Tere õhtust, kell sai kuus. Meeste raadiouudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast kaheksandast septembrist. Toimetaja Mall Mälberg. Valitsus kiitis heaks loogilise maksureformi esimese etapi ja otsustas õlitootja Weroli maha müüa. Peaminister Andrus Ansip ütles ka, et Eesti ei pea õigeks siduda Eesti-Vene piirileppeid ning Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise viisasüsteemi lihtsustamist. Riigikogu liige, endine siseminister Ain Seppik nõuab kaitsepolitseilt aru dokumentide lekkimise kohta riigiasutustest, eriti välisministeeriumist väitel lekitatakse dokumente sisepoliitiliseks võitluseks. Välisminister Urmas Paet avaldas kahetsust hetke üle. Opositsiooni nõuab peaminister Andrus Ansip, pilt haridus ja teadusminister Mailis Repsi ametist vabastamist. Eesti tervishoiusüsteemi rahastamist tuleb muuta, tõdeti Tallinnas tervishoiufoorumil. Arstide hinnangul tuleks oma osalust suurendada just riigil, kuna riigipoolne huvi annab kindlustundega meedikutele. Aasta ja tervisehoiusõbra tiitli sai tänavu maris jäse. Rahvas aga ei ole EMORi küsitluse järgi tervishoiusüsteemiga rahul, iseäranis pikkade järjekordadega arsti juurde ja haiglakohtade nappusega. Tartus algas kolmas juhtimiskonverents, seekord on kõne all, kuidas organisatsioon juht peaks käituma, et olla korraga nii paindlik kui tegus ja kuidas viie aktiivsemat tööstiiliga alluvateni Tallinnas korrald läheb. Spordikeskuses jõuab Rahvusooper Estonia ja Tampere ooperi koostöös lavale. Verdi ooper Othello. Välismaalt. Ukraina president Viktor Juštšenko teatas täna keskpäeval, et vabastab ametist senise valitsuse eesotsas peaminister Julia Timošenko. Ka USA palus NATO-lt, et allianss aitaks toimetada Euroopa Lätis organis laastatud osariikidesse. Homme on meil pisut pilves, enamasti kuiv ilm. Sooja tuleb 17 kuni 22 kraadi. Alustame valitsuse tänastest otsustest. Valitsuse pressikonverentsil käis Vallo kelmsaar. Valitsus otsustas vähendada rapsitöötlemisega tegeleva riigile kuuluva ettevõtte Werol aktsiakapitali 45 miljoni krooni võrra ning Weroli avalikul enampakkumisel võimalikult kiiresti maha müüa. Konkreetseid müügitingimusi veel ei määratletud, kuid põhimõtteliselt küll, ütles peaminister Andrus Ansip. Tema sõnul ei saa kahjumiga töötava ettevõtte hind olla väga kõrge. Me oleme huvitatud sellest, et Werol töötaks edasi. Müügitingimustes peaks kindlasti olema täiendavate investeeringute nõue, me oleme rääkinud praegu sellisest nõudest 30 miljoni krooni ulatuses. Müügitingimustes peaks kindlasti olema ka Nonii esitamise kohustus. Täna me rääkisime, see äriplaan peaks olema tehtud järgmise kolme aasta peale ja ei tohiks olla selliseid tingimusi, mis eelistaks ilmselgelt mingit huviliste gruppi. Peaminister avaldas lootust, et Weroli konkreetsed müügitingimused valitsus läbi vaadata nädala pärast. Täna aga kiitis valitsus veel heaks seaduseelnõu, mida keskkonnaminister Villu Reiljan nimetas ökoloogilise maksureformi esimeseks etapiks. Valitsus võttis arvesse nii kavandatavate maksumuudatuste majanduslikku kui sotsiaalset mõju ja lisaks keskkonnatasude suurenemisele on seaduseelnõus ka muud uut. Kui muidu oli kohaliku omavalitsuse riigi määratlaste põlevkivi kaevandamisel läks 70 protsenti või alla ühe, 30 protsenti reisile, siis õige kontroll olnud seisukohal kogu aeg, et tegelikult peaks kõigile kõigile minema, saime juhis vanadusse ja kuna seal on kuhjuvad keskkonnaprobleemid, siis praegu on otsustatud jää 50 50 mille tõttu mingil juhul kohaliku omavalitsuse tulubaasi vähenesest hind lihtsalt tõuseb. Nii palju. Keskkonnaminister tõdes, et jääb siiski omavalitsuse otsustada, kas kasutada keskkonnatasudest laekunud summa keskkonnaprobleemide lahendamiseks või muuks otstarbeks. Olulisemaks kui valitsuse tänase istungi otsuseid pidas aga peaminister Ansip ühe välispoliitilise küsimuse selgitamist. Ajakirjandus on vääralt käsitlenud Eesti positsioone Euroopa Liidu ja Venemaa läbirääkimistel viisanõuete lihtsustamise ja illegaalsete pakkujate tagasivõtu lepingu osas. Tagasivõtuleping on ära unustatud ja seetõttu tehtud valed järeldused, ütles Ansip. Viisalihtsustus ja tagasivõtuleping ja need on koos käsitletavad ja loomulikult kõik Euroopa liikmesriigid on huvitatud sellest, et ka Venemaal oleks kohustus võtta tagasi illegaalseid riigis viibijaid. Kui nad on tulnud Venemaalt. Viisalihtsustuse ei tähenda Ansipi sõnul täieliku viisavabadust vaid Eesti kodanike jaoks näiteks Venemaa viisa saamise kiirenemist ja muud positiivset. Praegu on aga jutt vaid teatud kategooria diplomaate puudutavatest meetmetes, selgitas peaminister ja lisas, et mingil juhul ei kavatse Eesti avaldada Venemaale selles kontekstis survet piirilepingute ratifitseerimiseks. Miks me peaksime seda tegema, kuidas Eesti huvides on ainult? Me tahame kuskil midagi muud vastu saada. Aga põhimõtteliselt eraldiseisvana viisalihtsustuse tagasivõtulepingule vastu seismine ei saa teenida Eesti vabariigi huve. Ei saa teenida ka Euroopa liidu huve. Riigikogu liige Ain Seppik palus kaitsepolitseil uurida salajaste dokumentide lekkimist välisministeeriumist. Opositsioonipoliitikud nõuavad haridus- ja teadusministri Mailis Repsi tagandamist. Mõlemal juhul on ajendiks täna ajakirjanduses avaldatud artikkel Vallo kelmsaar räägib lähemalt. Tänane Eesti Ekspress avaldas Eesti Moskvas saatkonna poolt välisministeeriumile koostatud ettekande, mis käsitleb haridus ja teadusminister Mailis Repsi kohtumisi hiljutise visiidi ajal Marimaale. Muuhulgas on räägitud repsi avaldustest vene haritlaste on Eestis raske olukord, neil pole võimalik saada emakeelset kõrgharidust ning nad on sunnitud lahkuma, tsiteerib ajalehte ettekandes toodud Repsi sõnu. Opositsioonile andis alust valitsuse ründamiseks täna avalikustatud täiendavat seigad haridusminister Repsi tegudest ja ütlustest. Mul on häbiplekk Eesti välispoliitikale ja riiklusele, teatas Res Publica, märkides, et on algatanud umbusaldusavalduse haridus- ja teadusministri suhtes. Mailis Repsi parteikaaslane Keskerakonnast Ain Seppik aga tegi avalduse kaitsepolitseile. Seal avaldus õendus see, et meie Moskva suursaatkonna ettekanne on täies mahus saanud ajakirjandusele teatavaks ja südamest ka kapo peadirektori küsisingi, et et kas nad on salajased või siis konfidentsiaalsed ja millistel tingimustel ja kuidas need täies mahus satuvad ajakirjandusse. Nendesse saatkondade ettekannetes ju antakse teatud hinnanguid, mis on olulised riigi välispoliitika kujundamiseks. Ja ma kindlasti ei pea seda normaalseks, eriti Moskva suursaatkonna puhul. Kui meie saadikute ettekanded välisministeeriumile jõuavad otse ajakirjandusse, siis siis ei jää nagu välisriikide luureteenistused suurt midagi teha, nad jaotasid ajalehte lugema igal hommikul. Ministri esinemised avalikud, selles ma üldse ei kahtle, kuid ega nendes ettekannetes ei käsitleta ju ainult ministri avalikke esinemisi. Nendes ettekandes kajastatakse ka paljud muud, mida saatkonnad välisministeeriumile esitavad ja, ja küsimus on üldisem. Ka sotsiaaldemokraadid Sven Mikser ja Toomas Hendrik Ilves rõhutasid just ministri avalduste avalikku iseloomu. Nemad peavad aga Ain Seppikuga pöördumist Kaitsepolitsei poole liiga valulikuks reageerimiseks. Ükski minister ei tohi endale välismaal lubada kriitikat oma riigi vastu, ütles Ilves. Sotsiaaldemokraadid peavad vajalikuks Repsi vallandamist reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip ütles ennelõunal valitsuse pressikonverentsil, et ei ole tänasest artiklist ajendatuna haridusministriga vestelnud. Tema erakonnakaaslane, välisminister Urmas Paet alluvatelt dokumendid väidetavalt avalikkuse ette sattusid, avaldas siiski juhtunu pärast kahetsust. No esiteks muidugi on kahetsusväärne, et ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud ülevaade on jõudnud ajakirjandusse. Teisalt ei ole minul täna küll fakti, et ajakirjandusse on see ülevaade jõudnud mõne välisministeeriumi töötaja käest. Kas välisministeeriumis on kavas korraldada siiski uurimine selles küsimuses? No kõigepealt ma saan aru, et Ain Seppik on pöördunud Kaitsepolitsei poole teatud küsimustega, et kaitsepolitsei siis nendele küsimustele ka ainult sepikule vastab. Sisejuurdlus ei ole kavas. Eks me kindlasti arutame jah seda olukorda, aga, aga eks ka seadustest tulenevad on teatavad piirid kirjavahetuse kontrollimise osas ja nii edasi, sest välisministeerium ei ole teatavasti uurimisasutus, millel on olemas Need õigused, mis on selleks volitatud ja seatud asutustel, näiteks meie võimaluse nii-öelda uurimustöö uurimistööga tegeleda on ikka selgelt piiratud. Aga te möönate, et need dokumendid, mis on nüüd Eesti Ekspressis avaldatud, ei oleks pidanud ajakirjandusse jõudma, nad on konfidentsiaalsed. Nad on ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud jah ja see tähendab, et tegelikult selline ülevaade ei oleks pidanud kõrvaliste isikute kätte sattuma. Tallinnas peeti esindusliku tervishoiufoorumit, kus arutati Eesti tervishoiu jätkusuutlikkust. Tõnu Karjatse jätkab. Tervishoiufoorumeid peetakse juba neljandat aastat, seda toetavad nii arstide liit, perearstide selts, patsientide esindusühing kui ka ravimitootjad. Kokkutulnute hinnangul vajab tervishoiu rahastamine muutmist, sest praegu on eraldatav raha ebapiisav tervishoiusüsteemi suunatud lisaeelarvest. Hoolimata teistest euroliidu riikidest on Eesti väga tugev maha jäänud ja raviteenused on suuremates haiglates muutunud kallimaks. Väiksemaid haiglaid ähvardab aga sulgemine. Eesti Haiglate Liidu juhatuse liige ja Põhja-Eesti regionaalhaigla sihtasutuse juhatuse esimees Tõnis Allik tõdeb, et tervishoiu rahastamise süsteem on praegugi töövõimeline. Nüüd tuleb aga panustada selle arendamisse. Kas peaks aga lisaraha leidmiseks suurendama patsientide omavastutust? Tõnis Allik. Ma tean, tegelikult viimastel aastatel kasvanud riigi osatähtsusele vähenenud ja selge on see, et kusagil on piir. Üldjoontes ma arvan, et see lööb kindlasti nii-öelda vähemkindlustatud patsient on, on kindlasti terve hulk patsiente, kes on võimelised rohkem maksma ja tarbivad ka meditsiiniteenuseid ja probleem on pigem vähekindlustatud inimestes võrreldes teiste riikidega, me veel ei tee veel patsiendile väga liiva, aga ma arvan, et põhimõtteliselt peab riik suutma demonstreerida, riigi osalus, hakkab hakkab kasvama, et see annab kogu sektorile kindlusele. Tõnis Alliku kinnitusel tuleb eelistada ravi kvaliteeti ja selle kättesaadavusele, sest oluline on see, et inimene vähem arsti juures käiks. Arstid saaksid keskenduda raskematele juhtumitele. Seega tuleks kindlasti suurendada patsientide teadlikkust oma tervisest, ehk siis seda, et inimene arsti juurde ei satuks. Andres Kork Eesti arstide liidust. Eesti inimene on, nagu me kõik oleme tulnud eelmisest ajast ja väga paljud on jäänud veel kujutus et kuna ta on maksnud sotsiaalmaksu, siis ta võib arsti käest osta tervist. Paraku arstiabi määrab tervisest umbes 15 20 protsenti, ülejäänud on inimese enda teha ja kõige hullem, mis Eesti inimese tervist laostaga seal seega, mis meie meeste keskmise elueani madalaks teinud ei ole mitte haigused, vaid alkoholi liigpruukimise eest tekkinud mürgistused ja enneaegsed surmad. Andres Korgi sõnutsi on siin palju ära teha poliitikutel, kes peaks oma tegevusega aitama kaasa tervete eluviiside edendamisele ja esmajärjekorras piirama liialt vaba alkoholipoliitikat. Omavalitsustel on siinjuures ülesanne tagada sportimise enesearendamisvõimalused ka vaesematele elanikkonna gruppidele. Tänavuse tervishoiusõbra tiitli sai tervishoiufoorumil endine haigekassa juhatuse esimees maris Jesse, kes praegu koordineerib poliitikauuringute keskuses Praxis tervisepoliitika programmi ja seal on Tartu Ülikooli arstiharidus ning Londoni kõrgkoolis omandatud magistrikraad tervisepoliitika ja rahastamise erialal. Ta juhtis viis aastat Eesti haigekassa ning on töötanud ka sotsiaalministeeriumis. Rahvas aga ei ole Eesti tervishoiusüsteemiga rahul ja selle mainin, jääb maailma tervishoiusüsteemide rahulolu skaalal kõvasti alla keskmise, näitas Emori uuring. Eestis on tervishoiusüsteemist madalama mainega veel ainult poliitilised institutsioonid. Tervishoiusüsteemi peamiste valupunktidena nimetasid uuringus osalenud arstiabi, halba kättesaadavust ja süsteemi rahastamist. Enim rahulolematud on pealinna elanikud. Rahvusvaheliste teemade juurde Ukrainat on tabanud oranži revolutsioonijärgne tõsisaim poliitiline kriis. Indrek Kiisler. Täna keskpäeval teatas president Viktor Juštšenko, et vabastab senise valitsuse ametist eesotsas peaminister Julia Timošenko. Ka möödunud aastavahetusel võis paljudele välismaailmas jääda mulje, et Juštšenko võimuletulek tähendab demokraatia läänemeelsete kindlat võitu. Kuid lähemal vaatlusel võis näha, et kõige selle taustaks on ikkagi majandusgrupeeringute. Ida-Ukrainas endas ei häbeneta nimetada klannideks omavaheline võitlus. Juštšenko üheks peamiseks loosungiks oligi just korruptsiooni välja juurimini Ukrainast riigist, mida mitmed rahvusvahelised organisatsioonid ning ärimehed on nimetanud Euroopa kõige korruptiivsemaks. Kuid nüüd tabasid korruptsioonisüüdistused just tema lähimaid kaasvõitlejaid. Skandaal sai alguse laupäeval, kui presidendi administratsiooni ülem Oleksandr Sintšenko süüdistas riigipea lähikonda korruptsioonis ning mängudes, milles kaasa lüüa ei taha ja ta ei süüdistanud üldsõnaliselt. Vaid nimeliselt. Nimede hulgas oli neli, viis presidendi kõige otsesemad kaastöötajad näiteks julgeoleku ja kaitsenõukogu juht, üks asepeaminister ning julgeolekuteenistuse juht. Lähete kinnitusel on presidendi lähikonda ka jagunenud kaheks. Ühel pool on Petro Porošenko, suurärimees ja Juštšenko kampaania peamisi rahastajaid, kelle taga seisavad nõndanimetatud uued oligarhid. Teisel pool on senine peaminister Timošenko, keda samuti toetab osa äriringkondi. Suhteliselt peaministri ja presidendi vahel on viimastel kuudel olnud pingelised ja presidendile jäänud antud olukorras midagi muud üle kui peaminister erru saata ning komplekteerida uus valitsus, mis peab tema sõnul taas tõstma revolutsiooni ideaalid oma lipukirjaks. See saab aga uuel valitsusel, kuigi seda juhib läänemeelne tehnokraat Juri Jekhanurovi. Raske olema, sest nii nagu ajalugu on näidanud, on pärast revolutsiooni sele liidrite populaarsus alati kiiresti langenud. Sama kehtib ka Ukraina kohta. Presidendile teevad aga kõige enam muret märtsis toimuvad parlamendivalimised, kus tema vastasjõududel on selliste kriiside taustal üha suuremad võimalused saada parlamendis enamus. 11 europarlamendi saadikut, nende seas ka Tunne Kelam ja Toomas Hendrik Ilves tegid täna Euroopa Liidu välispoliitikajuhtidele ettepaneku kaasata Euroopa Liidu ja Venemaa inimõiguskõnelustele ka vene inimõiguslaste organisatsioonid. Euroopa Liidu ja Venemaa inimõigus. Konsultatsioonid ilmuvad täna Brüsselis. Euroopa Parlamendi saadikud märkisid, et 70 Venemaa inimõigusorganisatsiooni eestvedajad allkirjastasid juulis avaliku kirja, milles kutsusid üles kaasama end Euroopa Liidu ja Venemaa inimõigus konsultatsioonidesse kuid sellel ei olnud mitte mingit tulemust. USA palus NATO det allianss aitaks toimetada orkaani taastatud USA osariikidesse abisaadetisi Euroopast. USA NATO suursaadiku palvel hakataks palvet hakatakse arutama homme ning vastus on kindlasti positiivne. Abioperatsioon tundideks vajatakse hiiglaslikke sõjaväe transpordilennukeid. Eelkõige pakuvad roopa riigid, meditsiinitarbeid, veepuhastusseadmeid, telke ning muud katastroofi ohvritele. Praegu hädavajaliku. Referendum Iraagi põhiseaduse üle toimub 15. oktoobril, teatas Iraagi valimiskomisjon. Parlament, kus on ülekaalus peamiselt šiiitide ja kurdide esindajad, kiitis põhiseaduse projekti heaks hoolimata sunniitide vastuseisust. Sunniidid ei taha, et Iraagist saaks föderaalne riik, sest see lõikab härra riigi naftavarudest. Iraak suunas 10 aasta jooksul 15 miljonit USA dollarit, kuna see ÜRO peasekretäri putrosputroskaali mõjutamiseks või talle altkäemaksuandmiseks. Uurijad leidsid, et raha oli eelkõige mõeldud selleks, et peasekretär muudaks nafta toidu vastu programmi Saddam Husseini tahtmise järgi. Samas puuduvad tõendid, et 96. aastal ametist lahkunud putas puudus ka oleks saanud raha võimalustki teadnud midagi skeemist, nii uurijad leidsid aastased, tulid ilmsiks pärast aasta pikkust uurimist. Ja nüüd jälle Eesti teemade juurde. Tartus algas kolmas juhtimiskonverents Lauri pärikes kohal. Kolmanda Tartu juhtimiskonverentsi teemaks on seekord, kuidas organisatsiooni juht peab aina kiirenevas arengus käituma, et olla üheaegselt nii paindlik kui tegus ning samas kuidas aktiivsem tööstiil viiega kõigi oma töötajateni. Juhtimiskonverentsi korraldaja Endrik Randoja sõnul on viimasel ajal Eestis märgata, et ettevõtted on jäänud meil loorberitele puhkama ja uusi ideid on vähe. Palju ettevõtteid on müüdud välismaale asi näiteks, mida Leedus ei ole tehtud. Praegu mulle tundub, et peaks olema rohkem aktiivsust, initsiatiivi, julgust isegi ütleme sellist ahnus minna edasi ja mitte peatuda ja mitte näha Eesti või Baltikumi või selle regiooni piire, nagu takistavad tegurid tänavaid proovida ikkagi mõelda laialt, sest just nagu Raieneri asutaja, kel Rayana ütles, et nemad ei kartnud kordagi saada maailma suurimaks lennufirmaks ja see võimaldas väikesest lennufirmast teha siis suurettevõte, mis nad ütlesid, mõne aasta pärast on maailma suurim lennufirma. Ühe näitena toimetulekust keerulisel jaekaubandusturul esines konverentsil Baltika juhatuse esimees Meelis Milder. Mõne aasta eest suures kahjumis olnud ettevõte on täna taas tõusuteel. Aktsia hind on aasta algusega võrreldes tõusnud üle kolme korra. Küsisin Meelis Milder-ilt, mis on edu taganud. Meie näide ütleb seda, et, et kui on piisavalt põnev eesmärk ja kui on võimalik tekitada meeskond, kes seda seda eesmärki usub, siis siis on edu saavutatav. Et kiiresti muutuvas äriilmas toime tulla, soovitab Milder kõigepealt teha plaan, millesse siis uskuda ja millest ka kinni pidada. Peab olema valmis selleks, et mõni etapp on selline, mille puhul majandustulemus ei pruugi kõige kõige parem olla ja kui selleks valmis olla, siis see, mis juhtuma hakkab, vist on kuigivõrd paratamatu, et sellel hetkel lihtsalt ei tohi nagu põnnama lööda või araks lüüa, vaid tuleb kontrollida, kas algsed eeldused on õiged ja kas kas meeskond on endiselt valmis lõpuni minema ja siis tuleb sealt edasi minna. Juhtimiskonverentsil osaleb üle 200 Eesti juhi, homme räägitakse konverentsil erinevatest juhtimispraktikatest ja mudelitest. Teiste seas saab sõnaga näiteks olümpiavõitja Erki Nool, kes räägib, kuidas olla hea liider iseendale. Rahvusooperi Estonia ja Tampere ooperi koostöös jõuab täna Tallinnas kurat, läheb spordikeskuses lavale Giuseppe Verdi ooper Othello. Lavastuse toob publikuni rahvusvaheline meeskond ja ka paljud solistid on rahvusvahelised Jaago osa, laulab Jassi Zahharov. Ma olen seda kui üks kord oma elus teinud ja Mikk Mikiveri lavastuses väga heas stardis. See pea 10 aastat tagasi ja siiamaani on need asjad kõik pole buduaaris. Mis puutub, tänas, Siis on tegemist ühisprojektiga Soome Tampere Tallinna ühisprojektiga. Lavastaja Ralph Vantak, lavastaja, kellega ma esimest korda kokku puutununa Selle tulemuseni, et kas hakkabki kõlama nii, nagu tarvis on ja nagu veab, igati väärt ettevõtmine, igati väärt lavastus ja sellest tuleb väga hea maiuspala puhul. Ja ilmateade eeloleval ööl on meil vahelduva pilvisusega ilm, mõnel pool võib sadada vähest vihma. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 10, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Sooja on öösel 12 kuni 16 kraadi. Päeval on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega, kuid oluliste sademeteta ilm. Puhub valdavalt läänetuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on meil homme 17 kuni 22 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16202 toimentaali Mall Mälberg. Kuulmiseni.