Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Tallinnas. Pae tänava plahvatustes hukkus korteriühistu 66 aastane Luksepp. Santehnik seni selgitatakse, missuguse lõhkekehaga tegemist oli. Pae tänava plahvatustes said kaks Tallinna paekaare gümnaasiumi last. Ka kaks plahvatust lühikese aja jooksul jätab lastesse jälje, leiab direktor. Lasnamäe linnaosa on muretsenud öömaja eest, kui inimesed täna majja tagasi ei peaks pääsema. Korteriühistu ise remondikulusid kant kandma ei pea, arvab linnaosa vanem. Tallinna Tartu pürivad mõlemad Euroopa kultuuripealinnaks. Välismaalt. Ukraina president Viktor Juštšenko loodab uue valitsuse kokku saada lähemate päevade jooksul. Kas valitsus peaks olema laiapõhjaline, kuid selle koosseisu ei kuulu jõukaid ärimehi, teatab presidendi kantselei. Egiptuse presidendivalimised võitis Hosni Mubarak, kellele see on juba viies järjestikune ametiaeg. Ja ilmast. Homme on Eestis kui film. Sooja on 15 kuni 19 kraadi. Tallinna Pae tänav on kui äraneetud, taas toimus seal plahvatus, seekord sai ka inimene, surmab plahvatus toimus pae tänav 56 kortermaja rõdu all või keldris evakueeriti nii maja elanikud kui ka kõrvalasuv paekaare gümnaasium, kus ka aknaid purunes. Plahvatuse asjaolusid uurib prokuratuur. Riigiprokurör Heino Tõnismägi. Kus üks inimene, kes oma töökohal ajadena visk, kuusk, lukksepp-santehnik, kellele korteriühistu esimees andis hommikutööülesande, mis oli seotud just selle paikkonnaga, kus ta hukkus koodi lapsed, kes olid staadioni lähedal võimlemistunnis said kergeid kriimustusi. See oli neljas A klass petsia nimeline noormees. Temal oli tõsisem vigastus, kuid pärast esmaabi andmist koju, sest need purunevad aknaklaasid lendasid kuni koolimaja hoovini välja. Missuguse lõhkekehaga tegemist oli, prokuratuurist veel öelda ei osatud. Kaitsepolitsei palub kõigil, kes midagi teavad, helistada telefonil 61 21 455. Nagu te kuulsite, said viga ka paekaare gümnaasiumi lapsed. Seda kinnitas ka direktor Valeri lind. Nendel oli parasjagu kiosk, asutus tund ja nad olid õpetajaga, olid väljas ja tund oli lõppemas ja noh, tänu sellele, et nad olid juba väljakult minemas üks õpilane sai tõesti klaasikilluga pihta, aga üks ilus sai ka väelasena kannatada, et kas lööklainest või või millest see tuleb, see liit edaspidi veel. Nii et kaks last, jah, kaks last, kas õpetajad ka? Noh, füüsiliselt ei saanud, aga, aga psühholoogiliselt oli muidugi see päris korralik niisugune pauk. Teine pommiplahvatus juba selle poole aasta jooksul. See muidugi mõjub lastele ja õpetajatele muidugi negatiivselt tänam politseigi korraldusel ma pidin ära laskma kõik lapsed koju, esmaspäeval lähevad jälle, tõid edasi, kas siis midagi, ütlesid nad kõik lapsevanemad, kes kellele on vaja lastele psühholoogilist abielluda, saavad siis linna kululasena ka seda endale taotleda poole aasta jooksul kaks pommiplahvatust, mis otseselt kooli puudutasid. Eks mõned lapsed on kindlasti. Lasnamäe linnaosa vanema leeg Rebane oskus, et inimesed pääsevad täna veel majja tagasi, kui ta on valmis ka inimesi ära paigutama. Me küsisime, kas, et täna võivad nende elanikud oma korterisse minna ja nad ütlesid meile kuskilt 99 protsenti, et see võimalus on olemas ja olid eksperdid käänud. Vaatasid, kuidas maja seis on siis eksperdid, üldiselt elanikud põhimõttelise võivad tagasi korterisse tulla, ainult probleem on rõdudega ka praegu ja kõigile elanikele on palve, et nad ikka rõdule ei lähe. Põhimõtteliselt me oleme, me oleme ka valmis, kui näiteks inimesed ikka ei saa tulla oma koju, siis me oleme valmis majutama. Vaid, kuhu ta nad panevad? No praegu rääkisime mitu hotellidega ja noh, ega esimene variant on kool, aga suur suures saalis koolis. Nii et selles majas varisemisohtu ei ole Ei ole, ekspertidel oli tulnud linna poolt linnaametnikud aknaid katki, akna tööl katki, öösel me ei saa seda parandada. Kas selles majas oli ka korteriühistu või korteriühistu ja tähendab korteriühistu katab siis ka teid remondikulud? Ei, meil on kriisikomitee Lasnamäe linnaosas. Ja esmaspäeval meil tuleb istung kell 10 kus me kutsume korteriühistu esimees, kooli direktori politsei. Teeme koosoleku ja arutame kõik need asjad, milline on kahju ja kuidas me saame seda probleemi lahendada, et ei leia tehingud ei hakkavad maksma ise, kui tuleb, see tuleb ainult reservfondist. Ja edasi sõnumeid välismaalt neiste pele vaate. Tõnu Karjatse. Ukraina president Viktor Juštšenko loodab uue valitsuse kokku saada eelseisvate päevade jooksul reformide pidurduks. Ettepaneku valitsuse koostamiseks tegi Juštšenko oma kauaaegsele liitlasele Juri Jekhanurovi-ile. Täna pidas Juštšenko läbirääkimisi parlamendi spiikri, fraktsioonide juhtide ja regionaalsete liidritega. Juštšenko personaliülema teatel luuakse uus valitsus väga laiapõhjaline, kuid kabinetti ei hakka kuuluma jõukaid ärimehi. Egiptuse president valimised võitis esialgsetel andmetel taas Hosni Mubarak, Barak, kellele see on juba viies järjestikune valitsusaeg. Vaatamata madalale valimisaktiivsusele kogus Mubarak 80 protsenti valijate häältest. Vaatlejad ja opositsioon on kurtnud küll rikkumiste üle, kuid rahvusvaheliste vaatlejate hinnangul rikkumised siiski valimistulemusi ei mõjutanud. Suurbritannia rahandusminister Gordon Raun esitas Euroopa kolleegidele plaani arengumaade abistamiseks. See peaks päästma 10 miljoni lapse elu. Abi suurus on 2,2 miljardit naelsterlingit, see jagatakse ära 10 aasta peale. Oma panuse annavad Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Rootsi. Raha on mõeldud peamiselt vaktsiinide ostmiseks. Aastal surev arengumaades rõugetest lastehalvatus, hepatiidi, teetanuse-difteeria asse miljoneid lapsi. USA sisejulge oleku New Orleansi ülema teatel võib hukkunute arv linnas jääda väiksemaks kui seni kardetud. Seni on saadud andmeid vaidlegi 300 surmajuhtumi kohta. Võimud kartsid, et hukkunuid on aga vähemalt 10000. New Orleansi advokaat teatas, et julgeolek linnas on taastatud. Elektrivarustus loodetakse taastada eeloleva nädala jooksul. Selle aja kestel loodetakse ära koristada ka linnatänavad. Linnaaladel patrullib praegu ligi 40000 sõdurit, see peaks ära hoidma ka edasised rüüstamised. Röövimised. Ja uuest Eestist Euroopa kultuuripealinnaks pürivad nii Tallinn, Tartu kui ka Pärnu. Täna pidasid Tallinna ja Tartu ühel ajal nõu, kuidas kultuuripealinnaks saada. Alustame Tartust, kust vahendab Vambola Paavo. Pretendeerides Euroopa kultuuripealinn 2011 tiitlile esindaja Tartu mitte 30 kaheksat ruutkilomeetrit, millel Emajõe Ateena asub vaid tervet regiooni. Linnapea Laine Jänes kutsus täna pärastlõunal raekotta Ta mõttetalgutele Lõuna ja Kagu-Eesti linnapead ning maavanemad, et üheskoos kavandada plaane ja täpsustada praeguseks välja töötatud strateegiaid. Linnapea sõnul Tartu kandidatuuri tugevus, piirkondlik regionaalne koostöö. Üks moment on ülikoolilinna puhul veel oluline. Tartus ei kao sündmused ära, Nad paistavad välja, nad täidavad terve linnavalitsus, tehes oma otsuseid või kaalukausil kaaludes, missugune linn parasjagu võiks siis olla. See, kes esindab Eestit kultuuripealinnana, mõtleb ka selle peale, mida saab see regioon, see piirkond sellest, kui ta on kultuuripealinn, ehk siis ma räägin siin Eesti tasakaalustatud arengust. Põlva maavanema Urmas klaasi meelest on Tartu juba praegu Eesti kultuuripealinn euroopalist tähtsust omavale tiitlile pretendeerida. Ei vastanda Tartu enda ühelegi teisele Eesti linnale. Põlvamaal saavad kokku võro kultuur, seto kultuur, see on midagi ainulaadset, mis maailmas on ja mida meil on maailmale pakkuda. Kultuur ei ole kapseldunud, ta ei ole nähtus. Omaettekultuur on väga tihedalt seotud kõigi eluvaldkondade, kõik eluvaldkonnad jällegi peegeldvalt kultuuris, vastu. Põlva maavanema meelest on tervitatav ka tartlaste optimism ja koostöövalmidus. Meil on nii palju vastandumisi Eestis just nimelt see koostöö soov, mis siin täna on, see on see miski vedasi. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Ja mis on tagataskus Tallinnal, Kai Vare intervjuu. Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Külli Holsting ütles tänast arutelu kokku võttes, et Tallinnal on konkurentsis välja käia palju tugevaid külgi. Me oleme kõige suurem linn Eestis, meil on kõige rohkem hotellikohti, meil on kõige parem transpordiühendus, sadam, lennujaam, raudtee ja samas on meil rohkem elanikke, kes saaks ikkagi rohkem osa kultuurisündmustest, kes saaksid ennast väljendada läbi kultuuri, osaleda just nimelt skulptuuri loomises. Samas on meil kõige mahukam, kõige suurem, kõige rahvusvahelisem kultuurikalender. Meil on kõige rohkem festivale ja üritusi ja festivali korraldajaid, ürituste lokkeid. Konkreetsetest kavadest on siiski vara rääkida, neid hakatakse koostama siis, kui kultuuripealinna tiitli saamine kindel Külli Holsting usub, et kultuuripealinnaks pürgimine toob kasu mitmes valdkonnas, näiteks ehituses. Tallinna linnas on üsna hästi välja kujunenud kultuuriline infrastruktuur, meil on kõige rohkem teatreid, kõige rohkem muuseume. Aga me tahaksime kindlasti mõelda tõsiselt Tallinna linnateatri suure saali ehitusele. Tahaksime Tallinna linna sünniks uus Sakala keskus, me tahaks hakkaks tööle aktiivsed linnahall ja nii edasi edasi. Tallinn-Berlin Tartut kui Pärnut tugevaks konkurendiks Kõik, kes võistlevad, kõik võtavad kindlasti seda võistlust väga tõsiselt. Tartu ja Pärnu parimad küljed on meile kõigile teada. Ja ilmateade eeloleval ööl Eestis taevas selgineb ja ilm on sajuta. Puhub lääne ja loodetuul neli kuni 10, põhjarannikul kaheksa kuni 13 meetrit sekundis. Hommikuks tuul nõrgeneb. Sooja on öösel neli kuni üheksa, saartel ja rannikul kaheksa kuni 13 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm, puhub põhjakaare tuul kaks kuni seitse, Liivi lahe ümbruses kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on 15 kuni 19 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.