Ta kogu aeg Göta. Seda ma mäletan ja ema oli, emal olid siis kõike muud peremured tema hooleks. Kuna ema oli isast palju noorem, siis ema võimaldas isal pidevat töö tegemist. Te ütlesite isegi niisuguse lauset, lapsel jäi mulje, et isa ei oska õnnistada kogu aeg teemaga ühte asja. Mitu korda jätab jälle kõrvale. Ja nii see oli ja ja, ja väga paljud kalevipojateemalisi asju veel hiljem, kui Kalevipoeg oli ilmunud juba siis ta ikka nende teemade kallal töötas, kuna ta ikka nende illustratsioonidega kalevipojas olid nendega ta jäänud rahule, ta tahtis nagu kõik nii rohkem läbi Ta ta ja, ja aeglaselt teha. Aga, aga noh, see oli nagu kindla tähtajaga töö ja ta pidi ta ruttu tegema ja siis siis leidis, et ta ei ole selle tasuga sugugi rahul. Te elasite põhiliselt kahes kohas, üks koht oli see Kristjan Raua muuseum, kus me siin praegu oleme nõmmele, kus me räägime ja teine oli vanaema juures, kus see oli. Ja vanaisa, vanaema juures, see oli. Praeguse kevade Alta Falkpargi tänava nurgal, kus Jakob Westholmi kool asub, seal, elas minu vanaisa ja vanaema. Ja nii kaua, kui nad elasid, siis me olime nagu see oli meie teine kodu ka. Nii et me olime nende puhul väga palju. Teil on mälestusi ka selles kuulsas kooli meest, vestolmist endast läbikäimine toimus. Jah, me meil ta oli minu isa kõige parem sõber peaaegu. Ja Me käisime tal tihti külas, Taistami kodu oli väga. Ta ilus ja stiilne. Ja meilojega askeetlik kodusisustuse poolest. Nii et veidi nagu kohmetu. Lõpuks võttis läbi teid oli kolm kokku kaks poissi, peale teie veel. Kuidas käis laste läbikäimine sinna? Meil oli nii, et 29. aastal valm, nii võis juba majja sisse asuda, äris valmis, ta ei olnud ja ja meil oli nagu liivaküngas, kus ehitati mõnede mängidega ja meie vanemad tahtsid seda, et et lapsed oleksid kodu lähedal, et, et naabrilapsed tuleks meile mängima, mitte meie ei jookseks ringi. Ja nii see oligi siis nii, et maja taga siis ehitati igasuguseid koopaid ja ja, ja naabrilastel oli siin nagu lõbusa ollagi, sellepärast et nendel oli kõik veendumaks, nagu tehtud, nende koduaiad ta, meil võis nii vabalt vabamalt nagu toimetada. Oli see mingi põhimõte, et ei tehtud peenramaad? Ei, sinna hakati ka mulda tooma, aga see kuidagi see liiv sai selle mulla esialgu täitsa ära. Ja noh, need aegamööda tan Moronid kasvanud ka kägine küllaga. No see oli lapsed, aga kas kunstnikud ka isal külas käisid? Küll tema üldiselt ei olnud nii väga seltskondlik ja, ja kui ta juba siin majas elas, siis ta oli küllaltki vana, nii et ta tahtis rahus töötada. Aga kahte kahte persooni ma mäletan küll hästi, näiteks Herman talvikut kes käis isa juures vahel jääd tundide viisi, rääkis oma nägemustest. Ja nii, et meie lapsed nagu jõudnud ära ja oodata, millal ta lõpetab, aga ei saa nii kannatlikult kuulasse ja nii, et teda ta küll ära ei tüüdanud. Ja siis teine oli, oli Eduard Wiiralt, kes peaaegu üldse ei rääkinud. Ta tegi isa portreed siin ja ükskord see oli talve ajal, kui ta seda tegi, seda portreed. Ja eks kata meile jõudes oli kõrv külmavõetud ja muidugi viidanud, kellel oli raske seda portreed teha, sellepärast et vee alt üldse peaaegu midagi ei rääkinud ja isa jäi tukkuma. Ja, ja ma ei tea, kuidas ta selle valmis sai, sarnane ta on. Üks visiit on teil veel meelest, rääkisite Nigol Andresen-ist. Ja see oli 40 vist arvatavasti 40 igal aastal kui Nigol Andresen, Andresen tuli isa juubeli puhul õnne soovima kui riigiametnik. Kui riigiametnik ja, ja siis talle muu oli tal kaasas ka pudel. Ja siis siis tekkis niisugune probleem, et, et Neil ei olnud klaase kodus, alkoholiklaase pidime naabrite käest laenama minema. Jah, kahjuks Stalini joomist ei armastanud, kuna, kuna ta leidis, et teil elus on palju inimesi ennast nagu oma elu põhja ajanud selle joomisel Kas ta oli teiegi laste suhtes karm, leebe või oli ta niisugune, no distantseerunud? Ei, ta oli ikkagi karm Talibani võrdlemisi karm, ma ei ütle, et ta oli vahel ka leebe, südamlik, aga vahel oli üsna karm, ta töötas siin tavaliselt siin ateljees ja, aga noh, mul oli kaks venda ja noh, ikka Tal tuli nagu natukene nii öelda rabelemist või või lahkhelisid. Ja siis ta tuli alla korda looma, ta muidugi küsis kohe, kes süüdi ja mis tehtud. Siis ta pani kohe süüdlase nurka seisma ja. Vahest olin mina see, kes nurgas seisis. Ja ma ütleksin küll, et ma süüdi ei ole, aga noh kaua ma ikka seisan, igapidi tuli seista, kui, kui ütelda, et enam ei tee ja vabandust paluda tuli ka ja. No aga siis lõpuks vaatasin, et rumal ka seista nii kaua, et ma võin vabandust paluda. Aga süüdi ma küll ei ole. Nad kasvasid üles teatavasti. Jaagupi kandis, nad sündisid kohe peaaegu kiriku külje all tahu talus, mis oli mitut põlve kuulunud raudadega, aga varsti peale poiste sündi Isa asus tööle küti mõisa meriküla karjamõisa ja siis olid nad seal kuni kooliminekuni Rakveres. Nad käisid seal kahekesi kreiskoolis ja hiljem jätkasid õpinguid Tartus. Kus nüüd see fakt, et nad said kodus vesivärvid isa initsiatiivil juba enne kooliminekut vanus on kõnekas fakt, seda vist igas eesti taluperes ei juhtunud. Aga mulle tundub üldse, et võib-olla niisugustel lihtsatel talu inimestel oli teinekord rohkem arusaamist laste vaimsetest Türgimustest kui niisuguses võib-olla kada karatlikus pereski pärast seda, kui isa suri. 879. aastal, siis kui poisid olid alles 13., et et siis oli nendesuguseks moraalseks toeks ja, ja ustavaks saatjaks ema. Jaa. Mulle tundub, et nendelt pärisi just emad pärisid mõlemad niisuguse tunde helluse oma õpingutest välismaal. Saksamaal või, või siis Peterburis, pöördusid nad ikka ja tagasi Rakverre ema juurde sageli nagu räägitakse, Kristjan rauast, tema laad on väga niisugune monumentaalne ja mehine, kõrge ja nagu seda tema jõulisust ikka rõhutatakse. Aga. Aga selle kõrval on tema loomingus väga oluline ka teine tahk, teinekord otse naiivne puhtsüdamlikus ja suur niisugune tundehellus ja väga hardad noodid on tema loomingule omased. Jah, mis haakuvad väga hästi Paul Raua niisuguse tagasi hoitud lüürilisusega. Kui me räägime hiljem veel nende loomingust, siis praegu pakub meile huvi nende ning nende kujunemine kunstnikuks. Ilmselt nad said ise küllaltki vara aru, et nendes midagi peitub, et nendest kunstnik võiks saada. Ja nüüd on niisugune märksõna nagu Düsseldorfi, Düsseldorfi, kunstiakadeemia ja mulle tundus huvitav see fakt, et teatud niisugustele tõusudele langustele järgnes periood, kus Düsseldorfi kunstiakadeemial just Baltis Baltikumist pärit noortele niisuguseks. No ma ei tea, kas siis magnetiks. Ja sellepärast, et seal olid ju Baltikumist pärit õppejõud, eelkõige Järva-Jaanist pärit Eduard fon kiibart kelle juures ju Pauraud ka õppis peale käeraudade. Läksid Düsseldorfi õppima ju ka Tõnis Grenzsteini. Kes nagu jäigi elu lõpuni üldse välismaale tööle, siis, Ants Laikmaa õppis mitmed aastad Düsseldorfis ja ta katkestas küll oma õpingud seal kuid jätkas tööd iseseisvalt, mitme aasta vältel. Missugune oli see laad või see suundumus Düsseldorfis tol ajal? See oli põhiliselt muidugi, see oli realistlik sel ajal juba niisugune realistlik laad ja. Mis püüdis nii realistlikult tõlgendada ka ajaloolisi aineid? Ja näiteks kiipkaart on ju tuntud selle poolest, et ta niisugust usulist ainestiku kandis üle näiteks reformatsiooniaegse Saksamaaolustiku. Christian Raudelt õppis Düsseldorfis lühikest aega. Talle see kool ei sobinud. Köitis rohkem niisugune sümbolistlik kunst, millega ta õigupoolest puutus kokku juba õppides Peterburi akadeemias üheksakümnendatel aastatel 92 97, just enne Düsseldorfi ja ja Düsseldorfis läks ta mõneks ajaks läheks tagasi Rakvere ema juurde, et siis 1899. aastal pöörduda tagasi juba Müncheni, kus ta õppis tuntud sloveeni kunstniku Anton AfD. Koolis ja, ja siis Peterburi või Müncheni kunstide akadeemias. Noorem vend Paul õppis viis aastat Düsseldorfis aga rasketel aegadel, kui eesti noored kunstnikud tundsid suurt puudust, oli tema teatud eelisolukorras. Millest on jutt? No tema sai jah toetust. Natalja fon, üks külg ja kes noh, oli tuntud kunsti metseen ja see oli tõesti väga oluline toetus ja ka hiljem on ta leidnud tellijaid just baltisaksa ringkondadest. Ning see side ei olnud siiski niisugune noh, kuidas ütelda mingisugune tellija Ja kunstniku niisugune päris külm side või ainult materiaalse materiaalne sidesest. See vihjet, et seal võis olla ka teatud niisugune vaimne lähedus Ja seal võis olla. Tõesti ka niisugune vaimne lähedus, sest õigupoolest see algas juba siis, kui kui Paul raud õppis Tartus veel gümnaasiumis ja külastas professor täitnud Mülleri kodu Kui Kristjan raud koos teiste eesti noorte kujuneva kunstiesindajatega tundis huvi ja ja kutsumust rahvuslike suundade poole siis Paul raud tundis ennast paremini baltisaksa haritlaste hulgas ja ta tegi ka nendele väga palju tellimustöid. Ja portreid ja, ja nii edasi, aga, aga see ei ole siiski ainuüksi nii sellepärast et. Et Paul raud ja Kristjan raud on töötanud ju kõrvuti Muhu ja Pakri saartel mitu suurt suve ja maalinud Eesti külaelu. Ja ja seda saarte loodust, samuti on nad mõlemad jäädvustanud Rakvere kandi loodust ja, ja olustikustseene seal kujutanud. See on kõik niisugune väga rahvalähedane ja niisugune väga eestiidid peatükk meie kunstis ja peab ütlema, et vendadel laad sel ajal üheksakümnendatel aastatel ei erinenud eriti teineteisest ja nad olid kaunis lapsed, olid need probleemid, mida Kristjan raud esitas endale oma söejoonistuste ja Paul raud oma maaliliste suurepäraste see tüüdides, see on just niisugune. Noh, viimasel ajal on see Põhjamaade vabaõhumaal ja üldse Põhjamaade sajand vahetuse kunst niimoodi läinud laias maailmas. Ja see on niisugune põhjavalguse kunst võiks ütelda põhjavalgusest läbi imbunud kunst ja ta nii värske ja vahetu samas realistlik ja, ja vendade raudade kunst on täiesti selle noordic slaidi vaimus võiks ütelda. Nüüd hiljem hakkasid vahed ilmselt suurenema, aga nad mõlemad on ka Kalevipoja temaatikaga olnud seotud üks rohkem, teine vähem. Kuidas seda temaatikat iseloomustaks? See tegelikult see huvi tekkis neil peaaegu üheaegselt või ja, ja Paulin igal juhul mitte hiljem kui Kristjanil ning nüüd sellel näitusel paralleelid, mis, mille me tegime, Kristjan Raua majamuuseumis, oli ka Paul Raua vägevad pääseid eskiisi teemal leinama Linda teemal. Ja mul on tunne, et mitmed niisugused ideed võisid nagu tikkida Paul Raua laga, nagu Kristjanil oli võime nagu need nii-öelda üles korjata ja, ja üldistada. Öeldakse, et Düsseldorfi oleks küll eeldanud, aga Paul halvasti tulnud suurt monumentaalmaali jätkampositsioonide tegijat, tema natuur oli vist teistsugune. Jah, võib olla küll, et ta oli üldse lüürilise Nüüd seoses nende sünnipäeva pidustustega ütelda, me tegime ekskursiooni Viru-Nigula-le ja mul avanes võimalus üle vaadata Paul Raua altarimaal Viru-Nigula kirikus Kristus ristil, see on toodud pühavaimu kirikule aastal 1901 ja hiljem on ta siis üle viidud Viru-Nigulasse. Ja see on, Ma ütleksin, väga hästi tehtud niisugune altarimaal seal risti löödud kuju ja mis on maalitud väga suure niisuguse sisse elamisega või ja Paul rauale omase delikaatse ja samal ajal hobusega. Ja noh, on huvitav, et Kristjan raud juures teda teatud määral Aita suisa saatis talle teatud abivahendeid maalimise maalimiseks ja ja see on tõesti üks silmapaistvaid altarimaale meil üldse. Näiteks noh, suurepärane on ju Köleri Kristus ristil, mille üks variant on siis meie muuseumis ja üx Võnnu kirikus rätimaal. Ja, ja on olemas veel kolmas variant, mis on Rootsis. Ja peale selle Tuleks nimetada veel Tõnis Grenzsteini väga head altarimaali nõo kirikus ja, ja Paul Raua töövõime asetada nende kõrvale kompositsioonid, kes kivideks jäid, et see põhjus oli võib-olla selles, et, et ta ei tajunud adressaati kahekümnendatel aastatel, ta teeb kompositsiooni ära vali Tartu või see kujutab niisuguse lihtsa naise rüpes Ühte väikest puhkavad üht väikest last, keda siis tulevad nii-öelda pärgedega kroonima inglid. See on noh, võib-olla looduse või jumala või kelle poolt äravalitu, kas, kas võib olla ka mõni tulevane kunstnik? Noh, see on niisugune ideerise on natukene muidugi juba sümbolismi ajastu vaimus aga kahekümnendatel aastatel, kui raud, selle töö kavand, muide, ta on sellega siiski kompositsiooni teostanud, siis nagu ei olnud enam selline lähenemine aktuaalne kahekümnendat aastat, see on ekspressionismi jagubismi. Jaa, jaa, aardekuu sajand, nisu, Nonii probleemid ka kerkivad väga esile. Aastatel. Seda juugendi ja sümbolismi ajastut ja selle ajastu kunsti kaheldamatult literatuurist, seda nagu natukene suhtuti sellesse olevat nagu hilisem aeg on nagu rohkem. Nagu rehabiliteerinud või, või võiks öelda niisuguse Literatuursema kunsti ja ja seetõttu võiks, et nüüd nagu nende raua kompositsiooni ideede vastu. Paul Raua ma mõtlen just ka nagu võiks tähendada vaata jälle huvi. Meie ajal on Kristjan raud alati mingil määral oma venda varjutanud. Kas teile tundub, et Paul tundis seda ka ise, ta jääb oma venna varju. Ma arvan, et Pauraudja tundis seda ja ja ta ei olnud kahtlemata oma vennale kade. Peab ütlema, et Kristjan raud koos Ants Laikmaa, Nikolai Triigi ka oli ju üks neid kunstnikke, keda kunsti noorus 19.-le aastal lõi kindralist kapradiks. Kristjan raud aga peeti ju tükil ajal üldse. Kuidas ütelda? Kaheldi tema võimetes nüüd midagi suurt, niisuguse rahvusromantilise aine las korda saata ja alles 1928. aastal, siis sai ta esimese preemia oma kompositsiooni eest eesti vanem kosjas. Nii et see oli kah ainult paar aastat enne. Kas te tahate kokkuvõttes midagi öelda nende rolli kohta nüüd lühidalt lause v2ga eesti kunstis. Keegi üks muuseumi külastajatest on meie küla realisti raamatusse kirjutanud võrdlemisi hiljuti, et Kristjan raud on tõepoolest kõige eestilikum kunstnik. Ka Paul raud? Kahtlemata, ta on üks suurepärane nöörik ja ta eriti võib-olla tõstaks siiski esile kõike tema niisuguseid etüüdi kavandeid mis. Mis väidavad niisuguse koha Eesti kunsti, mida keegi peale tema ei suuda täita, see on nagu üleminek möödunud sajandi kunstist, ütleme, 20. sajandi kunsti. Kuuldud maailmapildi saates kõnelesid Kristjan Raua tütar helge pihelga ja kunstiteadlane Mai Levin. Saate pani kokku Martin vihjaland.