Tere, kullakallid nüüd muusika, kuulajad. Tere vara. Õhtust. Tund on siin raadioeetris muusikalise kaardi päralt. Helikaart, mille kõlades kaardistada, arvates on peidus jaan, taasloodud üks legend ja üks ammu kadunud manner. Mandri nimi on, see oli bändi hea ja kaarditegija nimi oli Jaan mainisid, teenis, mina olen Tiit, kus need ja pandi heasse puutuvat legendi meelde tuletades või tutvustades lühidalt, kõigepealt oskan mina mainida, et see kõik väidetavasti on toimunud väga, väga, väga, väga, väga palju miljoneid aastaid tagasi, kui praeguse meie koduplaneedi maismaa asemel hõljus ühes ainelises ürgookeanis üksainuke ürgMalle nimega bänia. Tõsi, tol legendil on ka teisigi teisendusi, on teisi versioone, kus kõneldakse kahest suurest mammutist, kust ürgmaalahmakas, mis oma kokkupõrgetes liitumistest lagunemistes lõpuks andsid tulemuseks selle merest maast koosneva mardi, mida kena õhuste vaadata, lennuki pardalt silmitseda või gloobusel uurida. Ning väidetavasti vähemasti mõnede legendi pooldajate arvates praegustestki maailmajagudes Timandritest justkui piltmõistatuse klatsikestest kokku panna tolle ühe ürgse mandri bändi ja kui neid praeguseid Mandreid õigeid nõrki külgipidi üksteise külge sobitada. Mass Davise bändi hea on ligemale poolteist tundi kestev muusikateos mis küll muusikaga mardilooja poolt kunagi juba veerandsajand tagasi on jagatud küll kaheks muusikaliseks teemaks aga laadki teemadel, omavahel põimuvad ka neil pisikesel kahe nelki laserplaadil, nii nagu nad nüüd juba mõningad aastad tagasi taas välja antud all ja taas välja anda ja taasmail Stavisest mandrist bandžea kõnelda. Kindlasti maksab nii praegu kui veel mitmetel tulevatel aastatel aastakümnetel sest ühelt poolt ta 75.-le aastal esimesel veebruaril Jaapanis Osakas õhtusel kontserdil salvestatud album on väidetavasti olnud niikuinii tolle aja džässi arengu kulminatsioon kui selle eitus ja mingi pilguheit tuleviku poole. Seda olnud ja nii traditsioonilises kui džässi läheduses muusikas üldisemalt kui ka tule muusikalise kaardi. Nojah, ja salvestaja mass teeb iseenese jaoks tantsijale vindi niipaljukest või natukest, kui sellest teada selles saates mainida maksab sellest tõelgi tänases nüüd muusikatunnis. Nüüd aga saab meie kõrvaulatusse võetud esimene killuke tollest kadunud mandrist mis kannab nime Konduaale. Ning enne kui kaaristajad on õigupoolest üsna hulganisti kaardistamise tööga helidest tegelema hakkavad, olgu päris kindlasti nimetatud ka ära nende nimed sest peamise kartograafi trumpetisti ja nendes muusikapaladest elektriorelimängija maisteemise kõrval kuuluvad tollesse meeskonda veel saksofonist, flöödimängijast, sonifootion, biit, kiusi, üks kitarristidest, kolleeg, redil Lukas bassimees Mike Henderson, trummel Foster ja mitmeid pisemaid ja suuremaid Bertissiooni. Pill mängib tumepluusis. Poeg on ühteaegu nii 1975. aasta esimese veebruari õhtu Jaapanis Osakas Kuiga. Mingil muul kummalisemad metafoor samal kujul legendi läbi mingi mõistatuslik aeg, ilmselt sadu miljoneid aastaid tagasi, kui maailma ookeanis pantalazza liikus ringi üks ainuline. Sel ajal kui ürgmandri Ühe poeg või tütar mandri vana helipildis selles koordis tundub innovaid pause tühimikke mõranemise või jagunemise, ükskõik kuidas tõlgendada neid poolenisti ja täienisti vaikuseks mängitud hetki, mõisteid ja tema grupi muusikas võib tuletada meelde seda, et näituseks inimesed, kes kõnelevad mõtlevad, kirjutavad muusikast, kes muusikat mängivad, nemadki on aegade läbi leidnud suure arvuka sõnavara, millega mitmesuguseid muusikuid kirjeldada. Ja nõnda nagu öeldakse, absoluutsest programmisest, muusikast ajakülalisest ja dissonants, sest nõnda võib mainstavise sihtida aastate keskpaiga albumite kolmiku opti mängitava bandžea sellesse album ja karta kui ka viimase kolmiku taak, meigi see, selle puhul kõnelda ehk totaalsest või ühestki ainulisest kast, mine poolema instavis koos oma nagu võib öelda improviseerivatest heliloojatest koosneva grupiga tollel ajal ilmsesti püüdles. Sest vaevalt oli tema eesmärgiks ootuseks midagi vähemat kui ühe ühtsema maailma muusika ehk One World Music. Midagi seesugust, mille poole üritatud ja kõlamaailma painutada võis ulatada mitmeski paigus, mitte ainult sassis improvisatsioonilised muusikas kahtlemata selles, mida enamasti äratuntavalt klassikaks kutsutakse. Aga ka mitmetes kummalisemates niinimetatud Vasakpoolsemates, äärepealsetes, popmuusikavaldkondades ja nõnda nagu mõistiivis oli üks neid, kes elektroonilises helipildis seesuguseid muusikalisi ja legendid nõndaviisi kaarte kokku pani. Nii oli tal ka. Kaasajal, kui hiljem on olnud mitmeid hingesugulasi. Küll kuulasid mõistamise grupi tollel ajal tõepoolest seesugused muusikud, kelle puhul võis kõnelda, et nad olid valmis ja võimelised kui tsiteerida ameeriklasi, seal on vist kriitikute projekt Heiti, kes kahekümnete aastate alguses esimesena võttis üles rehabiliteerima mõisteerisid odafisnenute keskpaiga kõige kummalisemad loominguperioodi ja üht kõige vastuolulisemaid hinnanguid tekitanud perioodi. Koosnes. Seesugustest meestest, kes suutsid sulatada põrusatsioonidesse nii motiive india ja aafrika muusikast tol ajal uute värsketena esile kerkinud afroameerika popmuusikute salto slaist Tony rütmikat ning samas võib-olla et peamised Kle eituse läbi oli aga mõist tennise tolle perioodi loomingus olemas ka täiesti Euroopa muusika, Euroopa harmoonia mõjutusi. Kahtlemata oli mõisteerist tollal võlutud Stockholmi loomingust ning uuris üsna usinasti seda Custok hausen. Karl-Heinz töötles heli elektrooniliste vahenditega ning kuidas Stock House nigi mitmetes teostes püüti üht maailma ühte helipilti mahutada. Tennise tollane grupp salvestas nood kolm eelpool mainitud albumit ning kuna tegemist seitsmendate aastate keskpaigaga siis on mõningaid mõist püütud liigitada nõnda kutsutud džässrokivaldkonda džässi rock, mõlemad manisteemise, nendest totaalsetes improvisatsioon Nendes kontrollitud kaoses olid olemas, aga seal oli kahtlemata lisaks veel palju muudki. Ning nõnda nagu tolle grupi kahe kitarristi biit gruusia resi Luukase mängus võib aimata elektrikitarri tõelise taasavastaja Jimi Hendrixit mängujoonist nõnda all seal olemas ka populaarse musta muusika rütmiskeemid passisti Maiklas Hendersoni mängus ning aafrikalik element, mida mainsteeris ei varjanud. Et see oli domineeriv tolleaegsest tema grupi muusikas jõuab siia nii hästi. On ka Jonesi trummide mängijal tuume rütmikombinatsioonide läbi. Ehkki teenigi, kordan selles üldises kõlapildis raske tabada, mis pill isegi parasjagu soleerida sest elektroonika on tolleaegse mõiste ees üks olulisemaid märksõnu ning kõikvõimalikud elektronid, põhilised kõlamuundurid, mida tollel ajal järjest kasutusele võeti, jõudsid kommunist teise grupi arsenali ning ei kasutatud neid üsnagi uudseid instrumente ja nende lisandeid mitte päris nii mõneski teises ansamblis. Tihtipeale ühendati kitarri heliplokid hoopistükkis oreliga ning teinegi kord võimsoni footionis saksofonimäng. Albumil kõlada rohkem trompeti sarnaselt Mailsteemise hindasid. Sest ma teen isegi trompet, läbis mitmeid pedaalide allutatud kõlamuundurid enamasti tol ajal kitarriga ja hiljemgi pigem kitarriga trompeti. Ka on seostatud. Kõigele kui meenutada veel kord sõnaga kriitikrojekteiti oli mõist Davise tollane muusika sellele sünteesida patusele tänu ka püüdlus ja austusavaldus näidata muusikas kui džässi kui inimeste kooseksisteerimise ja teatavasti eetilisem Taali võimalust. Kuivõrd hästi see maisteemisele õnnetus sinna peale on teritanud, sulge ja keelt hiljem. Kaasajal mitmed erinevad kirjamehed ja naised. Nagu eelpool öeldud, enamasti satuti hämmingusse või siis kleiti olevat tegemist mitte piisavalt nii-öelda toimetatud materjaliga, mis oleks andnud end tihendamise korral vormida lühemateks ja nagu mõned kriitikud paremateks heli teostaks. Enese arvates ilmselt mahtus nendele plaatidele just see, mis mahtuma Pidma. Ja arvatavasti oli ka suuresti nende plaatide pingest ja teatama loominguperioodi lõpulejõudmisest tingitud see lisaks tervislikel põhjustel mail seisneb aastal mõni kuu pärast nende helide salvestamist, mis tänasest nüüd muusikas kõlavad eemale tõmbus, trompeti vist otseses mõttes varna riputas ning muusikast võrdlemisi vähe mõtles järgmised viis aastat tagasi tulnud mais, 20.-te alguses oli juba ja tükk maad teine mees mitte ainult vanem vaid ka oma muusikas liikus ta teistsuguseid kaarte pidi praegu alla ka meie ees, kõrvus Ivana üks nendest ürgMandritest, mis ta on sealt puudutavasse. Legendi on sattunud ka teises versioonis kui üks kahest ürgmandrist. Niisiis oli neid üks või kaks kui mitmes jaos läbi mitmete sadade miljonite aastate vahel ürgookeanis Montanas kokku põrkasid, ei ole ilmselt nii kaugelt siit ajastanud, ammugi tuvastatav majesteedi meeltes, aga ilmsesti ühtlase taotlus ka seetõttu maaelu, et nõnda nagu lood mandrit kunagi jagunesid nii Mainzdnewis vastupidi, oma helides mitmeid maailmajagusid, vähemasti Aafrikat, Ameerikat, Aasiat omavahel jällegi kokku liidab. Ning kui mõist Davise tollase ansamblimäng võib-olla ka kadunud maneer siis toda maneeri hiljem mitmetes erinevates otsinguliste muusikasuundades hea sõnaga meeles peetud. Nüüd nii palju kui seda koostab, liigub meie ees eetris endiselt ürgmanner üks kahest või üksi ainuline pandia. Tulevikku pürgiv sulav muusika on kirjutanud mõne aasta eest Briti kriitik kodu Asjon oma raamatus nimega eri vorme kohtleb traditsioon Nonii nagu heliefekte kui allikmaterjali oma kõikehõlmava heliside süsteemi tarbeks. Tsitaadi lõpp. Nõnda nagu seitsmendate aastate keskpaiga mass Davis ele. Tema grupile olid traditsiooniks Helleaineks muusikat maailmast mitmelt Poolt sajandite tagant ja oma kaasajast neuroopa, elektroonne avangardist, ühest graafika traditsiooniline muusika, jah, Ameerika pop ja mõndagi muud veel. Nõnda on ka mõist Davise väga mitmeid erinevaid looming etappe läbinud erikunst kondnud ainest, keerinud päris mitmeid põlvkondi muusikuid nii eluajal kui pärast tema surm. Nõnda võib leida mõisteemis eriti tule elektroonilise perioodi. Mida tänasegi nüüd muusika. Esitletavalvupantšina esitab kajastusi uuemas elektroonikas nii katsetusliku, eksperimentaalse kui popmuusikaga vahepeal ning oma. Tõelist poolehoidu tolle vastuolulise ja kummalisem Ansteemise muusika ajajärgu suhtes oleme väljendanud hiljem nii mitmedki mehed-naised, kelle enese põhiline muusikana tegevusvaldkond teinekord tundub olevat Chessist, ent revolutsioonist võrdlemisi kaugele kahtlemata kuuldud, ehkki just ülearu tihti kunstnikule loomadelt seesuguseid helipilt kaardistusega püüdeid, milles mahestiivse elektroonikat sealt siis minejate keskelt ja selle tuleviku ehk siis praegusesse oleviku osutavaid suundi võib kuulda. On käinud mudeliga muusikuid, kes pole meile siinsele publikule esitanud tingimata just seda Malsiga seostuvat külge, kes aga erinevatel etappidel on sellega tegelenud usinasti nõnda käituseks Eskaro 89. Aprillist aines mänginud Tampere Nations bändi liider povi Trevid, trummar, helilooja, improvisaator on mitmete erinevate teiste ansambli koosseisudega võtnud mitte lausa kopeerida, taasluua vaid loominguliselt elustada mõisteemis elektroonilise perioodi mitmete helialbumite materjali. Nõnda all tuli räivitama tegelenud iial Mullega püksis pruu millest kõige õekamalt algas mõisteerisid oo should mis jõudis oma peetuse ja taiatusele võib-olla oma kulminatsiooni, aga ummik oli nendes kolmes helialbumis, mille nimedeks karta. Takmen, kes täna siin ettemängitav bändi ja veel üsna hilisminevikus tollesama elektroonilise perioodi materjali stuudioliikidelt üles korjanud hoopis teistmoodi, oma nägemuse ja käekirja järgi ümber võksinud mürki praktiliselt pillaž veel. Aga on ka mõisteerise otsesemalt kolleegid trompetist traditsioonilises muusikus muusikas nii hästi erakuna kui ka suurepärasest Ristna tuntud mängija Leosmi Oskluskise kitarristi Hendrik Faizeriga võtnud ümber töötada. Ehk nagu väidetakse, et liigagi traditsiooni tuult duubelplaati. Ent nõnda nagu ma just teise kohta tegemist rina puhul trambetistiga keset kõige peenemalt järjekindlamalt Valulisemalti uurinud muusikas üksilduse nähtust ei ole too mõisteemises ametile ja samas väga klaar trompetikala muusika käekirja ainus oluline kujund selles samas Belgias tollest ürgmandrist endale nime leidnud helialbumis. Sealt lähtub muudki, nähtab istudes proovi, mitte üksindust helistada, vaid impradisatsioonis koos muusikat teha. Ja talle ürgmandri üks viimane killuke jääb selle need muusikasaate lõppu. Olgu siis peale, kas hõljuma ainukesed kujutlust väga kaugete aegade meres või tõepoolest üksinda ühisena kunagises ürgookeanis nimega balt halasse. Til mängivad veel selle saate lõpuni mõisteemis trompeti elektri, Nonii, saksofonist, flotissonifootšul, kitarristid, pid, kiusi, klesi Lukas, bassist Mike Henderson, trummel Foster ja paljudel pillidel toome selle saatemuusika, kannab minetandžea maatriks, eestvedajaks oli malts, teenis mehhanimeni, tikkus need nüüd muusika kestab veel.