Taasko Donovaniga Londonis Lõuna-Kensingtoni kombel Roadil ja kui viimati jätkasime kadeli kaudu kannadextriidi suunas, siis ehk nüüd sealt nurga alt, kus algavat kromueli aiad grammuelskaadan ei lähegi sealt edasi, et vaid keeraks hoopis paremale või äkki vasakule, mis sa arvad? Äkki pööramisega vasakule läheme mööda laia eksibižn Roadi, kus kahel pool seisavad suured stiilsed, lausa pidulikult mõjuvad hooned. Ja veelkord vasakule menüü, aga no Raimo, ütle mulle, miks siis selline jalutuskäik just selles hiigellinna Londoni osas, et disainid veetud. Aga see on ju huvitav linnaosa et siin juba ju Prints Alberti õhutusel ja algatusel ja, ja suuresti söör Henry kõhuli organiseerimisel ju tead ju, et siin korraldati suur maailmanäitus ja siin olid uusimad masinad, teaduse saavutused, kunstid. Ja see muutis kunagisi äärelinna külakese lausa uueks Londoni tõmbepaigaks, nii et kuninganna Victoria kirjutas näituse avapäeval esimesel mail tuhatkond 851 oma päevikusse. Meie ajaloo suurim päev Kreitist ei aue history. Ja pärast seda avamist külastas ta näitustel 28-l korral koguni jätte lõuna. Kensington kujunes selliseks, nagu ta tänapäeval suuresti on. Sellegi eest vastutavad eelkõige Prints Albert ja kõhul. Et seda nimetatakse saatkondade konsulaatide linna jaoks ja muuseumi kvartaliks. Siin loodusmuuseum, teadusmuuseum, Victoria ja Alberti muuseum ja selle ühe eelkäija, Lõuna-Kensingtoni muuseumi esimeseks juhatajaks määras kuninganna. Just ikka söör Henry kõhuli. Ja on kuninglik graafia ühing ja mitmed kolledžid teiste seas muusikakolledžis, kus õppis söör Benjamin Priit ja kuninglik kunstikolledž. Siin on õppinud David hoogni inglise popkunsti suur mees, kelle suured teod jätkusid ka teatriilmas, nii et näiteks tema kavandatud kostüümid ja dekoratsioonid Igor Stravinski ooperile ööbik Hans Christian Anderseni muinasjutu ainetel ostis Victoria ja Alberti muuseum täies mahus oma kogudesse. Ja siis õppis samas koolis Piitebleik, kes biitlite Sootšind, Pepper, Slowly, Hartsklap, bändi, albumi ümbrise ja kõik, mis sellega kaasas oli autor ja kunstnik ja et kas läheb pikaks juba vä? Ei no ma arvan, et kõik on vaja ära öelda. Aga nii palju, vahest vööled, haikpaakia, Kensingtoni Aiad see on niisugune tohutu roheluse saar ka veel sealsamas piirkonnas, eks ole, ja selle saare rahulikus läheduses naudib ka Eesti saatkond tähtsate hoonete head seltskonda. Aga eemal kõrgemal mida Kensington kooriks kutsutakse, siis Kensingtoni kaaluks. Seal seisabki vägev ümmargune punane, lugematute kaarakende ja antiikse templi stiilis freesiga hoone Royal Albert hool ilusat pühapäeva. Vikerraadio Helgi Erilaid Raimo Seljamaa ja alanud on. John koolsovoffi Four saitide saaga, teine köide, kolmas osa, 10. peatükk, kui kuninganna Victoria drooni laastus sõideti veel hobustega. Mehed kandsid kõrgeid kraesid, ajasid kuule paljaks, sõid austreid pütidest, teenrid seisid kaarikute taga. Naised ütlesid Cocenteerivad la ega omanud parandust. Õnnetuid hädavareseid koodi väikeste roimade eest ja Charles Dickens oli algaja kirjanik. Peaaegu kaks põlvkonda oli kadu viku vajunud. Aurikute, raudteede, telegraafi, jalgrataste, elektrivalguse, telefoni ja nüüd nende autodega. Kõlblus muutunud kombed olid muutunud inimestest olid ahvide nõod saanud muidugi tänu Charles Tarminile. Jumal on mammunaks muutunud ajastu, mille ümber loovale mõjule miski ei suutnud vastu panna peale inimliku loomuse ja universumi loomuse. Ja iial enam ei valitseks ükski kuninganna nii kaua ega oleks rahval juhust näha oma raha eest nii palju ajalugu maha maetavat. Son Kosoofi. Alexandra Victoria pandi nimeks 24. mail 1819 printsessile. Tema ema, Kenti hertsoginna, lisaks soost Kensingtoni palees üles kasvanud Victoria oskas nii saksa kui inglise keel. Ta õppis ära ka itaalia keele, sest talle meeldis ooper. Noort printsessi hoiti ja valvati pidevalt ega jäetud iial üksi. Tema ema nimelt kartis, et ümberringi on hulk onusid ja sugulasi, kes kõik briti trooni igatsevad. See pidujaga sünnijärgselt kindlasti Victoriale kuuluma. Printsessi isa, Kenti hertsog Edward oli kuningas George kolmanda poeg. Kuid Victoria polnud veel aastanegi, kui surid nii tema isa kui vanaisa, vana kuningas George, kolmas kes tegelikult polnud juba aastaid täie mõistuse juures ja tema eest valitses Kenti hertsogi vanem vend George. Neljas Nende kodades on asjalood sageli pisut segased ja rahvast rohkesti. George neljanda elutee lõppes 1830. Troonile asus järjekordne vend ja Victoria onu võllemmeljas. 1837 sai temagi aeg otsa ning 18 aastasest Aleksandri Viktoriast sai briti impeeriumi kuninganna. See oli Kings Londoni laulikud. Euroopa kuningakodasid ühendasid noil aegadel veel tugevad sugulussidemed. Iga riigi kuninglikus perekonnas leidus kindlasti onusid ja tädisid või onupojatädide poegi ja tütreid saksa klõburgi. Prints Albert oligi üks Victoria nõbusid nädalal ühevanused ja kohtusid esmakordselt 16 kümnestena. Albert oli Brüsselis nii hea hariduse saanud ja tuli Inglismaale taas aastal 1839 ning tol ajal 20 kuninganna Victoria armus otse vaid sellesse noorde väga meheliku printsi. Nad abiellusid 1840 tänud. Abielu kujunes eriti õnnelikuks, paar sai tervelt üheksa last ja iseenesest mõista oli kuninganna oma perekonnaga vägagi hõivatud. Need põhiliselt tegeles riigiasjadega pinsalbel. Viktor on ka ise öelnud, et Albert oli igas mõttes rõngas ainult mõttena mehe poolest. Tere alamad poleks iial nõus olnud sellega, et briti impeeriumi kuningaks saaks nimetatud üks saksa soost prints. Alberti tiitliks jäi prints kontsert, valitseja abikaasa. Me oleme alati nõrk tervis olnud. 1861 novembris haigestus Albert kõhutüüfusse ja suri kuu aega hiljem ainult 42 aasta vanusena. Kuninganna Victoria lein oli valus ja kestis kaua, on isegi Prints Alberti eluruumid lossis hoiti täpselt sellistena, nagu need olid olnud tema eluajal kuninganna käsul. Nii et tema rõivastust Õppa igal hommikul isegi kuuma vett. Midagi sellist polnud keegi varem näinud. Kuninganna ise veetis enamuse ajast nüüd oma Šotimaa lossis Realis kus atlasestujuganlanension talle toeks oli. Jutuveskid jahvatasid ja nimetasid Victoriat Missis fraaniks, kuid Victoria igatses lõpunud, aga oma lahkunud printsi. Kui lehitseda Victoria-aegseid Londoni aastaraamatuid siis tihtilugu kohta sõna esimene või esmakordselt. Raudtee liinid põhjustasid erakordselt pahameelt talunike seas. Kurdeti, et rongid muudavad lambavilla mustaks, aga niigi hoogne raudteede ehitamine sai veelgi hoogu juurde, kui kuninganna tegi elu esimese rongisõidu 13. juunil 1842 Winzorist päringtoni. Aastaid hiljem avatakse ka esimene raudteesild üle Thamesi ja 11. juulil 1848 avatakse Waterloo raudteejaam. Kurikuulsa The News of the World klatšiväljaande esimene number ilmub esimesel oktoobril 1843 26. augustil 1853 tutvub kuninganna Reczynstriidil Missis Nicolse jääris Ameerika uusima leiutisega kümblusmasinaga. Ja muidugi juba mainitud suur maailmanäitus 1851 mis oli avatud juba ise omaette vaatamisväärsuseks kujunenud kristallpalee Crystal palas. Palee kohta võib öelda, et see oli, kui söör chausest Pakistani elutöö kokku võtta. Palees oli välja pandud üle 100000 eksponaadi, külastajaid 140 päeva jooksul kuus miljonit. Ainuüksi päevadel, mil pileti hinnaks üks silling, oli neid ligi 70000. Näituse lõppedes 15. oktoobril lugesid korraldajad näed eesotsas inglaste jaoks Prints Alberti sakslastele Prints Alberti ka tulud-kulud kokku kasum 186437 naelsterlingit ja suuresti selle ära, aga hakatigi siis teostama Prints Alberti-le nii südamelähedast unistust teaduse ja kunsti koondamist lähestikku, ühte kvartalisse kristallpalee Neist peale maailmanäitust lahti võeti ja uuesti üles ehitati. Londoni lõunaosas Silienhanis põles maha 30-ni tal novembril 1936. Nädal hiljem maksis loits välja kindlustussumma täies ulatuses 110000 naelsterlingit. Aastal 1877 loodiaga saade Soužaajeti forte Protection of Inshinud Bildents, vanade ehitiste kaitse, ühing, asutaja, lisaks Re, rahvaeliitide kunstnike grupi vennaskonna üks eestvedajaid William Morris. Tooreaegses Londonis oli kolmel tasemel meelelahutust, tõst kirjutab Edward Ralph, pöörama 990 leheküljelises iidraamatus London ja edasi kõige lõpus oligo vänkaadinooper vaeste jaoks olin juhuslik oma suurepärase seguga laulust, tantsust jäi Annitamisest see vodevill. Eelkäija oli nüüd isegi viletsamat eeslinnade teatritesse levinud, kuid lisaks neile oli viimasel aastakümnel üks uus meelelahutusilmunud Sulberti oleweni operetid. Need olid tulvil kergeid koodihoidja võluvat huumorit. Kuid salevani muusika vääris Sageri ooperit ja Silverti hiilgavatel satiirilistel tekstidel ei olnud võrdset. Aastal vallutas Londoni uuslavastus, mis peakihv pidi vallutama ka New Yorgi praegu ülikond Olieerida aasta kuninganna Victoriale oli see tükk meeldinud. Nii kirjutab Sis Londoni ajalugu põhjalikult uurinud Edward Rasas vööd. Jah, nimetatud kondaleeride lavastus aasta oli 1889. Ikate Kingsi toel ja abiga prints Albert ei olnud huvitatud ainult teadusest ja kaunitest kunstidest uute kultuuritemplite rajamisest. Muret tundis ta tööliste elutingimuste ja vaeste arvu suure kasvu üle. Taustal muidugi järsud ja kiired ühiskonna muutused. Ja nii kerkis kristallpale naabruses näidismajade plokk koostöös töölisklassi olukorra parandamise ühinguga ja majad olid mõeldud töölist peredele igas majas, kolm magamistuba, pesuruum, krosset, söekast, tuhašaht ja sahver toidu säilitamiseks. Kui maailmanäitus uksed sulges, viidi majad Kensington paaki Anti töölist perede kasutusse. Kõik plaanid aga nii ladusalt ei läinud. Juba 1857 lammutati Kensington koori Groughaus et teha ruumi uuele kultuuri ja teadusekeskusele. Aga plaanid kippusid venima. Maailmanäituse edu tiivul Valmis Prints konsert Albertel kasutan ka siis nüüd juba inglise hääldust. Suursugune plaan, hoone, millest pidi saama Londoni kultuuri, teaduse ja akadeemilise elu keskus. Aastaks 1861 oli prints Alberti ja tema abiliste inseneridest skulptorite ja ehitusmeistrite projekt üldjoontes valmis ning suure keskhalli plaanid olid printsiga sageli koos töötanud arhitekt Henry kõõlule üle antud kujud oma töö vilju, prints kontsert kahjuks enam ei näinud. Ehedust Need algasid 1867. Üldjuht oli Henry kõõlinseneride gruppi juhtis esmalt kapten Francis Fauck hiljem kindral Esskot. Esmane mõte luua midagi Rooma Colosseumi taolist, kuhu mahuks 30000 inimest lükati tagasi, see polnud praktiline. Lõpuks heaks kiidetud projekt meenutas ikkagi Rooma amfiteatrit. Nagu kunagi. Need on ka hall ellipsikujuline ümmargune. Kuid istekohti plaanite sinna mitte rohkem kui 7000. Kunstide ja teaduste hall sai muidugi kogu suure ehitise idee looja Prints Alberti nime. Albert hool fassaad on punastest tellistest terrakotaplokkidest kaunistustega ja kogu ajutise ülemist äärt ümbritseb suhteliselt lai friis Lähen antiiksetelt seinamaalingutele ja vaasideltute Vadim kujud oma igavest esse poosidesse tardunud. Nende kohal kulgeb tekst, mille lugemiseks tuleks kogu ehitisele ring peale teha ja mis algab sõnadega. Püstitati prints konsort Alberti kavatsuste ja soovide kohaselt kõigi rahvaste kunstide ja teaduse saavutuste edasiarendamiseks. Ellipsikujulise hiigelhoone telgjooned on 83 meetrit ja 72 meetrit ning tohutu sepisrauast ja klaasist kuppel tostab kogu hoone 41 meetri kõrguseks. Karkass monteeriti kokku hoopiski Manchesteris, võeti siis uuesti lahti ja sõidutati hobuvankritega Londonisse. Queensis kuplit oma kohale hakati asetama ning selle tugesid. Palgana lubati üksnes vabatahtlikele ehitusplatsile jääda, juhuks, kui 400 tonni kaaluv kuppel alla võiks kukkuda, võib vajuda tegelikult vajuski, kuid vähem kui tolli siis umbes kaks sentimeetrit. Muide, halli rajamise aegu polnud kogu maailmas teist nii vägevat kuplit. Albert hool on küll ilmatu suur, kuid ei mõju sugugi ähvardavalt ega Engistavalt, pigem kraatsilise ja elegants sina oma kaks Rust moodustavate kõrgete akneri viide sammaste ja terrakotakaunistustega 1870. aasta jõulude paiku tulnud kuninganna Victoria juba peaaegu päris valmis halli üle vaatama ning öelnud. See näeb välja nagu briti konstitutsioon. Suur päev jõudis kätte 29. märtsil 1871, mil toimus Royal Albert hooli. Ametlik avatseremoonia. Kuninganna Victoria teooria oli kogu sündmusest sedavõrd liigutatud, et ei olnud suuteline välja ütlema artiklile hool ysna Openn. Kuulutan nüüd selle saali avatuks. Seega avakõneleja lisaks jäi Walesi printsi Edwardi osaks teatada. Kuninganna kuulutab saali ava. Sellele järgnes kontsert 500 liikmelise orkestri ja 1200 koorilaulja osavõtul ja kohe ilmnesid ka akustika probleemid. Sellest hädastaga pääseti alles 1900 kuuekümnendail Mil Stahli lagi kaheti klaaskiudplaatidega, mis mõnede arvates meenutasid pigem inetuid lendavaid taldrikuid. Aga kurikuulus kaja oli summutatud. Ringi liikus nali, et Albert hool on ainus paik, kus Briti helilooja võid kindel olla, et kuuleb oma helitööd kaks korda ja seda koguni ühe õhtu jooksul. Albert hooli saal, kus kuningannat südamest liigutanud avatseremoonia aset leidis, olnud tollases maailmas samuti päris ainulaadne. Ühtaegu massiivne ja graatsiline, punasesse ametisse rüütatud saal, lava, eesriie, pikkade tooliridade katted, kardinad, kõik puha punane, samet. Barterite ümbritses koolama rõdu täitsa hammastega eraldatud pikka looside rida keskel kuninglik loos kaunistused, sambad, kaared, raidkujud, omanishides, pidulikud lühtrid ja kõige selle kohal hiiglaslik klaaskuppel. Talle paigutatud majesteetlik muusikariist tohutu orel pluss 150 tonni ning sellel oli 9779 orelivilet rajal Albert hooli. Avamise ajal oli seegi veel maailma suurim. Praegu on ta briti kuningriigis suuruselt teine, sest suurim orel asub liverpooli anglikaani katedraalis. Royal Albert Victoria-aegsel Londoni meelelahutuspaikade hulgas ei mainitud ega seal pakutav just väga rahvaliku meelelahutuse hulka ei kuulanudki. Kunstide ja teaduse arenemine oli olnud selle Impazance hoone ehitamise idee ja seda üritati ka järgida. Käis teaduse huvilisi jälgis siin 1872. aastal hinge kinni pidades morsetähestikku demonstratsiooni. 1877 peetiva Admeri festivali ja dirigendipuldis seisis Richadoagnerise. Just selles hallis näidati rahvale esmakordselt elektrivalgust ja peeti esimene heategevusball. 883 oli siin jalgrataste näitus ja kujutlege vajud, millised tolle aja jalgrattad välja nägid. Uus sajand, tuur ojal, Albert hooli aga kõigepealt spordi. 1904 peeti siin esimesed maadlusvõistlused. 1908 esimesed amatöörid, poksivõistlused ning aasta hiljem joostud hallis läbi täies pikkuses. Maraton ei oska isegi kujutleda, mitu ringi need vaesed mehed läbi pidid jooksma ning kui kaua võttis aega, enne kui nad pärast jälle sirgel teel kõndida suutsid. 1912 leidis Royal Albert hoolis aset hoopis eriline pidulik õhtu. Laval mängis 500-st pillimehest koosnev orkester ja kontserti tehtitaanikul esinenud ning koos laevaga hukkunud muusikute mälestuseks. Nii kõlab Shan Sibeliuse muusika BBC sümfooniaorkestri esituses söe Marco Saatchiendi juhatusel salvestatud 1959 ehk siis just ajal, mil söö saadžentoli, kuulsad Royal Albert hooli promenaad, kontsertide peadirigent ja selles ametis üks kauaaegsemaid 1947 kuni 1966. Teda mäletatakse kui alati veretult korrektset ja laitmatult riietunud härrasmeest, nelk nööpaugus. Ja peale muusika peadirigendi rolli on söör Saatchiend jäänud promenaad kontserti ajalukku oma teravmeelsete ja heatahtlike, samas märkuste ja kommentaaridega milledega ta paiguti liige lärmaka eks muutuvaid Promereid korrale kutsus. Nii nagu promenaad kontserte hakati lühidalt nimetama prombs läks omaette lühendina nende kontsertide külastajate ehk Promeneerijate kohta käibele nimetus trummarid. Alates 1900 Ta 27 BBC korraldusel toimuvad kontserdid on iga-aastased juuli keskpaigast septembri keskpaigani. Muidugi mängib just BBC sümfooniaorkester, kuid üha enam ka külalisorkestreid dirigente, nii Suurbritanniast kui kaugemalt. Mängitakse klassikat ja kaasaegset muusikat. Välis- ja koduheliloojaid, tõsi, erandiks onu, hooaja viimane kontsert. See on kergema repertuaariga rahvalikumat lood ja laulud. Rahvas tunneb end siis hästi igati, lehvitab rahvuslippe ja laulab hoogsalt orkestri Ki vahel üle. Kui pileteid saab osta üldiselt vaid sama päeva kontsertidele siis siingi teete viimane õhtu erandi. Sellele viimasele promenaad kontserdile reserveeritakse piletid nädalaid ette. Aastatega on ammu saali seinte vahelt välja kasvanud promenaad, kontserdid ja need on levinud üle riigi. Toimuvad muusika, arutelud, laste promsid, kammerkontserdid ja muidugi tähistatakse, märgitakse ära heliloojate sünni- ja surma-aastapäevi Sibeliusest, Pärdini ja Rinski korsakovist, stock, hausenini, ülekanded kontsertidelt. Ta on BBC eriga kanalite vahel ära jagatud, kusjuures viimase õhtu kontserdi esimese poole kannab üle BBC kaks ja teise poole meeleolu taevani tõusnud BBC üks maailma suurim ja kõige demokraatliku muusikafestival. Nii on iseloomustatud kogu seda promenaadi aega ametlikumalt prombs ehk BBC prombs ja veelgi täpsemalt BBC Henrywoodi naadikontserdid. Aga et teada saada, kes on Henry puud, peame tagasi minema Victoria aeg. Kui 24 aastane Henry Wood teisel detsembril 1893 esimesel kuinsoolis länkhanud Leisis toimunud kontserdil teise orelisaatjana lavale astus tõenäoliselt ta ei teadnud, et vähem kui kahe aasta pärast on ta siinsamas laval juba hoopis teises rollis. Esimese promenaad kontsertõhtujuhina. Võimaluse selleks pakkus ta le intressaario Robert Newman, kelle sooviks oli meelitada kontsertsaaliga sellistena rahvast, kes tavaliselt klassikalise muusika kontsertidel ei käi. Teene, et senikaua, kuni publik hakkab sedasorti muusikat kuulama, teatas Newman. Võtted, mida ta meelitamisel kasutas, ei olnud iseenesest uued. Odav pileti hind. Muusika ajal võis ringi jalutada söömine, joomine, suitsetamine, kõik see oli lubatud. Ja kõik see oli alguse saanud juba aastaid tagasi Prantsusmaal. Muusika oli neil kontsertidel veel justkui teisejärguline. Pigem tuldi ikka kohtuma, tuttavatega, näitama tualette, lobisema. Konsooli kontserdid pealkirja all mister Pärniumani promenaad kontserdid Henri voodi juhtimisel kogusid küll populaarsust ja au ja traditsioon. On jäi kestma ka pärast Robert Neumanni surma 1926. Aja jooksul. Henrywoodi nimi kinnistus üha enam promenaad, kontsertidega tuli sööri, tiitel tuli pronkskuju ja BBC prom piletitel võib ikka ja jälle lugeda. BBC esitleb Henrywoodi promenaad, kontserdid. Kui 1941 õhurünnaku läbi kuinsool põles maha koliste prombs oma praegusesse põhipaikade Royal Albert, hoolin ja söör Henry puud, oli promenaad ürituse eesotsas kuni oma surmani 1944. Muusikuid, kes hälbed hooli, lavale esmakordselt astudes juba tuntud ja kuulsad olid. Nagu näiteks Artur Rubin, Stein söör Henry voodisõber, kes pärast kuinsooli mahapõlemist oli sunnitud kontsertpaika vahetama ja on neid, kelle tee kuulsusele on just Albert hoolis alguse saanud. Nii mängib kaheksateistaastane je Huudi Menuhin Beethoveni viiulisonaati number üheksa salvestatud 28 november 1934 häbi, rõhud stuudios. Aga esimese avaliku esinemise tegi Menuhin 13 aastaselt, 10. novembril 1929 on just selles kontsertsaalis. Ja kui saabusid aastad neil viiuldaja enda poeg omakorda muusikakoolis käis, tutvus Menuhin seal Teodor Augustus Dupree nimelise mehega kellega koos vahel isekeskis ka ajaviiteks musitseeriti. Teodor Augustus Dupree mängis saksofoni, viiulit, kitarri oli teinud nii tantsu kui kantrimuusikat ja peagi saabus aeg, kui Deodori ehk nagu perekond, siis öeldi vanaisakassi tütrepoeg esmakordselt Royal Albert hooli saalis esines ja see jäänud kaugeltki talle viimaseks korraks. Tütrepoeg mängis kitarri ansamblist rolinstound nimi kiis Richards. Juba 1900 viiekümnendatel hakkas Royal Albert hoole kõrgkultuuriline õhkkond muutuma. Sain pööki terve öö, džässifestivali, kõlas joodeldamine, tantsiti plaadimuusika saatel tootja professionaalseid maadlusturniire, kuid kümnendi lõpp tuisoluutsesse kunsti templisse hoopis uue ajastu. Ma ei tea, küll, oleksid öelnud õnnis prints Albert ja tema 1901. aastal siit ilmast lahkunud kuninganna Victoria ana pidulikus hallis midagi sellist, kuuldes 959. aasta septembris kõlasimet Royal Albert, hooli punasesse sõnadesse rüütatud Realis kõrge kupli all esmakordselt uute aegade võidukas, hoolimatu ning pealetükkiv fenomen, nimeks popmuusika, tulnud selleks, et jääda alguses esinesid seal tollased tunnustatud briti poplauljad nagu juust, kõlav milleffeuri maativail hädafei Glehvlitzer, temast sädevus Helen Shapiro ja paljud teised. Katsun ise kena puhta popiaeg sai peagi otsa ja 1963. aasta aprillis. Seestunud rajal Alberfoori lavale biitlid sama aasta septembris sinna veidi aja eest kuuldud Rolling Stones vana rajal Alberghool võttis kõik vapralt vastu. Kuna 1970.-te aastate alguseni. Midagi sellist ning rohkem veel kõik ja mis sellega kaasas, käis tol ajal rajal Albert hoolevalitseja korporatsiooni jaoks liig sest publik läks päriselt käest ära. Ekstaasis noored lõhkusid, olin mööblit ja kaunistusi, rääkimata sellest, kui palju kahju tegi selline asi halli Räputatsioonile. Rääkimata sellest, mis kõik rooside punase sameteesriiete taga aset võis leida. Otsustati põhjalikult valida, keda siinsete pidulike seinte vahel esinema lasta, keda mitte. Soluutsemat rahulikumad grupid, folkmuusikapluus, see sobis nõuetele Need, kes seitsmekümnendatel Albert hoolis esinejatest. Seal on läinud väga head muusikud kuid kontsertide ulme jääb ikka peale pisut ühekülgseks. Ja see peegeldus ka piletimüügituludest. 80.-te alguses otsustas halli juust, juhtkond pole muud võimalust piduliku hoone uksed taas rokkidetsybellidele avada ja tagajärjed üle elada. Pealegi oli poolmekaatni roki rahva tekitatud ebameeldivuste eest onu Välberdilt kenasti vabandust palunud. Võib-olla suus. Võib öelda, et Eerik latonile on Albert hool kui kodus. Esimesed esinemised 1900 kuuekümnendatel, kaasa arvatud 26. novembril 1968 toimunud kaks cream'i hüvastijättu ja 2005 eksklusiivsed, vaid hetkeks taas kokku tulnud kriimi. Kontserdid. Nii iseloomustab Clapton Royal Albert, hooli. Mulle on see koht alati meeldinud ja olen nautinud seal teiste esinemisi seal igav olla, seal on suurepärane atmosfäär, korraldus alati laitmatu. Ja see on üks väheseid paiku, kus sa näed, mängides kogu saali ja tunned, et oled keset publikut, oled rahvaga. 29. novembril 2002, mil täitus taasta George Harrissoni lahkumisest toimus Royal Albert hoolis mälestuskontsert mis algas spetsiaalselt selleks õhtuks kirjutatud heliteosega autoriteks raviks Ankar koos tütre anuscaga. Ta on kui minu poeg, nii nimetas sankar Harrissoni juba 1900 kuuekümnendatel Mildsjood käe all sitaari mängu õppis. Õhtu rokkmuusikakava aga seadis kokku sõbra mälestuseks Eric Clapton, laskumata liigsesse kurvastusse, pidades silmas nende kinnitusi, kes George Harrissoni tema viimastel aegadel kohtusid. George oli täielikult teadlik oma olukorrast ja ta oli rahulik ja õnnelik. Kunagi kasutanud John Lennoni, et mis lugu on õieti seotud tema lauluga endale ekspäev elusse? Pealkirigi ütleb päev elus, kord lehte lugedes hakkas silma, jäi meelde kaks lugu, üks rääkis kinessi pärijast, kes on end autoga surnuks sõitnud. See oli päeva kuumuudis. Ta suri Londonis, siis autoõnnetuse läbi ja teisel leheküljel oli juttu 4000-st tänavaaugust black pöönis, Lankasseeris ja Need augud vajavad täitmist ja siis tuli mõte ahhaa. Nüüd on teada, mitu auku läheb vaja, et täita nendega Royal Albert hool.