Väike habras kogu kõnnib mõõdukal sammul ja silmitseb ümbrust pilguga, milles on uudishimu, esivanemate tarkust ja vaatamisoskust sest maailm on ju pidevas muutumises. Just sellisena võiks esimese hooga kirjeldada ukraina juurtega eesti kunstnikku, kel nimeks Ilo. Olin teda mitmeid kordi enne meie kohtumist tänaval jälginud. Ta on neid inimesi, kes vaatamata oma miniatuursus ele väga selgelt rahvamassist eralduvad. Pärast Meie kohtumist on minu ettekujutustes tänasest esinejast muidugi võrratult rikastunud, ehkki esmamulje lummus on samuti alles. Aga see, millest me kohtumisel rääkisime, nüüd järgnebki. Saates kuulete Tõnu Raadiku laule ja keskel programmi pani kokku Haldi, Normet-Saarna. Kas ma tulin siia selle linna Neeme sombuse õhtute jaoks? Sellises väikeses asjas nagu kivilill või leht on võimalik näha tervet maailma. Ja sedapidi. Nõnda olete teie kunstnik. Kerena Ilo öelnud ja oma loominguga tõestanud tere tulemast isesuguste inimeste saatesse. Tere, kuidas siis sellega on? Väikeste asjade kaudu on võimalik näha tervet maailma. Minu jaoks on see väga võimalik, võib-olla sellepärast, et kaseajal inimesel on väga vähe aega vaadata. Me liigume kiiresti, ütleme kui inimene sõidab tööle bussiga või autoga tagasi, ta möödub, vuhiseb mööda, ütleme niimoodi minagi nii ala ja kuna ma ei käi tööl, ütleme hommikust õhtuni, mul on väga palju aega vaadata ja märgata. Ja siis on tõesti iga iga tavaline asi leht kivivili krobeline sein leidmiseks ja pakub see huvi. Mulle tundub, et inimesed peavad ennast liiga tähtsaks või paremaks, võib-olla võiks niimoodi öelda kõik ülejäänud, mis ümberringi on teisejärguline. Minu jaoks on maailm kohutavalt avar, suur ja inimene on seal hästi pisikene osa. Nii et ma pean oluliseks kõigele. Pilved, linnud, majad, puud elus ja mitte elus niimoodi tehtud või looduse poolt pakutud. Selles mõttes inimene võiks natukene olla aupaklikult selle suhtes, mis on ümberringi, sellepärast ma nii peangi ka sellest väiksest kivist ja Kalehestega taimest. Mees on vähe au paklikust, tormame ringi ja peame ennast looduse kuningateks. Oleme ilmselt keskendunud oma elu peale oma isikliku elu peale. Totaalsed ma ütleks, jäänud selleks jääb vähe aega ja me ei pea seda tähtsaks. Ja samas ma arvan, et meie elus endist muutused võivad tulla ainult siis, kui me ülejäänud näeme ka ja hoolime sellest, õpid nägema, mis ümberringi toimub, iseennast sellega ise enne suhet sellega, kes koos sellega. Jah, ma vabandan, mul mõnikord lähevad teised keeled suhu, selle varastada paratamatusest olles Norras räägin ma kolm-neli kuud aastas inglise keeles ja mõnikord on see ukraina keel mõnikord sihi poolakeelne ja vene keel nagunii eesti keel sinna juurde, nii et mõnikord läheb sassi. Rääkides teistest keeltest, eriti Ukraina keelest, siis te olete sündinud Kiievis, kus lisaks tavakoolile õppisite ka Kiievi tööstusgraafika tehnikumis. Teisisõnu saite oma esmase kunstihariduse ka Ukrainas, no mismoodi üks ukrainlanna edasi eestimaale sattus? Oi, väga-väga traagiliselt minu vanemate jaoks. See tähendab seda, et kui ma hakkasin lõpetama tööstusega ikka tehnikuna võib, praegu võiks nimetada graafilised disainiks, siis tollel ajal oli võimalus, kas tähendab, sa pidid töötama kuskil kaks aastat ja siis tohtis minna kõrgema hariduse omandama. Mina lõpetasin cum laude, siis mul oli võimalus minna kohe edasi. Ja põhimõtteliselt noh, enam-vähem ma teadsin, kuidas ma lõpetan. Nii et ma otsisin võimalused, kuhu edasi minna ja mu enda huvi vaatama, et ma tegelesin selle graafilise disainiga, oli graafika kui trükigraafiga. Ja eriti sügavtrükk. Ja tollel ajal millegipärast ma ei tea, tähendab seletust Ukrainas kunstiakadeemiast rakendati pigem kõrgtrüki. Pukra vöör. Linoollõige võib olla natukene sügavtrüki, aga mitte nii palju, nagu pakkus mulle huvi, mina tahtsin sellesse süveneda. Ja juhtumisi minu kätte sattus raamat eesti graafika mingi kaheksakümnendatel ja ma olin täiesti võlutud sellest ja ma isegi ei teadnud, tähendab kus oleks parem midagi, ma nägin leedu graafikas midagi balletigraafikast. Ja ma käisin levima, käisin Vilniuses, ma käisin Riias. Sain teada, et Riias üle kahe aasta venekeelsed grupid. Sest noh, see on ju loogiline, et Ukrainast tulles ei osanud. Ei saanud ma ausalt läti leedu keelt. Vilniuses vist ei võetud sellel aastal, kui mina tahtsin ja ausalt öeldes Tallinnas ma suurt ei mõelda. No see tundus niivõrd ahvatlev, ei niivõrd hea, et vist puudus julgus juhtus tegelikult see, et ma siis, kui ma kaitsesin oma töö ära, minu töödejuhataja, kes oli võrdlemisi konkreetne õppejõud, lihtsalt ütles, nii. Kui sa lubad mulle, et sa lähed Tallinna, ma annan sulle kaasa sinu diplomitöö originaalid, mis ei olnud lubatud, et kui sa sinna lähed. Mina mõtlesin, oi, et noh, miks mitte. Tegelikult kõik asi kujunes kolmapäev, aga ma tulin koju, ma ütlesin, et ma lähen nüüd Tallinna, minu vanemad sisuliselt ütlesid minust lahti. Minu minu isa ütles, et ma olen teelega avanud juristi ja ta üldse ei olegi kunagi mõelnud, et ma olen selline. See on tema jaoks täielik uudis, ta keeldus minuga rääkimast. Noh, mina olin 17 ja poole ja võrdlemisi kange sellises vanuses. Nii et minu sõbranna otsustas, jah, siis me lähme kahekesti. Ja teda huvitas teatrikujundus. Nii et põhimõtteliselt seisis tema 24 tundi keskraudteejaamas, et saada piletit Tallinnasse. Mina üritasin siis küsida kõikidele oma sõpradele mingisuguse rahases raha, selge see meil ei olnud, me olime tudengid. Vanematel polnud mõtet ja vanemad ütlesid, et nad ei suhtleminuga, tähendab, nad arvasid, et nad jahutavad mind sellega maha, ilmsed sellised võimendus, noh, vanus on selline lihtsalt, ja lõppes see sellega, et me, me jõudsime kohale, niimoodi elus juhtub ka. Me jõudsime reede hommikuks, mis oli viimane registreerimise päev. Meid pandi kohe ühikasse ja laupäeva hommikul hakkasid eksamid, mina sain siis sõbranna ei saanud. Ma tulin tagasi kuue pärast, siis oli päris palju eksameid ja siis isa rääkis minuga. No mis isa siis arvas ja ema ka, ütleme niimoodi, et nad aktsepteerisid minu valikud ja noh, võib-olla need said aru, et mul oli seda vaja. Aga minu vanaema ei saanud sellest aru minema. Vanaema, kes on, siis on tegelikult minu jaoks on jube oluline ja kes on elanud maal ja kõik minu lapsepõlve suved on olnud seal ja isegi juba, kui mul väiksed lapsed olid. Me käisime seal pidevalt. Vanema sõimas otseses mõttes on esimest korda minu elus minu vanemaid kui peale esimest aasta Eestis, ma tulin tagasi. Ta vaatas mu üle. Ma kaotasin prisket 10 kilo Ukraina niisugust rasva. Ta sõimas mind roheliseks konnaks. Ta võttis mu vanemad ette, ta ütles, et okei, mina olen noor ja, ja arutu, aga et kuhu nemad vaatasid, kuidas need julgesid niida need lapsega digitaalne, kuhu on mind saadetud. Sellepärast et minu vanaema on elanud terve oma elu vaikses ukrainas külase ja ütlema, tema elu oli väga-väga aeglane ja väga lihtne. Et Alf, kevad, suvi, sügis seoses sellega toimetas ta oma ajas, kasvatas midagi, suhtles inimestega ja ja ta ei ole kunagi kunagi sõitnud või reisinud. Noh, võib-olla Kiievis ta käis, tähendab, Kiiev oli sellest külas 70 kilomeetrit kaugel. Ja nähes, kui, kui väikseks olen mina jäänud või kui kõhnaks tema jaoks oli täielik tragöödia, sest noh, põhimõtteliselt tervis on ju peab olema nähtav. See on Ukraina arvamus ja mida, mida priskem ja lopsaka naine seda ilusam ta on, tähendab see, et ma tulin, nagu tema ütles, roheline konn, see oli tema jaoks. Ta oli oma last lapselast kaotamas. Mina ei ütle, et roheliseks konnaks, aga ma ütlen, et miniatoorseks naiseks olete te jäänud tänase päevani. Ei arene. Nojah, ehk kasvu poolest ei ole kunagi olnud ja tegelikult seoses sellega on, eks väga ilus seik. Ma väga püüdsin, ma üritasin lapsepõlves pikaks kasvada, kes mõnigi inimene minust oli pikem ja eks ma siis tõlgendasid nende jaoks, et ma olen siis kuidagimoodi teistsugune ja üks kord mõlemal haiks, midagi seentest ja, ja seenevihmast. Ja seened kasvavad, ütleme öö jooksul sellepärast seenevihma saadan, mina mõtlesin, et see on nii vahva, et võib-olla aitab mind ka. Ja vanaema ei saanud aru, miks iga kord, kui vihmase mina olen läbimärg. Aga ma püüdsin, seisin jaotis vihmal üritasite kasvada, nii, aga mis siis sai lõpuks selle vanaema suhted joomisega, et kas ta siis mingit pidi leppis ka või? No ütleme, see, mis teda väga šokeeris, et kui tema ajas olid viinamarjad, virsikud ja aprikoosid ja kui mina rääkisin peedi ja porgandi Cupikudest klaasist, see tema jaoks oli see uskumatu tänna katastroof tähendab temale, ta mõtles temale selged asjadega, mida ma söön. Ja see, et ma ei saanud värskelt maasikaid maikuu alguses ma ei saanud murelid, ma ei saanud, mis iganes, ma ei oleks saanud Ukrainas, see tema jaoks oli suur kaotus. Jah, no kuidagimoodi ta leppis ära, sest võib-olla ma rääkisin talle seda natukene huvitavamaks, aga põhimõtteliselt olid tema jaoks väga-väga vastuvõetamatu, et on pime. Ta peaaegu oleks arvanud ja isegi isegi arvas esialgu, et valge karu peaks seal kuskil tänavatel ka jalutama, et sees on nii kauge Saadina tuttava adra ja igapäevane märg, isegi. Sajab ja sajab. Kas mul kohta? No kuidagi Teie kodused ja röönailosele peretütre Eestisse minekuga lõpuks ikkagi leppisid ja nõnda siis õppima hakkasite. Sellised, see on graafikaosakond, ERKIs, tolleaegses kunstiinstituut ja ma tegelikult üritasin isegi kahte eriala paralleelselt teha raamatuillustraator ja siis sügavtrükk kui lihtsalt tehnika oskus. Kuidas tulid ellu Praha filmiakadeemia? See oli ka tol ajal, Jaan Praha tuli aasta 87 või 88 või mõlemas ja põhimõtteliselt see on natukene, mitte ainult minuga seotud, oli soov avada kunstiinstituudis fotokunstikateeder, mis on tollel ajal, tähendab kõrgem fotoharidus oleks saanud õppida ainult Moskvas ja selleks siis rida inimesi läksid nii Ida-Saksamaal, Leipzigis kui mina Prahasse, et ütleme, meist oleks saanud tulevase sele kateedri õppejõud. Aga vahepeal vist moskva arvamused muutusid ja, ja kunstiinstituudi olud muutusid, nii et mina tegelikult olin seal kõige vähem, sest Leipzigis need tudengid, kes on käinud, neil oli võimalus õppida praktiliselt kõike nullist ja tasuda saada materjalid kooli poolt Prahasse ja olukord oli teistmoodi, ma oleks pidanud ise maksma omama oma ateljee ja no tähendab, see osutus natukene liiga keeruliseks, nii et ma olin seal kaheksa kuud ja tulime tagasi. Aga fotograafi, et noh, mu enda huvi oli võib-olla selline, et ma arvasin tegelikult, et ma saaksin Te fotoga neid asju, mida joonistades ütleme, mul võtab rohkem aega. Tegelikud peale kaheksa kuud arvasin ma risti vastupidi. Ja, ja siiamaani ma olen selles veendunud, et ma joonistan kiiremini, kui tähendab, oleks asjata settinud või, või lavastanud ja asjade ära pildistada ja võib-olla aitas siin kaasa ka süsi, nagu te ise olete öelnud, et ühel päeval te leidsite teineteist teie ja süsi? Jah, ütleme mul on päris palju joonistanud hariliku grafiidi pliiatsiga värviliste pliiatsitega ja teinud sügavtrüki ja sügavtrükiprotsess, põhimõtteliselt hakkabki joonistamisest visandamist siis seda, seda mõtet tegite, mis plaadi peale. Aga kõik see vahepeal plaadi tegemine, trükkimine ütleme kui mul olid juba väiksed lapsed, see oli nii aeglane nõue, et ma pidin enda jaoks leidma vahendi, et perekonna kõrval ikkagi teha seda, mida ma tahan, aga ütleme kiiremini. Ja süsi osutus niisuguseks väga paindlikuks minu jaoks fantastiliseks materjaliks, ET jage emotsionaalseks, see oli mustvalge, aga samas oli võimalik liikuda väga kiiresti ja, ja saada sellest enam-vähem seda, mida mina tahtsin. Ma arvan, kunstniku jaoks on väga oluline suhe materjaliga leida, mis on sinu, sinu enda oma. Kunstiteadlane Mai Levin on teid kõrvutanud mitmete väga kuulsate kunstnikega ja noh, Eesti mastaabis siis seadnud teid ühte ritta siin Kristjan Raua, Eduard Wiiralti, Günter Reindorfiga, kuidas te sellesse suhtute? Ise? On väga, ausalt öeldes, ma olin tegelikult jahmunud, kui ma seda lugesin, sest ma ei ole kunagi iseennast kõrvutanud nende kunstnikutega ja, ja ma suhtun nendesse väga suure respektiga. Teisiti ma õnn seda tõlgendada, kui ütleme minust arusaamist või arusaamist sellest, millega ma tegelema, mida ma teen. Ja tunnustus sellele. See kõik ei tähenda, et Eestimaal on kunstnik lihtne ja kerge olla ja et piimajõed ja pudrumäed ainult avad ei tulevad ise uksest ja aknast sisse. Te olete öelnud, et selleks, et saaks Eestis kunstnik olla, joonistada tuleb teil suviti Norras leiba teenida aedniku haljastajana? Jah, natukene nii natukene. Ma võiksin seda ka laiendada, sellepärast et võib-olla minu maailmapilt ja arusaamine, kuidas ta toimib, on tõsiselt seotud loodusega. Ja see on tänu minu vanaemale ja vanaema oma hääl, tema oli küloneid, kuna tema tegeles ravimtaimedega. Jaa, juhtus lihtsalt nii, et ta hakkas pimedamaks jääma oma viie aasta jooksul ja mina olin parajasti niisugune pubekas. Tema lihtsalt hakkas mind mitte isegi õpetama, kuna tema oli hädas, mina olin temaga pikendus ja mina läksin, tal oli vaja need taimed korjata. Ma läksime sinna, kus tema teadis, need kasvasid, tema kirjeldas, kuidas taimne väljend mina ei teadnud nendest mitte midagi. Ja mina siis korjasin tera tema kõmbis läbi ja ütles jah, ja no tähendab, otsest Tartu oli sealt. Ja võib-olla edasi. Tegelikult sain väga hea raamatu rajundaima raamatutel mis on võrdlemisi unikaalne, nii et ütleme, mingi tekst, selline toetus oli mul olemas. Kui mul endal olid väiksed lapsed. Ja ma elasime Lasnamäele ja arstiabi oli võrdlemisi kaugele ja telefoni veel ei olnud ja väga tihti tegelikult oli vae tulla toime ise sellest ausalt arsti poolt pakutav abi alati lõpes antibiootikumidega. Ja mina ei olnud sellega väga nõus ja ma ei tahtnud oma laste peale seda seda raviviisi katsetada. Nii et ma hakkasin kasutama tarvitama neid ravimtaimed ja see on siiamaani peres. Ja võib-olla ka sealt on see huvi ravimtaimed nagunii pärast lihtsalt erinevat ainet, kuidas need kasvavad, kuidas kooslused tekivad ja mis, mis seal kõik juhtub ja ütleme palju hiljem, kui lihtsalt juhtus, nii et ma läksime mehega lahku. Mul oli kaks last, see uus Eesti vabariik alles hakkas kujunema. Me elasime üürikorteris ja ma lihtsalt pidin mõtlema, et kuidas edasi toime tulla ja mida ette võtta. Mul oli neli töökohta, ma jooksin nende vahel, ma praktiliselt ei näinud oma lapsi ja ja ega ma suurt raha kokku ka ei saanud, see oli lihtsalt niisugune meeletu rügamine, tülita õppejõud. Ma olin õppejõud vanalinna hariduskolleegiumis, Rakenduskunstikoletis, Lasna omal euroülikool ja igasugused kursused näiteks Viljandi kultuuriakadeemiast koos arvatud ja, ja noh, mis mis iganes joonistada üldse jõudnud. Ei, ma jõudsin, ma isegi selle juures ujusin, see oli üksainukene, selline hingamise nišš, ilma selleta ma oleksin päris hulluks läinud. Aga see lõppes võrdlemisi hoiatavalt, sellepärast et kui pool aastat, et mul ei olnud ühtegi nädalavahetus siis ma lihtsalt läksin, tähendab, ma läksin oma sõbranna juurde Londonisse, kes pidi sünnitama nii-öelda abiks ja ma lihtsalt kukkusime seal, kui mul halvatus üle terve keha. Õnnega, ma tulin sellest välja, aga see pani mind mõtlema, et ma edasi ei saa jätkata ja, ja kuna ma elasime üürikorteris, siis kui mind ei oleks olnud, et kuidas minu lapsed, kes olid veel üks keskkoolis ja teine, alustas oma hariduse õpingud, tähendab kuidas me oleksime toime tulnud. Ja siis ma lihtsalt tegelikult juba enne ma olen vahetevahel käinud Norras lihtsalt suvel, kui õpetamisest mulle puhkusekuud lihtsalt lisatööd tegemas, et raha saada. Ja siis ma lihtsalt tegin endale selgeks, et me peame kuskilt alustama. Ma võtsin laenu ja sellega sa seda laenu maksta, pidin ma leidma endale tööd, mis seda võimaldaks. Ja õnneks oli nii, et, et meil on väga head sõbrad. Norras pakkusid mulle töö ühest hästi pisikeses muuseumis, kus ma olen aednik, haljastaja ja kunstniku tööd, ma teen siin nagunii. Ja, ja sellega ma olen seotud nüüd viimased kuus aastat. Praktiliselt igal suvel, ma olen noh, kolm-neli kuud Norras. Sa oled vait. Meel on mõru. Teada sain mida aimasin kord. Asukoht kaardil aga suht vale suund. Vestled läinud. Vabandust ja tema suust ja leid tule. Helistad vaid et suhet ei ole. Peatab mul hääl levist väljas ei pea, millal tuled? Nasa asetuse. Vallavanema. Üles. Meil on ta Oma õiguse. Aga vaeva on? Õhus väga ei vea. Ärata. Aeglane sõit. Läbi vihma ja pori. Naerdama võiks. Kuid tüli ma norin. Viimne kui sent läheb jälle remondiks. Muus südamerent uueks suhteks on valmis. See teie Norras aednikuks olemine on piisavalt intrigeeriv, et antud teemaga siit kohast veel pisut jätkata. Kas taimetarkused tulid loomulikust intelligentsist või pidasite vajalikuks ennast täiendada ka? Ma isegi üritasin õppida Räpina aianduskoolis, see oli ainult pool aastat, sest lihtsalt muude tööde kõrval ma kunagi saanud settida noh, oma oma tegemised nende aedaga, millele need tunnid seal olid. Ja kuna ma maksin selle eest, siis ma lõpuks loobusin. Aga kasu hääl on võimalik, tähendab, kui mind miski huvitav, ma alati leian vastavalt kirjandust, ma leian internetist informatsiooni, tähendab see üldse nii raske ei ole. Ja ütleme, see, millega ma tegelen Norras pakub mulle eriti huvi, sellepärast et muuseumil on no ütleme, reeglid, need hoiavad seda maastikku, seda ajalist maastikku sellisena, nagu ta on, need, need esitavad, seda, see tähendab kõrgusel 660 meetrit kasvab, neil ütleme siis on väga lihtne kirjeldada, see on kask, kadakas, pohl, mustikas sinikas, kanarbik ja see on kõik karm põhjamaine loodus ja mina hoian seda. Ma ei tohi seal roose istutada, ma ei tohi unistada seal Palmiste hoonest. Aga on võimalik seda kasinad taimestiku välja mängida. Nii et ütleme, turist, kes peatub, seal saab ettekujutust, millega on tegemist. Ja, ja ma väga pean sellest lugu sellepärast, et roosid nad võivad näha, tähendab, nendes kohtades, kus need roosid loomulikult kasvavad on enam-vähem see erinevus, et kui ma lähen kuhugi Keeniasse või taimaale, ma teen ahju pärast, et see on see kohalikega soodiga. Aga kui, kui inimene tuleb sinna, ma olen näinud neid praktiliselt põlvitamast kaskede eest, need ei ole kunagi valgeid puud näinud, nagu nad seda nimetavad ja tollel kõrgusele ainulaadsed valge. See on niivõrd ilus, eriti veel, kui kanarbik hakkab vaipa õitsema tähendab nisugune, roosa lillakas värv ja, ja valge tüvi ja ütleme, tumendatud roheline sinna juurde. Aga ilus see, mis lubati teha, tähendab muuseumis ja mul endal oli väga hea meil seda teha. See oli suur katsetusega toimis, see tähendab, ma tegin sinna ravimtaimeaeda ja vot siin on see seos ta minu vanaema, aga ma lihtsalt arvasin, et Ma pean seda tegema. Sest nii kaua, kui ma rääkisin kohalikele naistele, kuidas ravimtaimed on võimalik kasutada siis seda kõike algselt rääkisid, et ah, et ma tulen sellest vaeses Ida-Euroopast ja kuna meil tavalist teed ei ole, eks ju, siis me joome seda ravimtaimeteed või noh, nii-öelda umbrohtu teinud. Aga sai Norras nii, räägiti. Nov, kultuurne riik tähendab kõiki ostetakse selles mõttes raha, on absoluutselt kõik, teenused ostetakse kuskilt, keegi tähendab, inimesed ei suhtle loodusega adekvaatselt, need on unustanud, mida on võimalik teada ja kuidas on võimalik seda kasutada. See on põhimõtteliselt toimib siis, kui te olete. Nojah, sealsamas piirkonnas Norras veel 100 aastat tagasi, kui, kui, kui tavaline talupoeg sai ja, ja kasutas absoluutselt kõik, mis oli ümberringide, pidi sellest teadma, sest ta oli muust maailmast välja lõigatud, ta oli mägedes mingi kiirabidel, tema juurde ei tulnud, ta pidi teadma, kus ta oma vitamiini saab kätte, kuidas ta ennast ravib, kui ta on haavatud või noh, mis iganes. Praegu praegu ma lihtsalt helistame arstile ütlema, et kuidas on. Ja praegu sellest ravimtaimekollektsioonis on 62 püsikud mõningad taimed, ma panen suvel lihtsalt, kui, kui näidised, mis on üheaastased kasvama. Ja suve jooksul ma teen seal ekskursioone. Ja minu jaoks oli see väljakutse panna need 62 püsikud, mis on põhimõtteliselt on selle piirkonna alumises tsoonis nii-öelda pärit kõrgusel 50 meetrit panna kasvuhooned seal mägedes ja noh, mul õnnestus seda teha. Et te olete õppinud graafik ja raamatuillustraator, ma kujutan ette, et see on aidanud Bell Norras pidada aedniku ametit, teil on kunstniku silm, kui te seal neid taimi olete paigutanud ja vastupidi, see, mis te seal Norras näete, on jälle inspireerinud kunstnikku ja vaieldamatu see, mis mind kohutavalt võlub. Haljastaja aedniku töö juures on kohutavalt palju aega, see tähendab ei ole oluline, mida ma teen, kas mon, kaevane, istutan ümber, laon, kivi, muna, teed või noh, mis iganes on vaja teha. Aga selle juures on vaikus, ümberringi on linnud, mul on mingisugused mõtted, mul on aega neid ära seedida, neid laiendada ja, ja tähendab ja lõpptulemus on, tavaliselt tuleb paberile. Kunstniku jaoks on alati, ma arvan, selline seis, üks asi, mida ma joonistan, sellepärast et see on minu mõte, sellepärast et ma tahan seda väljendada ja mul on endal seda jube oluline. Ja see tähendab seda, et edaspidi sellise joonistus see tee on, kas keegi saab sellest aru, kas tal on mingi noh, ütleme edasi, tee? Jah, näitus on üks võimalik vorm, kuidas keegi teine inimene näeb seda. Ja teine variant ütleme, tellimuste kunstniku jaoks tellimusi on, töö on enam-vähem, see on see, millega sa teenid endale elatist ka. Ja seal on alati teatavad tingimused, et formaat, vaat aeg piirab, tähendab, minu ütlema suhestuselega. Ja ütleme nii, et mina üritan Aadi anda oma parimat ja tuleb nii, nagu ta seal sel hetkel on võimalik seda lahendada. Aga igal juhul sellised asjad, Teid ei võlu, nagu omal ajal sajandeid tagasi kuulsat kunstnikku sel Hieronymus Boschi, kes sõna otseses mõttes kujutaski mingeid koletisi mõnedel oma piltidel, et et seda te endale eesmärgiks ei võta. Püüate maailma näha ikkagi läbi sellise leebe pilguga, et maailm on nii suur vaieldamatu, seal juhtuvad koledad valusad asjad. Ma ei taha selle peale keskenduda. Sellepärast et Ta ilu on seal ka väga palju ja see tegelikult see sõltub meist, kas ma seda näeme, Väine, võib-olla ma võrdleks seda joonistamisega, kuna, kuna see on nägemisega seotud. Ja ma arvan, et inimesed väga tihti ei mõtesta, et vaatamine ja nägemine on kaks erinevat asja. Ja nägemine ja ei tule muus kui võrdlemisest. Mul on natukene kahju, et joonistamisel on nii väike roll nii kaasaegses koolis kui ka kunstiakadeemias, sellepärast et küsimus ei ole sellest, et kunstnik peab suutma ennast joonistuslikud väljendama, seda teevad tegelikult ka väga vähesed kunstnikud. Aga see on pigem sellest, et just panna inimesi nägema. Ja te saate söega joonistades olla iseenda peremees ei sõltu mingitest plaatidest mingitest lahustest ja nii edasi ja nii edasi, mis kõik on seotud trükigraafikaga, nii et süsi, see on teie pärisosa. Jah, võib-olla lihtsalt selle tõttu ma olen üritanud ka oma õpilastele seda armastust või austust söö vastu sisendada lihtsalt sellepärast, et jällegi täpselt nii nagu me näeme, nagu ma kogema joonistades joonega või pliiatsiga käituma ausalt öeldes väga-väga ettevaatlikud, väga distsiplineeritud, sellepärast et valge paber tekitab aukartus, iga jooneke, mis sinna peale tekitatakse. Ja kui inimene oli ebakindel, siis tahaks kustutada, tahaks parandada, tähendab see oma mõtet. Te siin paberi peale panemine on väga aeglane, sellepärast et noh, võib-olla usalda ennast, võib-olla ei oska hästi, palju. Süsi on niivõrd metsik ja paindlik materjal. Seda on võimalik laiali hõõruda. Seda on võimalik väga kiiresti kustuda, võimalik jälle tagurdada, peale minna, selles mõttes ta võimaldab palju aktiivsemalt liikuda joonistusest ja, ja selle tõttu mulle ta istub väga hästi. Ainult. Ma laulan kõik laulud. Sest vaid sina näed viisidest läbi Meisma ekslen. Ja siis nendega udu. Sinu poole ma sirutan, käsi. Sest su tulek mu tunne, et ei tapa. Igal öösel mu. Irene Ilo, kas praegusel ajal tänasel päeval kuulaja, kellel on tekkinud huvi ja kes ei ole võib-olla väga kursis teie loominguga saab kuskil tee pilte ka näha? Ma arvan, hetkel praegu mitte sellepärast et ausalt öeldes ma natukene olen loobunud oma pilte näitamas Eestis, kuna alatise seotud galerii üüriga, see kõigub viie, seitsme 10 tuhandi vahel ja ma ei pea seda õigeks, tähendab et ma pean peale maksma selle eest oma pildi näidata. Väga hea võimalus, pakub kunsti keskus, e see on inter, netisait, kus on võimalik eesti kunstnike töödega tutvuda 24 tundi päevas Kunstikeskus poee ja tähendab, minu näitus oli sea ütleme eelmisel aastal, aga nii-öelda arhiivist on võimalik seda taastada ja sul on väga hea komplekt, tähendab suurepärased eesti kunstnike esitad. Maailm on edasi arenenud, kes oleks võinud 100 aastat tagasi arvata või mis 100 kas või 20 ja, ja ma arvan, et enam-vähem nagu kõikidel eesti kunstnikel on oma saidid internetis, kus on ka mingi tööde komplekt mul endal ka, tähendab seda on võimalik asele vaadata tulevikust ehk järgmisel aastal ma plaanin teha ühte näitust Norras mingil määral, kuna ma ise olen seal, minust on kas mitte küsitud üüri või, või see on väga väike. Ma olen seda viimasel ajal helistanud. Vahepeal mainisite vist päris meie kohtumise alguses seda keelte hulka, mida te valdate jah, tähendab, kuna ma Ma, keskharidus sain ukraina keeles vene keel sinna juurde, selle disainitehnikumis oli venekeelne. Tulles Eestis õppisin ma eesti keelt. Ma ei ole väga uhke, tähendab, kuidas ma seda oskan, sest tegelikult ma õppisin seda rääkidest ja grammatika lonkab kõvasti. Aga ma, ma loodan, et ma tulen toime, vähemalt ma olen arusaadav. Tsehhis õppides jah, pidime suhtlema tšehhi keeles. Slovaki keeles saan ma aru, ütleme oma, saan aru serbia horvaadi keelest mõningatest endise Jugoslaavia keeles sloveeni keeles ukraina keel on siin kõvasti abiks ja poola keel keelest tähendab ma loen ilma sõnastik, kui kirjandust, räägin ma tavaliselt Poola, Tšehhi segakeelt, kui ma pean, jah. Aga loe seda ilmasõnastikud ja, ja inglise keel on ka toimetulekutasemel, sest Norras ja Taanis ja Austraalias, kui ma õpetasin Kambera ülikoolis, pidin inglise keeles toime tulema, nii et jah, see on praktiliselt praegu väga, aga väga minu jaoks kasutav kyll. Teie maailm on rikas. Ja ma isegi arvan, et võib-olla ma teostan pidevalt oma oma joonist just just selle tõttu, et minu jaoks on ta üks minu keelest on visuaalne keel teiste verbaalse keelte kõrval. Ja kui te oma eesti keele oskuse üle just uhke ei taha olla, siis väga rahul võite ometigi olla, aga tulles tagasi teie päritolu juurde, siis mõistagi pole ta ainus ukrainlane Eestis, Tallinnast rääkimata. Ja kuivõrd Te kohtute siin oma rahvuskaaslastega ja kui võrdlete kaasa ukraina kogukonna ettevõtmistes, ütleme see perestroika aja lõpp, kui kõik muutused tähendab siin Eestis tekkinud, pistsid kohe paralleelsed lausa kolm Ukraina rahvusseltsi ja nad olid väga erinevad ja erineva suunitlusega. Ma isegi proovisin lihtsalt puhas uudishimu suhelda ühe, teise ja kolmandaga hetkel. Praegu ma rohkem suhtlen Ukraina kultuurikeskusega, mis on laboratooriumi tänaval. Ma tunnen päris hästi selle kogukonna esimeest. Tema vanem poeg on minu endine õpilane ja ma pigem juba laste kaudu suhtlema. Siis teete seal Ukraina kultuurikeskuses, mida ma konkreetsed olen teinud, see on ka natukene seotud ravimtaimedega paar aastat tagasi. Need Teiustasid oma kollektsiooni ja mina tegin neile. Võrdlev register. Tähendab nende taimenimetused Ukraina, vene, saksa, inglise ja ladina keeles. Lihtsalt. Ja natukene uurisin tausta. Nende ravimtaimekollektsiooni idee oli 500 natukene kokku keskajad Tallinnast kloostrites kasutusel olnud ravimtaimedega pluss uue sinna Ukraina päritolu taimed, mis kasvavad ka Eestis. Mis tähendab, et selle juures mina, mina olin seotud tavalised viima kõik oma norra sõpru sinna näitama seda keskust, sest iseenesest noh, need sinna ei satu ja paratamatu, sest minu väike probleem on, ütleme see, et viimase kahe aasta jooksul olen ma olnud Eestis kolm-neli kuud, tavaliselt aastases ma olen toonud rohkesti Taanis, kus ma olin teise muuseumi juurest aednik. Ja hetkel Taani töö on mul lõppenud, Norra ilmselt jätkub. Ja vahepeal käisime Austraalias, nii et tähendab, ma olen võrrazi sellise mustlase eluviisiga. Ma natukene olen uhke selle suve üle, sellepärast et kuna see oli, no Eestis ta oli fantastiline, see oli uskumatu Norras, sest tavaliselt piirkonnas, kus mina käin. No ma ei tea, 75 protsenti sellest ajast, mis ma seal olen. See suvi, mai juuni oli praktiliselt kuiv mis tähendas seda, et ma matkasin oma sõpradega päris palju. Ja see tõi mulle väikse kuld. Ta oli selle suve eest, see tähendab kohalik turismiamet ütleme, määratleb mingeid punkte ühe või teise mäe vallutamise eest on võimalik saada ta pronksi ja hõbedat ja kui jõuad kaugele, siis ka kulda. Nii et norra keeles olen ma yell Jeeger või eesti keeles on ilmsed mägedejahtija. Kas vanemad on teil Eestimaal külas käinud? Jah, ja need on käinud põhiliselt siis, kui minu poeg ja tütar sündisid mulle abiks ja uudistamas, kahjuks juhtus niimoodi, et minu emal on võrdlemisi kehv süda. Tal oli sisuliselt südameatakk kuskil 80.-te aastate lõpus, kui tal endast tagasi ja siis vahepeal hakkasid juhtuma need asjad, et piirid läksid kinni ja noh, praegu on ta 83, isa on surnud, tema jaoks siia reisimine on, on väga vaevanõudev ja see on põhimõtteliselt nagu minupoolne siis sinna reisimine ja millega teie lapsed tegelevad. Ma olen üritanud hoida oma lapsi kunstis nii kaugele, kui on võimalik, kuna ma tean, kui raske sellest ennast elatada, aga tähendab seal on, kellel on täpselt samasugune nimi ja meid muide ainult kaks Eesti vabariigis kaksi Arena Ilot. Tema on keraamik, ta lõpetab praegu keraamika magistratuuri. Töötabki raamikuna Katariina gildis mu poeg disrestaureerimist, hetkel on ta lõpetamata bakalaureus, kuna tal on aga tore väikefirma ja tema meist on kõige tublim, tähendab ta oma ehitamisega ja restaureerimisega teenib päris hästi. Nii et teie jõupingutused lapsi kunstist eemale hoida ei ole mingit vilja kandnud. Ja, ja ma isegi väga õnnetu selle üle ja ma ei ole õnnetu, ma lihtsalt arvan, et ega ei ole võimalik hoida vägisi eemale sellest kuhugi istub. Mul on selline tunne, et hingelt selline tõsiusklik, maailmaparandaja see tähendab, et usute, et suudate seda teha, on nii või, mulle ainult tundub võib-olla võib-olla varem. Ma olen olnud väga idealistlik. Ma arvan, praegu on hea, kui ma suudan ise ise olla see, mida ma pean oluliseks. Ja teistel inimestel on võimalus seda aktsepteerida või mitte. Ma pean väga oluliseks elada selle suure muu maailmaga kooskõlas. Kunstnik Irina Eloga kohtus Haldi Normet-Saarna helirežissöör oli Maristombach Tõnu Raadiku laule laulsid Riho Sibul, Tanel Padar, Heiti Kender ja Tõnu Raadik. Kuulmiseni. Mida sa praegu teed? Mina joon kummelitee. Istun köögis, mõtlen jaanist. Mõtlen Kallest ja mõtlen sinust. Mõtlen oma paremast jalast. Seedri täi. Juba kamm. Ära võtta, tuleks kirjutada üks. Mille sina? Võiks omaks võtta. Juba mingi saajemad. Soome laes on saali Mulle meeldivad ka suurlinna. Õnnelik lapsepõli. See on midagi teise kohta. Raske öelda, on teise kohta. Midagi, mis ei oleks? Halvaks.