Tere kuulama järjekordset keele sõnumi saadet, mis on veidi eripärane. Juttu ei tule konkreetsest keeleprobleemist vaid sellest, kuidas Eestis elavaid eesti ja venekeelseid noori panna rohkem hindama oma kodumaad. Eelseisva kodanikupäeva künnisel on üheksandat korda välja kuulutatud esseekonkurss seekord teemaks. Tegus kodanik on riigi rikkus. Räägime konkursi korraldajaga ning ühe Tallinna kooli vene keele õpetajaga. Nii Eesti noorte suhtumisest meil käibiva teise keele õpetamisse kui ka huvist Eesti vastu vene noorte seas. Head kuulamist. Tänases saates räägime ühest võistlusest, mida korraldatakse juba üheksandat korda. See on noorte õpilaste esseevõistlus, mis pühendatud kodanikupäevale ja tänavu jõuab see lõpule 24. novembril, kui võitjad välja kuulutatakse. Ja seekordse võistluse teema on tegus kodanik on riigi rikkus. Aga me ei räägi ainult sellest essee võistlusest, vaid räägime lisaks sellele ka näiteks vene keele õpetamisest Eesti koolides. Aga sellest siis pärast seda, kui projekti minu riik juht Toivo Keva on meile natukene selgitanud. See võistluste ajalugu ja tänavust võistlust. Tere minu poolt ja ütlen seda, et me korraldame sellel aastal esseevõistluse, üheksandat korda alustasime siis, kui alustas minu riik, 2002. aastal kuulutasime esimest korda välja ja selle üheksa aasta jooksul ütlemisega kaheksa aasta jooksul on meie zhüriiliikmed lugenud läbi päris mitu 1000 tööd ja ma usun, et mõnite nendest tööde hästi kirjutajatestan. Tänan seks kindlasti kirjaniku nime kandvad inimesed, sest töid on andnud häid ja palju ja auhindu on jagatud palju. Ja noh, kui mõelda nüüd eelmisele aastale, siis meil oli rekordarv töid ligi 600 ja tore oli tõdeda, et üle 70 kooli vabariigist oli osa võtnud isegi selliseid pisikesed koolid, mida hästi ei teagi, kus maakonnas asuvad olid osalema tulnud ja nendest oli tulnud ka võitjaida ja mul on siin hea meel ära märkida Uhtna põhikooli Lääne-Virumaad, kus järjest kaks aastat üks noormees on saanud ergutus või oli ta isegi kohale, tuli võidu sellel esseekonkursil. Selle võistluse eripäraks on ju see, et ei kirjuta õpilased ainult eesti keeles kirjutatud ka vene keeles. Aga ka paljud vene koolide õpilased kirjutavad eesti keeles, et siin ei ole nagu seatud piirid, mis keeles peaks kirjutama, võib olla inglise keeles, ei ole sobiv kirjutada. Ja sobivusest me ei saa siin rääkida. Keda sest meil on kindel juhend, kus on näiteks kirjas see tingimus, et SEE võib olla kirjutatud kas eesti või vene keeles pole seal eelmise jutu juurde lisamata, et seda me korraldame koostöös kultuuriministeeriumiga ja selle pealkiri, tegus kodanik on riigi rikkus on siis tabavuse kodanikupäeva ja kodanikunädala deviisiks, nii et siin me siis ootame jah, nagu öeldi eesti ja vene keeles töid. Ja muidugi huvitav ongi see, et väga paljud vene koolide õpilased just kirjutavad tõepoolest kenas eesti keeles ja hea sisuga töid. Et nendele me oleme pööranud erilist tähelepanu ja mu niisugune mõned on saanud ka jutus auhinna, kui parem vene kooli õpilased eesti keeles. Jah. Meil on vaba võimalus, et siin Narva, Ida-Virumaa koolid muidugi kirjutavad ikkagi rohkem vene keeles, neid töid ja verekoolid on üldse võtnud selle teemaks siis vene keele kirjanduse õppetunnis mitte niivõrd ajaloo ühiskonna õppetunnis. Aga Eesti õpilased on ka paljud ajaloo õpetaja juhendamisel seda tööd teinud, kabene keele õpetaja juhendamisel ja nii edasi, nii et ma väga tahaksin loota, et sellel aastal tuleb meile sama ports töid ja meil on žüriil on tegemist ja toimetamist, et parimad välja selgitada. Kodanikukasvatus ei piirdu siis ühe keelega mõlemad Eestis koolis kasutatavad keeled on selles võistluses rakendatud ja kaheksa aastat on selles žürii koosseisu kuulunud ka Audentese erakooli Audentese Spordigümnaasiumi, õpetaja-metoodik, verekeeleõpetaja, albiina Tammemäe. Siin Toivo ütles tuhandeid kirjandeid, esseesid on tulnud lugeda. Olete ise kokku arvanud, kui palju teil on neid tulnud lugeda? Tere minu poolt. Ei, ma ei ole kokku lugenud, sest neid on erinev, erinevatel aastatel on erinev arv, aga ikkagi suur. Kell kokku, mida ma lugenud? Jah, eks neid ole olnud enam-vähem vist võrdselt eesti ja vene keeles, sest vene koolid on olnud küllaltki aktiivsed ja nii nagu Toivo ütles, neid on ju nii Tallinnast kui Ida-Virumaalt olnud. Kui te nüüd mõtlete tagasi, kas on muutunud kuidagi nende õpilaste kirjaoskuse, eelkõige võib-olla aga ka suhtumine sellisesse teemasse nagu Eesti kodakondsus? No kirjaoskus on tegelikult väga hea kogu aeg olnud, aga suhtumine natukene muutunud selles mõttes, et nad on nagu avatumad need õpilased, et rohkem avaldama oma mõtteid, sest esimese tööde poole olid niisugused rohkem mingisuguse šablooni või standardi järgivad, nagu peaks olema, siis nad nii kirjutavad. Aga lastel nüüd ütleme, neli-viis aastat olnud, et tõesti nad räägivad, panevad kirja oma mõtted, mida, millest nad mõtlevad ja kuidas nad mõtlevad, nii et selles mõttes on väga hea oli lugeda et aasta saab aru, et, et Eestis on see õpilase mõtet. No te võiksite tuua mõne näite ka selle kohta viimasest ajast, kus see on tõesti eriti õnnestunud Jah, selle kohta on tõesti, võib midagi ühteteist öelda, no kõigepealt mulle meeldis, et paljud õpilased avaldavad niisugust tunnustust just nimel Eesti Vabariigile. Et näiteks üks noormees kirjutas, et Eesti väärib austust ja isegi mõnes mõttes vaimustus, sest Eesti on väike riik kuid oleneb absoluutselt iseseisvalt, jäi kellelegi abi, kõrvalabi. Või näiteks veel üks õpilane kirjutas, et, et Eesti on nii väike riik ja ei ole eriti palju ressurss, aga ta ei jää alla teistele Euroopa riigile arengule. Nii et veel üks näiteks neiu kirjutas, et ta on õnnelik, et ta sündis rahulikus riigis stabiilses riigis ja seda stabiilsus on tegelikult väga paljud õpilased on märkinud. Aga kas on ka midagi kriitilist ära märgitud seoses Eesti riigiga või meie probleemidega siin? Võib öelda mainida ainult ühte probleemi, mida mõni mainib, et seda kodakondsus, et kuidas on võimalik saada näiteks ütleme, üks noormees ütleb niimoodi, et tema tuttavad mõned, kes peavad tegema eksamid ja et saada kodakondsus, siis pahandavad, et miks elavad riigis siin töötavad peadel eesti keelt õppima ja eksami tegema. Aga see noormees ütles, et tema leebeeessioon õige peabki õppima, et kus elasin riigi, siis sa pead tundma nii keelt kui ajalugu, kultuuri, nii et tema selles mõttes oli, oli, oli nõus sellega, et, et nii toimub. No kui rääkida nüüd väljendusoskusest, siis teil on siin üks väga ere näide sellest eelmise aasta essee võistlusest, kes oli see noormees, kes kirjutas. Dmitri Dmitrijev ja see oli üks noormees Dmitri, tema kirjutas niimoodi, et talle väga meeldib, et Eestis on nii ilus loodus ja siis ta kirjutas ilusas vene keeles ja sellepärast ma tahangi lugeda need lauset vene keeles. Niisiis Eestimaa looduse kohta. Kristav asioon. No see on tõesti südantsoojendav kuulda just nimelt vene keeles, kuidas oma isamaad siis minu isamaad kujutatakse selles keeles tegemist oli nüüd venekeelse õpilasega ka teie ju puutute oma töö seal piina kokku ikka põhiliselt ju Eesti päritolu õpilastega. Kuidas suhtumine nüüd vene keelde on muutunud, et tihtilugu ja meil räägitakse, et noored enam üldse ei oska vene keelt ja ei, ei huvitu sellest. No ma olen juba nii palju aastaid töötanud, töötasin tõesti hästi palju aastaid Rakvere gümnaasiumis ja praegu siis Audentese erakoolis ja Audentese spordigümnaasiumis. Nii et samm tõesti võrrelda, kuidas, kuidas varem oskasid keelt või poole ja suhtumine. Nii, mis puutub keele oskust, loomulikult varem oli kergem, sest vene keelt oli ka rohkem kuulda ja ütleme terevisioonis ja lapsed, baasid, multikad rohkem vene keeles loomulikult praegu vaatavad juba inglise keeles. Nii et selles mõttes, et keskkond on muutunud, aga peab ütlema, et ma olen kogu aeg kõik need aastad tundnud seda, et õpilased õpivad ja õpivad vene keelt ja probleemi ei ole, selles mõttes nad valivad. Praegu on nii vabatahtlik valimine, nii et kas kolmandas või neljandas kuuendas, kuidas, kuidas koolides on ja, ja valivadki vene keelt, nii et see on siis väga, väga meeldiv muidugi. Ja teiseks, et nad õpivad, et juba pole, sellepärast nad tunnetavad, et kui nad väga hästi oskavad ikka kaks, kolm võõrkeelses koolis õpetatakse praegu väga palju lisaks inglise keelele ja vene keelele ja saksa keelele veel Tšehhi või vabandus Rootsi Soome ja Hispaania teisi keeli, nii et nad saavad aru, et mida rohkem keeli nad oskavad, seda parem on. Ja vene keel loomulikult suur naaberriik on ja siis ärisuhted arenevad, nii et väga paljud ütlevadki, et hiljem ongi head, et mul on see keel käes, siis ma võin tegutseda nii et ärimaailmas. Nii et lähenetes õpilaste suhtumine vene keelde on positiivne. Ja selles mõttes ma tunnen klassis ennast väga hästi õpilaste ees. Aga kuidas meil on, olete kokku puutunud vene keele õpetajatega teistest koolidest, kas meil on piisavalt pedagooge, kes suudavad vene keelt huvitavaks teha eesti noortele? Ma arvan küll, et meil õpetajaid, et no ma tõesti suhteline tunnen nii et meie õpetaja tähendab, mõtlen vene keele õpetajad Eesti koolides on väga tublid ja ja annavad oma parima, et õpilasi õpetada, nii et ja ma arvan, et meie, õpilaste, mitte ainult evoljaga üldse õpilaste vene keele oskus on hea. Et muidugi isa asi, et noh, nagu tõesti seda suhtlemist on vähem, et nad peavad, nad piirduvad, ütleme, pole tunnised, kuulavad ja räägivad, aga, aga no ikkagi natukene suhtlemist on mujal ka ka pähe. No kui nüüd hakatakse tegema riigigümnaasiume või näiteks pannakse eesti ja vereõpilased kokku, kuidas te sellesse suhtuksid? Ei, no miks mitte, võib ju panna kokku, aga see jah, praegu on ju palju, on olemas mitu kooli, kus, kus on kakskeelsed koolid, nii et saavad ikkagi siis hakkama. Jah. Nii et see võiks isegi võib-olla keeleoskuse nii mõlemalt poolt olla, olla kasuks. No ma ei, ma ei oska öelda, et kas, kas noh, mõnes mõttes muidugi ta on kasuks, et kui nad näevad seal koos ja kõik, aga samas iga, kui ta on koolis, siis ta ikkagi tegeleb oma ainetega, et omandada, kasutades seda aega, kui ta kuulis noh, selleks, et õppida neid ainet, mida ta õpib ja oma oma keeles, nii et et ma ei näe siin, et oleks eritise niimoodi kasulik. Siis ma tahan öelda seda, et meie, Eesti õpilased, kes õpivad eesti koolides igal aastal, on koolis õpilase, kes teevad riigieksamid, vene keele riigieksamid, toimuvad olümpiaadide ja ka lapsed osalejad, nii et selles mõttes on väga, väga tore, et nad seda teevad ja absoluutselt igal aastal ütleme meie Audenteses koolis ka nüüd, et ma olen kolmandat aastat on lapsi, kes teevad nii riigieksamid, vene keelt kui vene keeles, kui ka osalevad olümpiaadidel. Et see on ju väga hea ja veel on niimoodi, et näiteks Audentese koolis on ainenädalad ja mulle väga meeldib see traditsioon, et näiteks üheksas klass üheksanda kassidel on veebruaris ainenädal ja siis iga klass iga aasta siis teeb konverentsi nagu mingi aine nüüd Üheksanda kassidel on siis vene keelekonverents vene keeles ja siis nad jäävad ettekanded seal kohustuslik kõikidele õpilastele, üheksanda klassi õpilastele teevad ettekanded ja siis pärast esinevad ja siis ekraanil näitavad siis vastavalt materjali, nii et ühesõnaga seal väga hea traditsioon ja gümnaasiumis on ka. Ta oli siis ka on, ütleme vene keeles jah, eraldi ja siis ka näiteks eelmisel aastal 12. seega tegime niisuguse etteaste Venemaa kultuuri kohta ja, ja nad laulsid ja rääkisid nii, et need lapsed rõõmuga teevad ikkagi neid asju. No seda on väga rõõm kuulda, aga me küsimine tõel Toivo Keva käes, kes vahepeal arvuti taga kõvasti klõbistas. Et kui nüüd vaadata eelmise aasta tulemustele veel tagasi, et kas oskab esile tõsta mõnda eriti head tööd või varasematest aastatest, et kust siis ikka meil tulevad need kõige tublimad koolinoored, kes see võistlusel on edu saavutanud ja siis ka väärilise auhindu. Jah, tegelikult on eelmisest aastast, mida rääkida, nimetaksin siin Jüri Gümnaasiumi 12. klassi tüdruku Kristel Karu tööd kus ta väga hästi analüüsis loovat inimeste osa meie ühiskonnas ja tõi välja just selle loovuse ja selle põhjendused, kuidas siis riik saab edukas olla, kui need inimesed nii loovad, on, et see oli selline väga huvitav ja žürii üksmeelne otsus oli siis talle see esikoht ka välja anda. Aga mis mul varasemalt aastatest meenub, et see oli vist kaks aastat tagasikujuks. Pärnu tüdruk sai täiesti juhuslikult kuulda, et on selline konkurss, sest kool nagu ikka teatavasti riputab, need ei taha küll ühe kooli kohta halvasti öelda, riputab üles teadetetahvlile, et on selline konkurss konkursse, nagu ma olen koolidest kuulnud, on iga kuu kümneid ja võib-olla rohkem veel oli sealt lugenud välja ja ka eesti keele õpetajale öelnud, et kuule, tüdruk, sa võiksid kirjutada ja tema kirjutas läbi siis kolme põlvkonna nii-öelda oma nägemuse, kuidas elas vanaema, kuidas elas ema ja kuidas elab siis tema kõigis selles Eesti vabariigi 90 aasta jooksul. Et see oli selline südantliigutav ja, ja mul on ka väga hea meel, et Pärnu Postimees kleidis ruumi selle jaoks pühendas terve leheküljele pani selle töö sinna sisse, kirjutas ka juurde veel kommentaarid, nii et noh, on, mida meenutada, ja maika tuletan ikka meelde sedasama Uhtna väikest kooli, et ei ole küll mu lemmik koolaga, aga ta on tõepoolest meelde jäänud tänu sellele. Meie žürii liige Paul-Eerik Rummo ütles, et sellel sellest väiksest poisist kasvab kindlasti tulevikus kirjalik, et tal on nii ladus ja hea niisugune sõnavara, mida ta kasutab oma töös, et noh, ma loodan, et kui ta sel aastal veel kirjutab, et siis võib-olla naeratab talle ka mõni esimene või teinekord Kordame nüüd ka üle, siis tänavusel võistlusel osalemise tingimused ja tähtajad. Siin on veel kümmekond päeva aega. Jah, tingimused sellised, et 18. november on meil viimane tähtpäev, kus saab saata oma töö e-posti aadressile info ät minu riik, poee või siis posti teel Estonia puiestee viisa üks, null neli üks kolm Tallinn minu riik esseekonkurss ja Pealkiri tuletan meelde, tegus kodanik on riigi rikkus ja ikkagi töö pikkus siis üks A4 formaadis 12 punkti ses kirjas kirjutatuna või siis käsitsi kirjutab siis üle kahe A4, me nagu ei tahaks eriti lugema hakata, see muutub juba laukirjandiks. Noh, ja mis siis veel kõige tähtsam laste jaoks, mis on auhinnad. Auhinnafond on meil väga suur, väga lai, esimene koht on välja pandud nordea panga poolt rahaline preemia küllaltki suur lapse jaoks, teine koht, tallinkilt meeldib perereis Rootsi Tallinki laeval koos toitlustamise ja programmiga ja kolmas koht siis aktsiaseltsilt Eesti Mobiiltelefon ehk EMT, kes on siis välja pannud mobiiltelefon ja sinna juurde igasuguseid huvitavaid asju, mida EMT on välja andnud alates siis EMT vestist ja lõpetades Simply, särgi ja Simbeli kaardi ja kõnekaardi ja ühesõnaga suur kotitäis asju. Aga jagub ka teisi ergutusauhindu, nii Kultuuriministeeriumit, Haridus-Teadusministeeriumit, orbiltilt, Viking laineid ja nii edasi ja nii edasi. Kirjutage nagu öeldakse, teravat sulge ja ootame heiteid. Nii et tasub oma keele ja kirjutamise oskus proovile panna, aga pinnalt ma küsiksin lõpuks, et kas ka Audentese kooli õpilast, et osalevad, mis te arvate? Et eelmisel aastal ma rääkisin õpilastele ja kirjutasid ja üks neiu saigi, on niisuguse ergutuspreemia, nii et ja täna ma olen ka rääkinud, nii et ma loodan seal mõnigi ütles, et kirjutab. Tegus kodanik on riigi rikkus on siis esseevõistluse nimi ja me loodame, et siis ka tänane saade virgutab loori selles osalema mitte ainult auhinna pärast, vaid selleks, et näidata ka oma kodanikuhoiakut. Oleme saanud lisaks uutele U S sõnadele ka muid huvitavaid keelelisi ettepanekuid läbi ajakirjade kirjastuse jõudis minuni orvo Masingu kiri kus pakutakse mittemetallide üldnimetusena sõna Eime või Eimed. Ehk siis ei metallide lühend. Ta pakub asendada ka sõnaklamber sõna kaklamm ja sellest tuleneva verbiga lammerdama. Huvitav on ka mõte loobuda sõstardega nimetamisest kahe sõnaga siis punasesõstra asemel punastas ta väga hea ettepanek. Reinsalu. See on aga mures sidesõna, et liigse kasutamise pärast ta kirjutab. Mind paneb imestama, et sõna tähendus on hakanud muutuma. Ma ei mäleta, et eesti keele grammatika õpikud õpetaksid kasutama eesti keelt nii et iga lauset alustada ja lõpetada sõnaga. Ma mäletan, et eesti keele õpet Nad andsid kindlad soovitused kuidas sidesõnu kasutada, kuid iialgi tohtinud, et sõna lause algusesse kirjutada. Tundub, et praeguses koolis on ka eesti keele grammatika õpetamisega lastud ohjad lõdvaks. Kuulates raadio- või telesaateid, jääb mulje, et saadetes esinejad on kas kidakeelsed või puuduliku emakeelse haridusega. Kogu aeg tekib küsimus, kes on olnud nende inimeste eesti keele grammatikaõpetajat. Tunnustust väärib, et Eesti rahvusringhäälingu saatejuhid, ka nooremad räägivad enam-vähem korraga efektselt eesti keelt. Minu arvates peaks saadetesse kutsutud külalistele enne saate algust maha pidama loengu etnot korrektselt eetris räägiksid. Minu arvates tuleks ühiskonnas laiemalt hakata võitlema eesti keele risustajatega kes selgitaks välja, miks sõna ette on saanud hoopis teise tähenduse. Kuidas see alguse sai? Eriti võimsad jutumärkides eesti keele spetsialistid jälle jutumärkides on meie noored sportlased, kes alustavad oma lauset kahe või kolme sõnaga. Lause keskel on kolm kuni neli, et sõna- ja lause lõpeb ka sõnaga, et seda võib iga päev intervjuude kaudu kuulda. Peale harimatuse ja hoolimatuse ei näita see midagi. Mida öelda siis Rein seirele karmid ehk liigagi karmid sõnad, sest kahtlemata ei saa me kuidagi saatekülalisi panna kõnelema teisiti, kuidas nad just räägivad? Vaadake ka meie kodulehel olevat küsitlust. Eelmise saatega seoses paistab rahvale enim meeldivat rootsi laud. Aga küsime, kuidas hindate venekeelselt eesti noorte eesti keele oskust? Keelesõnumi toimetaja Mart Ummelas, helirežissöör Vivika Ludvig? Kohtumiseni nädala pärast, siis räägime loodetavasti juba suuresena võistluse sõnaus esimestest tulemustest, sest järgmisel nädalal koguneb töörühm, et teha oma kokkumõtted. Vahepealseks ajaks, aga soovitus kõigile. Ärge tundke siiski piinlikust kasutada vajadusel ka võõrkeelt, kui te seda hästi oskate. Ja seda ka kodumaad. Igapäevases suhtluses võib nii vene keele kui inglise keele või ka soome keele oskus anda elulises olukorras parema tulemuse kui kangekaelne eesti keeles purssimine. Kõik keeled on mõeldud suhtlemiseks, mitte aga teadlikuks konflikti tekitamiseks. Kuulmiseni.