Taas aeg vaadelda mõnd huvitavat aspekti meie maailmast ja elust. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Tahtsin juba ammu kellegagi vestelda jumalast ja näe, minu palvetele vastati. Minu tänane saatekülaline on mitmekesine mees, vaimulik, muusik, mõtleja, meedia ning ühiskonnategelane, Eesti Apostlik-Õigeusu preester Sakarjas, Lepik. Ta on õppinud bioloogiat, bioloogiat ja pärimusmuusikat, täiendanud end arvukatel kursustel, sealhulgas ka näiteks kreeka keelekursustel. Ta kirjutab artikleid, on teinud ETV saatesarja 12-st tund ning klassikaraadiosarja boreaalia ning on klassikaraadio hommikune ärataja. Sakarjas Lepik on olnud paljude rahvusvaheliste filmifestivalide oikumeenilise žürii liige. 2004. aastal oli ta Tallinna linnateatri rahvusvahelise teatrifestivali talveöö unenägu juht. Ja ta on ka üks juudi süvakultuuri festivali Ariel kunstilistest juhtidest. Varem oli ta tuntud nime all Jaan J. Lepik töötas Eesti Evangeelse luterliku kiriku diakon nina ja peapiiskopisekretärina. 2002. aastal aga astus ta õigeusku ja tema nimeks sai zakaarjas Jaan Leppik. 2006 pühitseti ta õigeusu preestriks, määrati teenima Hiiumaa kogudusi. Ta on ka Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku ajakirja usk ja elu tegevtoimetaja aastatel 1999 kuni 2003 Sakarjas üheksanda riigikogu liige ning ta kuulub ka mitmetesse nõukogudesse. Kavatsen Sagaariliselt uurida, et kuidas kulges tema teekond jumala nii ja mis või kes jumal siis täpsemalt ikkagi on. Ta on teada, mis on patt, mis on pühadus, mida kujutavad endast paradiis ja põrgu. Mida tähendab lihasuretamine ja mida mõeldakse väljendi all. Õndsad on need, kes on vaimust vaesed. Sakarjas on ka suurepärane kokk, tasub uurida tema kokaraamatut, Salakokk, Volkswageni paaritused elik väike ja tarviline retseptumite kogu rõõmsatele köök meistritele. Nii et kui aega jääb, ehk jõuame lisaks vaimutoidule kal lauale ja liivale pandavast rääkida. Saade hallo, kosmos möllab nüüd ka Facebookis, kui teile meeldib saada, siis mingi aadressile WWW Facebook, punkt com kaldkriips hallo, kosmos ja vajutage seal seda meeldib pool ning oletegi osaline põnevas infovoolus. Tänane saatekülaline Kaarel Lepik on ka muusik. Alates selle loomisest 1996. aastal on ta laulnud Gregoriaani muusika ansamblis Vox Clamantis ja hiljuti ilmustel koos Urmas nõngeliga plaat nimega kirg, maastik. Kuulamegi algatuseks sealt lugu iseks kutsutu. Käis üles, härra, ta kui ilu, jaat. Kui ta vast kära Ta kõue Ei julge mõõta ka tootaid ja. Kaarel Tree TÜK. Töötaja. No ta kuusnurk o. Ennast salata kui. Saate hallo Kosmos on täna külas Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku preester Sakarja Lepik, tere Sakarjas. Enne kasume tänaste teemade kallale tahaks kuulda sinu lugu, et millal ja kuidas sina üldse jumalana jõudsid. Ja seejärel siis äratundmiseni, et see võiks olla selline põhiteema, millega sama ilus tegeleda. Ma kujutan ette, et et kui kõik ausalt ära rääkida, siis vajaks err kahes saatesarja. Aga mis ei ole paha idee, aga, aga mina olen sündinud 69. aastal. See tähendab, et ma olen nõukogude aja laps ja võib-olla on sellel kõigel mitmeid ja mitmeid faktoreid, miks minust sai usklik inimene, miks minust sai vaimulik. Aga ma arvan, et põhilise puhul ma peaksin ütlema tänusõnad maailma kaunile maalikunstile siis Lõuna-Mulgimaa fantastiliselt kaunitele, loodus kooslustele, mis noore inimese hinge ülendasid, õilistasid kindlasti ja sügava kummarduse. Teen oma vanaemadele. Et kõik need asjad kokku, see oli üks pikk kasvamise tee. Nii et minust ei saanud usklik inimene niimoodi põmaki päeva peale või või keegi ütleb, et võta nüüd Jeesus vastu ja siis mina võtan ja ongi kõik kohe korras, et see ei olnud sugugi niimoodi, nõudis palju mõttetööd. Palju empaatiat, palju hingetööd. See oli pikk protsess. Ennelitsa Jaan J, Lepik, zakaarjas, Lepik, enne olid sa Eesti Evangeelse luterliku kiriku diakon, nüüd oled sa Apostlik-Õigeusu preester, miks sa usku vahetada? See on ka pikem lugu, aga aega meil on aega. Ma kujutan ette, et väga palju meie saate kuulajatest ei ole usklikud inimesed, Nad ei taha sellega kunagi pistmist teha vähemasti nende praeguses eas. Ega ei tea sellest midagi või ei taha sellest midagi, eriti teada põhjusel, et et ühiskonnas on niivõrd palju eelarvamusi ja nad ise ei ole oma isikliku elu või mingisuguste sündmuste tõttu. Need inimesed, kes on seda kogenud, mõistavad mind väga hästi, sellepärast et usklik inimene ei püsi kunagi paigalda, ei ole staatiline, ta ei ole mingisuguse kindla sõnavara kasutaja, vaid ta on dünaamiline ja ta areneb kogu aeg, ta kasvab. Ja vaimulik kasvamine on üks täiesti normaalseid, tavalisi ja tavapäraseid nähte. See, et et nõukogude aja lõpus oli usuteaduse instituut, mis kuulub luterlikku kirikusse, ainukene õppeasutus Eestis, kus pida teoloogiat siis oli üpris tavapärane, et sinna läksid õppima praktiliselt kõik need inimesed, kes tahtsid teoloogiat õppida. Aga kõik need inimesed ei olnud ju kohe paugupealt luterlased. Nad võisid kuuluda luterlikku kirikusse, aga nende sellise vaimuliku elu arenguetapid olid väga erinevad. Seal oli väga palju küpseid, väga haritud inimesi juba ees ja seal oli samal ajal ka väga palju noori uudistavaid inimesi. Ja minu vaimulik kasvamine lihtsalt läks sedaviisi, et et mind järjest üha enam ja üha enam huvitasid vähem kõikvõimalikud kristluse tahud, mis olid tekkinud pärast reformatsiooni. Ehk siis pärast kuueteistkümnendat sajandit. Mind hakkas huvitama tema, see, kuidas kirik sündis. Nii et ma läksin loomuldasa tagasi esimeste sajandite juurde ja kui sa loed kirikuisasid kolmanda, neljanda sajandi kirikuisasid, kust pärineb suurem osa õigeusu kiriku sellisest väga sügavast heas mõttes filosoofilisest kirjandusest siis selle sügavus niimoodi, et sa võid minna ja minna ja minna ja minna ja põhja ei ole siis selle sügavus lummas mind, võlus mind. See tundus mulle nii puhas, nii ehe, see tundub loomulikult tänapäevani, sest see ongi. Ja nüüd, mida aeg edasi, seda rohkem ma otsin seda, mida otsisid kirikuisad tollal. Ehk siis sügavuti minekut iseendaga ja, ja, ja vaikust, vaimuliku vaikust, sest müra on igal pool nii palju. Et see oli täiesti täiesti loomulik protsess, miks ma protestantlikud ehk suhteliselt uuest kirikust asusin kiriku juurte juurde, kus ta on sündinud. Milliseid muutusi see sinu töös elus endaga kaasa tõi? See tõi loomulikult väga palju muutusi kaasa ses mõttes, et Ma kaotasin Luteri kirikus oma ameti, ma kaotasin töökoha ja ma pidin alustama puhtalt lehelt. Ses mõttes Tabula Rasa kõlas nagu väga hästi. Ma pean ütlema, et sellel perioodil aitas mind väga palju see, mis võib-olla mõnedele usklikele inimestele tundub imelik, et eeskätt nendele, kes on vabakogudustest, et noh, teater on mingisugune spektaakel, eks ole, et et teater midagi sellist, mis on, mis on täiesti ebapüha ja seal seal ei ole mitte mingisuguseid reegleid, seal ei panda mitte kedagi paika, kõik on lubatud, eks ju. Mind on teater alati aidanud rasketel hetkedel. Sest see peegeldab inimlikkust. See peegeldab inimolemust kõikides tema tahkudes kõikides tema võimalustes ja ka tema läbikukkumistest. Kui vaja. Ja mind tas sel ajal Tallinna Linnateater väga, ma töötasin siis Tallinna linnateatris ja ja loomulikult raadio raadio on olnud minu armastus väga-väga noorest põlvest peale ja ja senikaua, kuni ma käisin Küprosel Kikase kloostris kuulus ortodoksi klooster, elasin seal kuu aega ja mõtlesin kõik oma asjad läbi. Ka selle, kas ma oleksin valmis saama õigeusu kirikus vaimulikuks. Ja siis võtsin otsuse vastu. Nii et nüüd on siis raadio ja kirik. Kui sa vahetasid usku, siis kuidas Luterliku kirik sellesse suhtus, et kas nad nii-öelda olid pettunud, heitsid sind enda seast välja või olite aru saavat mõistvad? No reaktsioonid olid kahetised, et noh, kirik ametlikult, no mida ta siis teha saab, kui keegi läheb tema juurest ära, muidugi ta kustutab nimekirjast ja ja noh, see kuulub kõik minu meelest normaalselt asja juurde. Aga ma sain ühe väga-väga suure tarkuse oma pauna. See oli see, et et sa ei tea mitte kunagi mitte ealeski, kes on sinu tegelik sõber ja kes mitte. Ma suhtlesin tollal luterlikus kirikus väga-väga paljude toredate inimestega. Ja väga paljusid ma pidasingi Bradeks. Kui ma olin selle sammu teinud, et ma astusin luteri kirikust välja siis mulle tuli meiliboksi kahetisi kirju. Ja need kahetised kirjad olid, ühed olid muidugi hurjutavad nagu ikka tehakse, kui keegi läheb kuhugi mujale, siis sa oled automaatselt reetur. Võib-olla kõige Greftisemaid sõnu ei tarvitata. Aga, aga noh, midagi taolist sulle antakse mõista, et sa oled reetur saati siis kui sa lähed õigeusu kirikusse, mida, mida suur osa eestlastest peab Vene kirikuks ekslikult, eks ju. Sest nad lihtsalt ei tunne ajalugu. Ja, ja siis siis peetilinud venelast sabarakuks. Noh, ma ei tea, mida veel kirjutati sisse, et ja siis olid inimesed, kellega ma väga palju suhelnud ei olnud, luteri kirikus, aga aga nendelt tuli hämmastavaid eluterveid ja avaraid mind toetavaid ja mind julgustavaid kirju, kes ütlesid, et minema vaimulikul teel ja oma arengus just täpselt nii, nagu sina seda näed, mine rahulikult edasi. Mitte midagi maailmas ei ole katki. See paradoks. Ma arvan, et see puudutab väga paljusid inimesi, kui nad kui nad oma elus kas on sunnitud või nad tahavad teha mingisuguse pöörde, mis teatud määral vahetab nende sõpruskonda, nende suhtluskonda, võib-olla muudab nende maailmapilti siis ma kujutan ette, et inimesed kogevad seda täpselt samamoodi, et need, kes tundusid olevat väga head sõbrad, kellega käidi läbi usinasti ja nii edasi võivad tegelikult sisuliselt muutuda sellisteks kuidas parastajateks vä. Ja need, kes, kes on olnud tagasihoidlikult istumas kuskil eemal võib-olla viisakalt sulle tere ütlemas, selgub, et nad on olnud sinu kõige tulihingelised toetajad. See paradoks on vägev. Nojah, seda ma õppisin kindlasti. Nii et siis sellised kahetised reaktsioonid olid sellele. Muusikal on sinu elus väga oluline roll. Ma kujutan ette, et see muusika toetab ka nii-öelda rasketel aegadel, et oled õppinud klaverit ja nüüd lõpetad siis õpinguid pärimusmuusika vallas ja laulad Grigoriaani muusika ansamblis Vox Clamantis. Millist muusikat sa kodus kuulad? Ohohoo, see on nüüd hea küsimus, et millist muusikat ma kodus kuulan. Tavapäraselt küsitakse, et kas sa kontserdil käid ja siis ma pean ütlema, et kuna ma ise olen nii palju kontserte, siis käin vähe. Aga millist muusikat ma kuulan kodus? Üpris tõenäoliselt võib arvata, et kui tegu on preestriga, et siis ta kuulab vaimulikku muusikat, vastan, vastab tõele. Kuulan ka vaimulikku muusikat, aga, aga kuna ma ise laulan, vaimulikku muusikat tehti, siis ma kuulan seda kodus vähem. Mulle meeldib vene sümbolism. Ma kuulan hea meelega Boris kribentsikovi teedeedeed Nautilus pumpiiliust ehk ehk putuussavit, kes on hiljem de teinud suurepärase biitri bändiga teaduski, fantastilisi lugusid. Rosen Baum, kahtlemata vene pardid, pulatokud, haava. Ja siis teiselt poolt, kui nüüd minna nagu Eestist teisele poole ehk siis lääne poole. Ma kuulan väga hea meelega progressiivset rokkmuusikat. Minu vaieldamatut lemmikut on king, krimpson, tsentrum, Chanud fookus, karavan, vandergraaf, generaator ja noh, neid on ju veel ja veel ja veel. Ja kui ma lähen lõuna poole siis ma kuulan pärsia, Süüria, Palestiina, Maroko ja Tuneesia sufi muusikat. Selles muusikas on ka sügavus, mis on lõputu ja sellised heliread, mis mind puudutavad, tähendab, et see on ka väga tähtis. Et muusikaline helirida, millele on üles ehitatud mingi lugu või mingi loo teema. Et see peab sind puudutama, sellepärast ma loomulikult kuulan ka väga hea meelega hästi palju jazzi, kuna seal on, seal on heliridade miksimine ja see on iseenesest ju fantastiliselt põnev. Ja põhja poolt. Mulle meeldib saami joig, nii lihtne see ongi. Väga kirev valik, tõesti väga palju. Siit on ka minu lemmikžanreid, et kui mängiks ühest sooviloo, mida sa tahad. Sa oled jumalasulane, seega oled sa ilmselt enda jaoks väga hästi selgeks teinud, et kes või mis on jumal, palun jaga meiega oma nägemust. Sõna sulane on nagu väga tabav siinjuures öelduna. Et sa tegelikult ei olegi talu peremees, vaid sa oled hoopistükkis keegi, kes täidab teatud ülesandeid teatud aja jooksul. Minu jaoks on jumala esmalt kogu kõiksuse looja kaasa arvatud inimene. Selles mõttes ma olen ikkagi kreatsionist. Ehk siis ma absoluutselt siiralt usun, et jumal lõi inimese, mil viisil ja kuidas seda ei ole väga laialt kirjeldatud. See ei ole ka tegelikult vajalik, sest küsimuse fookus asetseb hoopis mujal. Ei ole tähtis teada, tähendab, mis hetkel jumal alustas inimese rakugeneesi või, või midagi sellist, see, see absoluutselt ei ole tähtis, vähemasti minu jaoks ei ole tähtis. Ja kuna ta selle maailma kõiksuse ja selle inimese loonud, siis ta on teinud seda eesmärgipäraselt. Seda kutsutakse väga keerulise kreekakeelse nimega Teleoloogiline ehk eesmärgipärane. Kõigel on siin ilmas oma eesmärk kaasa arvata tud eksistentsile või analüütilise mõistusega eksistentsile, nagu on inimene. Loomulikult võib, võib spekuleerida selle üle, kas, kas maailma kõiksuses ehk universumis oleks kuskil veel mingisugust eksistentsi. Loogika ütleb, et kui ühes galaktikas on üks tähesüsteem, kus on üks planeet, kus on niinimetatud mõistuslik või analüütiline elu siis miks ei võiks seda olla kuskil mujal, kus galaktikaid on must joon. Ainult et kas on meie asi üleüldse nende galaktikate ka nagu asju ajada? Meil on elu siin meil on palju suuremad probleemid oma lähedastega, läbisaamisel kui, kui väga-väga paljude parsekite valgusaastate kaugusel. Niisiis on kogu maailmakõiksus loodusplaneet maainimene loodud eesmärgipäraselt neil on antud oma ülesanne ja nad täidavad seda ülesannet ja nüüd on inimesel nagu selleks, et elada harmooniliselt, minu arvates on jumala andnud oma eesmärgipärasuse järgi kõikidele oma rolli. Kas ta on sündinud Tiibetis on ta sündinud Eestis Vidal, sündinud Ameerika Ühendriikides vastavalt ajastule vastavalt sellele, millised on inimeste riikide ühiskondade, tsivilisatsioonide omavahelised olu, suhted inimene kahjuks oma alguses. Tal oli võimalus elada absoluutses harmoonias siinsamas planeedil, aga ta ei, ta ei soovinud seda. Ja nüüd on siis kogu asja tulem, on meie nii-öelda peopesal näha. Kui me oleme siirad ja täiesti siirad ilma igasuguste konventsioonideta, kui me suhtleme inimestega omavahel, kui kaks inimest suudavad suhelda täiesti siiralt, ilma igasuguste barjäärideta siis nad ei karda näidata välja mitte ühtki oma emotsiooni. Nad ei karda rääkida mitte ühestki oma murest. Nad ei karda näidata välja oma meeletud Tulmavat rõõmu ja see on midagi väga jumalikku. Sellepärast et siis sa lähed teist inimest nagu läbi röntgenimasina, see tähendab, et sa näed kõike temas. Ja sa ei pea kartma, see tähendab seda, et sa tead, kuidas inimene käitub mida rohkem on konventsioone, reegleid, seadusi, seda enam inimesed killustavad muutuvat gruppideks, nad hakkad ennast kaitsma, neil tekib alateadlik kaitsereaktsioon, nad tõmbavad otsekui oma väikestesse karpidesse ja siis need väiksed karbid moodustavad võib-olla suurema karbi ja nii edasi ja nii edasi, ja nii edasi. Siis sellisel juhul ei saa rääkida sellisest harmoonilisest ühiskonnast, kuna niivõrd palju on vaheseinu. Ja minu usk on see, kuna kuna kuna ma olen kristlane, siis minu jaoks on lihtsalt niivõrd võimas ja vapustav teada seda. Ja uskuda seda põhiliselt. Et jumal tuli siia planeedile inimestega kõnelema ja neile rääkima inimkeeli ja inimese viisil mida ja kuidas nad peaksid tegema selleks, et kaotada barjäärid omavahel. Et saavutada see harmoonia. Ma usun täiesti siiralt kuni surmani. Et see absoluutselt radikaalne Kristuse õpetus, mis on maailmas täiesti ainulaadne ja ei ole ühtegi religiooni, kus jumal tuleks inimesena surema, ehk siis see paradoks on ju šokeeriv, kuidas on võimalik, et jumal tuleb inimesena surema? See on minu jaoks erakordselt märgilise tähendusega. Ja see on usk, millele mina kogu oma isiksuses kogu oma hinges ja koguma mõistuses tahan rajada oma elu kuni surmani, selleks et väärikalt surra. See on põhiline. Et ma jääksin oma eluga rahule, et ma olen täitnud oma ülesande. Et ma olen armastanud oma ligimese nii palju, kui ma suudan, nii palju, kui mul jõudu on. Et ma suudaksin andestada ja kahetseda. Ja et ma ei nimetaks seda andestamist ja kahetsemist mitte mingisuguseks, alandlikkuseks või lömitamiseks, mis on omaette nähtus. Alandlikkuse lömitamine ei ole väärikusega mitte kunagi seotud. Alandlikkus on inimese oskus teist inimest enda kõrval ning teda ära kuulata ja tema arvamusega arvestada ja seda respekteerida seal alandlikkus. Alandlikkus lõpeb seal, kui inimene oma egoistlik ja teadmistega tahab teise kõrvaldada, eks ole. Teeb seda viisakalt või mitteviisakalt, vahet ei ole. Ja ma arvan, et ma arvan, et Kristuse õpetus oma algsel kujul ilma igasuguste kõverpeeglit deta, mida ühiskonnad on väänanud ja nii edasi ja nii edasi. Et see õpetus tegelikult oma eheduses oma oma oma idus on niivõrd võimas et mul ei ole mitte mingisugust kahtlust sellise jumaliku manifest statsiooni pädevuses. Ma kõnnin seda traditsiooni mööda ja noh, ma arvan, suurem osa inimesi, kes mind tunneb, teab, et et ma olen tolerantne väga paljude religioonide suhtes, mis ei, mis ei Testrukteeri inimese inimese mõistustega inimese mõtteviisi, tähendab kus ei ole stiilset iva. Aga tolerantsus minu jaoks ei tähenda seda, et ma oleksin kõigega nõus. Tolerantsus tähendab seda, et mul on oma selge maailmavaade ja sellelt positsioonilt saan ma respekteerida ka neid, kellel on teine maailmavaade ja sellepärast ma saan väga hästi läbi nii budistide, moslemite kui mao sulistega, et nii peabki olema minu arvates. Sest kui sa, kui sa lähed, lased ennast kui sa lahkud nii-öelda oma maailmavaatest, siis sa lahkud oma identiteedist. Ja siis muutud sa pillutatavaks. Siis sa oled peaaegu. Kui korra sümboolikast veel rääkida, siis mul tekkis selline küsimus, et ma sain sinu jutust aru küll sellest Kristuse sõnumist, nii, aga kui me räägime ristuesu sümboolikast, siis miks on jumala alati selline kannataja, et ikkagi ripub seal ristil, temaga kaasneb selline mingi hirm, et jumal karistab, ei tohi patu teha, peab vaga olema, jumal kannatas meie pattude nimel. Küll ükspäev tuleb see kohtumõistmise tunde, et see kõik on selline tõsine ja karm, et kuidagi tume, kui näiteks ütleme, oriendis mõnedes religioonides ikkagi jumal on noh, on ka erineva kuju ja erineva vormiga vaiksel päikseline, rõõmusta kuidagi pühitseb elu, et sa kuidagi tonaalsuse vahe on nii tugev. Jah, ma siinjuures tuleksin siis nagu tsivilisatsioonide jaotamisele või mentaliteeti teatumisel, et et õigeusu kirikuisad väga paljud on ütelnud, et kui et kui õigeusu kirikus on keskne sõnum, et Kristus tõusis surnuist ja võitis surma, ehk siis rõõmus, absoluutne, juubeldav ja võitev selline iseloom. Et siis õhtumaal ehk läänes jäi kristus ristile ja, ja mingil hetkel see oli peaasjalikult 19. sajandil tekkis selline kiriklik esteetika ka kus siis räägitegi meeletult palju kannatusest ja halast ja muust sellisest asjast. See on Eesti ühiskonda üle kandunud, see on osa nii-öelda Eesti. Kuna Eesti seisab lääne ja ida mõtteviisi piiril siis on osa Eesti Lääne mõtteviisist, mis muidugi eestlaste nii-öelda orjuse ajaga sai veel oma hoogu juurde. Nüüd juba ülemöödunud sajandit vanad luterlikud, lauluraamatud või vaimulike laulude kogud, seal on erakordselt palju selliseid laule, kus veri voolab, tähendab Kristuse verd nii palju ja Kristuse verd nii palju ja kohati praegusel ajal, kui inimesed seda teksti loevad, siis neil tekib siuke vererõhk, tuleb minna, eks ole. Et see on lihtsalt. Ühe ajastu esteetika, mis jätkuvalt on siin alati, tuleb ju millegagi võrrelda ja siis esteetika väga paljuski on tekkinud ka valgustusaja tõttu, kus valgustus ajas ülistate inimest. Päikeselise kas inimene on kõige Pärelas inimene, saab kõike teha, inimesel on kõigeks õigus. Inimene valitseb teadust, inimene valitseb seda, teist, kolmandat, neljandat, kaheksandat kõik keerles ümber ümber inimesi, kes on tegelikult kõigest lihast ja luust ja mõistusest hingest koosnev olend. Aga teda helistati, teda õilistama, tee jätti taevariik jäeti vaimsus vaimulikus hoopis kuhugi mujale ja kuna inimest helistati, siis, siis seesama Kristuse kannatus sai siis õhtumaal nagu sellise erakordse rõhutatud. Ma mäletan. Kui ma õppisin usuteaduse instituudis veel siis siis meil oli seal niinimetatud tegelik usuteaduse seminar, mida juhtis toona Jaan Kivit juunior kellest sai pärast peapiiskop ja, ja on kivid olid kohutavalt hea nii-öelda jutlustamise õpetaja. Ja kui keegi üks tudeng oli tulnud taas kord mingisuguse mingisuguse oma kirjatööga jutlusega ööd otsa nagu pusinud ja ja siis seal oli ka selline ja Kristuse kannatused ja rist ja noh ean giid küsis, et noh, aga kus selles jutluses on rõõm. Kas me jäämegi selle kannatamise hala juurde? Et laulud on ka laulu raamatu kõige paksem osa, on kannatused ja lohutus, et noh, mis seal teha, Eesti ühiskond kannab seda, kannab seda järjest edasi ja ju siis ju siis tundub, et inimestele kes on alles nagu okupatsiooni ja surutuse paine alt vabanenud. See võib võtta aastakümneid, et, et see, et see arusaam muutuks. Aga õigeusu kirikus on kogu aeg olnud, et on olnud keskmes ülestõusmine, võit ja, ja rõõm. Sellepärast mõnikord on ju arusaamatu, kui inimesed vaatavad, et et õigeusu kirikus oi, näed. Noh, meil on niimoodi, et veel on, eks ole. Kui on ülestõusmispüha öö, siis pärast seda kogu kogudus istub ümber laua ja hakkab lainetama, kuna paavst lõppedes saab liha süüa ja nii edasi laud lookas, eks ole, veini, kõike paremat. Ja siis vaadatakse ahhaa joodikud. Noh, see on selline tüüpiline tüüpiline arusaam eestlastes, et mitte ükski usklik ei tohi juua tilkagi alkoholi. See on kahjuks ka ülemöödunud sajandi sellise, kuidas öelda Pietistliku kutsutakse vabadusliikumise töö tulemus. Et tegelikult on ju küsimus alati mõõdukuses. Buda ütles, valige kesktee, eksju ega, ega siis mõõdukus kõiges on ju täiesti elementaarselt normaalne ja siis ei juhtu ka mitte midagi. Vein või õlu on pühakirjas mitmel korral mainitud kui erakordselt positiivne nähtus. See sellist vabadusliikumist ei huvita. Vabadusliikumise jaoks on ka klaas õlut või klaas veini juba joomarlus. Et head raadiokuulajad, ärge võtke seda nüüd nii väga tõsiselt. Et kui inimene on rõõmus, siis ta olgu rõõmus, see on jälle seesama siiruse küsimus. Ja kui ta on kurb siis see tähendab seda, et tal on probleem siis ei, siis ei maksa seda varjata. Siis tuleb minna inimese juurde, keda usaldada, ütelda, et mul on probleem. Ma olen kurb. Kas või nutta. Tulebki teha seda. Ja kui on, kui on aeg naerda ja kui on aeg pidutseda, siis tuleb seda teha täiel rinnal, mitte poole toobiga kuidagi midagi ära kates või kuidagi midagi ära lõigates või. Nii et siinjuures ma, ma lihtsalt tahaksin ütelda seda, et kui, kui Eesti ütleme, orientaalne mõtteviis seda võite näha setomaal eriti hästi, eks ju. Sest et oma on suulise traditsiooni kandja veel Eestis koos Kihnuga, mõlemad on õigeusupiirkonnad. Siis tulge vaadake, kuidas inimesed pidutsevad ja kuidas nad oskavad seda teha. Ja kuidas nad oskavad ka tööd teha, siis kui on tööaeg. Üks asi on veel ka lihasuretamine. Lihasuretamine on tegelikult üpris sügav teoloogiline termin. Väga paljusid termineid on üks või teine, mingisugune ajalooline liikumine ära kasutatud, tänud või kas suuremaks mulliks puhunud niimoodi, et see inimestele tundub olevat eemaletõukav? Ei, ma ei taha sellega tegeleda, sellepärast et noh ma olen ju täiesti normaalne, terve inimene ja miks ma peaksin mingisugust liha suretama, eks ju. Liha ei tähenda eeskätt ihu tuletab meelde ja paavst ei tähenda eeskätt loobumist liha söömisest, vaid past tähendab mõtteviisi muutmist. Lihasuretamine tähendab ka mõtteviisi muutmist ja selleks tuleb lugeda Apostel Pauluse kirja roomlastele, kus ta selgitab, mida tähendab liha mõtteviis. Liha mõtteviis tähendab seda, et et inimene keskendub kogu oma elu ja koguma tegevuse igapäevastele, maistele asjadele, ühesõnaga ta keskendub ennast tegevustele, mis ei puuduta üleüldse tema vaimuliku mina. Ja kui ta nende lendas, keskendub siis järelikult tal kaob ära teatud selline vaimulik tugi, teatud taust, teatud seljatagune. Ja siis ta muutub heitlikuks, sellepärast et inimene, kui ta ei oma mingit kindlat vaimuliku identiteeti, kindlat selgroogu siis nii või teisiti kõikvõimalikud ühiskonnaprotsessid ja olu suhted hakkavad teda loopima, sest ta on lihtsalt õrn või lausa öeldes nõrk, eksju. Ja siis ta hakkab tegema vigu, kõik inimesed teevad vigu, ainult tema vead saavad olema sellised. Sellest mõtteviisist tulenevalt relevantsete ta hakkab tundma, et tal on lubatud kõike teha. Kui tahan rikuna abielu, kui tahan, võin tegeleda mingisuguse muu nõmedusega, eks ole. Ja ta hakkabki neid tegema, sellepärast. Tal ei ole tugevust seista vastu sellistele asjadele, mida üldiselt ühiskond. Peab negatiivse märgi vääriliseks, eks ju. Ja mis tegelikult inimeste Ei väärtustega ei aita teda mitte üheski asjas, vaid vastupidi, jamasid tuleb juurde, probleeme tuleb juurde. Noh, kas või üks ainukene abielurikkumine, palju inimesi see puudutab. Kui paljudele see teeb valu. Ja kui palju sellest tuleb järel järel tulevad, jamasid, võivad tulla, lahutused, õiguslikud probleemid, kohtuprotsessid, kümned inimesed saavad olema sellega puudutatud. Miks, miks seda peaks tegema? See on see küsimus, et kui sul on täiesti relevantne või ükskõikne eetika, mida sa räägid, eetikast, võid rääkida 10-st käsust ka. Aga sa järgi neid, sa ainult räägid neist. Ühes situatsioonis kasutad sa ühte varianti teises situatsioonis, teist varianti sa ise ka ei tea, mida sa teed? Sa ise ka ei tea, see ongi see, et sa elad ühele päevale. Aga see, mis tuleb pikemas perspektiivis, sa ei arvesta sellega, sa ei näe seda. Ja kui sa seda ette ei näe, siis jamad tulevad, meeletud, eks ju. Mis see on, liha mõtteviis, seda kutsutakse liha mõtteviisiks, seda apostel Paulus väga selgesti kirjutab. Et inimene, kes, kes liha mõtteviisist vabaks saab, ehk siis lihasuretamine tähendab seda, et isegi kui sa oled nõrk inimene siis haara kinni sellest niidiotsast, mis sulle on antud ja püüa püüa seda, seda moraali relevaldsust kuidagi kahandada, kahandada, kahandada, et see on, see ongi tegelikult lihasuretamine, iseenesest on tegu väga vahva sõnaga eesti keeles. Aga samal ajal tuleb alati tähele panna, et, et see sõna ei tähenda ilmtingimata seda, et, et kirikule andnud range käsu loobuda kõigest, mis inimesele rõõmu teeb. Ei, mitte ealeski. Ja kui keegi mingisugune kirik või kirikuõpetaja seda on, on maininud siis noh, ma pean kahetsusega ütlema, et sel juhul on temadeoloogia vildak ehk siis ta päris hästi ei tea, mida ta ütleb. Üks. Klaas. Ka. Üks. No alla ega, ega üks. Ei värvi. Üldse ei näe seda. Põhisena. Hallo, kosmos vestleb zakaarjas Lepikuga ja me räägime pühadusest. On arusaadav, et jumal on usklikule püha, aga milles seisneb see pühadus, mis üldse on pühadus, mis teeb inimese pühaks või mõne tegevuse või millest pühadust tekib. Miks me tunnetame midagi pühana? Nüüd tuli muidugi hästi palju küsimusi ühekorraga. Pühadus, nii palju kui mina seda mõistan ja olen kogenud, on millegi usaldamine absoluutselt. Mis puudutab sind ja mis on täiesti ülem kui inimeste mõistmine. Niisiis, pühadus peab olema midagi, mis on dünaamilist, ehk siis ta peab. Ta peab olema inimesega suhtes ning inimene lihtsalt tunnetab midagi, mis on tema jaoks vajalik. Mis aitab teda, mis toetab teda, mis juhitada edasi. Ja mis annab. Mõnikord võiks öelda, mis annab talle nõu. See on nüüd nagu kristlik vaatepilt. Väga paljud religioonid on sellisel seisukohal, et et jumal või mitte isegi jumal vaid absoluut on kõik selle, mis siin maailmas on pühaks muutnud juba ainuüksi sellega, et absoluut ei ole kuskil ajast ja ruumist eemal, vaid on ajas ja ruumis sees. Arvata, et kristluses on jumala ajast ja ruumist väljaspool ja selle aja ja ruumiga üldse ei tegele, on muidugi ka narr. Sellepärast et kristluses teatavasti saatis jumal püha vaimu, mis kõike pühitseb ja andis eluandva väe. Ja seda vägeme tunneme ka siis, kui me suhtleme inimestega siiralt. See on, see on, see on vapustav Vapustav ja võimas kogemus. Püha on midagi sellist, kus ei saa olla mitte midagi loomulikult halba. See välistab selle, et püha saab olla ainult asi või olend, kellega jumal on teinud tööd, kellel on samuti teatud ülesanne seda pühadust kanda. Ja kui jälgida pühakute elu, siis on selge, et pühak ei ole lihtsalt see, kellel on antud meeletu hulk meeletul kande. Ja siis ta istub seal nende otsas kõik ütlevatel hoida Landekasid. Aga ta ei tee nende annetega midagi, eks ju. Pühak alati annab kõik, mis võimalik, endast välja Enda annetest, ta kasutab neid andeid teiste inimeste hüveks. Ja juba ainuüksi see on väga kaunis ilus, pühadusenäitaja. Pühadus on selline harras olek ja seisund millega suheldes inimene muutub au kartlikuks. Nii et pühadus ilmtingimata ei pea olema mõeldud sellisel tasandil, et, et see on mingisugune tabu. Umbes niimoodi, et noh, et et ma panen, noh, ma ei tea, ma panen kuhugi metsa kännu otsa, panen Neitsi Maarja kuju, tõmban sinna tokiga niimoodi ringi ümber ja seda ei tohi puutuda, eks ole, see on tabu seal hoopis midagi muud. Aga selleks on vaja usundiloo loengut, et, et neid asju nagu eristada. Et püha on vägagi otseselt meid puutuv. Ja meisse puutub ja see on midagi, mille ees me oleme, hardad, aukartlikud, mis meid, mis meid toetab. Ja kus me tunneme ennast hästi pühaduse juures inimene ei tunne peaasjalikult mitte hirmu, nagu arvatakse. Ehe näide Eestis, paljud inimesed ei julge vaimulikuga tulla rääkima, kuigi neil on mustmiljon probleemi ja mitte ükski psühholoog neid ei lahenda, sest see ei ole üldse psühholoogiasi seal hingemure. Aga nad ei julge vaimuliku juurde tulla, miks? Kahel põhjusel? Üks on see, et mina olen nii suur patule umbes nii, et vaimulik on suur päike ja noh, tema ligiduses ma tunnen ennast noh, niivõrd halvasti, et ma pigem ei lähe seda seda kogemust saama. Ja teine ongi see et, et peetakse vaimuliku selliseks nagu eemalseisvaks pühameheks või pühakuks lausa. Mis ka ei ole õige. Sest siis ei saad aru, mida tähendab vaimulik amet, vaimulik amet ja pühakal kaks eri asja, kuigi nad võivad ka kattuda mõnikord ajaloos. Et, et see on nagu Eestis hea näide sellisest arusaamast, et, et et ilmtingimata hirm pühaduse ees. Minu arvates pühaduse juures on kohutavalt hea olla ja pühaduse lähedal pigemini inimene ei kipu sealt ära minema ei kipu lahkuma, tahab olla järjest ja järjest ja järjest ja pikalt ja pikalt ja pikalt. Mõnikord on, kuid ma olen loenguid lugenud, siis ma olin ka tudengite käest küsinud sedasama vana head lugu, et eks ole ju Te istute ühes seltskonnas väga mõnus olla ja nii edasi ja nii edasi. Ühtäkki sinna seltskonda tuleb keegi inimene, kes on võib-olla öeldes nagu kontvõõras või et ta tuleb, ta on kellelegi ütleme korteriomaniku, mingi sõber tuleb ootamatult täiesti ilma kutsumata. Muidu teil on oma paati, eksju. Ja siis tuleb ta sisse. Kogu see seltskond, Kahatab, jääb vait. Ja siis see inimene räägib mõned sõnad ja kõik kuulavad, suu ammuli. Nad ei tunne teda. Nad ei tea, kes on, aga need jäävad tema juttu kuuldes, jäävad, jäävad vait, jäävad kuulama, sest neil kõikidele ühel ja samal ajal tundub et see inimene räägib midagi, mis on nende jaoks tähtis. Ehkki nad võisid kõige kuumemalt vaielda, ma tea Kristo lell siniviimase kleidi üle või mida iganes. Ja siis tuleb see inimene keegi tunne ja lihtsalt räägib inimesi kuulama. Selle, selle näitega ma tahan tuua seda, et mõnikord me lihtsalt ei tea, kuna kuna pühakud on sellised inimesed, kes keda kuulatakse ja, aga pühakuks saavad alles pärast surma tähendab see, kas nad tõesti olid või ei olnud pühakud. See ilmneb pärast surema reeglina. Ja siis meie ümber ja meie keskel Eestis kaasa arvatud, hoolimata sellest, et Eesti on kõige religiooni kaugem riik Euroopa liidus väidetavalt. Ma arvan, et Eestis käib meie seas ringi päris mitmeid pühakuid. Et inimene, keda keda on väärt või mõttekas kuulata, seda inimest tuleb kuulata. Ja kui teie sisetunne ütleb, et inimene lobiseb lihtsalt lobisemise pärast no ega siis meie inimeste pead ei ole ka prügikastid ega ausalt öelda ka hinged ei ole prügikastid, kuigi seal heegeldatakse läbi väga paljusid asju. Nii palju pühadusest jah. Kas seda pühadust, kui seisundit saab kuidagi esile kutsuda? Ma arvan, et saab, aga ma arvan, et inimene ei tea ta seda teed. Seal nüüd midagi sellist, mis ei puuduta vähemasti kristluses, ei puuduta küll inimest, inimene pühaduse kutsub esile juba ainuüksi sellega ta palvetab, muidugi see on selge. Aga sellisel viisil nagu nagu arvab osa raadiokuulajaid. Et et nagu šamaan või keegi manatark teeb midagi pühitseb kogu loodu või, või, või, või midagi sellist. Seda mitte isegi õigeusu preester kui ta. Kui ta pühitseb maja või mesilastaru, meil on selline mesilaste pühitsemine mesilastega Klubi õitsemine hästi vahva väga-väga iidsetest aegadest. Või ta pühitseb näiteks paadi või auto või, või, või, või midagi veel. Siis ta iseenesest on ka ainult tööriist. Ta palub, et see või teine või kolmas asi saaks jumala poolt, pühitsetud selleks ja selleks ülesandeks. Paat, selleks, et sõita paadiga auto selleks, et turvaliselt viia ühest kohast teise maja selleks, et et, et seal elada rahus armastuses ilma igasuguste jamadeta. Ja loomulikult asi puudutab ka seda, et ega siis pühadus on ju seal kus on kurja, palju pühadus on ikkagi tugikilp ja kaitse. Ja kurja on seal palju, kus inimesed lasevad sellel sündida palvetades ja ka vaimulike puhul asju pühitses, loomulikult pühadus tuleb. Ilma selleta ei ole nagu mõtet üldse väga palju, võib-olla isegi. Käimas on saade hallo, kosmos ja täna on mul külas mitmekülgne mees, vaimulik muusik, raadiosaatejuht, ühiskonnategelane, zakaarjas, Lepik, parem Jaan J. Lepiku nimel tuntud ja siis Eesti Evangeelse luterliku kiriku diakon, töötanud Zakaria slepp. Ikk vahetas 2002. aastal usku. Ja nüüd Eesti Apostlik-Õigeusu preester. Eelmise saatetunnis rääkisime jumalast ja tema olemusest, siirusest ja alandlikkusest, liha suretamisest ehk liha mõtteviisist ning pühadusest taansakarisega vestelda teemadel pat palveparadiis ja põrgu ja paljust muustki. Kui te alles nüüd kuulama sattusite, siis meenutan, et nii käimasolevat kui keelmisi Hallo kosmosesaateid saate järelkuulata raadio kahe kodulehelt. Www R2. Ee kaldkriips hallo kosmos arhiivinupu alt ning sealsamas on ka nupp nimega ankeet, kus kuulamiseks üleval kõikide külaliste vastused viiele küsimusele, mis ma neilt iga saate lõpus küsin. Kuna enamus Eestist on esindatud Facebookis, siis loomulikult on sinna pesa teinud ka saade hallo kosmos mingi interneti aadressile WWW Facebook, punkt com kaldkriips hallo, kosmos ja vajutage meeldib nuppu asjaosaliseks. Enne kui jutuga edasi läheme, kuulame kalance ja šarmance peenete maneeridega, inglise vanameistri, legendaarse Roxy Music laulja prajemperi värskelt ilmunud albumi olümpiapealt loo. Räägime ka patust, mis on patt. Vaata on inimese teadlik või mitteteadlik teguviis või mõte mis on jumalike seadustega vastuolus. Ehk siis patt on puhtalt kristlik termin. Ja iseenesest see sõna oli muutunud Eestis selliseks käibesõnaks, mida kasutatakse kõikvõimalikel tasanditel. Aga tegelikult see puudutab sügavalt ainult et inimese ja, ja jumala omavahelist suhet. Ja see tähendab seda, et kui jumal läbi pühakirja Kristuse läbi oma pühade inimeste on andnud edasi inimesele tema heaks ja vaimseks ja sügavuti minemaks kasvamiseks. Mingisugused juhised. Ja mõned juhised on absoluutselt selles mõttes, et, et see tegelikult puudutab ka puhtal kujul inimsust, need võiksid olla ka kirikust väljas, needsamad juhised neid tihti ka on teistes religioonides need absoluutselt juhised. Kui inimene neid rikub, siis sellega on ta rikkunud jumala enda käsku. See tähendab seda, et ta ei arvesta. Ta teab jumala olemasoluga. Ja patt on ju tegelikult sõna, mis puudutab ikkagi usklikku inimest. Sest tema arvestab jumalaga inimene, kes jumalaga ei arvesta. Tema lihtsalt teeb mingisuguse lollus, eks ole. Ja noh, mõnikord mõnikord see lollus muutub koletuseks nagu roim või veelgi midagi hullemat. Usklik inimene teab, et ta teeb pattu ja, ja noh see patt on jah, jumala seaduse vastu eksimine nii teadmisega kui ilma, teadmata, nii oma teguviisiga kui ka oma mõtteviisiga mõtteviisist ju sünnib väga palju tegusid. Et see mõtteviisi puhastamine ja balansseerimine, see on erakordselt tähtis tegevus, vot seda saab teha paastu ajal. See on fantastiliselt mõnus. Mul on mitu tuttavat, kes, kes on püüdnud. Meil on erinevad paastuajad, eksju, enne jõule kindlasti enne ülestõusmispühi kindlasti on inimesi, kes, kes nüüd ei ole väga hardalt usklikud inimesed, aga kes on püüdnud paastu läbida. Ja nad on olnud väga rõõmsad pärast seda. Sellepärast et, et bastu püüa paastu ajal mõtelda muudest asjadest kui igapäevatingeltangel. See püüa juba iseenesest annab inimesele sellist avaruse mõõdet juurde, ta tunneb ennast palju paremini. Ta tunneb, et tal on palju rohkem õhku, et tal on palju kirkam silmavaade ja tegelikult nii ongi leiangi. Aga tähtis on see, et, et, et paastu ajal ei, inimene ei mõtleks palehigis, kui ta läheb turule või poodiat. Nii liha ja ei tohi, seda jälle ei tohi. Ja kui inimene paastu ajal näiteks peaks eksima ja, ja sööma tükikese pardirinda siis juhtub, et siis ongi nagu paavst läbi või ei, siis tuleb alustada algusest peale. Uuesti jälle algusest peale. Võta hoogu linna edasi. Et nii palju patust. Kuidas jumalaga kontakti saada, kas läbi palve? Ja kusjuures palvevariante on ju väga palju ja, ja erinevaid palvet võib ju sõnadega lugeda, palvet võib lugeda mõttes palveid võib lugeda selliseid, mida, mida läbi ajaloo kirik on kasutanud mis on pärit pühakutelt näiteks lisan rütmilised, mis, mis puudutavad nii, mis puudutavad sinu sisse ja välja hingamist. Selle peale kindlasti mõni mõni usin hatha joogas käiv tüdruk ütleks, et oo, see oli just täpselt nii nagu hatha joogaaegsel. Pean lihtsalt mainima, et, et Eestis on väga palju inimesi, kes käivad hatha joogas, aga, aga see hatha jooga, mis Eestis on, ei ole küll see, mida suurem osa indiagurusid, praktiseerida. Aga see selleks hingamisega igal juhul pistmist hingad välja, hingad sisse ja see käib rütmiliselt. See tegelikult tähendab see seda, et see korrastab ka sinu ihu. See korrastab ka sinu vereringet. See korrastab sinu südamelööke. On palvet, kus inimene läheb sügavasse meditatsiooni õigeusu kiriku, selline müstiline meditatsioon lubav vagadus, vorm või sõnavabadus on halb kasutada, sest inimesed mõistavad seda valesti. Aga selline püüa sellisele meeleseisundile, kutsume seda sümfasmiks ehk siis seal valgusele ja valgusallikale keskenduv meditatsioon. Tähendab, see, seal on hästi palju sellist meditatsiooni. Aga ma pean mainima veel ühte asja kus jumalaga saab kõnelda ja eeskätt teda tänada. See on see, kui inimene tahab ja õpib jälgima oma elusündmusi koos teiste inimestega, see tähendab, et sündmusi, kuhu ta on asetatud niimoodi, et seal on ka tema lähedased või tuttavad või sõbrad. Ja pange tähele, kui te ennast jälgite neid sündmusi, siis te näete seda, kuidas ühtesid inimesi teatud põhjustel juhatatakse teie juurde. Ja teisi inimesi juhatatakse teie juurest eemale. Kusjuures teie ise seda olukorda ei kontrolli. Teie ise ei saa mitte midagi teha ei ette ega taha. Ka seda võite te kindlasti kogeda, et kui te olete plaaninud mingisuguse sündmuse ütleme Eesti selline lääne või juhtumaile eestiline mõtteviis on see, et, et mul on kõik planeeritud. Nii, nii, nii peab olema. Ja see sündmus pöördub 180 kraadi, selles sündmuses pöördub kõik täiesti teistsuguseks, mida te ei ole mitte eales ette planeerinud. Ja siis te hakkate vaatama, seal on mingi asi, seal on mingi, tekib mingisugune väikeste asjaolude jada. Miks teie sündmus, mida te nii täpselt olite planeerinud muutub hoopis teistsuguseks. Toimub hoopis midagi muud. Võib-olla tulevad hoopis teised, et võib-olla teie sõpradest keegi jääb haigeks, keegi kukub jala katki, keegi peab sõitma välismaale kiiresti. Ja see seltskond, keda te tahtsite kokku kutsunud, seda ei tule, tuleb hoopis teine seltskond. Jälgige selliseid asju, sest nendes juhtumistes antakse inimesele mõista, et ta ei ole aja ja olukordade peremees. Ta saab olla peremees väikestes asjades, aga siis olgu hoolitsev siis olgu hoidev peremees ja pangu tähele teisi inimesi eeskätt enne seda, kui ta iseendaga püüab särada, eks ju. Ja siis te näete seda, kuidas jumal suurepäraselt suunab asju ja olukordi. Ja lõppude lõpuks, kuigi te olete sel hetkel pahurad ja pahased, jõle jama, et see nii läheb maru, miks see nii pidi minema, miks see nii küsimusi on, must miljoon? Siis möödub kuu või kaks. Ja toimub midagi, mis on seotud sellega, et see sündmus, mida te planeerisite muutus teistsuguseks siis toimub midagi, mis teie jaoks on väga tähtis. Ja mida te ei olnud üldse ette mõelnud. Siis te saate aru. Ja siis te olete tänulikud, et see niimoodi läks. Kas see tähendab seda, et jumal teab, mis meile hea on lihtsalt peaksime usaldama ennast tema hoolde. See on hästi lihtsalt ja väga-väga-väga kenasti öeldud. Minu usuteaduse professor Evald Saag ütles alati, tema oli selline mõnus eestiaegne mees ja tema ütles alati, et teater jumalal on oma programm. Kasutas sellist vahvat uudissõna selleks, et väljendada seda, mida ta tahtis öelda. Jumalale on oma programm. See ongi väga seesama, mida ma saate alguses ütlesin, et seal eesmärgipärasus. Et mitte midagi jumala idee eesmärki tult, ta teeb kõik eesmärgipäraselt ja mõtestatult seal teine märksõna, mida ma armastan kasutada. Mida sina teed mõtestatult, ära tee lihtsalt niisama, plärts plärts huupi, eks ole, noh, kunstnik, kel on võib-olla sellega sellega natukene raskem, aga aga minu meelest head kunstnikud teevad ka selliseid suvalisi pintsliga Vii vaid ka niimoodi, et nende teos lõpuks oleks mõtestatud teoseks ju? Jah, põhimõtteliselt küll. Sõna usaldus on minu meelest siin suurepärane võtme võtmesõna, aga usaldusele eelneb, mis asi usaldusel eelneb, see, et sa oled siiras ja usaldusele eelneb see, keda sa usaldad. Ka tema on siiras. Kuna jumalal ei ole mitte mingisugust põhjust ennast varjata siis järelikult temaga suheldes tead sa väga hästi, mida ta teeb. Esiteks on ta armastus teiseksanda hoolia, kolmandaks on ta sinu hoidja. Olen rõõmus, et sa elad, sulle antakse võimalus niikaua, kuni sinu osa inimühiskonna ülesehitamises on täidetud selles programmis. Igal inimesel on oma ülesanne ka see on väga tähtis, et inimene viitsiks mõelda üldse selle peale, et huvitav kas minul selles maailmas on mingisugune ülesanne ja kui ja kui on, siis püüaks leida, mis asi see võiks olla. Selleks on ka väga palju antud viiteid, näiteks see, et ära hoia oma andeid vaka all. See on inim võib-olla esmane, isegi inimese oma ülesande leidmise puhul, kui sul on anded, palun tegelen nendega, kui sa oskad laulda, sa oled, sa oled musikaalne, tegele sellega, kui sa oskad ehitada puust paati, palun ehita puust paati ja ära mine ajakirjanikuks. Kui sa oskad, et olla hea ajakirjanik siis ole hea ajakirjanik, tee oma kodutöö ära. Tee oma taustauuringud, ära kuse intervjuud teed. Palun ära mine tee Tasfalteerima, eksju. Ma teen selliseid mustvalgeid näiteid, mõni mõni hea tee asfalteerida võib olla väga hea ajakirjanik, ma ei tea. Ühesõnaga anded, mis sulle on antud, kasuta neid, see on nagu selline esimene asi. Sellepärast, et siis sa näed ka seda, kuivõrd vajalik, kas sa oma annetega oled sellele ühiskonnale ja kuivõrd vajalik sa oled oma annetega nendele, kes sinu ümber on ka lähemas ringis see teeb väga palju rõõmu. See pigemini inimesi rõõmustab, jõelistab kui, kui see, et keegi peab jälle tõdema, et noh, ütleme, et nad, see inimene, ta võiks ikka midagi muud teha, kui ta praegu ta on saanud, ta on saanud võib-olla mingisuguste tutvuste või mingi muu muu muudel asjaoludel heale otsale, eks ole. Näiteks on hakanud ettevõtjaks saanud mingisuguse hea stardikapitali EAS-ist ka mingisuguse mingisuguse korraliku toe. Aga noh, tegelikult ei ole nagu peale selle, et kõik sõbrad ütlevad jaajaa kati võtaks okka ettevõtjaks teenid kõvasti Toisse sukelduma ja nii edasi. Aga selgub, et inimesel ei ole selliseks asjaks ei andeid ega, ega spetsiifilist nägemist. Ta ei tea mitte midagi personalipsühholoogiast ja mitte midagi sellest, kuidas ja mil viisil kapitali reinvesteerida. Ta ja ettevõtte suurendamisest või majanduskasvust ei tea sellest suurt midagi. Ainult et teda edutati, et mine, mine, mine, mine tundki ära oma anded, otsige nad välja. Ka kõige pisem anne võib-olla noh, absoluutselt väga suure rõõmu allikas, et et see on see, kuidas Sa tunned ära, mida sa pead selles ühiskonnas tegema ja mida enam sa mida enam saama oma oma, selles annetega antud tegevuses edasi elad. Mida enam sa kogud, kogemusi, seda targemaks heas mõttes sa muutud. Ja see on see Nov How, mille kohta ütles Jaan Kross, et teate Eesti probleem on see, et Eestis ei kuulata vanamehi. Ehk siis see on see, miks ma õpin ka pärimusmuusikat. Eestis loetakse raamatuid, haridustase on meil, ma ei tea, kui ilmatu kõrges kogu maailmas, eks ju. Aga vanaemasid ja vanaisasid, vana onusid ja vanatädisid enam ei kuulata. See on minu meelest väga suur oht, sest parim tarkus on kogetud tarkus ja parim oskus vigadest hoiduda. On kuulata vanemate inimeste kogemusi ja mitte teha samu vigu. See on see, miks kuulata emasid-isasid, vanaemasid, vanaisasid ja miks nad on alati alati kaasa arvatud teisme eas. Targemad kui naised. Mul valgust suur vool. Tule mu juurde. Päeva päige läbi, õõnsa ei tule juurde kuum keskpäeva päige toormaanlaslali. Nõusa äige. Kuidas? Sead väljendit õndsad on need, kes on vaimust vaesed. Nende päralt on taevariik. See on nüüd üks selline osa õndsaks kiitmistest. Või üks selline õndsaks kiitmine mida on mitmete alati mitmeti tõlgendatud ja seda on eesti keeltega mitmeti tõlgitud. Kuna kreeka keel annab selleks võimaluse, et seda mõista mitmeti ja seda tõlkida mitmeti. Mina mõistan seda niimoodi, et taevariik on nende inimeste päralt, kes on oma hinges ja oma meeles vaeselt, see tähendab, et meil on piisavalt ruumi et jumalate pühadust endasse lubada. Ehk siis nende ego, mis on erakordselt negatiivne, lähtus kreeka keeles ja mis taaskord on muutunud õhtumaal selliseks sõnakõlks, siukse ego ja egoism. Egol kohutavalt destruktiivne sõna on seal see osa inimesest, mis lõhub kõik selle, mis on harmooniline ja, ja hea ego on inimese tahe olla suurem, kui jumal. Siis inimene on vaimust vaene siis kui tal on nii palju ruumi, et ta annab jumalale ja pühadusele selle koha, mida tavaliselt inimesel on võtnud ego. Ühesõnaga ta oma ego pisendab nii palju, et seal ruumi oleks. Ma arvan, et see on kõige parem pid. Piltlik selgitus. Mida tähendab maapealne paradiis, mis erinevate selliste vaimsete lähenemiste järgi justkui oleks kas siis juba saabumas või juba ongi nii-öelda käes, räägitakse ju mingisugusest uuest ajastust, vaimsusest, sisust. Paradiis on sõna, mis puudutab kristlust, islamit, judaismi ehk monatistlike religioone, jõuetus liikumine teatavasti baseerub munismil ehk siis Ta baseerub pigem India erinevatele religioonides, mis on siis oma, mis on siis segatud teosoofiaga atroposoofiaga ja selliste läänes esile kerkinud filosoofiliste õpetustega. Ja nõueidsi puhul ei maksa ka nagu paradiisist rääkida, sest seal inimene teiseneb, sünnib uuesti ja nii edasi. Ühesõnaga, seal on ka kõik läbisegi, kuna New Šveitsis ei ole ka mitte mingit ühtset õpetust Taanis mingisugune jõuetus grupp ütleb seda Eestis, ma tea, lilleoru ütleb seda, eks ole. See on absoluutne puder, kapsatika, sest seal ei ole mitte midagi mitte midagi kindlat. Judaism, islam ja kristlus räägivad paradiisist. Ja tegelikult õige natukene räägib paradiisist ka budism, Tiibeti budism, ma mõtlen. Kuid paradiis on tiibeti budistide jaoks midagi sellist, kuhu lähevad kristlased. See ei puuduta budiste. Kuna budistid saavad, saavad nirvaana, eks ju. Et noh, nemad püüavad elu surma, elu surmaratast välja pääseda ja neil on hoopis teine teine maailmapilt, niisiis neil paradiis ei olegi üldse lindudel ka paradiisi püüad saavutada absoluutne inimese inimese absoluudi osa püüab siis saavutada, noh, kõik kõik see, kõik see absoluudiga ühendust, eks ju. Niisiis, jah, ainult Molotteistlikes religioonides on paradiis. Väga palju õpetusi on läbi ajaloo olnud, inimesed on ju suurepärased mõttemeistrid, neile on antud ju fantastiline loogika, taju, fantastiline analüüsivõime ja kellel seda loogikataju ja analüüsivõimet on ja kes on ka kõvasti kõvasti raamatuid lugenud, siis pole ime, kui, kui näiteks keegi tuleb sulle tänaval vastu. Tan. Ta on selline mõnus köögifilosoof olnud. Ja ta on mõelnud välja selle tegelikult põrg ongi praegu see, kus me elame. No on selliseid, selliseid õpetasid, praegu ongi see, kus me elame, ongi põrgu, sellepärast et siin ei ole absoluutselt harmooniat. Tähtsa need on asjad millele võib ütelda, et me lõppude lõpuks seda ei teagi. Aga paradiisi midagi, mis ei puuduta inimeste pingutusi, väga palju. Paradiis on midagi, mis tuleb siis, kui jumal seda soovib, ja siis, kui ta peab seda õigeks. Ja just nimelt sel hetkel. Küsimus on see, et inimene peab selleks tulekuks valmis olema. Ta võib tulla. 10 minuti pärast. Ja me ei tea seda täpselt niisamuti nagu meie surm võib tulla 10 minuti pärast ja me ei tea seda. Ma ei tea, mis, mis meie kehas toimub. Ühtäkki lülitatakse meid välja. Loomulikult inimesel on antud lootus, elujõud, vägevust, mida mida iganes, et elada edasi ja edasi ja edasi ja edasi kogeda veel truu lähedasi maailmas ilusaid ilusaid paiku, minna välismaale tööle, tulla siis Eestisse tagasi. Aga lõppkokkuvõttes noh, ma tean, et seda on väga paljudel inimestel valus ja morbiidne kuulata, aga mõtlen seda, et keegi meist ei tea, mida me järgmise 10 minuti jooksul, mis meiega võib juhtuda. Kas me oleme valmis? Mis tähendab ka seda, et me peaksime olema siis nagu puhtad. Ja meie sees ei tohiks olla mitte ühtegi kopitavat lahendused lahenduseta probleem, nii mis puudutab teise inimhingega suhtlemist. Et paradiis saabub inimese jaoks siis, kui ta on valmis. Kui teil ei ole mitte ühtki võlga, kellegagi võlga, mõtlen pinge võlga. Kui ta on kellelegi midagi teadlikult halvasti teinud ja ta teab seda ja see vaevab teda siis tegelikult tuleks see kohe ära lahendada. Ja see vabanemistunne on juba iseenesest väga meeldiv. Aga teadmine, et, et sa selle vabanemistundega võid rahulikult ka üle elu ja surma läve astuda, seal veelgi meeldivam. Ehkki see õua võib tunduda ja morbiidsena minu jaoks ei ole morbiidne. Minu jaoks üks parimaid paradiisi kogemusi, kui ma niimoodi võin öelda oli Kiievi labras seal Kiievi klooster suur keset linna. Ja seal on kahed Kattagopid ülemised ja alumised. Ja Me käisime alumistes katakombides ja seal alumistes katakombides on maetud mungad, kes on hiljem pühitsetud pühakutaks või noh, nimetatud pühakuks pühak pühaku järel. Ja teate, mis uskumatu tunne väga sügaval maa all, mis uskumatu tunne tuli. Mitte see, et, et seal hapnikku ei oleks küll piisavalt, ei ole probleemi. Aga selline tunne tuli, et mitte, ainult et sa tahaksid istuda. Ja natukene nagu nende pühakute keskel olla, kuigi nad on visuaalselt sinu jaoks, eks ole, on nad on nad lihtsalt, on nad lihtsalt skeletid ja nii edasi. Tekib selline, minul tekkis vähemasti selline tunne, et tahaks zima rukeses Uigatada. Sest unes ei ole inimene enda peremees. Nii kui inimene annab ennast unele, on, on ta iseenda peremehe ametist prii. See on aeg ja see on maailm, mis talle ei kuulu mida ta ei kontrolli. Et pühakutega koos magades seda kogemust tahaks teada saada. See on lihtsalt minu kui minuga usklike inimese selline, ütleme siis niimoodi kirg või passioon, ütleme passioone, et magada kuskil all koos pühakutega. Huvitav, mida see huni mulle toob, kas ta toob lihtsalt mõnusa puhkuse? Või antakse mulle midagi teada? Millest muidugi ka alati ei tohi teha mingisuguseid maailma suuri järeldusi, eks ju. Sellepärast et ega siis une puhul inimese alateadvus töötab ja, ja provotseerib pilte ja nii edasi ja nii edasi, aga kõikides religioonides on läbi une antud inimestele juhiseid, märke, selliseid väikseid nüansse. Ja kui see neile meelde on jäänud, siis on nad siis on nad pärast jällegi väga rõõmsad ja väga tänulikud, et ahah, väike vihje oli jälle selge. Ja ma arvan täiesti siiralt, et et paradiis, kui selline on olek kus inimene on jumala juures ja põrgu, kui selline on olek, kus inimene on jumalast eemale, seda igavikuks terveks igavikuks. Üks ma ei mäleta nüüd milline kirikuisa, kirjeldas, põrgutad, tead, kuidas kaks 11 väga armastavat inimest üliväga armastavat inimest noh, täiesti niimoodi, et see, see ei puuduta ainult erootilist või mingit emotsionaalset armastust, vaid täiesti isiksus, isiksuse, nad on seleti üksteise vastu üksteisest 10 sentimeetri kaugusel. Nad ei saa üksteisele otsa vaadata, Ta nad 11 puudutada ja niimoodi kogu igavikuks. See on minu meelest väga hea põrgu kirjeldus. Seal on midagi sellist, mida me ei oska ette kujutada, mis meilt ära võetakse. Ja millest, millest me võib-olla ei ole aru saanud silma maa peal elades, sellepärast et me ei ole viitsinud lihtsalt huvi tunda. See on see noh, tähendab see inim inim inimese vaimulik laiskus on kohati niivõrd kohutavat ta et, et talle sülle kingitud sülle antud asjad, millega ta võiks muuta maailma ja teisi inimesi. Ta lihtsalt ei huvita. Tüüpiline sihuke ei huvita mingid usuasjad, usuhullud noh, see on ka hea hea sõna, mida tihti kasutatakse, et mul on hea meel, et ma olen hull, sellepärast et mis siis ikka, kes, kes siis noh, on hull, see, kes, kes tunneb huvi maailma kultuuri vastu, kõikide nüansside vastu, püüab loeb öösel keerulisi raamatuid keerulistes keeltes ja seal on ikka natuke nupust ära küll, jah, on küll. Ma alguses mõtlesin, et, et usuhull on selline väga halvustav sõna, aga aga usuhull võib-olla ka absoluutne kompliment. Nii et vaadake siis, et kuidas te seda sõna kasutate, kelle suhtes. Et noh, üldiselt Ta on muidugi ka eriti lihtne. Siis tunned iseennast nagu maru tugevamana maru võimsala, kui sa saad kellelegi ära öelda jälle, et. Ma arvan, et suurem osa, mis ka paradiisi puudutab. Paradiis on sõna ka, mis on väga-väga laias käibes. Ja seetõttu paljud inimesed mõistavad seda sõna mustvalgelt, nii nagu ta, nagu ta mingisugustelt käskija, kes keskaegsetelt, maalidelt või fresko talt on tulnud, et noh, et seal on mingisugused tõrvapotid ja no see on tüüpiline jumalanna, istub pilve peal suure habemega vanamees. Aga valamas, mitte selle pärast, tuletan taas kord Jaan Krossi meelde. Allegooria, mida keskaegsed kunstnikud, kes inimest ja teoloogiat väga hästi tundsid, nad ei joonistanud seda vanameest, mitte lihtsalt niisama. See on inimene, kelle elukogemust Sa võid lõpmatuseni usaldada, sellepärast et ta on sinust mitmeid kordi enam kogenud. Järelikult oskab ta sulle teed juhatada. Ja noh, et põrgus on need kunstlikud, väljendasid põrgut sellisena et tahtes tuua välja näiteks Neljateistkümnenda 15. sajandi ajal seda, milline võiks olla kõige hullem valu, siis kõige hullem valu on muidugi see, kui sind keeva tõrvaga üle valatakse, sest nii palju sõdu oli ja ülevalt valati, eks ole, müüride pealt valati tõrva, kaela, keevat tõrva, see oli see, ma kujutan ette, ma ei taha üldse mõeldagi, kes on põletusi saanud keeva tõrvaga, siis nad teavad seda väga hästi. See pidi olema kõige suurema valu, väljendas nüüd, 21. sajandil kus post-postühiskonnas on asi taaskord ütleme see valgustusajast on, on tulnud taas kord tagasi jälle keerleb kõik ümber inimese ja ümber inimese suhte. Siis seda oleks, on praegu väga hea väljendada. Just nimelt sellel viisil, et seisad oma kõige kallimaga seljad vastamisi terve igaviku, sa ei saa teda puudutada, talle silma vaadata. Kusjuures seda piina pikendab see, et sa saad temaga rääkida. Ja see on eriti hull. Sa saad rääkida, sa kuuled tema häält. See puudutab sind veel rohkem mõista. Väga-väga karm, eks ju. Atli paraadi. Kaarjas, sa oled suur kokkaja oma sõnaga köökaia, sinult on ilmunud ka kokaraamat, Salakokk, Volkswageni paaritused elik väike ja tarviline retseptumite kogu rõõmsatele köök, meistritele, mis sinna spetsialiteet on? Liharoad. Ma olen suur lambaliha osta ja seda teavad kõik. Kas te olete kunagi püüdke, tehke seda. Noormehed, kes te kuulate, tahate tüdrukutele meeldida oma oma, oma suviste grillimistega, näiteks? Tehke seda, et pange kaks grill kõrvuti või siis kasvõi ühe grilli peale. Maitsestage palun searibi. Ja käige turu, laske lambakintsu. Lõigake sellised ilusad lihavad vihlakad ja maitsestage sedasama lambakintsu, lamba, lambakintsuliha, spanginat, grilli peale. Kui on kaks eraldi grill oleks veelgi hea siis nuusutage seda aroomi, mis tuleb ühelt grillilt ja mis tuleb teisalt grillilt. Ma arvan, et niipea enam sealiha ise sina ise seal söön, aga teatud teatud puhkudel üldiselt. Kuna ma olen diabeetik, siis ei olegi hea, väga palju sealiha süüa, aga ma kahtlemata, kui ma teen hernes või läätsesuppi, siis ma kasutan suitsukooti sealiha. Ja kui ma teen ahjukartuleid, siis ma toon seda must mustaks mustaks aetud maasuitsuribi, lõikan mõned Viilakad sinna kartulite peale. Tavaline eesti toit, ahjukartul. Ühepajatoidus ka kindlasti, jah, on ka suitsukoot, aga üldiselt ei, rohkem ei kasutagi. Sest ma saan lambaliha ka läbi. Või siis, kui ma teen lähekedaapi või Kavdat või midagi sellist, siis ma kasutan veise- ja lambahakkliha segamini. Ei ole kuidagi see, see eestlaste põhitoidus, sealiha ja kartul on minust väga kaugele jäänud. Ma sain hea meelega aastavahetusel, kui, kui ma lähen kuhugi külla või keegi tuleb külla või, või kuskil on seesama klassikaline seapraad, kapsas ja ja kartul, aga see, seda juhtub võib-olla paar korda aastas. Et lambaliha, ulukiliha linnuliha on need, mis mulle liha poolest meeldivad ja ja kahtlemata valge kala, see tähendab, et ma. Ma olen absoluutselt tüdinud ja ma ei ole. Ma ei mäletagi, millal ma viimati tegin seda hapnikuvaegusesse, surnud punast forelli või lõhet kuskil Norra Norra fjordidesse püütud või kasvandustes toodud, et ma kasutan eesti valget kala, koha, ahven, midagi fantastilist ja kui tahad sülti teha, siis ei ole sul vaja mingisugust želatiini, luts või säga. Ja imehästi. Kõik on väga hea. Väga tore, ma just mõtlesingi küsida mõne toreda retsepti Sult, aga nendeni juba päris head nõuanded, näiteks süldijutt, ma ei teadnud seda. Või on sul äkki mõni retsept, mida sa tahaksid jagada kuulajaga või mingi köögitrikk või nipp, kuidas midagi eriti isuäratavad välja võluda? Ma ütleksin siis nõnda. Minu tagasihoidliku kogemuse järgi on kõige parem kala Kletti vahend haug. Haugi puhul tuleb siis nahka maha võtta ja puhastada fileed täiesti puhtaks, ühesõnaga et oleks ainult puhasse kala, liha. Ja nüüd tuleb üks väike nipp. On võimalik teha sellest Augist kalakotlet, selliseid, kuhu pannakse siis see muna ja saia nagu ikka kotleti puhul, eksju. Arvates, et tõenäoliselt see haugi hakkliha, mille, mille sa teed, et see nagu ei hoia kokku imehäid haugikotlette saab teha niimoodi, et sa ei pane sinna mitte ühtegi muna, mitte ühtegi saiatüki, ainult maitseained, kui sa tahad maitsestada, teha Kreeftisemaks või mitte üldisemaks, kuidas ise soovid, sul on ürdid ja Krestid ja kõik oli olemas, eks ole. Ja sul ei ole vaja Karii saia eriti noh, need, kes tahavad kaalu kaalu jälgida, eks ole, Karii saiale vaja sa lihtsalt haugi hakkliha, maitsestad selle ära. Ja siis segad selle, selle masinast tulnud mina alati teinud käsitsi muses. Kuidagi mõnus tunne on ise ka ja siis, ja siis segad selle, segad selle kätega selle hakkliha ja need maitseaineid hästi-hästi segi. Ja siis vormid kohe kotletid ja paned kohe õlisse praadima. Et, et see on, see on müüt, et alati peab nagu saia või, või muna mingisugusele asjale siis juurde juurde lisama, selleks et ta kokku läheks. Lambahakklihaga, kui on noor lammas, tahad teha? No näiteks ka kebabi selleks, et, et grillida tule peal. Noore noore lambahakkliha läheb väga ilusasti kokku. Ja noh, kui sa tahad, kui sa tahad nagu hästi mahlaseks jätta kõik, siis riivi sinna pisut toorest kartulit. Aitäh iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus ma siis igalt saatekülaliselt küsin, viis standard küsimust niga sinult. Esimene küsimus, mis on? Aitäh. Elu mõte on armastades täita oma ülesannet ja surra väärikalt. Mis juhtub aastal 2012? Kunagi, kui tekkis idee, et Tallinn 2011 võiks olla kultuuripealinn siis palus toonane kultuuripealinna algatus algatustoimkond, et ma kirjutaksin oma visiooni. See võis olla, ma ei tea aastal 2000 2000 802007 või midagi sellist mitu-mitu-mitu-mitu aastat tagasi, et mis siis toimub aastal 2011 lisaks kõikvõimalikele uutele klubidele Tallinnas, mis oma uksed avavad ja ja kõikvõimalikud vägevat ideid, kes tulevad ja lisaks sellele ma kirjutasin, et aastal 2011 hakkab Türgi riiklik lennukompanii Türk Havai ollaree tegema regulaarlende Tallinna ja Istanbuli vahel. Nüüd aastal 2011 sünnibki see nagu väikene selline kogemata prohvetlus. Nii et see, mis toimub aastal 2011 ma kardan natukene olla hiromant ja ennustada, mis toimub aastal 2012. Noh aastal 2012 lõpuks ometi võtavad maailma riigid USA kaasa arvatud vastu otsuse kliima soojenemise peatamise kohta. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Ta peaks teadma, et ta ei ole siin maailmas kõigevägevam meiega kõige suunaja. Ta peaks leidma oma koha ühiskonnas. Ja kindlasti peaks seda mõistma, et armastus ei seisne üksnes tunnetes. Vaided armastuses on koos ka ühised mured ja respekt teiste suhtes. Mis siis need emotsioonid ületab ja tänu millele üldse mingisugusest stabiilsetest inimsuhetest juttu teha saab. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Tere tulemast Oma sisimas me ei ole mitte kunagi lakanud uskumast, et me oleme tegelikult head. Mida sa soovitad inimesele lisaks uurida, kas sul on äkki mõned märksõnad, mõned autorid, teosed, lingid, midagi, kust võiks inimene asjast huvitatu veel edasi minna? Maailma kirjanduses on on niivõrd palju lugemist, et et midagi otseselt välja tuua on ikkagi kasutan seda triviaalset vastust, väga raske on midagi otseselt välja tuua ka, ma arvan, võiks lugeda midagi, mis paneb inimese naeratama. Ja aitab teda vahest väga keerulistes ja valusates olukordades annab talle jõudu. Siis ma nimetaksin võib-olla kahte raamatut. Üks neist on Tove Janssoni muumitroll ja teine neist on selleks prii väike prints. Ja muidugi maksab alati kuulata sellist muusikat, mis, mille suhtes inimene ise võib öelda, et see on nüüd see muusikamis ehitab mind üles. Sest see on väga-väga erinev sõltuvalt inimesest, et mõnele inimesele on korralik annus metalit, selline, et ta läheda kallistab, näiteks. Et noh, see, see on väga-väga erinev. Aga kuulake seda muusikat, mis ei ole lihtsalt tarbimine, vaid mis, mis aitab teid teisi inimesi rohkem tähele panna ja teistest rohkem hoolida. Suur tänu sulle ta karjas Lepik ja muidugi aitäh teile, head raadio, kahe kuulajad meiega kaasa kulgemast. Ütleme, et nii see kui ka kõik varasemad saated järelkuulamiseks üleval raadio kahe kodulehel www. R2 eemalt kriips hallo, kosmos arhiivinuppu all ning sealsamas asub ka foorum, kus võite saate kohta tekkinud mõtteid jagada. Hallo kosmos on nüüd esindatud ka Facebookis, WWW Facebook, punkt com kaldkriips. Hallo kosmos on koht, kuhu asjahuvilised saavad koguneda ja omavahel erinevat temaatilist infot vahetada. Olete teretulnud, seal seda meeldib nuppu pressima, oma põnevaid leide teistega jagama. Kohtumiseni taas nädala pärast, samal ajal samal sagedusel kell kaks ja raadio kaks. Seniks aga olge rõõmsad, ärge häbenege jumala poole palves pöörduda.