Rahvuskultuuri fond määras Helend Peebule elutöö preemia. Ja tõesti see mees inimene on seda preemiat väärt. Sündinud on Helend Peep 29. juulil 1910 Iisakus. Teatri tegemisi alustas 1938. aastal. Kahtlematult on ta meie inimestele hinge läinud ja hinge jäänud oma kerjuse lauluga kõrvere operetist ainult unistus. Aga ma palusin Helend Peebu kõigepealt meenutada seda toredat vanemuislaste tervituslaulu. Ja olen õnne ja rõõmu ja nüüd me soovime tervist kerra solgiahela ja tegutse kaua mees. Ja viivise otsanetooge ja tähendab kolm korda lauda. No nüüd läks väga toredasti, laulis härra Helend Peep ja laulis nagu tervituslauluks endale hiljaaegu. Me võisime lugeda Helend Peebule alti korralik preemia elutöö eest 50000 krooni, kas see raha on juba ära kulutatud? Oh ei, kus ma siis nii, nii kähku, sellega sa, esialgu ta seisab seal, vaatan ja imetlen teda. Eks saab ikka natuke ära võetud, sest tegemist on üht-teist kodus naisel ja endale ja perele ja. Nii ta on, aga kui te nüüd mõtlete oma läbikäidud eluteele millised on need kõige suunade elu, ülikoolid teie jaoks olnud? Eluülikoolid noh, neid on olnud mitmesuguseid, juba kodukandist, sealt sai Tarkust juurde seal Iisakust. Noh, mis asi ikka muudkui näitemängu tegemine on olnud peamine. Siis oli Tarto Tartule järgnes Kuressaare, siis järgnes Tallinn väike teater, siis oleme jälle Tartus. On olnud siis ka omad õpetajad. Kes mulle seda elutarkust andsid. Peame alustama võib-olla Iisaku pastor Kuljusest kelle käe all ma kasvasin. Ja siis olid teised teatrijuhid. Vanemuises Aluoja Mering ja Kuressaares Rivo koljus. Isolima Tallinnas kaoladia söödiorid. Soosarv, kelle käe all mängisin huvitavat rolli. Istun jälle Tartus isoleerida, Kaido minu õpetajaid on olnud. Vahepeal ma olen küll kirunud näid, aga lõppkokkuvõttes ma pean neile tänulikud olema, kes mulle tantsid ja mille najal ma siis üles kasvasin. Nendele hoonetes juhtus sellega, et nad panid, leidsid üles ja ma olin pastoriga tegemist teinud ja seda nad panid pahaks väga. Ja siis. Kaido eriti ütles, et nüüd on temaga midagi pole peale hakata. Ta on ju kiriku ideoloogia? Ei no see asi nii suureks läinud. Ird ei lasknud seda asja nii suureks minna. Tema oli natuke rahulikum, mõistlikum selles asjas. Aga tal oli kaljuga tegemist küll, Kaido nõudis väga palju temaga, jah, tükk tööd. Aga et seda häbi maha pesta, oleks pidanud ise parteisse astuma. Jah, oleks pidanud, aga ei huvitanud mind sepad ja oli. Direktor soovitas küll, mis ta nimi narkosoovitas, aga mina mõtlesin, noh sellega pole kiiret. Ei tea, mind ei huvitanud see partei juba sellepärast, et parteijuht Kaido oli natukene natukene mitte meeldiv mees selle koha pealt. Ta oli ka väga robustne ja nagu kardinad, temal. Ela ja sealt ei pidanud enam välja saama. Kui sa kord partei oled, siis sinna jäädki. See oli mulle võõras ja vastuvõtmatu. Niisugune asi. No te olete teinud kaasa nii sõnalavastustes kui ka ooperites ja operettides milline žanr kõige enam südamelähedane. Ena loomulikult muusikaline kui ma Tallinnas olin häirinud, mulle helistas. Et tulgu üle Vanemuise, vaata, see 46. aastal helistas. Et muusikalistesse osades, muidugi. Mind huvitas see kõige rohkem. Ma olen nende muusikaliste üles randadega tegelenud varemgi, nii nii. Tartus 38. aastal, kui ma siia tulin siis olin ma kooripoiss küll, aga mul olid ka mingid muusikalised. Väiksemad rollid. Näiteks kosjasõidus ja on Mandrikaalikeses, olin üks üks kolmest kunstnikust ja Kuressaares väiksed operetis muidugi minu samm Kuressaaresse ei olnud võib-olla kõige õigem. Aga mind huvitas raha. Tartus ma sain väga vähe palka, 35 krooni, sellega kuidagimoodi tuli läbi ajada. Kureser pakkus peaaegu kaks korda rohkem. Kuigi väike teater, aga mulle pakuti siis ka paatori ülesanded, kuraator, näitleja ja lavastaja muidugi seal Tallinnasse läksin, siis seal olin ma kooripoiss, seal uusikaga palju tegemist ei olnud. Aga me esinesime alis mägegi Raadios operetti, katkenud etega ja nii väikeste solistide solistidena ju r võib-olla seda kuulise ta, tal oli vaja lüürilist tenorit ja siis ta leidis, et ma olla lähevad talle võib-olla kõige sobivam. Ja nii ta helistas mulle ja võib-olla ta teadis juba varem, sest siia olid tulnud sealt teatrist Ado regi, kes mind tundis. Ja Maywel ja võib-olla sealt sai ka andmed minu kohta. Ja siis ta helistaski mulle. Ja nii ta kasutas mind, rakendas. Ja ma usun, et paljudel inimestel olete hinge ja meelde jäänud oma kerjuse lauluga oma keerulise rolliga. Aga kui te nüüd tagasi mõtlete oma elule, kellele te annaksite need ütleme kolm Roosi Kellele noh, ma pean mõtlema, ma ei ole selle peale mõtelnud. Kõigepealt ma pean arvestama oma abikaasadega, need on mul. Sa oled olnud võib-olla kõige rohkem teine abikaasa Linda kellega ma olen kolm last. Esimesena on kaks last, temaga ei saanud koos palju elada, sest mina läksin Iisakust ära. Tartu ja Kuressaare ja Tallinna, siis tuli sõda vahele, ma ei saanud temaga koduga nii head. Rahus elamist oli palju ja see viiski päris lahku, lõpuks. Aga muidugi, teise naisega on mul olnud käia. Tegelikult on tal küllalt palju rohkem kui minul. Ta ehib seda oma meie maja igatpidi ja ma olen talle väga tänulik, teil endal on ka ikka seda silma ja kätt kunsti jaoks? Nojah, kuigi palju on maju vähemalt saan aru, et ta et ta nii kaunis. Aga noh, kuigi palju peab ikka olema, kui näitleja ei ole, on ikka tegelenud maalimisega ja heade, elate nii teatri lähedal ekstreemsust iga päev käituselt läbi malet vähemalt mängimas ja, ja siis on mul seal iga päev tegemist. Üht ja teist, võib seal malet või kabet või. Ja puhub ja praegu ei ole, aga igaks juhuks ma ikka vaatan, käin läbi. Mis seal on ja kas on etendus muutusi ja niisugust asja võib-olla ka vahel niisamuti seal lähedal, kas noored saavad ikka males kabes vastu, teile? Eestimaa ei ole nii tugev mängija, aga mind kasutati küll võistlust. Võistluse viimane kord oligi nii, et et võitjad olime minema. Veljed testrit kaude, olime kaks kanget, mäletan, mina olin muidugi tagamises allpool, sest aastane olin nii palju palju malet, aine ma tugev ei ole, aga ma olen, olen huvitatud sellest. Mänginud näiteks paar, kuidas hasartmängija või kuidas nimetada. Aga mõningaid võidud on olnud ka. Meil on olnud päris tugevaid mäletajaid. Süvalepp näiteks ära surnud. Neid tuleb ikka ette neid võistlusi. Tervis praegu on kaevatega millegi üle või on ikka. Väävliga, eriti suvel 100 või 200 meetrit tuleb kokku hoida ära. Väiksed jupid. See kulub, kuna ma tunnen kohe, et on vaja. Organism nõuab, et jookse, jookse nüüd ma ei saagi aru, jalad juba käivad. Mida siis uus aasta toob? Mis ta meile ikka tooma? Tonnine kõigile ma ei tea midagi erilist ja ma võtan töö mõttes uusi uut osa, mulle ei ole õppimiseks. Mae kahe tükiga läbi, mis mul on? Needki on. Lavastajad on Realis, lavastajad oma nagu polemend tähele pannud. Mind pole rakendanud, mis mul on. Aktsiaid, veast, meest, olen ma seal üks, üks tegelane. Ei ole kerge praegu ja on üks aga. Tekst jääb ikka meelde sama hästi kui nooruses või, või peab rohkem tööd tegema. No küllap vist natuke rohkem. Aga mul ei ole nii pikki rolli olnud mingisugust teksti mureli jobraadio absoluutselt ei ole, nad on küllalt väiksed jäljes. Mati Undi lavastuses on seal kolm väikest rolli. Aga siin oli üks, oli veel, väikelapsed jäävad lasteteater, lavastas elule ka mul üks tegemist. Nii et rohkem mul ei ole, ma ei tea, mis, mis järgmisel aastal teatri alal pole ette nähtud, on või? Seda ma ei tea, eks siis näe Täname keerulise laulumängijaga, millised oleksid teie lemmiklood, millist muusikat te ise kodus kuulate ja naudi? Mina kuulan ikka vana klassikalist muusikat operitest, mina õieti õppisingi algus, laulmist nende suurte lauljate kuulamisega Nende pealt püüdsin järele teha juba seal Maal elades Iisakus ja nii oma kõri vastavalt seada. Ja mulle tundub, et sellest oli kasu. Ma ei ole küll seal koolis omadega õpetajaid mul mõned olnud. Kes mu lemmikud on? Ikka lüürilised tenorid, ma ei oskagi praegu öelda. Aga ma ei tea mitte see tähtsam kolmest nagu üks oli see habemik. Ja ja see on ka, aga on ka teisi, aga ma ei ole nüüd kuidagi eriliselt alla, kriipsutan neid, ma kuulan üht ja teist, kes meil on omalgi neid Eestimaalgi mõned väärt lauljad. Ainuke võimalus neid kuulata, sest mul polnud õiget raadiot. Ja nüüd on mul nüüd plaate küll, aga mitte väga palju. Neid ma ikka aeg-ajalt kuulan. Jah aitäh, ja peagi on käes aastavahetus, nii et ikka klaasi šampust või konjakit võtate. Ja loomulikult meil on niisugune harjumus. Iga jõululaupäeval koguneb meie juurde oma lähemad poeg perega ja siis naise lähemalt ka. Igal aastal. Ja järgmine istumine laast, õhtu, nende pool, kes meie juures olid sealsamas teatri kõrval, see on juba aastaid niimoodi kujunenud niisugune kordnail. No Riina matt ja ma ei ole. Teatris on niisugune jutt ainult laatia, mõnda aega juba, et see pole, ei tohi viina pakkuda, tõesti, võtab vastu, joob ära. Ei oota mul selle Troida. Ta pakkus mulle ja mina võtsin, võtan veel, mõtlesin veel ja käsu järele ja siis ta märkasid. Mõlemad klaasid on tühjad. Siis ta ütles, kui sa nalja süsti, nalja, niiskust, nalja, Kaheradi. Ja see on saanud niukseid ütelus. Peegol ei tohi viina pakkuda, tõesti, võtab vastu. Aitäh selle tehtu eest ja head tuju edaspidi.