Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte pühapäevast, seitsmendast novembrist stuudios on Tõnu Karjatse. Rootsi politsei vahistas mehe, keda kahtlustatakse ühe inimese tapmises ja kaheksa vigastamise small mees toimunud tulistamistes. Rooma paavst Benedictus 16. õnnistas sisse maailma arhitektuuripärandisse kuuluva Antoni Gaudi meestid Sagrada Family kiriku Barcelonas. Tallinnas lõppes Jaani kiriku remont. Täna andis ehitaja kiriku kogudusele üle. Viimaste aastate remontide käigus pole kirikus ükski detail jäänud puudutamata ja kirikuõpetaja Jaan Tammsalu sõnul pole Jaani kirik kunagi olnud nii ilus kui praegu. Sangastes avati mälestustahvel, mis algul oli mõeldud hoopis teise kohta Pihkvamaale Toropetsi linna, et tähistada eestlastele rajatud kirikuhoone kohalike kirikutega. Pärast vastuseisu tõttu jäi aga plaan katki. Pärnumaa puuetega inimeste kultuurikollektiivid kogunesid täna teatrisse, kus toimus teine maakondlik puuetega inimeste kultuurifestival. Eesti Draamateatris jõuab täna õhtul lavale kaks absurditeatriklassikasse kuuluvat Becketti lühinäidendit. Grabbi viimane lint ja sammumisi. Ilm on halb, sajab lund, lörtsi ja vihma. Öösel on külma kuni kuus kraadi. Päeval taas sooja kuni neli kraadi. Alustame välissõnumitega. Rootsi politsei vahistas mehe, keda kahtlustatakse Malmös toimunud tulistamiste korraldamises Rootsi televisioonis. Teil on tegemist 30 kaheksa-aastase mehega. Teda kahtlustatakse siis nii mõrvas mõrvakatsetes. Politsei pole täpsemaid andmeid veel mehe kohta edastanud, aga tulistamissarjas on surma saanud siis üks ja vigastatud kaheksa võõramaist päritolu inimest. Tapetud naine, poolnud pagulase taustaga rahvusvahelised ajakirjandusorganisatsioonid, piirideta reporterid. Ajakirjanike kaitsekomitee väljendasid vapustust seoses Vene ajakirjaniku olekashini jõhkra peksmisega Moskvas. Ajakirjanike organisatsioonide juhid väljendavad oma toetust Vene kolleegidele ja rõhutavad, et toimub see-eest vastutavad Venemaa võimud olek endiselt Moskva haiglas raskes seisundis. Tema kolleegid jätkasid tänagi piketi riigipolitseiameti juures. Vene ajakirjanduslik kliinikut tegid ka avaliku pöördumise president Dmitri Medvedjevile, milles nõuavad ajakirjanike kaitset. Saksamaal Korleebinile lähedal puhkesid kokkupõrked keskkonnaaktivistide ja politsei vahel. Politsei püüdis laiali ajada tuumajäätmeid vedavad rongi takistavaid aktiviste, kes vastasid omakorda pisargaasi ja signaalpüstolitega. Tosinkond meeleavaldajate sai ka viga. Iraan teatas, et on nõus taasalustama läbirääkimisi lääneriikidega oma tuumakava üle. Iraani välisministeeriumi teate kohaselt võivad läbirääkimised alata nii pea kui võimalik ja Iraan pakub läbirääkimiste kohaks Türgit. Iraagi poliitilised jõud jõudsid kokkuleppele valitsuse loomisel, sest ehkki parlamendivalimised peeti Iraagis juba kevadel, olid siiani olnud võimatu kokku leppida võimujaotuses šiiitide ja sunniitide vahel sest ükski partei ei saanud valimistel piisavalt hääli. Nüüd saavutatud lepingu kohaselt jätkab ametis senine valitsusjuht Nuri al-Maliki. Lainet külastanud paavst Benedictus 16. õnnistas sisse Sagrada Family katedraali Barcelonas, kuulutades Antoni Gaudi meistriteose sakraalses mõttes Basilikaks. Sagrada Familia ehitust pole siiamaani lõpetatud, seda alustati 1882. aastal ja seni on missasid peetud kiriku krüptis. Nüüd aga koduste sündmuste juurde täna hommikul jumalateenistusel andis tarrest ehitus remonditud Tallinna Jaani kiriku kogudusele üle. Kiriku välisremonti rahastas Tallinna linn. Kirikus käis Riina Eentalu. Tallinna Jaani kirik on eestlaste jaoks olnud ehk rohkem kui jumalateenistuste koht, sest 19. sajandi teisel poolel oli pühavaimu kirik jõudsasti kasvanud eesti koguduse jaoks kitsaks jäänud ja oli vajadus ehitada uus Jaani kiriku koguduse õpetaja Jaan Tammsalu. Tollel väga vaesel ajal tegid eestlased endale kiriku siia, et näidata, et nad on vabad rahaorjusest ja nad on valmis seda ka välja andma, kui on vaja pühakoda ehitada. Õpetaja tammsalu sõnul on seal olnud läbi aegade head vaimulikud ja kogudus, kes oma kirikut hindab. Keskmine pühapäevane jumalateenistuse külastajate arvamus umbes 450 inimest tulevad või hardus hetkel, kolmapäeval pool kaks, päeval tuleb siia kohale umbes 200 inimest. Kirikuremonte on tehtud viie aasta jooksul alustati uue oreli ehitamisega, vanad läksid Saksamaale restaureerimisele. Siis algas siseremont, mille käigus tehti kõik laest põrandaalusteni uueks. See kirik on täis ilusat ajalugu. Kujutate ette, et Opmann, organist ja, ja võrk on koorijuht ja Terkmann, teeb Estonia orelite Jaani kiriku orelit ja nad mõtlevad välja süsteemi, kuidas ülevalt orelirõdult oleks veel ühte orelit võimalik 60 meetri kaugusel mängida ja see paigutatakse altari taha. Me taastasime ka selle 2009. aastal saadi vanad orelit tagasi ja pärast seda algas kiriku välisremont, mis tänasega on ka tehtud. Katused ära puhastatud, ära värvitud, ära parandatud, uus krohv, lubikrohv peale pandud ja siis värvid peale shoklitele plekid. Mina olen nii, et on väga tugevalt kaitstud seda hoonet edaspidise lagunemise eest. Lubivärviga on selline lugu, et Skaguniseerimis protsess soolade eraldumist. Protsess võtab mitu kuud aega ja ehitaja on lubanud kõik korda teha, mis kevadel paistab natukene viltu olevat, nii et ma olen täiesti rahulik selles osas. Remondiprojekti tegi Niina mäger, kes räägib, miks kirik just seda värvi on. Viljar Kannelmäe poolt oli uuritud ja soovitatud, et seda peaks olema kuldooker ja siis proovisime katuse värvitooni osas, et kas sobiks ka pruun, aga see muutis raskepäraseks, et kogudus leidis, et selle kuldoopri juurde oleks roheline katus paatina roheline, noh ei ole vist väga igav. Plaanis oli restaureerida ka torniluugid ja nii, et neid oleks lihtsa nupulevajutusega võimalik avada ja lasta kellahelin üle linna. Kuid see, kui kallis töö jäi ära vähemalt esialgu Sangastes avati täna mälestustahvel, mis algul oli mõeldud hoopis teise kohta. Lähemalt kuulate Vallo kelmsaarelt. Mälestustahvel oli mõeldud tähistama eestlaste rajatud Peetri kirikut Toropeedsi linnas, mis asub Pihkvamaal Tveri oblastis. 19. sajandi teisel poolel hakkas Toropetsi kanti saabuma ümber asujaid Eestist ja nende arv kasvas jõudsasti veel 20. sajandi alguses sky, rääkis ajaloolane Peep Pillak. Seal oli paljude kaupluste sildid olid eesti keeles, tänavatel võis kuulda eestikeelset kõnet. Ja eestlased, keda oli sinna arvuliselt kogunenud, otsustasid ka endale ise kiriku ehitada. Kirik sai valmis 1877. Kogudus oli päris suur, üle 8000 liikme. Eestlaste rajatud pühakoja saatus oli sarnane paljude teiste Venemaal asuvate kirikutega. Punased võimukandjad lasid kiriku torni lammutada ja avasid hoones petrooleumi müügikoha. Praegu tegutseb seal laste spordikoole. Praegugi elab Toropetsi kandis eesti juurtega inimesi, kes küll oma esivanemate keelt ei oska, kuid on hakanud juurte vastu huvi tundma. Näiteks Toropetsi naaberrajoonis, Andreaapoli rajoonis, ümberkaudsed külad on välja surnud, seal klaasidki siis eestlased ja keset metsi järvede vahel on üks ilus Eesti kalmistu. See oli küll võssa kasvanud, kuid kohalikud eesti juurtega inimesed puhastasid selle välja ja nüüdseks paar nädalat tagasi tuli teade, on see võetud ka Vene Föderatsiooni muinsuskaitse alla? Torop petsi, eestlaste lugu on üpris vähe uuritud, kuid kirikuhoone on selge märk nende kunagisest tegevusest. Ja seetõttu siis tuligi mõte, et see tuleks kindlasti tähistada, see, mis on säilinud lootuses, et see ka edaspidi säiliks. Läbirääkimiste käigus selgus kõigepealt, et hoone on kavas lammutada ja selle kohale kaasaegne kompleks rajada. Ometigi õnnestus Toropeedsi linna juhtidega kokku leppida. Kirik tähistatakse ja käesoleva aasta suvel korraldatakse selle puhul ka Eesti päev. Siis aga tekkis ootamatu tõrge. Lõpuks. Kuulsime, et kohalik õigeusu kirik oli alustanud kampaaniat selle tahvli paigaldamise vastu ja põhjendus oli siis see, et kõigepealt panete kirikule tahvli, siis teete kiriku lahti ja hakkate meie õigeusklikke oma kirikusse üle meelitama. Seetõttu otsustatigi Mati Karmini valmistatud mälestustahvel paigaldada Sangaste kirikule, sest just sealtkandist pärines palju Toropetsi maile ümber asujaid. Pärnumaa puuetega inimeste kultuurikollektiivid kogunesid täna Endla teatrisse, kus toimus teine maakondlik puuetega inimeste kultuurifestival Toomas šalda käis kohal. Pärnumaa, teisel puuetega inimeste kultuurifestivalil teenisid kõik enam kui 100 esinejat ligi 20-st kollektiivist auga välja. Tugeva aplausi oli siis tegu psühhiaatriakliinikut, päevakeskuse näitlejate kõhutantsutrupi või kurtide ühingu pantomiimi taustaks kõlab Häädemeestepäevakeskuse ansambli lauPärnumaa puuetega inimeste koja juht Toomas Mihkelson osaleb ise ratastooli Linetantsutrupi Silver-Queen tegemistes ja kinnitab, et lavaletulek annab uut tegutsemishindu. Nagu te näete, esinejate jaoks on ta oluline, et ta sellises kohas esineda saavad. Tänase päeva jooksul käib siit mainimisel alt läbi ja publikut tundub ka jätkuvat, esinemisivõimalusi tuleb ise otsida, aga kui ennast pakkuma lähed, seal ikka leiab võimalusi ka alati tavaringidesse puudega inimesel natuke keeruline minna. Et on natuke spetsiifilisemalt lähedased, aga kõik on ise leidnud võimalused omal ja organiseerinud nüüd kollektiivid tegutsevad, tegelevad juba aastaid. Ütleme nii, et terved inimesed teevad, saab ka puudega inimene hakkama. Kindlasti on täna endas esinenud nende lähedastega muresid ja mitte vähem, aga siin ja tõenäoliselt ka proovides suudetakse need unustada. Olga pank on Vändra piirkonna erivajadustega inimeste seltsi tantsurühma vallatud innukas liige. Kõigepealt on muidugi see, et me saame koos käia ega viita ja natukene liigutada ennast natukene midagi rohkemat, kui on võimlemine. Muusikatapja ikkagi tantsimine ja liigutamine on eelmisele juba kasulik. Igal juhul tore ja lõbus, meil on alati palju nalja. Kaks aastat tagasi peetud esimesel Pärnumaa puuetega inimeste kultuurifestivalil ei mahtunud kõik soovijad lavale nüüd küll. Tihedat programmi jagus enam kui viieks tunniks. Oleks vaid praegusest enam puuetega inimeste juhendajaid. Pärnu maavalitsuse sotsiaalhoolekande peaspetsialist Helga Matvere. Ma arvan, et neid juhendajaid võiks veel erinevaid juurde tulla, äkki see üritus innustab ja keegi pakub ennast välja, erinevaid asju võiks veel olla näiteks pillimängu rohkem, näiteks lauluansambleid tantsu rohkem, nii et ma loodan, väga järgmine kord on juba uusi esine, neid siiski rakendatakse ühiskonnas vähe, et neil ei ole väga palju väljundeid, kus nad saavad esineda, kus nad saavad osaleda nii mõnusalt, et neile plaksutatakse, neid oodatakse lavale ja üldiselt ikkagi vajakajäämisi veel puuetega inimeste võrdsete võimaluste rajamisel igas eluvaldkonnas. Kui Endla suur saal oli täna esinejate päralt, siis sammassaalis sai tutvuda moodsate abivahenditega ja näha osta käsitöömeistrite loomingut järgmist. Pärnumaa puuetega inimeste kultuurifestivali kahe aasta pärast kavandatakse juba rahvusvahelisele. Eesti Draamateatris jõuab täna õhtul lavale kaks absurditeatriklassikasse kuuluvat samal ajal Becketti lühinäidendit Grabbi viimane lint ja sammumisi lähemalt Janek Salme. Grabbi viimane lint on varem draamateatri laval olnud 1973. ja 1992. aastal. Mõlemal korral oli lavastajaks Mikk Mikiver ning Grabbi osa mängis Jüri Järvet. Nüüd mängib Grabbi osa Ain Lutsepp ja lavastajaks on Rein Oja. Küsisin lavastajalt, mida uut on tema leidnud Grabbi viimases lindis. Uut on väga raske öelda, mida ma olen leidnud, eks ma olen tahtnud süveneda sellesse probleemi, et kui inimene kuulab linti endast, kes on äsja kuulanud linti endast ehk nagu ühes tükis on kolm vanust läbi aegade ja see, et millele siis erinevates vanustes nagu tähelepanu pööratakse, see on erinev, aga see ei ole tähtis, tähtis on kogu aeg see emotsioon, mis on selle kunagi jätnud. Ja see, mispärast ta meeles on ja see, et sellega kaasne alati igatsus, et noh, et ma tahaks tagasi sinna võimalusteks uuesti, mida ei, mulle see tekitas juures meeldib just just nimelt see, mis ta mulle kokku kõrksus. Et ei, ta ei kahetse üldse seda vahenditeta. Ta leiab, et noh, see oli ja see oli meeldiv ja see oli tore mälestus. Aga teine aspekt on muidugi ikkagi see inimese üksindus, mille sees ta on ükskõik, et ta käib inimeste seas ringi, siis ta ei märk, et ümberringi oleks nii nimega palju, kellega rääkida kahjuks üksinduses. Mida enam on meil võimalusi endasse tõmbuda, nii arvutimaailmas, meie oma kodus vaadates telekat, kogu informatsioon tuleb kõik koju kätte, seda vähem käime suhtlemas kellegagi, kohtume jälle. 1975. aastal kirjutatud sammumisi pole varem eesti lavale jõudnud ent nüüd avaneb Grapile lähedane maailm ka läbi naistegelase, keda mängib Kaie Mihkelson. Pekita on tuntud oma karges stiiliga sammumisi, struktuur on justkui muusikateose oma. Ta on matemaatiliselt üles ehitatud, et tal on täpselt teavikusid kõndimisel, see lõpuks see rütm hakkab nagu eraldi elemendina väga hästi tööle või selles, et kui seda väga täpselt järgida Lavastaja Rein Oja on näinud ka mõlemat järveti ja Mikiveri Grabbi viimase lindi lavastust. Ta ütles, et ei soovi sugugi toonaste versioonidega vaielda, kuid need tundusid ehk liigagi pessimistlikud. Kuid tegelikult on võimalik lugeda ka nii, et ta ei ole nii pessimistlik, et mulle tundub, et on, lootusekübe on nagu sees kogu aeg kõikidele asjadele, tema tähendus või, või sõna tähtsus või see, kuidas ta ymber sõnastab mingeid asju, ta tahab nagu kuskile edasi jõuda mitte ei mõista hukka seda vanemate asi, et see on nagu see vahe, mis on vaatamata sellele, et noh, Jüri Järvet on väga ere ja Ta on väga hästi mängitud sellel ajal Veiko Õunpuu mängufilm Püha Tõnu kiusamine kandideerib Euroopa filmiakadeemia parima kunstnikutööauhinnale. Tänavuste Euroopa filmiauhindade nominendid kuulutas eile õhtul välja Euroopa filmiakadeemiasse vilja Euroopa filmifestivalil ja auhinnad antakse siis kätte Tallinnasse paarise keskuses neljanda detsembri õhtul. Ning ilmast. Ilm on öösel vähese ja vahelduva pilvisusega, kohati sajab lörtsi ja lund, rannikul ka vihma. Edela ja läänetuul nõrgeneb ühe kuni kuue meetrini sekundis. Külma võib öösel tulla üks kuni kuus kraadi. Homme hakkab pilvisus tihenema ja õhtupoolikul sajab Lõuna-Eestis lörtsi. Tuul pöördub itta ja kirdesse ning tugevneb Need seitsme kuni 13, õhtul rannikul puhanguti 15 ja saartel 18 meetrini sekundis. Sooja on homme ainult üks kuni neli kraadi. Kuulsite pühapäevast päevakaja, head õhtu jätku ja jälle kuulmiseni.