Täna on meie külalised Reet Sokk ja Taavi-Mats, ut ja teema on plokkflööt plokkflööt ja kõik, mis sellesse pilli pahtub. Nii siin, meil oma kodumaal Eestis kui ka mujal, sest teie tulete plokkflöödi õppimiselt. Ma tean, et te olete mitu aastat täiendanud ennast Hollandis. Õige. Nii et tere tulemast, tere, ütleme kõigepealt ära, et me oleme praegu Mustpeade majas, kus teil on omad plokkflöödid, stuudio kui see, seda nii võib nimetada. Reet. Ja tegelikult võib seda stuudiot nimetada laiemalt natuke varajase muusikastuudioks. Sellepärast et me teeme sinna erinevaid asju, õpetame plokkflööti ja tegelikult noh, ütleme vanu puhkpille ja puhkpill ja tegelikult ja samas ka mängime ise. See on nagu õige täpsustus, aga plokkflöödiõhk on võib-olla suurem kui teistel pillidel. Lihtsalt sellepärast, et plokkflööt on muutunud ka Eesti haridussüsteemis väga tähtsaks pilliks. Tundub, et Eestis on ligi sadakond plokkflöödiõpetajad ja plokkflöödiõpilaste arv kogu Eestis on juba teisel kohal kohe peale klaverit. Ja sellel, miks see niimoodi on, omad väga selged põhjused. Esiteks on see pill Üks esimestest pillidest, mis on lapsele jõukohane füüsiliselt lihtsalt käib jõud üle. Ja teiseks, ja mis seal salata, ta on ka üks odavamaid pille ja eriti, kui on tegu õpingute algetapiga, siis ei ole seal mitte sugugi vähetähtis moment, sest. Osta endale klaverit või saksofoni lootuses, et äkki on põnev ja äkki tuleb välja. Ja äkki ma tahangi seda õppida. On muidugi hea idee, aga kui see siiski niimoodi läheb ja õpihuvi kaob kuu või pooleteisega millest ei ole ühtegi pilli sealjuures plokkflööti õppides kõige kaitstud siis siis ei ole see õnnetus, kui lapsel tekivad mingid hoopis teised huvid. Sugugi suur. Ja samal ajal plokkflööt ju võimaldab saada täieliku kokkupuutemuusikamaailmaga ja annab muusikalise kirjaoskuse, kui me nii võime nimetada. Ja ma olen täiesti nõus sellega Muidugi, siin on üks, üks väike probleem on selles, et seda piljon läbi. Meie lähiajaloo peetud just nimelt selliseks lastepilliks ja ühesõnaga sellisel selliseks pilliks, et noh, las ta siis mängib seda lihtsat pillikest. Ma ei taha kedagi ära hirmutada, plokkflööt on lihtne pill. Aga, aga teistpidi selles lihtsuses peituvad tema suuremad ohud. Vaat, ma lisasin omalt poolt vahele, et just see arvamus, mille sa siin nüüd ise esile tõid, oligi mul selleks tõukejõuks, miks ma tahan rääkida teiega muusika kuulajale ja klassikaraadiokuulajale plokklöögist ette. D just nimelt selgitaksite, mis see pill endas kätkeb ja miks ja missuguste huvidega ta läksite veel laia maailma täiendama ennast just sellel pillil? Tegelikult me kumbki reedaga alustasime plokkflöödiõpinguid väga-väga erinevates oludes. Mina alustasin muusikaõpinguid, sealhulgas plokkflöödiõpinguid väga hiljem, ma olin juba keskkoolis ja mul on lihtsalt hea sõber, Ago Rääts mängis plokkflööti. See jättis suure elamuse ja siis ma sattusin Heino Jüri salu juurde plokkflööti õppima. Ja mul lihtsalt omal ajal väga vedas, sellepärast et antud ajahetkel oli, oli tegemist väga-väga hea õpetajaga. Ja sealt sai sellise hoo ja innuga, nii võiks öelda. No mina seevastu alustasin väga-väga vara, olin peaaegu seitse aastat vana, kui ma alustasin oma muusikaõpikuid Viljandi laste muusikakoolis ja siis esimeseks pilliks sattus olema plokkflööt. Ja sealtmaalt ma teda olen nüüd kogu aeg mänginud. Ja hiljem lisandus, et sealt edasiõppimisega lisandusid teised pillid. Ja aga bokserid on kogu aeg jäänud. Barokkflöödi ja ka vahepeal õppisin kaasaegselt flööti, nende kõrvale. Seda kogu aeg mänginud päris pikka aega. No see ongi väga tüüpiline käik, sellepärast et plokkflöödiõpingud lõppesid nii-öelda laste muusikakooli tasemel seda pilli? Ei, kuna dialoog orkestri pill ei võetud tõsiselt. Teine asi oli see, et see viis paratamatult pil vanamuusika juurde, mida, nagu seoti tihtipeale pisut kirikumuusikaga ja siis siis ei olnud see mitte väga soositud, teistpidi ma ei tahaks, on nõus, et see oli keelatud, ei, seda mitte. Aga ütleme, akadeemilistes ringkondades oli see nagu piisav alibi akadeemilistele ringkondadele. Et et selle pilli õpetamisega mitte liialt tõsiselt tegeleda. Tänu sellele oli selleks, et saada Eestis mingisugune muusikaline haridus, pidime valima kaasaegsed pillid antud Ursis reet mängis flööti, mina mängisin, poed ja seesama jutt, et kui Reet alustas siis ta lihtsalt sattus plokkflööti mängima ja ka tänapäeval satutakse plokkflööti mängima sellepärast et muusika õppimine hakkab väga vara varases eas. Siis me saame ise valikuid, ei teise valikuid ja kõige tähtsam, mis siis üldse saab olla see, et, et me saame muusika puudutuse. Ja selleks on see pill kahtlemata sobiv. Aga juhul, kui need õpingud lähevad hästi me saame juba mängida keerukamaid lugusid ja ja siis siis on lugu sedasi, et seal prokuröride repertuaar viib tihti vanamuusika juurde. Sellepärast et. See oli barokiajastul ja enne seda väga-väga populaarne. Ja siis peale klassitsismi perioodil alates on see pill olnud sellises kerges varjusurmas 150 aastat. Ja samas kindel, et sellele piline tunduvalt rohkem repertuaari kui näiteks klaarnetele. Sellepärast et nüüd väike põige sellesse meie õpingutesse Hollandis. Seal oli võimalik aga hästi palju külastada muuseumeid. Ja nende nootide kogus oli vapustavalt suur, me ei suutnud suutnud uskuda need noota, tähendab, originaalrepertuaar on sellises koguses. Ja väga suur osa on ka meie sajandil trükkimata. Ja rääkimata sellest, mis üle maailma praegu trükitud, sest kuna mängijaid on palju, siis see turg ei ole sugugi mitte väike. Tegeletakse hoolikalt nende nootide trükkimisega, mis mitmetel põhjustel ei ole siia jõudnud. Aga algas see isegi see osa, mis on seal suhteliselt tundmatu, on väga-väga skul. Kuulame nüüd muusikas Blackwletti esimene osa Largeta Georg Friedrich Händeli sonaadist, mis on loodud fleedile ja tšembalale. Blackwledil tan Laurin. Praegu tuli selline kujutelm, et et plokkflööditõrjutus on üks neid kaasnähtusi mis võib-olla Beethoveni-st alates selle suuna, et kõvemini, rohkem suurema koosseisuga ja kiiremini, kõvemini kõrgemale. Selle suuna selline negatiivne kaasnähtus, et vaikne, intiimne jaa süvenenum muusika võib jääda tahaplaanile. Aga see nüüd selleks ma tahaksin nüüd eel ühe kõrvalepõike teha. Meie akadeemilised ringkonnad nagu ei ole võimaldanud plokkflööti, ma ei tea, praegusel hetkel vist juba Georg Otsa koolis, õpitakse seda, aga akadeemias muusikaakadeemias, mitte. Aga maailmas kõrgkoole ju, kus seda saab õppida ja kuidas te vaatasite ringi, kuidas te sattusite Hollandisse, võib-olla reeta? Ja plokkflööti saab, peaks saama nüüd küll õppida praktiliselt kõikides Euroopa kõrgkoolides eriala pillina. Ma ei ole päris kindel Ida-Euroopa bloki kõrgkoolide muusikakõrgkoolide kohta, ilmselt seal igal pool ei saa, seal saab ilmselt mõnedes vähestes, aga Lääne-Euroopa riikides kõikides kõrgkoolides praktiliselt kõikides saab seda Villeri ärabilin õppida. Mina leidsin Haagi Kuningliku konservatooriumi tegelikult barokkflöödi kaudu alguses kes minu õpetaja oli seal Wilbertuaalselt ja tema käis nüüd siis 95. aastal Almasin kursusi Tallinnas ja käisin tema töötundidesse ja pärast seda võtsin ta uuesti kontakti, et kuidas oleks tema juures võimalik niimoodi pidevalt ja regulaarselt õppida. Ja siis sealt see alguse sai. Ta andis mulle kõik koordinaadid, kuhu, jah ja millal tegin, saatsin oma kasseti Haagi Kuningliku konservatooriumi ja mind võeti vastu. Ja, ja aasta hiljem siis võtsin juurde ka plokkflöödi eriala, nii et siis õppisin kahte eriala Hollandis ja mitu aastat sa õppisid üldse kokku kolm ja esimese aasta ainult flööti jagaks järgmist, õppisin veel kuradi juurde. Ja Taavi-Mats. Mina olin kaks aastat seal seal selline kaheaastane kursus. Ja mina kasutasin seda aega põhiliselt plokkflöödiõpinguteks. Kuigi peab ütlema, et terite alguses on, on raske teha valikuid, sest see informatsiooni kättesaadavus peaks silmad kirja lööb kirjuks, lööb kirjuk, seletab neid asju, mis tegelikult on huvitavad. Ja mille kohta Eestist on olnud. No mitte kui mitte võimatu, siis ütleme väga keeruline teavet saada, on seal on nagu kõik olemas, muud probleemid ei ole, tuleb lihtsalt endale selgeks teha. Ja siis on valikute tegemine, on raske töö, sellepärast et alguses tahaks ju kõike. Sest samamoodi ma peale plokkflöödi mängin ka paraco, poed. Ja siin on olnud aastaid jalgratta leiutamine, kui ei ole võrdlusvõimalust teiste mängijatega. Ei tea täpselt ülevaadet sellest pildist kui sellisest rääkimata spetsiifilisemate probleemidest nagu trossid ja kõik see muu. Siis on ju päris naljakas seda Hollandis olles. Nende mängijate kontsentratsioon on ülitihe, seda seda mitte õppida. Ja teiseks oli ka varasem huvi oli vanade pillide tegemine ja ka seal olid muidugi väga head võimalused seda õppida. Me tuleme selle vanade pillide ja üldse pilli tegemise juurde uuesti tagasi, aga ma üldse viisiline teid neid ära teema pealt. Ja nimelt selle repertuaari teema pealt, võib-olla tuleme sinna punkti nüüd tagasi või lähme sealt edasi. Et tegelikult on plokkflöödi-le kirjutatud väga palju originaalmuusikat ja võib-olla räägitegi meile, plokkflöödi muusikast, mida teie kasutate, mida te mängite kuskohalt. Olete saanud repertuaari ja ka seda, kuidas sajandit võib olla toiminud selle muusika peale ja võib-olla hiljem siis ka instrumendi peale, eks ole, räägin sellest kõigest praegu. Meie selline südamesoov, et mängida rohkem sellist muusikat, mis tõesti on kirjutatud plaks löödile kuigi ilmselt elu teeb oma korrektuurid ja vahest tuleb ka mängida mõningaid seaded ja selliseid asju, aga aga just nagu enda südamelähedane asi on tõeliselt prokurörile kirjutatud muusika, mida nagu Taavi ennegi ütles, on tegelikult väga palju. Ja, ja mida me ka väga palju Hollandis olles leidsime käia, sest mööda muuseumi muuseumid ja, ja selliseid just vanu käsikirju sisaldavaid muuseume nagu näiteks haagi muuseum ja, ja ütle lehti, see on tohutult ja raamatukogu ja siis me paljud lasime endale ikka tõeliselt palju palju muusikat. Põhiliselt on see küll barokkmuusika ja viimasel ajal me oleme eriti huvi hakanud tundma inglise barokkmuusika vastu, sest et meil on väga kenad läheb küll pilli tegemise juurde natuke tagasi, aga, aga väga meeldivad uued inglise meistri pressaani pillide koopiad ja, ja nendega on tõeliselt meeldiv just seda inglise barokkmuusikat mängida ja me oleme viimasel ajal otsinud just seda muusikat ja seal on väga palju autoreid, millest mina isiklikult ei olnud isegi nimesid enne kuulnud. Aga muusika seda läbi mängides ei tundu olevat mitte sugugi halvem muusikast, mida tavaliselt proksoididega mängitakse. Nii et see on nagu üks selline osa sellest repertuaarist praegu meil näiteks on väga meeldivat muusikat kirjutanud William Croft. No siis kindlasti Boxodi mängijad on kuulnud, on Singer ja, ja seal on veel William Williams ja Luimersi siis ilmselt ei ole küll inglise, võib olla sünnipäritoluga, aga ta on, töötas ja elas Inglismaal. Ja seal on hulk teisi autoreid. Kohe esimese hooga ei turgata meelde. Rohkus on, on väga suur ja seesama, et kui mõelda veel nimesid, siis väga tihti need ei kõla just nii väga inglisepäraselt. Aga see oli omal ajal kaunis kaunis, tüüpiline et otsiti, mina käid Euroopas nagu päris päris hoolega ringi ja jäeti sinna peatuma, kus nagu sobilik tundus olevat. Ja, ja sellepärast on ka Inglismaal 18. sajandi alguse siis kukkunud, et väga-väga palju muusikuid, kes, kes ei ole sünnipärased inglased ja kontaktid kas või Madalmaadega olid, olid väga suured. Juttu näiteks mängime Kothrid Fingerilt, ühe pala ja plokkflööti mängib Valter vann hoide. Aga on ka erinevused nii mustikad stiililiselt ja millest need tingitud? Milline erinevused või on lihtsalt selline mõttelaadi erinevused? No ma arvan, et mõlemad on raske küsimus, et kumb on tähtsam, sellepärast et üks, 1001 kuuendabki teist, sest aga kas nüüd pilli järgi muusika kirjutatud muusika järgi on pill, no ma arvan, et, et just nimelt need on kuidagi koos vastastikku mõju avaldanud. Aga tulemus, ütleme, kui võrrelda inglise muusikat saksa muusikaga on küll väga erinev. Ja ka plokkflööt tillina on nendes maades samuti väga erinev. No kuulajal on seda raske isegi mõista, kui lähemalt ei räägi, ta kujutab plokkflööti kuidagi abstraktset ette. Ja seal, kui niisugune seal meie. Flöödimängijate süü muidugi. Blocleutidega tundub olevat alguses väga-väga lihtne, sest me võime osta poest sellise küllalt häid pille praegu siin Eestiski ja maha plastikpillid aldi ja soprani ja nendega saab mängida enamus bloklade repertuaarist. Ja teistpidi võttes nad ju häälestuvat päris kenasti ja mängivad kogu meile vajaliku ulatuse. Kuid siin on nüüd üks väike, väikese tagant tulevad, siis on seal pillispetsiifilised omadused ja, ja eriti selline kõla kvaliteet. Ma ei saa midagi teha, ma pean uuesti tulema jutuga tagasi nende pillide juurde ja kiitma seda, mis on mitmes aastast loodud. Mul õnnestus mängida originaalpillide peal pisut mis on kaunis harukordne võimalus ja siis tekib võrdlus nende pillidega, mida tänapäeval müüakse ja neid nende pillidega, millega see muusika oli omal ajal mängitud. Ja see vahe ütlen kohe ära, on, on suur. Aga see vahe on, on tulnud minu arusaamist järgi suhteliselt loogilist teed mööda. Ja see tee on umbes selline. Kõigepealt on blockleb tähtis pill, muusikaharidus, süsteem, mis tähendab seda, et need inimesed, kes alustavad plokkflöödimängu, need on palju. Neil on vaja pilli, mis oleks taskukohase hinnaga, mis võimaldaks mängida, mida rohkem, seda uhkem. Nii seal esimene punkt, teine punkt on see nagu ma enne viitasin, et kuna ta on inimesed, tulevad selle pilli juurde juhuslikult omamoodi siis ja see Liiban vanamuusika juurde, siis siin tekib tohutu vahesest isegi plokkflöödimängija väga kõrgel tasemel, väga hinnatud plokkflöödimängija või isegi väga kuulsas kohas õpetaja ei ole, ei pruugi enda jaoks olla valinud vanamuusika. Ehk teisisõnu, see õppimine on pisut pillikeskne, mitte muusikakeskne inimene, kes mängib barokkviiulit või, või barokkpoed. Ilmselt mängib seda pilli sellepärast, et on sügavalt huvitatud barokkmuusikast ja ta tahab minna nagu pisut sügav sügavuti selles oma valitud erialal. Siis on ta huvitatud võimalikult täpsest koopiast. Ja no bloklari puhul see päris nii ei ole, sellepärast et laiendatakse repertuaari repertuaari laiendada omamoodi palju lihtsam kui taaselustada vana sest on ju lihtsam teha mingisugune seade plokkflöödi-le mingist ülituntud loost. Sest ma ei saa ametialahinnata publiku äratundmisrõõmu mängida väga head originaalmuusikat, mida terve kontserdi jagu, mida keegi ei ole kuulnud on suhteliselt riskantne. Ja selline elitaarne ettevõte ikka. Tanelit Aarna, au andes ka ajaloo läbi ajaloo on see pill olnud pisut elitaarne sest plokkflööt erinevalt praegusest sellisest kohast kli kallis pill, erinevalt näiteks Freudist, see nad ühtepidi läheb nüüd pilli tegemist, tähendab, kuna ta on omamoodi, on nii-öelda lõpetatud pill, flöödimängija saab korrigeerida suhteliselt palju huultega ambra Androsooriga, rääkimata oboe fagotimängijast siis plokkflööt on, on nii-öelda küllalt jutumärkides lõpuni valmis tehtud sai, tähendaks seda, et seal midagi muuta ei saa, see päris nii ei ole. Aga kõige lõpetatum pill omal kombel seega täiuslik. Ja, ja kindlasti omal kombel tan suhteliselt elitaarne pill. Sest selle kirjutatakse suurte tähtedega, nyyd tants suhteliselt elitaarne pill ja olnud seda ajalooliselt. Sellepärast, et me praegu meie tuntud pillide liiklus käib, seda, et vaskpuhkpillide, puupuhkpillide ja nii edasi. Minule hakkas väga meeldima pillide liigitus, kus on erinevate kaks pilligrupi, professionaalide pillid ja amatööride pillid. Nüüd julgen öelda blockfoton amatööride pill. Kui tänapäeval tekib suur vahe, et üks on professionaalne muusikadel amatöörmuusika, siis Me liigitame seda, et automaatselt, et on hea ja halb muusika. Ei, ei, nii see ajalooliselt ei ole olnud. Professionaalidele jaa, diletantide diletantide ei olnud üldse paha varjundit juures omal ajal. Vahe oli see, et professionaal oli see, kes mängis sellepärast, et süüa. Võib-olla hoopis sellele linn natuke halb mekk juures, ta pidi pidin leiba teenima sellega ja seda ajastul, kus töö tegemisele vaadati natuke viltu. Absoluutselt tulid. Täpselt niimoodi see oli sellepärast, et inimesed, kes mängisid väga-väga hästi pilli need mitte mingil juhul ei tohtinud lasta välja näidata, et ta mängib liiga hästi mingisugused võtted nagu professionaalselt, sest siis tekivad küsimused, äkki ta mängibki seda pill. Aga see, mis puudutab pillimängutasemesse, siis, siis on, oli see asi nagu võis olla teistpidi sellepärast kulutamata lautomängijad, kes, kes arutab oma autot. Ta võib seda teha tundide kaupa, see on meeldiv tegevus. Tal on võimalik tegeleda tõeliselt peente nüanssidega ja arendada hämmastavat tossust. Sellest on väga selged kulukad tõendid, siis me vaatame noote mida sellel ajal trükiti. Trükkimine ei olnud lihtrahvale suunatud ja, ja vaatame selle muusika kas või tehnilist keerukust. Siis on tänapäeval probleem ka väga õppinud professionaalsetel mängijatel lihtviisil mahamängimisel räägi muust. Kui me räägime näiteks paralleelselt võtame klaveri, siis ma kujutan ette, et ilmselt väga suurt soolopianistikarjääri vist ei saa kellelegi ennustada, kui, kui ütleme, muusikakeskkooli lõpus ilmnevad veel tehnilised probleemid. Aga plokkflöödikann on teisiti, sest see omamoodi seal muusika keerukus on suur. Nüüd nüüd tuleb välja seesama asi, millest me alguses rääkisime, blokleti mulle lihtne pill. Tema lihtsus teeb, teeb mõned asjad lihtsalt väga keerukaks, sest plokkflöödi õnneks või kahjuks ei ole ühtegi klappi. Üldjuhul ja umbes sama lugu oli ka poetajad, löötudega on tänapäeval poed, vaadates tundub tohutu masin ja kõiki tavakuulajaid ja muusikasõpru saba alguses oi kui palju, siin on igasuguseid klappe, seda on vist väga raske mängida. Aga nüüd üks täpsustus, et need on kõik pandud sellele pillile peale kruvitud. Selleks, et mäng mängu lihtsustada. Et oleks kergem mängida ja tänu sellele, et plokkflöödi peab kaheksa alaga mängima ÜLE KAHE aktorit Kromaatilist heliredelit siis needsamad, kasvõi sõrme töönet lähevad, läheb suhteliselt keerukad. Et tegemist on pilliga, mis ühtepidi on lihtne, tähendab tamp füüsiliselt lihtne mis annab kiireid tulemusi. Kuid selleks, et mänguoskused läheksid pidevalt, nagu paremaks peab see õpetus olema. Eelmise teema lõpetuseks selle, et kui me rääkisime professionaalid ja mitteprofessionaalide pillidest siis on üks väga tähtis kriteerium. Nende amatööride Bild ei tohtinud formeerida keha. Mitte mingil juhul sellepärast et naast naast punaseks mängi, inetum, see on inetu, sa nimetu, see oli vastuvõtmatu, kusjuures plokkflööti saab niimoodi mängida. Ta soovitab niimoodi mängida, et keegi ei näegi, mängid sama sellised diletantide pillid, on tal ikka kõik klahvpillid. Ja, ja olid peole da gamba, mitte mingil juhul viiulgus Me paneme vasaku käe peaaegu teistpidi. Ma ei, ei, see ei tulnud välja. Need. Lõplemine oli lihtsalt, oli nagu teistpidi ja teistpidi linasse siis tegeletud tõesti nüanssidega. Ja seda me näeme väga hästi, kui me vaatame, kuidas on, on plokkflööt instrumendina, mis muutused on ajaloo vältel sel pillil olnud. Kuulame nüüd taas muusikat. Kornishi pala katoolikon, selle esitavad kolm kuulsat meest, brücken pööki ja hõive. Enne kui me neid instrumendi juurde tulen tahaksin. Mina, et te räägiksite, missuguse psühholoogiaga te oma õpilastele lähenete, sest vaat see maailm, kuhu neid praegu Taavi-Mats meid viis seda pilli olemust ja kõike seda filosoofilist tausta silme ette munades. See eeldab ju seda, et oma õpilased siin meie ajas peate mingil määral viima teistsugusesse noh, psühholoogilisesse seisundisse või kuidas seal. Tähendab, kui me alustame ikkagi väikeste lastega tööd, siis eks sa pead kõik järk-järgult käima. Eks me peame ikkagi neile õpetamist alustama kindlasti lugudega, mida nad tunnevad ja teavad. Aga nüüd see muusika, millest siin juttu on olnud neile kindlasti üsna tundmatu. Aga loomulikult, kui laga suhe pillisse käib kuidagi kaasas oma õpetamise maneeriga, ma kujutan ette Seda kindlasti seda ei saa. Seda ei saa nagu lahutada just täpselt. Et raske, raske vastata. No tahaks loota väga jämedalt, Ma jagaksin, tähendab meie õpetuse selliseks kolm kolmeks. Võib-olla esimene ja kõige tähtsam on seesama lihtsalt noorele inimesele, kes tuleb vanamuusikat õppinud plokkflööt Adma lihtsalt sellise muusika puudutused, ta saab. Ta saab osa sellest suurest suurest rõõmust mängida mingisugust pilli, ta õpib kuulama teisi ja ise mängida, mitte televiisorist vaadata, kuidas track'i saanud seda teevad. Ja siis peale seda ta vaatab muidugi televiisorist, kuidas frakid sõnastada teevad, aga enne seda ei ole ju põhjust, tegelikult ma arvan, et see on nagu kõige suurem ja kõige tähtsam osa. Teine etapp võiks olla see, et, et see võib olla nädalt ettevalmistav pill mingisugusele teisele pillile. Siin portfelli õppimisest võib olla väga palju kasu, tõsi, ainult ühel tingimusel, siis, kus ta peaks asjatundlikult. Vastasel korral ei pea mitte olema, sest mingi resultaadi saab bloklodist väga-väga-väga lihtsalt. Ja tänu sellele me võime saada seda resultaati ka mingisuguste teiste vahenditega. Mispärast hiljem eriti ei aita, vaid vastupidi see viib meid ümberõppimise ümberõppimise tähendab inimesed, kes ümberõppimise välja kannatavad, need on muidugi siis juba väga tugev. On osa, et võib-olla on inimesi, kes tahavad tõsiselt pokkerit mängida. Ja ühtepidi me tahaks loota, et me oleks võimelised aitama ka neid inimesi. Aga teistpidi me ei taha üldse olla väga ambitsioonikad, sest laste õpetamisel ma arvan, et hierarhia peaks jääma selliseks nagu praegu öeldud, sai, et kõige kõige esmalt seesama muusika puudutus. Ja on täiesti võimalik, et see inimene, kes alustab plokkflöödi ka hoolimata sellest, et meil tegelikult on ju võimalik muusikaliselt küllalt palju mõjutada siiski tegelikult tema, võib-olla ta naps, hingelt džässmuusik või või mis, mis iganes ja see ei ole halb. Meie tegelikult ülesanne oleks siis õigel ajal seda märgata. Ja suunata see inimene temale õigema eriala peale. Arenguvõimalust ei püüa ära lõigata algõpetusega. Seal on see kõige olulisem. See oleks, oleks ideaalis, oleks küll niimoodi, me kujutame küllalt hästi, kui, kui raske on olla platvorm õpetaja, seal tee on valinud sadakond inimest Eestis. Ja lähtuvalt objektiivsetest ja subjektiivsetest sellistest teguritest võimalustest on, on see õpetajate ettevalmistus väga erinev. Nüüd lõpuks annab ikkagi võimaluse rääkida Killistiga ja ma olen mitu korda sellelt teelt. Tähendab, see on jälle selline minule siiamaani tegelikult vastuseta probleem, sellepärast et see, mida meie stuudios, kui me peame silmas oma endi kontserttegevust, tahame seal meil õnneks suhteliselt selge ja meie plaanid ei ole viimastel aastatel sugugi muutunud, vaid õpingud Hollandis pigem kinnitanud. Teistpidi me ei saa päris eirata. Mängureegleid ja Need väga alati sabinat tuleb kuidagi sobima panna ja need on igaühe inimese omasem sise tunde küsimus, kui suuri kompromisse keegi on nõus tegema. Asjalugu on selles, et ma võin ju öelda, et küll oleks ilus mängida saksa muusikat, saksa plats söötudega, inglise muusikat, inglise plokkflööti tega, jaa jaa. Kaheksateistkümnenda sajandi muusikat peaks mängima võimalikult täpsete 18. sajandi pillikoopiatega. Meil oli võimalus koolis mängida suurepäraste renessansspillidega renessansskontserdiga. See on suurepärane elamus ja tõesti, endale on väga raske mängida seda enam teiste pillidega, noh teisisõnu, me nagu ei mängigi, see tähendab seda, et õpilased ei mängib. Sest pildid on seal salata, Calvin. Ja nüüd teha kellelegi soovitustatud, võiks muretseda endale selline pill, on on väga keeruline, sellepärast et arusaamade maitsed võivad olla ka siin küllalt erinevad. Ja kui me räägime praegu ainult ajastustest maadest, siis peale selle on, on asi veelgi keerulisem, sest plokkflöödi on erinevad suurused, mida ilmselt paljud teavad sopranite tenorid, bassid. Neid kõike läheb tegelikult vaja. Vähe sellest, et seal on isegi mõned olulised suurused vahepeal, mis, mis meil siin väga levinud ei olegi. Ja peale selle on veel üks suur õnnetus või õnn kuidaspidi vaadata. Et see meie noodikõrguslaam, mis vist õpikutes on 440 seisab ei ole see mitte alati olnud. Ja mis seal salata, ei ole ta tänagi enam seal ammu kurgem. See on nagu muutunud. Nüüd on niimoodi, et komad, Apeerime vanu pille siis mõjugopeerime ka tänu eriti plokkflööt tänu oma seal lõpetatusele, siis me kopeerima seda kõrgust. Ja siis tänapäeval on asja lihtsustamiseks tekkinud kaks nii-öelda standardit. Üks on niinimetatud paraad standard, see tähendab seda, et pillid on pooltooni madalamalt jutumärkides tänapäeva hääles, sest kui seda pidada 440, seda tänapäeva mälestuseks siis on 415 häälestus. Ja siis on vereline prantsuse Baraks standard seal 392 herts ehk teisisõnu Toomlavad madalam tänapäeva häälestusest. Siis võiks sinna juurde Pakkuda renessanss häälest, kus häälestus on jämedalt 466, Herkeli käit pool tooni kõrgem tänapäeva halastusest. See on juba täielik virvarr. Ja. Ma pean veel lisama, et tegemist on väga suurte kompromisside ka. Sest nagu praegu välja tuli, on kõik suhted pooltooni suhtes täna pära häälestusega 440 hertsi. Ajalooliste pillide täpseid koopiaid tehes nii sugugi ei ole. Ja esimesel pilgul muidugi pilt täiesti trööstitu, sest noh, sa ei ole lihtsalt praktiline. Aga kui me tegelikult hakkame vaatama, mis pillid on need, millega plats koos mängib siis selleks on keelpillid. Ja keelpillimängijatel on võrdlemisi ükstaskõik, nagu nad omal ajal panevad. Või klahvpillid. Pisut teistmoodi on muidugi nüüd sellise tänapäevase viiulikooli saanud mängijatega, kes on maast madalast harjunud 440 häälestusega. Absoluutne kuulmine on muidugi eriti tänamatu omadus, valan muusikamängijale. Siis siis see teeb asja keeruliseks, aga kõik keelpillid klavessiini saavad ennast hõlpsasti muuta. Kõige suurem probleem tekib flöödi. Löötan kas suhteliselt fikseeritud kõrgusega? Tunduvalt lihtsam onupoeg on paraku poega. Mingisugused mõne herts, sellised muutused on täiesti võimalikud. Ja kui me hakkame asjanud piinlikult täpseks ajama, siis, siis tegelikult on ka need poed, mida tänapäeval põhiliselt kopeeritakse mõeldud ilmselt ka mängima hoopis madalamalt, kui see on 415, sest kui on ühe ja sama meistri poolt tehtud flöödid plokkflööditrio poed siis on kaunis alusetu arvata, et Need pillid koos ei mänginud. Ja tänu nende tänapäeva standarditele nüüd lihtsalt forsseeritud pilli kõrgemaks. Võib muidugi küsida, et miks teha asja nii keeruliseks? Lihtsalt sellepärast, et kümmekond aastat tagasi võib-olla tekkis pillimeistritel illusioon, et tegelikult me oskame teha väga häid koopiaid ja vastupidi, me isegi teeme paremaid kooped. Vanadel pillidel on tihti intonatsiooni probleeme. Igasuguseid muid keerukus ja neid on. On võimalik teha pill, mis töötab paremini. Nii see tõesti on, nii arvasin ka mina enne seda, kui mul õnnestus mängida originaalpillidega sest me ei saa midagi teha, et kõik siin ilmas on suhteline. Tõesti, nende uute sätetega, mis näevad välja nagu vanad pillid, seest on läikivad nagu Mercedes. Ma ütleksin, et, et seal jah, nad näevad välja nagu vanad, aga sisuliselt nad kaugenevad küllalt palju originaalpillidest ja mida me, mida me kaotame, siis on. Helikvaliteet tähendab tämbrid, tämbrivärvid. Sest see pilt oli tunduvalt rikkam, kui ta on. Kui ta on praegu nüüd lihtsalt tehes pilli, millega me saame kõike mängida, peame sellele lõivu maksma. Kuna me lakanud ise pille tegema, siis, siis ma võin endale pisut seda luksust lubada. Et ma püüan teha võimalikult originaalilähedasi koopiaid, teades, et selle pill asutamine on omamoodi piiratud. Aga samas see repertuaar, mis on siis sellele pillile kirjutatud sobib kahtlemata sellele väga, väga hästi. Ja siis on võimalik aru saada, miks siiski tasub seda teed minna. Nüüd anname võimaluse mängida ka tänastel rääkijatel ise. Pan Eiki kaja fantaasia. Kes praegu maailmas plokkflöödialal on nimed kas õpetajatena või mängijatele need suunad, põhimõttelised suunad, need on nagu kaks voolu, millest sa räägitud, üks pool on see, mis, mis püüab pilli viseerida ja mängida, mängida kõike sellel pillil, mängitakse ka romantilist muusikat ja seda väga vahvalt, noh, väga väga virtuaalselt. Ja need on inimesed, kes, kes loodavad et sedasama plokkflööt pakub küllaga sedasama plokkflöödimuusika pakub ka küllaga. Et seda tõsiselt teha. Ja need on tõesti erinevad suunad. Ja loomulikult on mõlemal suunal omad iidolid. Ja väga kuulsad mängijad, õpetajad, mängijad ja õpetajad on, käivad väga tihti muidugi koos. Ja kasvõi Holland on, on olnud aastakümneid tõesti. No mitte ainult plokkflöödi, kogu varajase muusika selline Meka, kaasa arvatud plokkflööt. Seal õpetatakse tõesti kõikides konservatooriumitist plokkflööti, eriala, pilline. Võib-olla kõige kõige tuntum on Franzbrühen, kes, kes on praegu tuntud rohkem dirigendina mõne aasta eest, loobus plokkflöödimängimisest ja kelle rajatud Hollandi kool omamoodi on ja häbiks tunnistama, et näiteks oma eriala õpetajat sa näed, on vingerdani nime ma ei ole osanud enam tähele panna. Tegu on sellise väga erudeeritud daamiga, kellel ei ole sugugi suuri ambitsioone andnud mängijakarjääri jooksul, niisiis ta ei ole lindistanud mitut taktigi sooloplatform muusikat. Samas tuli mulle üllatusena, et kõik lood, kus transprusen on kasutanud kahte plokkflööti on mängitud just nimelt Ethan vingerdeniga. Ja, ja samas on ta mänginud tõesti palju renessanssmuusikat ja šoti saval talgu Opmanni ja teisisõnu ainult tipptegijatega, aga Ta on lubanud endale seda luksust. Tunda rõõmu muusikast ja tema nüanssidest ja ta ei ole. Raisanud oma aega. Võitluseks turul nii-öelda. Tänases saates me teie interpreedi tegevuse juurde nagu ei jõuagi, sest saateaeg on saateaeg ja aga tahaksin veel kord üle rõhutada meie saartega. Et mis puutub plokkflöödimänguõpetusse, siis selles osas te olete korraliku stuudiumi saanud ja seda omakorda tahate nüüd siin oma stuudioga edasi anda, on see nii? Ja see on tõesti nii, me õpetame kõigile soovijatele box flööti oma stuudios, mis asub Mustpeade majas, pikk tänav 26 ana linnas Tallinnas ja ja siis mina õpetan ka Georg Otsa nimelises muusikakoolis nendele kõikidele, kes on juba enne ilmselt kuigi palju praktilised õppinud ja, ja neile see pill meeldib, nad tahaksid edasi jätkata selle bagdadi, selle pilli õppimist. Tähendab sa õpetad eriala pillina, tähendab, see on nagu tähtis tassist täpsustus, sellepärast et seesama asi, et bloklodi Õpetajate järgi on tegelikult terav nõudmine, sest see, et 100 inimest lõpetab plokkflööti riigi peale Eesti peale, see on tohutu suur arv ja see tähendab seda, et nendel õpetajatel on tööd. Teistpidi nagu ma kuulsin. Lähiaastatel peaks olema kõikidel muusikaõpetajatel kõrgharidus Ühtepidi ma saan täiesti aru, et, et see ei saa käia plokkflöödikohta sellepärast et Eestis seda ei õpetata. Kõrgkooli tasemel erialapildina, ma loodan, et see on ajutine nähe, sest nagu eespool öeldud, et kõikides kõikides Lääne-Euroopa riikides on seda võimalik teha. Seda minu teada ei ole veel teha. Üheski liidu. Endises N Liidu riigis, kuna Eesti on igal alal nagu suhteliselt edumeelne, siis, siis me oleme suhteliselt optimistlikud. Ja oleks võimalik seda seda asju ju ilmselt siis korraldada. Ja see omakorda tõstaks üldist taset ja tänu sellele me loodame, et kaugel ei ole aeg kus plokkflööt kaasalises kõige madalamas, sest päris algusstaadiumis on tõsiseltvõetav pill. Ja juhul, kui keegi tahab, on seda võimalik ka edasi õppida. Aitäh Taavi-Mats ott. Aitäh, Reet Sukk. Meie saadet jääb lõpetama esimene osa allegro non Molto Antonio Vivaldi Kontšertost ind, see minur. Ja taasvirtuoos tan Lauri koos trotninkholmi barokkansambliga.