond esitas 54 kandidaatide nimekirja ja Keskerakond tuleb välja 169 nimekirjaga. Praegu puuduvad andmed siis veel suurematest parteidest Res Publica ja Reformierakonna kohta. Nii palju valimiste teemadel. Nüüd tänaste sündmuste juurde. Taas on taas piiriületusprobleemid, sedakorda veoautodel sellest nüüd, Jüri Nikolajev. Narvas seisab piirijärjekorras praegu ligi 200 veoautot. Veokid on ummistanud piiriületust reguleeriva aktsiaseltsi Transservis-N ooteplatsi. Järjekord ulatub mõni kilomeeter üle linna piiri. Kirde piirivalvepiirkonna ülem Roland Peets peab olukorda kummaliseks. Täna on Eesti idapiiril tekkinud natukene kummaline olukord, kus kõik veoautod tahavad piir ületada millegipärast ainult Narvas. Arvestades seda, et Narva piiripunkt on niigi väike, töötab oma võimsuse piiril, siis loomulikult tekivad järjekorrad ja tänaseks on järjekorras tsirka 200 autot, mis tähendab seda, et, et järjekord piiriületaja jaoks on paar. Ööpäevasõiduautode järjekord on tingitud eelkõige bensiinihindadest Venemaal ja meil, kui jutt on just kaubaautodest. Milline olukord on teises piiripunktidest, mis on Eesti-Vene piiri peal? Ma võtsin ühendust mõlema piiripunkti ülem, aga ja see oli kuskil paar tundi tagasi ja selle hetkeseisuga nendes veoautode piiriületusjärjekorrad puudusid. Transiittranspordi liikumist läbi piirdelinna korraldab linnakapitalil põhinev aktsiaseltsi Transservis-N. Selle direktori Vladimir Marshi sõnul on piiri ületavate sõidukite arv võrreldes mullusega suurenenud kaks korda. Päevase ületab Narva piiripunkti ühes suunas kuni 140 veo ja 750 sõiduautot. Viimaste Venemaa reisi põhieesmärk on odav kütus ja siin pole minu arvates midagi parata. Kaubaautosid aga meelitavat Narva hea tootetingimused ja eestipoolne tasuta piiriületus. Samas ei jõua Shui sõnul Ivangorodi tolliteenistus eestlaste läbilasketempole järgi. Eesti piirivalve on samuti uurinud Narva piiripunkti omistamise põhjusi jätkab Roland Peets. Esiteks on see, et, et täna millegipärast autojuhid peavad üheks paremateks korras olevateks teedeks just Narva ja Peterburi vahelist lõiku, mis tingib seda, et kõik tahavad tulla Narva ja teiseks on see, et piiripunktid ju, kuskohast kaup läbi läheb, ei otsusta mitte autojuht või? Väidetavalt otsustab siis kaubasaatja deklarant ja tema juba deklareerib autoks missugustes piiripunktidest läbi minna. Piirivalve andmeil on viimase ööpäeva jooksul täheldatud ka raskeveokite järjekorra liikumist Narva tänavatele, praeguseks on aga kogu järjekord rivistanud linna piirile. Piirivalve palub sõidukijuhte liikumiseks Venemaale kasutada Lõuna-Eesti piiripunkte. Jüri Nikolajev Eesti Raadio Narva stuudio. Transporditeemadel ka jätkame ka veidi teises laadis Viljandis soovivad bussifirmad tõsta piletihinda Pireti risti teemakäsitlus. Homseks on Viljandi maavanem Kalle Küttis kokku kutsunud erakorralise maakonna ühistranspordikomisjoni istungi, kus on arutluse all võimalik sõidukilomeetri tariifi tõstmine seoses kütusehinna kallinemisega. Praegu on Viljandimaal sõidukilomeetri tariifiga 63 senti. Kilomeetril minimaalseks pileti hinnaks on kuus krooni. Aktsiaselt Trevori reiside juhataja Margo Järvekülg ütles Eesti Raadio uudistele, et firma ei näe põhjust piletihinnatõusuks. Nende arvates võiks seada sõidukilomeetri tariif. Samaks. Lahendus näeb Margo Järvekülg riikliku dotatsiooni koheses suurendamises bussifirmadele. Kolm nädalat tagasi aktsiaselts mulgi reisid tegevjuhi ametikohale asunud Madis Lepp ütles Eesti Raadio uudistele, et juba alates selle aasta märtsist on kütus kallinenud ligi kaks korda ja bussiomahinna kilomeeter on tõusnud 20 kuni 40 senti. Madis Lepa arvates oleks nii reisijatele kui ka bussifirmadel lihtsam riikliku dotatsiooni tõus. Ja eks siis peale selle dotatsiooni tõusu on ta siis 20 miljonit või mis ta on, eks peale seda on tarvis teha nagu uued arvutused ja vaadata, et palju tuleb sõidukilomeetri hinda tõsta ja ta vee peale ja ilusti edasi teenindada ja et oleks võimalik ka firma arengus natukene investeerida. Aktsiaselts Taisto liinid tegevjuht Urmas Saaremets ütles Eesti Raadio uudistele, et praegu on Viljandimaa sõidukilomeetri tariifid madalamad kui naabermaakondades. Nii et peaks seda tõstma, kui ka riikliku proportsioone dotatsiooni juurde saada ja pärast võiks piletitulu nagu sama piletihind, see nagu ei ole reaalselt võimalik mingilgi moel neid suuri kulusid katta, siis oleks vajalik ikkagi piletihinna tõstmine ka ja arvestasime siis nüüd võib-olla 70 sendini, siis. Erinevalt kaugliinidest on maakonnaliinidel bussipileti hinna tõstmiseks vaja maavalitsuse luba. Bussisõitjatele peab muudatustest teatama kuu aega ette Piret rist, Viljandi. Võrdluseks võib öelda, et Lääne-Viru maavanema korraldusega kehtestatakse alates 15.-st septembrist avaliku teenindamise lepinguga seotud vedajatele maakonnaliinide liin kilomeetri kõrgemaks tariifiks 73 senti. See kehtib 10 kilomeetrise sõidu kaugusele ja alates sõidu kaugusest 21 kilomeetrit, Onlin kilomeetri kõrgem tariif 62 senti pileti miinimumi maakonnaliinidel seitse krooni. Maakonnavedajate taotlus, millega nad maavalitsuse poole pöördusid, jäi vahemikku 73 kuni 75 senti kilomeetri kohta. Praegu kehtiv lubatut kõrgem tariif on 62 senti ja miinimumpileti hind viis krooni. Hinnatõusu taga on asjaolu, et kütuse hind on tõusnud lastaga umbes 60 protsenti. Vedaja kuludes on kütuse osakaal umbes 30 protsenti. Need on Lääne-Virumaal. Põhjendused Viljandi põhjendusi kuulsite president Arnold Rüütli riigivisiidi käigus alati Türgis Ankaras Eestis saatkonna uus hoone. Mall Mälberg jätkab. Eesti saatkond avati Türgis 2001. aastal, esimene asjur oli Heikki Koort. Tema vahetas 2003. aastal välja Linda Kolk ja 2004 tuisu saadik Märt Volmer. Saime telefonile saatkonna esimese sekretäri Linda Kolgi, et küsida, kuidas uue saatkonna avamine läks. President Rüütel oli jaa, saatkonna avamisele tuli ka Türgi välisminister Abdullah, küll hetkel me tegeleme visiidiga ja selle järel me hakkame kohe kolima uude saatkonda sisse. Meil on uus maja rendipind küll, aga omaette täiesti ja mis on kindlasti väga oluline, seal on head tingimused. Konsulaartööks loodud Türgi kodanikud on viisa kohustuslikud eesti suhtes. Kas on olnud viisavabadusest juttu? Teatud mingisuguseid soove on kindlasti olnud aga praegu ei ole me veel nii kaugele jõudnud. Kui kaua aega võtsid need eeltööd, et Eesti saaks uue saatkonna? No neid mõtteid on ikka juba mitu aastat heietatud ja vajadus oli, aga üks suur probleem oli, et meie saatkond ei vastanud õieti turvanõuetele ja see sundis neid natukene kiiremini tegutsema otsima. Hakkasime uut saatkonda eelmise aasta lõpus ja no neid on ta valmis peaaegu. Eestit Türgi suhetest pole just palju teada, küsisime Linda Kolgi käest ka nende kohta. Tema sõnul on need kogu aeg head olnud, kuid majandussuhted on varju jäänud. Praegu meil on käimas Justin Andrus seminar, Türgi Eesti majandussuhted on suhteliselt tagasihoidlikud ja praegu meil on siin kaasas 11 liikmeline majandusärimeeste delegatsioon, kellele me üritame natukene Türgi majandusolukorda tutvustada ja võib-olla neile ka natukene suhteid leida. Kuidas on arenenud Eesti ja türgi kultuurisuhted? Kultuurisuhted olid algul suhteliselt tagasihoidlikud, kuid sel aastal on olnud õige mitmeid üritusi. Kevadel käis antaalias laste tantsurühm sõleke. Selle järel oli Ankaras koorifestival Käis, ellerhein ja vanalinna segakoor ning juulis oli pursas rahvusvaheline rahvatantsufestival, kus osaled tantsuansambel Sõprus ja tulevikku vaatame üsna optimistlikult. Kui ärisuhetest rääkisime, siis täna riigivisiit jätkus ja delegatsioon sõitis Ankarast Istanbuli, kus delegatsiooni liikmed osalesid ka Türgi Eesti äriseminaril, mis oli korraldatud Türgi välismajandussuhete komitee poolt. Nüüd aga jätkame aasta olulisemate välisuudistega ja Tarmo Maiberg. Egiptuse esimestele vabadele presidendivalimistel peaks võitma praegune riigipea Hosni Mubarak. Jaoskonnad avati kell kaheksa hommikul. Juba on tulnud ka teateid mõningatest rikkumistest. Sõltumatut infot rikkumiste kohta ei ole, sest president Mubarak ei lubanud vaatlejaid valimisi jälgima. 77 aastane riigipea asub arvatavasti siis viiendat korda kuue aastasele ametipostile. Valimistele registreeris 23 miljonit egiptlaste riigis elab 72 miljonit kodanikku. Euroopa Liidu riigid andsid oma ametliku heakskiidu Hiinaga seotud tekstiilitoodete tüli lahendanud peale tüli tõttu piiridele kogunenud riided lubatakse kauplustesse ehk juba järgmise nädala keskel. Rõivatööstuse pärast muretsevad Lõuna-Euroopa riigid nõudsid Hiina toodangule piiranguid. Jaemüüjate eest seisnud Saksamaa ja Põhjamaad olid karmide piirangute vastu. Alates juulikuust on tüli pärast seiskunud. Kaupade sissevedu piiril ootab luba umbes 88 miljonit rõivatüki. Osa neist lubatakse Euroopasse sel aastal. Piirangu kvooditõstmisega osa võetakse vastu järgmise aasta limiidist. Euroopa parlament lükkas konservatiivide ja liberaalide toetusel tagasi seaduseelnõu, mis kohustaks tööandjaid kaitsma oma töötajaid päikesepaiste eest. Niinimetatud päikesepaiste punkti eelnõust väljavõtmise poolt oli 397 ja vastu 260 saadikut. Kuidas töötajaid päikesekiirguse vastu kaitsta, jääb seega iga liikmesriigi otsustada. Algselt loodi seadus selleks, et piirata töötajate viibimist laserkiirte keevitusleegi ja ultraviolettlampide juures. Eelnõu koostanud Euroopa komisjon otsustas aga lisada veel piirangu päikese käes viibimiseks. Eelnõu kriitikute sõnul sunniks seadus ülemusi oma töötajaid lastena kohtlema. Näiteks tuleks müüri ladujaid kohustada särki kandma ning ettekandjad oma dekoltee kinni katma. Eelnõu toetajate väitel kaitseks seadus õues töötavaid inimesi võimalikku nahavähi eest. Belgia veokijuhid ähvardavad blokeerida teed, kui valitsus ei võta midagi ette diislikütusehinna tõusu ohjamiseks. Transpordiliidu esindaja sõnul ootavad nad ära Ministrite reedese kohtumise ning kui midagi konkreetset ei otsustata, alustatakse teede blokeerimist esmaspäeval. Esialgu ei täpsustanud veokijuhtide esindaja, kus blokaad toimub. Viimati korraldasid veokijuhid protestiaktsiooni kõrgete kütusehindade vastu 2000. aastal. Blokaad halvas riigi peaaegu täielikult. Ukraina president Viktor Juštšenko nimetas oma uueks personaliülemaks Oleg Rubatšuki, kes oli seni asepeaminister, teatas presidendi pressitalitus. Juštšenko senine personaliülem Oleksandr Syncheco astus möödunud nädalavahetusel ootamatult tagasi, põhjendades sammu ulatusliku korruptsiooniga valitsuse juhtliikmete hulgas. Tema süüdistused on seadnud presidendi silmitsi oma seitsme ametniku esimese suure poliitilise kriisiga. Eesti esitas täna Ameerika Ühendriikidele ametliku abipakkumise, aitamaks likvideerida orkaani Katrina tagajärgi. Selles sisaldus ka meeskonna üksikasjalik kogemuste ja oskuste kirjeldus. Eesti pakub orkaani tagajärgede likvideerimiseks. 10 liikmelist päästjana on ta meeskonda, juhib staabiohvitser päästeametist. Ülejäänud meeskonna liikmed on eri valdkondade logistikaeksperdid. Veel üks uudis selle orkaani kohta. Välisministeerium on saanud vaata ühest New Orleansis olnud Eesti kodanikust, kes lahkus orkaani Katrina eest õigel ajal. Tegemist on seal õppinud noormehega ja teise õnnetuse teemadel. Tallinna lahes veel alla kukkunud Copterline'i helikopteri vraki merepõhjast ülestoomine läks maksma 534398 krooni ja selle tasumiseks taotleb majandusministeerium raha valitsuse reservist. Valitsus arutab seda taotlust homme. Aga aastatel 2004 2006 võivad Eesti riigiasutused vaata Euroopa Liidu struktuurifondidest infotehnoloogiaprojektide teostamiseks 130 miljonit krooni. Riigi infosüsteemide arenduskeskus andis ülevaate esitatud taotlustest ja kohal käis Vallo kelmsaar. Et riigiasutustele omafinantseeringu nõuet ei olnud, esitati taotlusi väga aktiivselt, kokku laekus neid 48, esitajaks ministeeriumid, riigiametid, maavalitsused ja teised. Kõrvale jäi 19 vähemalt üks neist, nimelt Eesti kõrgkoolide sisseastumise infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine on juba ka välja makseni jõudnud ning süsteem ise kasutusel, ütles riigi infosüsteemide arenduskeskuse osakonna juhataja Margus püüa. Sel aastal oli võimalus ülikooli avaldus teha läbi selle süsteemi. Loomulikult on seal natukene töid teha ja valmista siis lõplikult tuleks novembrikuus saama. Heaks kiideti ka rahataotlused näiteks digitaalse terviseloo ravijärjekorra, registratuuri ja digiretsepti juurutamiseks, paberivabaks asjaajamiseks, autoregistrikeskuses e teenuste loomiseks, politseis, rahvastikuregistri tarkvara täiendamiseks ja pereregistri loomiseks. Rahvastikuregistrile on kavas juurde ehitada inimesele vajaminev osa, ütles siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Tegelikult tähendab siis seda näiteks, et kui laps sünnib, siis ei pea minema ametniku juurde, vaid on võimalik elektrooniliselt avaldus saata ja ka vastus saada. See on üks pool ja teine asi on tegelikult väga palju riigis liigub infot ühest asutusest teise, tegelikult mis kuskil arvutis juba oli, lüüakse uuesti paberi peale, siis paberi peal, tuues registrisse. Et riigi infosüsteemid hakkaksid koostööd tegema, on üks projekti, osa info tuleb registrisse automaatselt ja läheb välja automaatselt inimest vahel ei ole. Muudatused rahvastikuregistris peavad valmis saama 2007. aasta sügiseks ja Enel pungas sõnul tõenäoliselt vabandan, et kõnealune Euroopa Liidu toetusraha on ette nähtud aastateks 2004 kuni 2006 peavad kõik abisaajad veel selle aasta jooksul jõudma hankelepingute nii. Kogu protsess on veninud, see on häiriv ja annab tulevikku silmas pidades õppetunni, tunnistasid riigi infosüsteemide arenduskeskuse osakonnajuhatajad Riho Oks ja Margus püüa. Täna riigis IT vahendite planeerimise või nende projektide kavandamise protsess on enamasti välja näinud sellisena, et kui eelarves raha ei ole, aga see siis hanget välja kuulutada ei saa, mis tähendab, et enamasti tegeleti raha hankimisega, raha käes, on, siis hakati mõtlema, mis ma sellega teen. Kuigi Euroopa liit siin eeldas natukene teistsugust lähenemist, et enne, kui raha küsitakse, on need projektid hästi tõsiselt läbi töötatud tegemise ajal. Väga paljud võtsid seda asja suhteliselt lihtsalt, et taotleme millegi peale. Ja kui me tegime ettepanekuid, siis öeldi, et ah, ei ole vaja. Ja kui tänaseks on soetatud näiteks rohkem arvuteid ja konservitud ainult sellele, millele sa taotlesid, siis sinna arvutitesse midagi muud ka paigaldada ei tohi, sellepärast et siis kohe Euroopa Liit sureb ära. Aga see tuleb siis ise kinni maksta. Siin, ütleme, selles mõttes on meil arenemise tee päris palju, et olla nagu projektide raha küsimisel märksa paremini ette valmistatud. Eesti muusikaakadeemias oli täna suur pidu, esitleti Arvo Pärdi loomingust inspireeritud kahte kultuuriteost artiklite kogumikku Arvo Pärt peeglis esimest DVD DVD-le jõudnud dokumentaalfilmi heliloojast esitlusega tähistati Pärdi peatselt seitsmekümnendat sünnipäeva ja Mall Mälberg käis kohal. Esimene mahukam käsitlus, mis Arvo Pärdi ja tema muusika kohta Eestis ilmub, pole tegelikult originaalteos, vaid tõlge itaalia muusikateadlase Enzo restania kogumikust Tiina Mattiisen. Eesti entsüklopeediakirjastuses peab seda teatud mõttes sümboolseks, sest stardi eemalolek Eestist oli väga sügav. Enso Estonia korraldab Torinos muusika festivali septembri muusika, kus tal on igal aastal üks nüüdisheliloojast, kelle põhiliselt antakse välja ka artiklikogumik. Ja kuna Arvo Pärt oli eelmisel aastal festivali helilooja, siis ilmus ka raamat ja tegelikult lihtsalt kaks ideed ristusid sellest Eesti muusika. Infokeskus tahtis teha oma raamatut Arvo Pärdi juubeliks koostöös helilooja endaga. Aga helilooja, kes teadupärast ei armasta väga intervjuusid anda, ütles, et ta on ühe väga pika ja põhjaliku intervjuu just andnud ja raamat on ilmumas. Tema soovitaks seda kui parimat võimalikku varianti. Tagasihoidlik Arvo Pärt ise ütleb, et hoopis teised mehed tulid mõttele Enso restaniot tõlkida, aga ta kogumikuga rahul. See idee tuleb tegelikult ju kahelt mehelt heliloojate liidust Reinerilt ja Krigulilt. Nad tahtsid midagi välja anda Eesti muusika päevadeks selle aasta aprillis ja siis meil ei olnud mingisugust muud võimalust nii kiiresti leida, kui, kui võtsime selle just äsja itaalia keeles ilmunud. Ma arvan, et see on kõige parem lahendus, sest see on väga huvitava sisuga, sellepärast et see on väga mitmekülgselt lähenetud minu muusikale. Ja seal on võib-olla esimesed kõige tõsisemad analüüsi üldse tintinnabuli-tehnika kohta. Ja hästi palju intervjuusid ka, nii et siin ei ole mingit kahtlust, et see raamat pidi tulema. Raamatus on Tiina Matiiseni sõnul hästi palju Pärti ja ka esimesed tõsised katsed määratleda Arvo Pärdi stiili. Me saame sealt Arvo Pärdi kohta päris palju teada puut ja mitte ainult vaata, vaid ka näha, sellepärast et kui Itaalias ilmus lihtsalt artiklikogumik, siis meie oleme lisanud esiteks kaks artiklit, Toomas Siitan saale kareda artikli, nii et see ei ole siiski päris ilma Eestit ja see raamat ja oleme lisanud arvukalt fotosid ja mis on minu meelest eriti väärtuslik. Kaheksa värvilehekülg. Arvo Pärti, käsikirjavihikutes, kus me näeme kuidasmoodi, tema teosed sünnivad. Filmistuudio F, seitse näitas esitlusel ka valitud osi DVD-le jõudnud dokumentaalfilmist 24 prelüüdi ühele Foogale, mis sisaldab kolme aasta jooksul filmitud hetki helilooja elust. Kotka raamatukogule üle mahuka raamatukingituse see sisaldas nii kaasaegset eesti kirjandust kui eestikeelset entsüklopeediat, list kirjandust. Tegemist on Kotkale väga vajaliku kingitusega. Sealkandis elab väga palju eestlasi ja ka väga palju eesti keelt oskavat soomlasi. Tallinna delegatsiooni kohtumisel Kotka linna juhtidega kõneldes abilinnapea Kaia Jäppinen Tallinna püüdlustest saada 2011-le sel aastal Euroopa kultuuripealinna tiitel. Teatavasti täitub tänavu sügisel viiskend Tallinna Kotka vaheliste sõprussuhete algusest ja seda tähistatakse kotkas mitmete pidulike üritustega. Raadio hakkas tänasest pakkuma emm uudisteteenust, mis võimaldab kuulata kõik Eesti raadio uudiseid telefoni abil lühinumbrile, jah. Üks, kuus, kuus, kuus, üks saab helistada kõigist Eesti mobiilsidevõrkudest ja lauatelefonidele ning valida pääl menüü abil sobival päeval kõlanud uudistesaade. Uudised on arhiveeritud kuni viis päeva, teenuse hind on 4,7 krooni minuti eest. Emmuudiste tehnilise lahenduse töötas välja mobiilsidefirma provokum ja ilm on eeloleval ööl vahelduva pilvisusega, kohati võib vähest vihma sadada, saju tõenäosus on suurem Lääne-Eestis. Puhub edelatuul viis kuni 10, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Sooja on 10 kuni 15, rannikul kuni 17 kraadi. Homme päeval püsib vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada vähest vihma. Puhub edelatuul viis kuni 10, rannikul kuni 16 meetrit sekundis. Sooja on homme 18 kuni 24 kraadi. See oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.