Vikerkäär. Tere tulemast kuulama järjekordset Vikerkääru ütlevatele Valteria Jaak Ojakäär. Meie tänane külaline on muusik, keda kõik kindlasti tunnevad. Ta on kirjutanud laule, minu arvates kirjutab eriti häid tekste, aga kõigele lisaks on tal veel ka väga omapärane hääl ja siin võiks öelda ka väga kaubanduslik hääl, mida te kohe kuulete. Tere tulemast, Lauri Saatpalu. Tere. Kas sa oskad ise ka öelda? Mitme 10. või mitmesajas reklaamis on sinu häält kasutatud? Ma arvan, et neid saab isegi neljaks kohalise isegi neljakohalise arvul, kardan küll, sest ma olen seda ala nühkinud ikkagi pea 10 aastat, nii et et ma arvan, et 1000 ja palju rohkemgi tuleb ära küll. Aga siit kohe üks küsimus ka vahele. Kas on tulnud ka neid etteantud teksti parandada, sest ja kaebavad ju paljud, et, et mõned tekstid on väga vigased? Ei need Saatpalu loetud tekstid on, aga ei loomulikult ma tahangi. Reklaamitoimetajana nii-öelda lugemine on üks pool. Ja kas sa töötad reklaamitoimetajana? Ma tean, et kui sulle helistada, siis tuleb helistada Uuno raadiosse, kas sa oled seal reklaamitoimetaja kogu see krempel seal, kes nii-öelda trio Ellessel, kellel on mustmiljon, väikest suurt raadiot sellel selles pesas töötu näha reklaamide juurest võib-olla siis ikkagi muusika juurde, mis on sinu põhiline tegevus või tegelikult sa vist reklaamidega teenid raha üldse rohkem kui muusikaga? On see nii? Eks ta paraku on küll nii, aga seoses sellega ma ei ole mingisuguse vaese muusiku staatuses. Rikkurlusest ja miljonäärlusest on asi muidugi väga kaugel, aga ma ei pea käima nõutu näoga ringi, et mis nüüd homme saab, tõepoolest, ma, ma, see ongi nagu abivahend muusika tegemiseks tööl käimine. Antud mina käin reklaami alal tööle ka. Mul oli üks reklaami kohta käiv küsimus. Ma mäletan, enne seda oli, tegeldi meil ka üsna palju reklaamiga vaateakende kujundusega ja kõik niisuguse asjaga ma mäletan, ETK oli niisugune firma, mille isegi oli oma kool, kus õpetati muu kaubatundmise ja kaubanduse kõrval ka reklaamindust. Ja siis mulle jäi meelde üks niisugune asi, et reklaamis võib-olla visuaalses reklaamis väga hea see, kui mõni asi on viltu, näiteks testis, mõni täht on viltu või, või, või, või seda nimetati pilgupüüdjaks, muidu inimene korraliku reklaami näeb, läheb sellest mööda ja üldse ei loe. Siis hakkab lugema. Kas seda kasutatakse, seda nõksu praegu, kuidas seda autos kasutada? Ka tasuda, on väga lihtne kasutada, aga paraku. Saadakse valesti aru ei saada, valesti arvasin, väga tugev probleem on ikkagi reklaamitellijatele. Ja selline kartlikus küllaltki üleolev suhtumine reklaami klientidesse, ehk siis kogu kogu rahvasse. Põhiline argument on see, et rahvas niikuinii ei saa midagi aru, kui sa kusagil puust ette tuleb puust ette teha ja kaks korda ütelda. Kui sa küsid näiteks mõne inimese käest otse päris tüdinenud juba, et kas teie tutvusringkonnas on väga palju idioote ja väga palju lollpäid siis tuleb välja, et mitte keegi ei tunnista, tema tutvusringkonnas on täiesti lollid. Tumedad inimesed, reklaami tahavad, aga ülejäänud ilmselt on kõik lollakad. Siin läheb veel 10 või 20 aastat aega ennem kui hakatakse tegema palju häid reklaame, sest reklaamitegijaid Eestis on väga palju häid, aga lihtsalt tööd ei ole. Mõttetööd, ma mõtlen. Ja küll see ajaga loksub paika, kõigega siin midagi ei ole teha. Aga läheme nüüd veel natuke selle reklaami jutuga edasi. Tihtipeale juhtub ka nii, et on selliseid skandaalseid reklaame, kuhu sina näiteks selle piiri tõmbad? Tähendab, ütleme kui visuaalses mõttes mõtlen praegu, et kui teles on mõni reklaam, kus demonstreeritakse seal, no mõnele hakkab vastu, sa tead, mida ma mõtlen, eks ole, või sain, ma ei, ma ei tea. Väga paljud asjad, kata võib vastu hakata lihtsalt noh. Vägivald reklaamis tehakse ka seda vägivald, seksuaalsus, reklaami probleem, see ei ole reklaami probleem, see on kõige tavalisem eetikanormid. Kas see kehtib igal pool selle kõik, mis õhutab vägivallale või narkootikumi tarbimisele või tapmisele vägistamisele, see, see ei ole reklaami probleem. See, see on tavaline moraalikoodeks. Kas reklaam saab iseennast tappa? Ma mõtlen seda, et ainult ülereklaam ja selle küll küll ja seda tehakse meil üsna palju ja see on ka puudulik. Puudulikud arusaamised reklaamist kui niisugusest. Reklaamis on väga palju tarku inimesi, kes töötavad firmades praegu, see on kohutav, lihtsalt kõik teavad, kuidas on vaja reklaami teha pea peale reklaamiagentuuride ja reklaamifirmad. Ja ma loodan, et see kunagi muutub ja niikuinii see muutubki, et ikkagi reklaami teevad. Spetsialistid ja sinna hulka kuulub loomulikult reklaami planeerimine, kuidas kampaania läbi viid, mitte niimoodi, et lajatad, kui on raha, siis lajatad igast august ühte ja sama asja, noh loomulikult ta muutub antireklaamiks ja näiteks ütleme teie kui reklaamitegija käest mingid lepingud teil on, ega seal ei ole märgitud seda kasutuse kordasid või kui palju see kindlasti ei ole, selle paneb paika raha. Nii et aga näiteks mõni reklaam on. No ma ei hakka praegu, ma ei julge nimetada, sellepärast et me ei tohi reklaamida. Aga mõni reklaam on tõesti nii, et kui seda kuuled ta toast ära minna tähendab lihtsalt palju kordi kuulduse pärast, mitte sellepärast, et reklaam iseenesest halb just nimelt. Kas me nüüd jõuame muusika juurde? Paluks nüüd. Sest et mina, Lauri Saatpalult, meie tänast külalist pean eelkõige muusikuks ja seal on ka mõned päris uued lood kaasas meie tänase saate tarvis jah, ega mul vanu nagu eriti oi, vanu ma olen ka välja otsinud, mõnda tahan kindlasti mängida, kuigi sa siin vastu põtkid, aga külmed konsensuseni jõuame küllap vist. Aga uutest on meil praegu valmis pandud selline pala, mille nimi on tuuled, Allajad. Nagu ikka autorid Lauri Saatpalu, Lauri Saatpalu, nii muusika kui tekst. Kuidas lugu tuli? Nii nagu iga teinegi. Ma olen nüüd aasta aega vait olnud. Et pole kohe midagi teinudki. Folkmilliga lõpetasin aasta aega tagasi ära, sest see ring sai täis minu jaoks ja. Tiit Kikas Peeter Rebasega. Uut ansamblit tõesti panna ja see on Taage ja, ja siis no ega siin midagi originaalset ei ole, ikka lindistame ja siis tuleb plaat ja kontserdid ja, ja nii ta on. Et need on nagu uued lood. Kas nimi on seotud ansambli nimi on seotud ka ministri kodu Hiiumaaga ikka, no ma mõtlen sedagi just, et kas on seal ansamblis Hiiumaamehi või keda seni vate puudutab väga serva pidi, sest Tiidul on seal suvekodu, kus me esimesed proovid, tõsi, tõsi küll, tegime paar aastat tagasi juba. Vana lobudik talukoht ja, ja Peetri vanemad puhkavad ka omakorda jälle seal suvekodusse on ka vanavanaema nende ilmselt vanavanematest jäänud selline talukoht ja, ja, ja kuivõrd me ise oleme proove teinud, et, et no vot, näed, hakkas kokutama. Et siis ta, ta on pealegi mõeldud ka selleks, et me mõnda teistlaadi muusikat päris sõna-, mitte sõnadega muusikat proovime ka teha, et sellega on võimalik kuidagi kasvõi skandinaavia sky esineda, et siis ei teki selle nime ka suuremaid probleem. Sest rootsikeelne sõna, eks ole, Hiiumaakoht ja ta on, ta on väga ilus. Onju saar jah, ta päev ja see tähendab Taage tähendab vanadel ana vana vana Rootsimaal nimetati Taage Hiiumaad Taageks on Päikesesaar, kust saar, kus päikesepäike tõuseb päikesetõusupoolne saar või nad sealt oma rootsi kalda pealt vahtisid. Ja jah. Et see on kena nimi iseenesest seda ei pea paljudele. Ikka unistad, et saaks välismaale ka, et seda ei pea nagu euroopas seletame ärritele sakslastele on seda ka väga lihtne seletada. Taago saksa keeles on ta taaga. Rootsi keeles on ta Taage muide siia vahele üks täiesti uskumatu fakt. Mul on üks hea sõber Inglismaal. Ja me viimasel ajal kasutamise emaili või emaili või mida iganes. Ja ma juhtusin mainima hambad. Ta saatis mulle vastuse. Ütle mulle, mis asi see apa on? Ja ta on, ta on sassi öeldav fanaatik, tava ei ole kunagi džässi mängima, ma ütlen, aga inimene, kellel on rahad ju lahti, aga kas võib-olla tõesti näiteks inglismaalid? Võib-olla ta pole ainuke, kes ei tea, kes? Kindlasti? Nojah, vaat nüüd me läheme jutuga jälle natuke liiga kaugele laagrist laagrisse ja aga meil kirjutatakse, et Mart Poomi teavad kõik inglased, et kuna ta mängib ikkagi seal selles meistriliigas ja nii edasi, eks. Ja siis keegi kontrollis, üks ajakirjanik küsis seal mingi teise meeskonna fännide käest, et kas te teate, kes on Mart on, keegi ei teadnud, nad teavad ainult oma meeskonna mängijaid loomulikult. Nii et. Ja inimesed, kes noh loogiliselt võttes ka inimesed, kes panevad rasket tehase tööd nädal otsa ja siis tõmbavad omale õlut, rind kobivad staadionile, peksavad üks teine molli segi, ega selle ajumaht ei peagi olema, nii et see kõik, see suurem, et noh, et vaevalt, et sa need mingeid võõrleegionäre kõike jõuad kuskil võõrastes meeskondades üldse pähe õppida, nii et see on jah nagu petlik kujutlused. Kõik teavad. Nonii, mul on tunne, et sellest oli vist kõige Vikerkääru saated saadet kõige pikem sissejuhatus, aga lähme siis lõpetas lugu peale lugu peale ja see on siis tuuletalled. Toole Toole puur jätta eespool päeva Eve algoolee Mäella rääksmäe geeneda le paari sajandi eest. Ei? Jaa. Karin Lainevool peenar Belgias varrod, ame moodume kleriale Jae menumäng. Äradiktuaave see helme hääledoonor häälel taeva, ema. Ansambel taaga ja kolm muusikud Tiit Kikas, Peeter Rebane, Lauri Saatpalu, võib-olla raadiokuulaja tahab teada täpselt, kes mida seal teeb ja mida mängib. Sina laulad, muidugi, mina laulan, Peeter mängib kitarri ja teeb kõik ülejäänu. Mida tähendab kõik ülejäänud, see, mis kuulda, oli see, selle tegi käik. Kas need sendid, et ühesõnaga, kui palju teil programmeerimine masinavärki seal on, peale kitarrid on, ülejäänud on kõik Sämblitud ja sa ei tunne mingisugust südametunnistus. Et tähendab, kui Eerik lääthonil kõlbab plaat teha sämplingutega mullammugi. Aga ma mõtlen, see selline ehe tõeline muusikat ongi ehe võib-olla sämplinguga ka, eks ole, selleks Annelt selleks maailmas tohutult kallilt müüakse sämplingut, nad on tehtud proffide poolt maailma kõige vingemate meeste poolt, et saaksid teha, saaks ehedaid saavunud ja need on kõik originaal saundid. Ja nendega siis mängida arvutis selles mõttes, et keda see huvitab, kui ma mul on näiteks originaal mingi pilliga väga halva saundiga plännitud kuskil keskpärase selt mingi asi sisse ja, ja siis samas on heade sämplingutega tehtud korralik asi, no keda see huvitab, et see on nüüd originaal, no mis siis, et karjub kõrva advat, ma kuulan ikka, see on ikka ehedam, kui see sämplingutega hea, hea saund, see ei huvita mitte kedagi, kahtlemata neid kriitikuid ka, kes nii arvavad, aga siin meenub kahtlemata see jutt jalgratta leiutamine, sest et võib-olla tõepoolest, et kui kas on mõtet hakata, siis leiutame uuesti, kui on juba täiesti erinev asi on live esitluste lindistused, neil on muidugi kohutav võlu, inimesed mängivad originaalis kõiki neid asju, aga stuudiotöö ju põhimõtteliselt kantakse üle pärast lavale laval tuleb ta ikkagi enam-vähem sama saundiga, siis on lihtsalt mehi rohkem. Ja siis mängitakse ikkagi samamoodi originaalis ära, et see, see põhimõtteliselt on ikkagi töö kergendamiseks raha kokkuhoidmise mõttes tehtud Sämblingutega, aga sellele sa oled ikkagi kindlaks jäänud, et laval laulad otse, mitte suud ei liiguta? Ei no ikka kui on, naeran. Et noh, et huvitav, et miks, miks on et majutavad suud ja siis fonogramm tuleb ka lindi pealt, mehed on, huvi, on lava on kõik nagu on, miks ei mängi? Video tegemine on eri asi, eks ole, noh, see on hoopis teine, aga lava peal ma palun. Aga ma, ma küll ei läheks kontserdile, sellepärast et need heli on natukene parem, aga inimesed lihtsalt on mu lava ees, mitte midagi ei mängijaga, laula ega midagi, teed, kõik tuleb lindi pealt nats nagu puhtam, et noh, siis pole mõtet kontserdil ka käia. Kontserdil endale on kindlasti elamus suurem. Sest vaat et kui kui te kohapeal oled, siis sa seda halba heli nii väga ei taju, kui sa seal sees oled, kõik kõvasti ja noh, pole hullu midagi. Teine asi on see, et kui tehakse kontsertlindistusi, siis on see ikkagi noh, see ei ole niimoodi otse lindile ja karpi ja see on ikka väga timmitud mitme päeva värk. Kui, kui, kui tehakse selline kontsertlindistus või kontsertplaat läbi mitmete filtrite pärast, miksitakse uuesti kokku, et ega, ega ega ta sedasi nagu telekast tuleb niimoodi kuigi seda küsida, et, et tänapäeva tehnika juures kas on võimalik pärast seda asja natuke ilusamaks ja üle käia tehnikaga kõva see, mis lindile jäi, ei tule täpselt niisama toorelt, nagu ta seal platsi peal tuli. Kindlasti. Enne kui läheme järgmise pala juurde, mis on samuti üks uutest ansamblit Dagö ja selle nimeks on hallid päevad, tahan küsida Lauri Saatpalu käest tekste, muusika jällegi sinu omad. Kuidas sul üldse? Ütleme nii pidulikult muusiku karjääri alustades, mida ennem hakkasid kirjutama muusikat või tekste muusikat, muusikat. Aga mina pean ütlema, et mulle just sinu tekstid mõjuvad alguses kirjutatud muusika kõlvanudki kuhugi ega sellest ei saanudki midagi. Kas see jäi siis taal tasandile või ei või kus tekstid nagu vanasti käime korra läbi, need esimesed bändid vanasti ju tehti ikkagi see folklauluperiood oli ju siis ju tehti luuletajad headele luuletustele laule, noh samamoodi olen minagi püüdnud teha. Aga bändi ma ei teagi, mis esimesel bändil esimene bänd, kooli bänd nagu ikka, kuid nagu ikka jah, nagu ikka ja ma olin 15, kui ma hakkasin laulma seal. Tavaline koolibänd, pump, pungist, valsini, noh nagu ikka. Ei olnud, silub end sind, kutsuti siin. Ei, ei, minul ei ole üldsegi minu bändi ei olegi olnud ja mul ei ole see eesmärgiks kunagi olnud. Ja sealt siis, mis noh, põhiline Pantokraator oli, vot seda ma mäletan Tartu aegadest ja see, see on nagu märkimisväärne veel ja ja selline veidi kuidas öelda, müstiline või selline. No midagi tuli jah, vot vot pärast seda need seletamisse oli, seleta nüüd ära ja. Jaa, jaa. Ja siis tuligi Folkmill Folkmill ja siis ma olin ka vist viis või kuus aastat ja ja vahepeal stuudios tegime nii-öelda viib poisi nime all. Mingeid mingeid asju. Me nimetasime seda müraks küll seal mingid meloodia alged ikkagi olid ja, ja nüüd siis püüame kolmekesi tagata, aga tekste hakkasid kirjutama siis lihtsalt sellepärast, et kuskilt paremaid ei leidnud või vaata, ega kus sa, kus sa võtad tekste noh, need, need saavad joodsa luulekogud saavad kõik otsa, nendele on juba ka 10 ringi peale tehtud, ma ei tea, maa tuleb täita lastega noh. Seal on juba mitu viisi peale, kuskilt peab tekste tegema, kes sulle neid ise teeb, kui sul ikka vähegi Vähegi või tekste teha, siis see on kõige lihtsam viis tiks tekste saada. Keda sa kiusad? Valgre on seda tõestanud, et kõige parem on ikka see, kui sa teed ise teksti ja muusikaga. Kui sul ikka see anne on ja no näiteks mida te arvate Valgre teksti kohta, need ei ole muidu mitte. Valgre tegi Jüri sügega Kaplinski jaga gradega inglisekeelseid lööklaule, eks ole, ta tõlkis pärast mõned laulud eesti keel, eks ole, Alinilist no alguses ta, tegelikult ta õppis koolis rohkem saksa saksa keelt ja inglise keelele need vaadata neid vanu tekste nendelt küllalt vigadega. Aga juba sõja ajal näiteks tema teda inglisekeelset päevikut lugedes ta valdas inglise keelt, üllata vastavalt siis muinaslugu muusikas on inglise keeles, sellega ei teinud ise selle tega, üks neiu talle kirjutas, aga. Ja näiteks ütleme üks tema minu jaoks ilusamaid laule on see läbi saju, see on hoopis Albert Vennola kirjutatud kes oli temaga koos ansamblis orkestrist sõjas. Nii et aga tema puhul on, ma olen ise tagantjärele ikka mõelnud, et et tal nagu tuhhi ühe korraga, näiteks kui te teete teete alguses viisi valmis ja pärast siis sõnad või, või tuleb ka, nii, et, et ma mõtlen nüüd selle peale, et mul siin midagi nagu mõlgub ja ma püüan talle leida siin muusikast väljend? Ei, eks ikka tekst tuleb hiljem. Tavaliselt tuleb hiljem. On võib-olla mingi asi, millest laul võiks hakata just jah, et see, aga kas või pealkiri või midagi taolist mitte kindlasti, pealkiri. Esimene esimene fraas, esimene fraas ei pruugi olla, see võib olla viimane rida refrääni viisi käik, jah, noh, sõnaliselt välja mõeldud. Et tavaliselt ma kirjutan teksti ikka kuskil nii ette kui ka taha, fraasist vasakule ja paremale. Et ei hakka peale algusest. Huvitav, kas nende hallide päevadega oli sama lugu vä? Vot ma ei mäleta, aga eks ma vahest ikka kirjutan korraliku inimese voodiga. Seal Valgre kohta ma ütlen, et mina eriline valgla armastaja ei ole, sellepärast et minu jaoks on seal Valgre ära solgitud või noh, täpselt nagu see ületoodet vanasti rääkisime sellest. Või ennem saate alguses rääkisime sellest reklaami. Täpselt samamoodi on minu arust Valgre on minu jaoks on ainult kaks head Valgre esitust olnud. Läbi aja, mida ma olen täiesti nautinud üksele Jaak Johansoni kunagine big bändiga tudengi hätsu ajal. See oli kihvt ja teine oli Estonia kontserdisaalis, vaatasime, kuidas date vikuga maja ja rohkem minul praegu paugu pähe ei tule, et ma istuksin, kuulaks Valgret ja naudiks, et see on minu jaoks nagu üle. Ja see on, see on õigus küll, et, et tormata niimoodi. Ühe lõbus kõigele on ju piirid, ta ei saa ju enam midagi juurde kirjutada, midagi, mis seal salata jah, ja, ja, ja, ja ja ikka ühte neid samu assiga ühte neidsamu asju. Võib-olla aitaks ka see, kui. Tal on mõned asjad, mida vähem teatakse ja ei no loomulikult. Aga muidugi, härrased, ma arvan, et piisab Valgrist, meie produtsendi näpp on juba krampi tõmbuma seal selle CD-pleieri nupu peal. Ta on üritanud viimased 10 minutit maha vajutada. Nii et nüüd siis hallid päevad, Lauri Saatpalu tekst ja muusika ja ansambel Taago. Kippa käidud teatriski, süütu. Tema teada armastuse värvi päike, prae käiks. Vääramatult tarvis lõpuni. Naeratusega püüdis tõustega Bombia kinni rinda sael läbi. Ei. Olekski soove mustoana? Ma olen tihti mõelnud, kui raske on ikkagi neil, kes praegu tahavad popmuusikas midagi teha ja veel rohkem läbi lüüa. Kui ma ütlen minu ajal, kui vähe oli heliloojaid. Üksainuke Eesti raadio, estraadiorkester ja Laansoo ansambel. Ja kes vähegi midagi sai, see oli juba tegija. Ja veel 20 aastat tagasi, kui ma kirjutasin seal popmuusikaraamatut, ma jõudsin läbi kuulata need no praktiliselt kõik, kellest ma kirjutasin. Ja see on praegu täiesti lootusetu, meil Eestis upub ära tegijate hulka, nii et. Lauri Saatpalu ja ja Tiit Kikas ja Peeter Rebane on julged mehed tormavad sõtta. Ja ega nad vist ei võta seda päris sõjana, ei, see ei ole sõjano, see on. Kuidas öelda nii, noh, midagi kujund. Jah, aga, aga. Nojah, tuleb arvesse võtta seda, et olete noored suht-koht ja tahaks loota. Kui sa juba sõjapidamisest hakkasid rääkima, siis ma tean, et selle aasta eurovisiooni ja on ka Lauri Saatpalu laulu kirjutanud, no see on juba küll sõtta minek, selle pärast. Seal juba loetakse punkte ja mida kõike ja tegelikult vist suhtunud sellesse ka küllaltki külma kõhuga, et kas läheb või Lena, vaata kui sa sinna mängima ei hakka, kui, kui edasi ei lähe. No vaata, see on selline mäng, eks ole. Kui sa selle mängu oled otsustanud astuda, siis mängid nende reeglite järgi Eestis põhimõtteliselt on eurovisioon, ma millegipärast arvan, et Eestis on ta veel muusikaüritus. Inimesed püüavad kõike paremat, kellel kukub välja, kellel ei kuku, vähemalt püüavad muusikat kirjutada, siis valitakse mingi kamp sealt, kes saavad edasi võistelda ja, ja noh, nii tore, palju noori koos lõbusa ühesõnaga. Et Euroopast on, muidugi ei ole enam ammu muusikaüritus visiooni lauluvõistlusel kunagi näiteks žanre emos. Üks läbikukkunud meeslaulja kihutas endale kuuli pähe. Jah, aga eestlased on õnneks tagasihoidlikum, teeb seda küll, aga mida sa teedki artistiga, kes iga iga õnnestumise peale ennast maha laseb, mitu korda seda jana teha, punktilugemine muidugi muusika tegemise juures, eks, aga. Väga kummaline, nadi nähtus, aga, aga noh, kuidas sa siis ikka noh, keegi peab saama ja, ja küll ta siis saab. Aga näiteks konkreetselt sinu puhul sa ikkagi valisid oma arvates välja ütleme, parima laulu, mis sa oled teinud nüüd, et sinna, seda, et sinna sobiks sobivaima sobi mainima sobivaima laulu. Loomulikult, ega sa tegelikult selline eurolaulukirjutaja tüüp ei ole vist? No mina ei tea, mis eurolaul on, tähendab, selles mõttes, et see on mingi. Ega, ega siis sellist asja ei ole. Nüüd on eurolaul ja eurovisioonis muide ka trendid muutuvad vahel läheb peale just selline. No kuidas seda öelda? See polegi oluline üldse, mis seal eurovisioonis on, seal ei saa rääkida mingitest trendidest, on täielik naeruväärsus, see on poliitiline farss ja kõike kama jaga et lihtsalt vahest seal tekib võimalus saada mingi kopikas. Noorele lauljale on see kahtlemata kogemus vanale lauljale, kui sa ikka meeletu auditooriumi siiski seisad ja esined. Kui sa teed seda ülihästi ja siis on sul võimalus, õhkõrn lootus, et keegi sind kutsub kuskile Saksamaale esinema ja nii ja naa ja ega sellest sealt saab laulja positiivsed, saab midagi juhtunud, negatiivsed taga ei saa midagi juhtuda. Heliloojaga samuti, helilooja saab ka vahest väikse kopika, vahest suurema, vahest ei saa mitte midagi, eks ole. Et see on kõik selline mäng, et halba ei saa midagi juhtuda, aga rääkida sellest, kui muusikaüritusest on muidugi pehmelt öeldes naeruväärne. Sest noh, shove Ta on isegi jah, ta on niisugune poliitiline show, kõik teavad, et sakslased panevad türklastele türklased sakslastele ja ja see jääbki nii olema. Ja see on nüüd, see on nüüd seoses selle avaliku hääletusega varem oli žürii. No ma ei kujutagi ette, kuidas žürii peaks siis välja nägema, tulevad targad mehed, naised, pikad, paksud, lühikesed kõik kokku ja ütlevad, vat see laul, mis sest siis kasu on, kui seda teha üleeuroopaliselt vahib seda 300 miljonit või ma ei tea, mitu inimest ma ei tea, miks, aga vahib siis noh, kui see on rahvale tehtud, selline üritus, no miks siis ei võiks rahvas hääletada. Loomulikult see on, kellel on kõvem hääl, see võidab, aga nii on see alati olnud, selle peale ei tasu mitte midagi solvuda. Kee, keegi ei käsi sinna euro eurolauluvõistlusele minna. Ameerikas ei teata sellest eurolauluvõistlusest mitte midagi, sealt tuleb tähti kah ja, ja kõik. Euroopa tähed, kes on tulnud Euroopas, keda kõik popmuusikas tegelikult teatakse, ei saa mitte ükski neist üksik, ütleme no tähendab Clif Richard käis ka seal siis, kui see veel oli kõrvides kõrbes küll, aga ta oli juba maailmakuulus. Ja, ja noh, see lindjoon on sealt tulnud, eks ole, tema võitis ja, ja apa ja sellega panemegi nagu selle kokku kokku, sellest rohkem sealt mitte kedagi ei ole popmuusikasse tulnud, nii et palun, on võimalus tuhandeid miljoneid võimalusi saada maailma kuulsaks, aga ärge Iirisega selle Eurovisiooni lauluvõistluse sina kui siiski iiri muusika fänn, iirlased on seal ju kõvasti läbi löönud Tanatsiooni laugani, võtame seal neid teisi, kes on seal võitnud, kas sa arvad, et nemad on täiesti teisejärgulised kesi? Lõugani ei tea keegi, mitte keegi ei teatsiooni lõugantsiooni, Logan käib soome vanaprouasid lõbustamas. Siin tantsuplatsidel, see on kahtlemata tore, et inimesel on võimalus siiamaani esineda, aga, aga sellisest maailmakuulsast staarist ei ole nüüd asi noh, tuge Iirimaal, mina, mina, esiteks ei ole iiri muusika fänn, mulle mulle meeldib hea iiri muusika. 80 protsenti Iirimaalt tulevad, mis nad kõik neil tavainversioon, eks ole. Et, et nad on nagu pähe surundad iiri muusika on kõik. See on nii kihvt, et õude kohe igav käeks prääks, mis seal lindistatakse, läheb plaadi peale, lendab üle maailma. Seal on kahtlemata väga hea muusikat, mul on siin kaasas ka head iiri muusikat. 80 protsenti sellest on kohutav sõnnik, nii nagu on igal maal ainult et see lihtsalt noh, tugeva sellise agressiivse turu nimel promoussaniga saavutab see sellise kõla venna veel lisaks poliitiline taust ka igal juhul inglastele ära panna ja nagu sa ütlesidki, et selles mõttes iri iiri tegelikult muusikud, keda me teame, kes on maailmakuulsad. Need ei ole jonni, lõuga nendega ka kõik need kohutavad rahvapilli väärsetajad, kes süntidega panevad iiripulkasid. No need on U2 nuugaks kärjemoor, need on noh, tähendab Conor, neil on kõik väga, nad teadvustavad, et nad on kust nad tulnud on, ega nad on selle üle uhked, kindlasti väga, nad on uhked selle üle, aga nad ei aja seda mingit. Mehenedge me oleme, me oleme Eilos, jah, et see, see, see ei ole oluline, Iirimaalt on väga-väga kihvt ansambleid, on minu lemmikansambel üks vana hevibänd, sellisi kohutavalt hea bänd praegu Metallica tegi, tõstsin, sellest võiski Charistegi hitt. Ta oli siin ülemaailmne hitt, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta aga tähendab nüüd Ongi vaikselt läinud juba selle järgmise loo juurde, sest et Lauri Saatpalu on võtnud kaasa ka mitte ainult enda muusikat, vaid enda lemmikplaate ja üks neist on, siis on see nüüd sealt kuskilt Iirimaalt, Šotimaalt. No seal on Belvilane River Dance maailmakuulus tähendus, mis tõsi küll, Eurovisiooni laulu Eurovisiooni juurde tagasi ja selle selle 88. üheksandal aastal, kus see viis minutit viis esimest minutit näidata reverdantsin. Peale seda on, noh see on nii metsiku eduga. Tantsuansamblit vist üldse maailmas ei olegi ega tule ka niipea. Ja seal on praegu kolm, kolm koosseisu, kui sa vaatad arvutist, kontsert, siin, kontsert seal, kuidas see on võimalik tegelikult River Dance on kolm koosseisu praegu juba nad panevad niimoodi etendusi, nad on kõik väga suurel, väga-väga kõrgel tasemel, nii et vahet ei ole, et kes on esimene, teine, kolmas, vaid. Ja põlviljane muusika on lihtsalt suurepärane. Kaks asja ongi sealt meelde jäänud üks river, tants. Ja teine oli see, kui see lill infouš meelega kaotas oma seelikut koeraga lavale toru. Kaks ilusat hetke kuulamas ühte ilusat hetke seen. Rõiver tantsivad Faieldanud. Maailmas on väga palju muusikat kirjutatud ja lauldud ja mängitud ja halba kahtlemata rohkem kui head, aga head on ka palju. Ja kuulates head muusikat. Lauri Saatpalu. Meie tänane külaline. Vastab nüüd sellele otsesele küsimusele, et kui palju teiste kirjutatud muusika võib inspireerida näiteks oma loomingut? Ei, ma arvan, et see rõhub rohkem alateadvust. Inspireerib sa ei saa sellest aru. Kui sa ise hakkad tegema midagi, nojah, näiteks küllaltki hästi mõjuda jah, et, et ütleme kasvõi antud lugu enne, kui see rütmi läks, niisugune ilus. Niisugune väga südamlik, meloodiline ja niisugune. Ta võib. Ta võib tekitada tahtmist, et midagi niisugust ma tahaksin kirjutada kunagi või, või absoluutselt ei välista? Ei ma arvan, et hoopis seal tekitab tahtmise kirjutada head muusikat, võimalikult head muusikat. Kui sa mõtled positiivselt, tahad kirjutada, proovid kirjutada head muusikat, küll ta siis parem ikka tuleb, kui noh, niisama nina vingus kirjutatud mingi asi, et äkki käib ka. Ta mõjub nagu üldiselt muidu kipub plagiaadiks minema, ei saa niimoodi lahavad, ma tahaks ka midagi õige ja mitte nii nagu Tšaikovski, kes oma kirjavahetuses pihtis paar korda, et, et siis ikka tuleb institutsioon kui on. Kui on raha näha ja ja elukutseline laule tehakse ka ikka lihtsalt tarvis raha ja kas seal on vahel ka niisugust juhust ette tulnud, et näiteks noh, kas või õhtul magama minnes või öösel une pealt tuleb mingisugune geniaalne idee. Ja siis hommikul ärkad üles, on meelest läinud juba, mõned on rääkinud, et kargavad kas või öösel voodist üles, panevad midagi paberile, paberile ei pane muidu muide, Paul Tammeveski on rääkinud konkreetselt ühe loo kohta, et seda ta nägi unes ja karges püsti. Ei mina pole midagi unes näinud, mina, mina magan. Minu une pärast ei ole ükski geniaalne, sünnitas. Aga ega sa paberile tõesti vist midagi ei pane, siis lugu lugu Ooeveetsel eiei kirjutad, siis läheb see kohe arvutisse või ele arvutasin, ma mul ei ole neid lugusid nii palju, et me võiks need peas hoida. Kas sul ikka mahub minu arvates seal on päris palju neid lugusid päris seljas, sõnad, ma kirjutan loomulikult paberile, aga, aga ega lood, lood ju, need, need on enam-vähem teada, mida, mida sa kasutad, eks ole noh, kas laval või mida, ülejäänud lähevad kuskile tahapoole, neid saab ju pärast lindi pealt või plaadi pealt kuulata. Kui neid peaks vaja minema, et ega, ega, ega selles mõttes ei ole neid vaja. No siis sinu lugusid näiteks noodikujul ei olegi olemas üldse. No seal ei ole ka mitte mingisugust mõtet. Noh ma ei kujuta ette kah, kuidas seda pulli võib ju katsetada, et panna need 12 13 või 20 rida kõik ära ja lasta arvutil noot kirjutada. Selle sellest tuleb üks. Selline kummaline ja mõttetu pilt, eks ole, sellest ei ole midagi kasu, see ei ole ju enam partituur seal mingi nootide kogum. Ja see ei kõla, see ei kõla jah, sellest sellest pole kasu, eks ole, see, see peab selle saundiga kõlama, kui see ei kõla, kui see on noh, lihtsalt nuut, see mõttetu. Eks see vist kaduski ära kuskil. Irving Berlini ja köshwini ja, ja nende omal ajal Fritz Freysler kirjutas oma viiulisoolot klaveri saatel. No igaüks teab, kuidas kõlab, viiul teab kuidas kõlab klaver. Aga kuidas, mismoodi me praegu ütleme, kuidas peab Lauri Saatpalu muusika kõlama, kui ta on noodis mina teda kuulma, siis natukene raske, siis jääbki üle ainult seda kuulata. Meil on üks uus lugu veel kuulamata. Seal tänase saate lõpetuseks paras pala, sellepärast et selle nimi on mööda. Tänane Vikerkääru saade saab ka mööda õige pea. Lauri Saatpalu, aitäh, et tulid altarile Jaak Ojakääru külaliseks. Tahad sa selle loo kohta ka veel midagi jälle? Noh, mis siin ikka öelda? Lugu nagu lugu ikka? Mina olen, on tald ja nagu ikka, kõikide meie lugude puhul. Tiit on teinud suure töö ja Peter mõtelnud kitarrid, see ei tähenda siin kirja peal midagi, et mina olen need lood teinud, oh ei. Kui mõned kitarri saatel sind tinistaks lõkke ääres, siis tahaks neid keegi kuulata, eks tiitli Peetri on ikka suure töö teinud. Kõlaks. Ja mööda mööda see, see, millest laulus juttu on. Sellepärast olen ma teksti kirjutanud laulule, seda saab sealt. Kuna ta läheb aega mööda, sõidame laadid küljest hotervenatootlasedki midagi. Mu indiviidi mõte On kummaliselt võtvaid, kui kõnnin. Kui kõnni rulllinnas nägin Rennes Leismann. Miks kõnnin Pelgulinnas? On nii, et meie linnas, kui Koplis öösel südalinna trammi ka kindlalt ei saa? Kas olen nõnda julge? Olgu, ärge tulge mind kiitma. Nii kaunis on mul lootus. Ootus, et Julge. On ka uge sõidul laevamees justkui jumal taevas, kuid ma pean meikuks, keegi tundub endalegi, et see Korb ei tee see Ei. See small. Härra laekuid ütleb. Ta Korb ei tee Ei see p sees paelluu. Üks Väini meister, tore mees, sata ema juurde, beibe väin, mis on nõnda hea Petrokma ja Marius Laal purusta oma sõpradele suurustaberse. Imestate saab parem kui eelmine. Tõesti siis hoia aastale ei tea, mis kitarre müriisaymbia käinguid kaasvõetab peal siis kuldset joon voolab seal saba sigalat Pruusiga meier suure juustuga ämbriga on see kella peal ta tulla või aega. Meie naljade koid tuleb surm, siis müüge maha minu hambaarsti juurde, mõned nõu TPI ei jõudnud, aeg saab täis ja mees on läinud siis korra ikka veel külas käia, tema käes tausta päin, austab meest.