Naases Vello Mikk, seris on kaks sünnipäeva last, mul on hea meel öelda. Tere Olga Bunderil. Tere õhtust. Ärimehed ütlevad, et rahal ei ole rahvust. Laias laastus võib ka öelda seda muusika kohta, kuid samas me teame küll, et igal rahvusel oma muusikaline temperament, oma muusikaline hing, oma muusikaline kõla. Milline muusika sind tõmbab kõige rohkem? Mind vene muusika, Eesti muusika ja muidugi lääne klassika, aga üldiselt viimaste aastate jooksul ja eriti siis, kui ma tulin teatrist ära, kui ma hakkasin tegelema rohkem niisuguste kammerõhtutega. Ma kuidagi väga lähedalt puutusin kokku kui eesti muusikaga, minu jaoks oli see avastus. Ja no rääkimata muidugi vene muusikas, sellepärast et vene romansid ja ja vene klassikaline muusika, aga vanad vene romansid, see on ju niisugune rikas maailm. Ja see on ju tuntud üle maailma, nii et see žanr on muidugi mulle väga südamelähedane. Aga vene heliloojatest ja nendest klassikalistest romanssidest on minule kõige kallim ja armsam ja ma olen seda ka väga palju laulnud. Sergei Rahmaninovi. See on minu jaoks lihtsalt, et niisugune. Ma avastan alati ja iga kord, kui ma laulan või midagi uut, õpin Rahmaninovi loomingust kui, kui rikas ja kui kaunis ja vaimustav on see muusika. Kust sul see muusikaline anne vanematelt? Ei, ei, ema siiamaani murrab pead ja peale seda minu juubelikontsert. Esmaspäeval Mustpeade majas ta ikkagi tükk aega istus, veli arutles, et huvitav, kust see üldse tulnud on? Ei tea, ei tea. Ei tea, sest koolis pole laulmisega probleeme, ma õppisin Peterburis mitu aastat. Ja koolis mul oli lausa probleeme laulmisega. Mind häiris, kuidas laulavad teised ja ei no Jonny on mul alati olnud ja siis mul oli probleeme ja mul oli laulmine kaks ja kuna ma elasin tädi juures, siis tädi oli kaunis kurb selle asja üle ja siis äkki kukkusin laulma ja nii ma laulangi. Millal siis esimene ülesastumine, esimene ülesastumine oli neljandas klassis klassi ees ja klassivanem. Täiesti niisugune esimene ja tähtis minu jaoks. Aga niisugusel näiteks isetegevuse laval suurel laval, koolis ma laulsin tartu neljandas keskkoolis, meil oli ju kaks orkestrit Tartus neljandas keskkoolis. Praegu on imelik rääkida, aga peaaegu täis Milleri koos seisab puhkpilliorkester väga hea. Ja ma laulsin siis nende poistega. Aga niisuguse suurema lava peale astusin ma siis, kui Heldur Jõgioja viis mind Elva lavale Elva kultuurimajas, Elva kultuuriorkestriga. Ja selle isetegevusega ma tegelesin ikka 10 aastat. Aga siis peale ühte ülevaatust viis mind Volli Kuslap muusikakooli Alma Kurtna juurde, ma laulsin ette. Aga siis oli natukene liiga noor, 17 vastu ei võetud kaheksateistpidi olema. Siis ma läksin ruttu mehele, siis mul sündis laps. Ja siis teist korda astusin ma üle muusikakooli läve, kui ma olin juba 22 aastat anani, et ma lõpetasin muusikakooli, ikkagi pani küpsena sellepärast et ma olin ikka täiskasvanud inimene ja kui kõik minu teised kursusekaaslast On sul ikka konsi diplom ka? Ei ole konsimil vastu ei võetud, mina laulsin ja Tiit Kuusik ütles, et ja kõige tõenäolisem pretendent ja kui ma laulsin eksamil, ma laulsin miniooni, ma mäletan ja siis Linda Saul oli väga vaimustatud, lausa pisarateni ja kõik. Aga siis kirjutati mulle niimoodi, et ma ei vasta konservatooriumi nõuetele. Ja siis ma pidin minema keskkooli muusikaõpetajaks. Ja muidugi naljakas rääkida, lihtsalt olin kodus, nii nagu inimene ikka kodus on. Viiu Maimik hüppas tuppa ja ütles, et tule, lähme nüüd ruttu. Vanemuises hakkab ettelaulmine on need, elasin üle tee. Nonii, ma sinna sattusingi ja kõik elu läks hoopis teistmoodi, mitte nii, nagu oli planeeritud ja peale sügist sügisest ühte etendust ma asendasin maimu Krinalik krahvinna, Sibraanose väike niisugune jupikene Rigolettot, laulsin seda. Ja peale selle siis küsis, millegipärast oli ma istu, Gurjev oli siis teatis, küsis papi Jõksi käest, et kas teie õpilane ei taha tulla konservatooriumi selle peale, papi Jõks ütles, et oh ei, ta juba astus aspirant Touri. Nii et minu edasised õppimised vokaali vokaalis olid ikkagi papi Jõksi käe all ja ma olen selle üle väga õnnelik. Väga õnnelik sellepärast et noh, nii palju, ma annan aru endale, millal ma laulan hästi, millal ma laulan paremini, millal ma laulan, mitte nii nagu peaks. Aga papi Jõksi aiman kogu aeg minul juures, sellepärast et ma nädalas praktiliselt kaks-kolm korda maa kindlasti ja raudselt alati laulan. Mitte ühtegi proovima ei tee, nii et ma ei laula häält lahti. See on õpetatud mulle ja, ja see, see on, see on minu jaoks püha. Aga samas, Vanemuise aeg oli ju põnev aeg. Väga väga põnev aeg, väga põnevad juba kasvõi pärast, et meil oli kirdiga väga toredad suhted ligi 13 aastat. Ja ma ei näinud mind ja mina ei teretanud teda sellest ühel proovil, Me läksime lihtsalt natuke peaaegu et käsipidi kokku-lahti. Ei, aga Irdi puhul olnud ju niisugust, et ta võis ju sinuga mitte suhelda kui inimesega aga mis puudutas tööd ja puudutas lavastust, kui tema nägi, et see inimene sobib või inimene saab sellega hakkama. Ega see tema isiklik suhe ei lugenud? Ei, seda ei olnud. Nagu sa juba jutuajamise alguses ütles, et on kammermuusika sinu kirge kas sellest johtuvalt sündis ka see kvartett? Aprilli ja tükk aega mõtlesime, mis nime sellele lapsele panna ja kuna me laulsime selle kätt, Marili, see on. Ja siis äkki tuli niisugune mõte pähe, aga miks mitte, las olla Marilli ja nende armsate inimestega, mul on seotud väga palju toredaid mälestusi ja esimene kontsert oli meil, heategevuskontsert oli pedagoogilises koolis Tartus ja järgmine niisugune tõsisem oli juba Peterburis, kus meil oligi eesti muusika kontsert sellest nagu hakkas mul see Eesti muusikalaine tuli juba totaalselt minu ellu ja siis me laulsime, meil on salvestused peterburi raadios ja televisioonis, ma ei tea, kas nad veel alles on televisioonis, seal on kõik pahupidi. Aga igal juhul oli see väga huvitav ja heliloojate liidus ja ranna matava majas ja see oli esimene niisugune kese, laulsid. On, seal on, noh, Niina mets on selle kvarteti hing, kallelona helikuus oli Jüri Kukk, nüüd on Jüri Toomas pubert, vahepeal mängis väga huvitav muusik, väga huvitav muusik. Ja siis nüüd on Pille jumala Pillekene, andke mulle andeks, ma unustasin jälle perekonnanime ära. Ta õpib nüüd muusikaakadeemias, väga tubli ja väga huvitav, huvitav muusik ja väga niisugune mõnus, mõnus, mõnus, tore laps. Kvartett tegutseb veel ja tegutseb ja me tegime väga ilusa õhtu eelmine aasta, ülemöödunud aasta juba seitsmendal jaanuaril, siis kui on vene jõulud, õigeusu need jõulud, siis me tegime raekojas väga toreda õhtu ja Marillid olid Meil külas vene romansi klubil. Kuna mul on loodud Vene romansi Klubi, siis sellel on väga aktiivne tegevus ja, ja nüüd hiljuti meil sündis 10. detsembril sündis meil väikelasteteater väike ooper. Nii et ma tegelen ka sellega ja ülehomme. Täna on neljapäev. Ja, ja laupäeval kell 12 on meil Peterburis muusika, laste muusikateatri Kaljo on meil etendus. Me oleme sinna nagu kutsutud esinema ja muidugi rõõmuga. Lähme. No vanaromanss ja vene romanss on ju tuntud oma sellise lüürilisuse ja ingestatuse poolest. Hakkaks traagikat ja kõik, eks, aga räägi lähemalt, kuidas romansi klubis endisel, mis, millistel alustel ta toimib. Aga sündis väga huvitavalt. Seda selle ideega tuli minu juurde, Dajan Ahmetov ütles, et kuule, kas sul häbi ei ole, sina laulad, Veneromansse sa kogu aeg tegeled sellega ja sa ei tee midagi selleks, et oleks mingi niisugune kas klubi või salong või midagi sellist. Ja mõtlesin, et okei, no teeme siis, aga no ma olin siis kultuuriministeeriumis ja ma ütlesin, et mul nagu ei sobi ühele ametnikule hakata looma, no see ei ole eetiline. Ja siis tekkiski niimoodi, et sünnitasid selle Vene romansi Klubi siis minu kontsertmeister, reedid grilavitseni, tema on esinaine. Leedulanna ja tatarlane Dajan Ahmetov ütles maailma igale igale inimesele, kes muusikaga kokku puutub, see on väga hingelähedane, seda nimetatakse integratsiooni integratsiooniks. Ja see integratsioon muidugi on väga raske ellu viia, sellepärast et neid seda toetamist on natukene. Ma ütleks isegi, mitte nii palju rahaliselt, mõnikord. Aga kui inimesed ei saa aru, no klubi lihtsalt klubi, see ei tähenda, et inimesed tegelevad mingi noh, rahvuskultuuriga, aga see on niisugune suur niisugune lahmakas. Sellest vene kultuuris ei ole lihtsalt niisama, et inimesed tulevad seal koovad suka ja kitarriga laulavad. See on palju sügavam, see muusika, seda ei saa nii üheselt võtta ja seal romansi klubi juures, no meil on nüüd loodud see lasteteater, eks ole, aga me tegeleme ju väga palju ka laste sellise kunstiloominguga ja meil on ju olnud juba kolm rahvusvahelist näitust. Gospywakovi fondiga me teeme tööd, nüüd tuli jälle üks ettepanek siis Puškini maja ja Puškini muuseumiga ja Puškini raamatukoguga Peterburis ja nüüd meil on juba nendega teine projekt ja see on reis Vennoskandjasse. Meie võtsime niisuguse poole, et Tootsi ja sipsik, ma arvasin, et see on meie lastele nagu lähedasundiks kõikkonnad Eesti koolidest või vene õppekeelega koolis. Sipsik ja Toots sõitsid siis Karlsson ja Pipi juubelile, nagu seal Pipi sai 55 ja Karlsson 45 väga tähtsad asjad. Ja nüüd nukuteatris on, mul, see näitas üleval väga tore näitus on, hea mõte on ja ja nüüd me ühendame, sest Peterburi pool teeb oma, nemad võtsid natukene laiemalt, nad võtsid ka Kalevala, kuna Kalevala juubel oli ja seal on veel mõningad nüansid, sellised, aga selle näituse me paneme siis kokku ja näitame seda Tallinnas ja loodame, et Narvas Narvaga muuseumi ka meil on väga head suhted ja väga tore koostöö ja siis näitame seda ka Eestis, siis on meil kutse loomulikult Peterburi, kuna see on koostöö Moskvasse ja Moskva saatkonna kutsel, 12. mail on meie lasteetendus Moskva saatkonnas emadepäeval kontsertetendus ja ma pean ütlema, et seal on veel üks niisugune moment juures selle meie teatril, et seal laulavad nii eesti kui vene koolide lapsed. Ja esimene ja esietendus ja algselt tulime etenduses välja eesti keeles. Aga nüüd me õppisime Peterburi jaoks vene keeles. Muidugi kui nad ükskord keset proovi kukkusid äkki eesti keeles laulma, ühte ma tea neljandat või viiendat laulu. No see oli muidugi niisugune noh, naljakalt tore, tore niisugune ela ja kui palju sina ise üles astud seal ooperis ei, selles kõbis klubis ja palju-palju ja mul noh, ma pean, mul on hea meel sellest, et inimesed alati küsivad, aga kas teie ise ka ikka laulad, see on mõnus mõnus kuulda ja meeldiv, palju laulan ja laulan igasugust muusikat ja mul on olnud ka oreli oreliga kontserte. Ja noh, plaanis on väga palju nats oreliga Se Bachi tsükkel Neetna Bachi 10 laulu, mis neid lauldakse küllaltki arva. Kahjuks ma ei saa praegu raamatukogus kuidagi jälile sellele klaverile, aga see on plaanis, jaa. Jaa. Suumann ja noh Aga kus see tegevustel toimub, kelle või mille firma all te olete? Anne oleme täiesti iseseisvalt seisev juriidiline ühendus mittetulundusühendus, Vene romansi Klubi ja algselt Me tegutsesime, kui niuksed väiksed ja kodused kokkusaamised on, siis me oleme salongteatris. Aga meil on väga toredasti vastu tulnud kõik nii õpetajate maja ja Mustpeade majas. Muidugi meil on olnud ju väga huvitavat õhtut ja näiteks paljud ju ei tea. Tegelikult Vene romansi Klubi viis Mustpeade majas Georg Otsa juubeliõhtut koos selle uue orkestriga, mida juhatab Erki Pehk, see 21. sajandi orkester tegelikult selle läbiviija oli Vene romansi Klubi. Nii Postimehes kui, kus seal veel olid kõik, nii tagasihoidlikult olid küll noh, nagu Georg Otsa juubelist kahjuks üldse oli tagasihoidlik. Niisugune resonants. Aga selle idee kandja, selle läbiviija oli Vene romansi Klubi ja mul on väga hea meel seda praegu öelda. Ja seda me teeme ka Peterburis ilmselt mai lõpus. No ots on seal jätkuvalt populaarne ja no ta on ju seal sündinud. Mina ka. Nii et sul on seda tegemist ja rahmeldamist küll. Õnneks küll, jah. Jah, ja see hoiab virgena oojaa, ma andsin Irdile sõna, et ma ei vanane kunagi. Ma hoian, püüan oma sõna hoida. Kui palju sa nüüd seda uut repertuaari suudad veel ja viitsida? No miks ma ei viitsi kogu aeg kogu aeg sellepärast, et no muidu jääd ju paigale seisma. Aga inimene nii kaua, kui ta elab, ta õpib ja, ja mul on lootus, et ma ikkagi arenen ka ja vähemalt kogemus on mul selles On ütlemata kahju, et sind on vähe salvestatud ka seda kvartetti, aga nüüd millist muusikat sa ise kodus kuule, kus, kes sinu lemmikud. Oi, ma ei oska isegi öelda, see oleneb tujust, kõik täiesti mõnikord midagi väga niisugust maalerist alustades ja, ja meil on kodus küllaltki palju niisugune suur fonoteeki ja praegu õnneks on võimalus väga heal tasemel, selle heal tasemel on need CDd ja kõik ja ja muide veel tihti kuulan ja see on hulga koik. Võib-olla sellest ei olegi selle, sellest ei ole jälle palju kuulnud, aga see on väga traagilise dramaatilise saatusega inimene. Ja tema esimene salvestus oli Eesti raadios tehtud, kui ta oli 70 kuueaastane ja selle Idee nagu läbi viia ja, ja, ja õnneks seda tegi proua Helju Tauk ja koos siis Olga Koigi tütre Katrin, kõigiga me tegime siis ka Vene romansi Klubi projekt oli see ja me tegime selle Jüri Kruus, muidugi tuntud meister. Ja me tegime selles idee ära ja see on, see on erakordne aabits, mille järgi saab üks laulja rahulikult kuulates õppida laulmist. Ma usun, et paljudele kuulajatele on see nimi üllatus ja On on. Aga sellest võiks mõnikord, kui on aega ja tahtmist, võiks lausa teha üks niisugune ka vestlus ja koos selle muusikaga ma hea meelega teeks seda ja mul oleks väga hea meel selle üle. Loomulikult, ma olen nõus sellega suur, tänasel alga Bunderiaal, kuidas öeldakse okas kurku säravat meeleolust. Äitäh kes on lugenud omal ajal neid nahksuka jutte indiaanlastest, see mäletab, et indiaanlastel olid väga toredad nimed, noh, vanad tuli käsi ja vanad kindel käsi. Anatoli grivoruukav. Kui sinu perekonnanimi nüüd tõlkida, siis tuleb väljad kõver. Jah, kui ma eestisteks oma perekonnanimi on, mul on väga lihtne selle terakõver käsi, eks ole, nii ta on. Aga kes sulle siis sinna, aga kätte omal ajal selle saksofoni, bändis? Saksofonimängu ma hakkasin hilja õppima. Saksofon mulle meeldis väga ammu juba sestsaadik, kui ma esimest korda nägin filmi päikepaiste oru serenaad. Muusikat ma kuulsin isegi veel varem kui filmi Charlotte Church ja see. Kui ma läksin õppima Tartu muusikakooli, ma mängisin tar tuberica orkestris, kogemata sattusid sinna. Seal ma hakkasin tasapisitasapisi salajalt. Kõikidest võtsin saksofoni, seal üle üleliigsed. Rääkisin puhuma. Sa oled siis Lõuna-Eesti poiss või kus sa sündinud ei, ma olen sündinud kuremäe. Kloostri taga Üksküla, Jaama küla. Sealt kaugelt tulingi siia Tallinnasse, aga enne käisid Tartus varas, aga enne ma käisin õppimas Tartus, mul oli võimalik kas Tartu või Tallinn. Kuna ma kuulsin, et Tallinnas nagu ühiselamut ei ole, siis ma läksin Tartusse. Ja õppisin hoopis koorijuhtimist. Kas sul on siis muusikaline algharidus päris lai? Ma olin sepa Muusikaga tegelesin juba päris ammu, laulsin Õedega. Kirikulaule hakkasingi niimoodi isa sulesepatööd ka õpetusi õpetanud. No ma mäletan, võtsin traadi juppijat, torkasin sind, asi siis ja see oli tapal. Peale seda siis ta ütles mulle, pojake, ära tee seda tööd seal väga raske töö. Ütles ma mäletan. No, ja kuna ta ise oli bajaanimängija, siis ta vaatas sellele, et sa läksid muusikat õppima, kindlasti. Nojaa, ta, ta isegi õpetas peale. Ise oli 50 vist nelja aasta juba mänginud, õpetas mulle kuulmise järgi toona lained kõik 12 osa, kõiki modulatsiooni kaldumise tal oli ja mälu ja, ja kuulmine. Aga kui sa lõpetasid Tartu, siis tulid Tallinnasse, kas Samui? Ei, ma tulin kohe tagasi Kohtla-Järvele läksin tööle akordioniõpetaja. Kolm aastat töötasin seal. Siis kuulsin, et minu kõik kolleegid ja sõbrad on juba Tallinna konservatooriumis. Siis ma hakkasin mõtlema, et miks mina siis ja läksin võtsin kätte. 64. astusin konservatooriumi, siis oli avatud see puhkpillidirigeerimine, aga kõik akordionimängijad, kõik need kuulsad Tammann Karu, Anjon ja Jaak on kõik, õppisid seda eriala ja mina läksin ka akordionil nagu applegaatorpil. Nii et sul on kõrgkooli diplom välja antud. Kui dirigendile dirigente, puhkpilliorkestri dirigent ja pluss siis ma võtsin akordioni asemel saksofoni nagu obligatoorselt pildina. Saksofoni, sa oled? Ikka konservatooriumi ajal, siis ma tegin nagu riigieksami ära survele Antsu juures. Ja siis sain nagu eriala ka seal on ilusti kirjutatud Arkesti arstist. Aga ütle, kui palju sa oled need orkestri seisund dirigeerinud oled? Ma olen ainult meie muusikakooli orkestri puhkpilliorkestri juures. Aga enamus, ma ikka olen nagu saksofonimängijana. Õhkem tratiseeril. Džässisõbrad teavad ja mäletavad sind juba tõesti. 60.-test aastatest seal festivalil mängist oled mänginud, no ma olen võib-olla niiskuste puntidega nagu Helmut Anniko või v väikeste puntidega nagu asendusorkester. Paul Reimets juhatusel ja aga siis seal on mõnikord isegi laulnud mitte mitte üleliidulisi, ta kandis oma eestifestivalil No ja paljud muusikasõbrad teavad sind ka teise hüüdnime all, sind hüütakse Eestini. Kinke oliks, no ma ei tea mikspärast, sellepärast kui mina kuulen seda siis ikkagi ei ole. Nii ei oleks nii, nagu õige ma muidugi temast eeskuju võtsin ja pritsinna alguses ike, nagu mitte imiteerida võid panna päikese need oma hääletämbri. Aga noh, lõpuks maitsa hakkasin nagu oma oma häälega laulma. Väike, võib-olla sarnasus on. Kui sa nüüd ise mõtled tagasi on sinul ka sama hea mälu, nagu isal oli. Ei ütleks, ei ole. Minu isa oli kuidagi haruldane inimene, ta sai nüüd ainult neli klassi haridust, aga tal oli muttimaatilinemmel. Tal oli üldse mällu jäänud. Ma kardan, et tal oli isegi absoluutne kuulmine, sellepärast et kui ta midagi laulistustanud õiges helistikus. Tartus ta plaadi järgi võib-olla hoopis. Aga mul ei ole niisugust annet. Kui kaua sa oled nüüd seotud otsa kooliga, mida sa lõpetad? Otsa-kooliga, ma olen seotud kohe peale konservatooriumi lõpetamist isegi natukene varem ma õppisin kääre mehe juures siis noh, tema oli seal puhkpillidirigeerimise õpetaja. Siis ta nagu soovitas mulle ta pärast läks konservatooriumi ja mina läksin sinna. Mul oli paar õpilast algusest ja siis ma jäingi sinna nagu. Ja samas oled sa ju palju mänginud restoranides ja kohvikutes ja baarides, aga ma vaatan, et see toonane restoranide mäng ja, ja see paarielu ei ole sind vist ära rikkunud. Tulnud no püüdsin, võib-olla perekond aitas ja muidugi minu kasvatus sellepärast nagu isa-ema olid, niiskasin, usklikud ja mina ise käisin ka kirikus teenima vene kirikus papile teenima. Nagu poisikesed käivad olles olin hulk aega kuni 15 tehastel isegi peaaegu Aleksius. Kui tuli jõhvi, siis ma läksin minema. Ütlesin isale, et isa ma enam ei saa. Poisid närivad. Kas lihavõtete ajal käid kirikus? Kus noh, käin küll, aga kas siis on jõuluajal jõuluajal käin ikka ja panen küünlamõtted natukene. Isa Emmaste. Aga isa emale loomulikult, aga kui sa nüüd mõtled tagasi nendele muusikalistel eeskujudele, kelle sa küünla paneksid, kes on sind kõige rohkem nagu tiivustab? Ikka ikka minu lemmik Netgingolle. Lauljatest Frank Sinatra ja muud jääd saksimängijat, ketsipaar kirja, langetson, ilusat tooniga, ma isegi teda ikka provisi. Nagu jälgida. Nüüd oled sa viimastel aastatel koostööd teinud peet mandriga? Ja me varem mängisime ta Kännu Kukk, kes, kui me olime seal Reins ametiga ja siis läksime nagu lahku nüüd musitseerimine koos kahekesi. Mänge jätkub. No kui otsida, siis jätkub, aga noh, ikka ikka läheb nagu vähemaks sellepärast ori, ansamblid on palju andekaid pillimehi. Täna unes kellelegi nägin. Ma ei mäleta unenägusid, ei mäleta. Aga ükski saksofonimängija noor meie ees tenorsaksofoni meilegi kuskil õpib välismaal. Võiksime koos Raul sööta vahvist siis temast ja oled sa ebausklik. Ended ei, ei ole, need 13, number mulle meeldib ja kõik numbrid on head. Aga selle pillimeeste tõdemusega oled sa nõus, et oma piipu pillija naisterannaga kõige parema sõbraga, et no selle vaalal kuulnud kogu aeg eluaeg. Ja see võib olla tõesti ei taha, võõraste pillidega ma ka ei taha, mingile mängisin vahepeal dedoritena. Mängi Nalkija. Mõlemad meeldivad. Mõlemad on ilusad. Igatahes on see, et subpill Ei ole rooste läinud, hääl on sama kena, ei, nii nagu aastakümneid tagasi ja et sul on tore sünnipäev, 60. juubel. Näid palju õnne.