Vikerkäär. Tänases Vikerkääru son Waltaria Jaak Ojakääru võimalus öelda tere tulemast Rein rannapile, pianisti ja heliloojale. Kell on juulikuus Eestit kattev suvetuur päikeseklaver. Kre vist ei ole see pillimehe elu, nii et ainult tuled klaveri taha ja mängid või võtad pilli kätte ja mängid vaid selleks, et ikka ära elada, on tarvis ka palju muud. Nojah, seda ma vist sain selgeks nii valusalt seal ameerikamaal, et oleks, kui ma läksin sinna, siis ma mõtlesin ka, et näe, siin esitab nii palju ise õiendama, organiseerima, et seal on kindlasti kõik mänedžeri, Impressaariad, agendi, teised, aga et mina vaatan lakke, mängin klaverit, aga tegelikult tuli välja muidugi, et seal on ainukene võimalus, on ikkagi ise kõik endal korraldada, ennast juba väga kõrgele üles töötada ja siis, kui sa juba oled väga kõrgele, siis võib-olla huvituksest mõni professionaal, kes indeksis veel kõrgemale, aga aga ikkagi see, see alguse tee, mis on kõige pikem ja raskem, see tuleb täiesti iseendal ära teha ja nähes, et teised kõik ümberringi ise korraldasid ja sebisid, et siis ma võtan praegu seda ka nii loomulikult, et nagu eriti ei, ei kaebagi selle üle, et muidugi kahju on vahel, et tõesti mängiks rohkem klaverit, kirjutaks rohkem muusikat ja selle tõttu ma jõuan rohkem joon vähem lugusid ära õppida, vähem lugusid kirja panna. Tähendab, ma jah, olen niisugune omapäi käia või iseotsija või ma püüan igalt poolt midagi õppida ja kogeda kõikide žanritest stiilidest ja nagu kokku panna omamoodi, et mul ei ole kunagi heliloojana Kainte predina olla niisugust ühtegi ühtegi iidolit. Aga see lugu jah, sai mängitud siin korraks reisi tutvustavate saatjate jaoks linti, seal siis sansansi Luik ja lisaks klaverile kõlab siin ka elektroonika kaasas, on nagu nagu otse lindistatud selles mõttes klaveriklahvide all on need andurid, mis viivad selle need numbrit informatsiooni edasi ja siis süntesaatori Semper mängivad sünkroonis kaasa. Rein Rannapi klaverituuri kohta on öeldud veel nii palju, et see kestab kogu juulikuu üle terve Eesti ja kavas on populaarne muusika. Rein, kas sa oskad, ühesõnaga, või kahe sõnaga ei kolme lausega ära seletada, mis on populaarne muusika. Ei, kindlasti mitte ja noh, kõik see need reklaamid ja pealkirjadega nad kunagi üks-üheselt midagi ära ei ütle, et need on lihtsalt mingid pinglikud sõnad ja siis nagu sisetunde järgi ma valin näidet, mis nagu paremini sobiksid sõna populaarne, ütle minu enda jaoks ka mitte midagi, aga aga lihtsalt noh, mõte on selles, et julgustada inimesi, et et rõhutada seda lihtsalt populaarsete pudru nii palju, et see ei ole klassikaline, kuna ma tavaliselt olen mänginud ikkagi kas ainult klassikalisi, enamuses klassikalises muusikas koosnevaid kavu. Ja nüüd ütleme, nende klaver tuleb külla üks ja kaks tuuride puhul lülitanud natukene popmuusikat sinna sisse, siis seekord on nagu ümber pöördud, et peaaegu kõik on, on selles mõttes populaarne muusikata jule nootides fikseeritud don improvisatsiooniline kõlad ja rütmid on, on kaasaegsed mõjutatud mõjutatud poprokk-džäss, mis iganes muusikast. Ja üks huvitav asi on veel, et vot see on, nagu see ajatunnetus on ka teistmoodi see klassikalise muusika puhul see aega niimoodi väga nagu struktrueeritud, selliste väga kindlate hakitud rütmi ajaühikute kaudu ta liigub. Ja sellises improvisatsioonilised muusikas on nagu see ajatunne nagu hõljub või seisab, nii et noh, minu jaoks on nagu siinse vahe, et kas ta nagu puhas klassikaline muusika või nagu ka praegu selles Luiges oli kuulda, ma võtan klassikalise teema. Aga no nihukse ajatunnetuse mõttes esitan teda tänapäeva. Kas popmuusikat ka laadis? Aga paar klassikateoste musike selles kavas ka hästi populaarsed kõigile tuntud asjad, sest jälle improviseerida oma muusikas ka kõik ei saa nagu teha, et ütleme, kui klassikat mängida, siis tuleb ikka hoopis mingi teist tüüpi faktuur ja teistsugune tunde, kvaliteet tuleb sisse. Noh, see on muidugi täiesti ajatu Duff teemandi sensansi Luik. Baleriinid teavad seda hästi, sest arvatavasti oli see legendaarne Anna pavlova esimene, kes tantsis selle järele, kuulsat surevat luike ja ja ma usun, et ka meil Eestis on neid baleriin, kes on seda üritanud tantsida ja see on võib-olla selle teemaga veel kuulsamaks populaarsemaks läinud. Eks eks vastastikku tõenäoliselt, sest sest see on, ju see on, siin on terve süüt loomade teemadel, aga tegelikult ainuke, mida nüüd Massi tunnevad, on just see luik ja no see on tõesti harukordselt ilus deemon, et teised on rohkem karakterpalad seal, aga selles sõidis, aga see on hästi meloodiline. No kui sellest populaarsusest veel rääkida, siis Rein Rannap, kuidas sulle tundub lihtsalt šopäen omal ajal olid ju vist ka sellised klaverimängijat, kes olid samas ka popid, olid mingil määral. List kindlasti shop pähe, oli niisugune vist tagasihoidlik, endasse tõmbunud inimene ja. Ei tea, küllap ta oli ikka mingil määral jah. Noh, võib-olla soprani kuulsus oli ehk Poolas pärast võib olla juba postuumselt niisugune. Kuna ta on poolakatele niisugune suurkuju, aga, aga kahtlemata list ja list on ju isegi. Võin praegu eksida, Listomaani oli ju üks film, mis temast ja nii edasi, aga kui ma ei eksi, siis oli isegi üks klaver meil siin, kus õhtu olnud listi autogramm sees ja ta ju seal tartus kuskil vist. Võib-olla ma eksin, ma oli, olid jutud, käisid Tartus, ta esines vähemalt kunagi. Ka minul on mingit täpsemat teavet selle kohta, ei ma rohkem teada, Tartus esines, aga ma käisin hiljuti Portugalis ja seal oli muusikamuuseum, mis asub metroojaamas muide, Mahal muusika. Naljakas, et seal oli küll klaver, mis ikka päris kindlasti kuulus liftile, millega ta ise siis tuli Portugali esinema, kuna Portugalis tookord ei olnud veel ühtegi paberit, tervel maa, Sis list jättis oma klaveri sinna. Nimetan seda ka sellepärast, et, et on paljudele tundub see minu idee, et reiside klaverit kaasas kanda tundub nii hirmus nagu eksperiment ideaalne või väljakutse või mis iganes, aga tegelikult klaver kui selline konstruktsioon ongi ikkagi ju loodud. Siis kui ta lõhuti ikkagi just reisimise jaoks transportimise jaoks jalad käivad alt ära, klaver käib külje peale ja mitte ainult Mozart, vaid ka 19. sajandi läks selle listi ja ma ei tea kuhumaale välja, kui klavereid igal pool ei olnud ikka interpreedid reisisid, niiet oma klaver oli kaasas. No siis nad olid vist natuke kergemad ka kui praegu sest üsna vanasti öeldi vist puuraamiga ja natuke kabariikidelt ka. No muidugi mitte suure kontsert klaveriga, keegi reisinud. Jah, nad olid veidi väiksemad ja veidi kergemad, aga noh, mitte mitte nii oluliselt ja siis samas jälle ei olnud autosid kahe tulinad hobustega peale panna, nii et sedasama välja umbes nii, et see, see reisimine ei ole nii keeruline. Jah, need klaaridesse poisid saavad kuskil kolmveerand tunniga kogu selle kolu kokku pandud ja autosse pistetud. No aga siis tuleb ikka nii välja, et nii nagu Valter Ojakäär võib kindlasti kinnitada, et saksofoni mängijatele on väga oluline, et ta saab mängida oma pilliga, oma huulikuga, oma trostiga. Et ega klaverimängijal ei ole ka päris ükskõik, mis klaveri taha ta istub. Jah Horowitz jõuales viimase ajani, kui ta reisis tema lausa lennukitega, lasi oma klaveri transport ja kui ta käis Moskvas elamast New Yorgis kaks klaverit lennukiga lendasid üks harjutamise jaoks hotellid. Nii et ei tahtnud võõra klaveri peal harjutada ja teine lavale. Ja see on muidugi äärmus, need tema klavereid oli nagu väga-väga eriliselt välja töötatud ja ma olen lugenud selle kohta artikleid, et tal nagu noh, et väga palju jõudu ei võtaks tal see mängimine, aga minul tavaline tüüpiline Estonia kontsertklaver, mis siis klaverivabrik leidis ja siis nagu ohverdas selle minu plaani jaoks, et kas ohverdus selle teadmisega, et selle tuuri lõpuks on see klaver omadega läbi või ei, ma mõtlen, ohverdas selles mõttes, et ta lubas seda natukene raiuda ja saagida ja sinna elektroonika sisse, mida sa saagisid sealt, jalad, Making midagi klaverivabrikus niimoodi kontrolli all tehti, aga tõesti, see puukonstruktsioon seal klahvide all oli liiga kitsas. Ehk siis see see riba, eks ole, nii et iga klahvi all on see andur ja, ja siis nad ikka seal kopli sitta kallal seda sinna sisse panna ja ei misse, klaver peab vastu kogu oma elutuurid. Ma arvan, ta isegi ei lähe eriti häälest ära, tähendab selles mõttes, et vahel on ta sõitnud seal igasugu külavaheteid pidi ja tõstetud ja kõik tiptop hääles klaveri koju minna. Kui ma ei eksi, sa käisid ühist ooperis, seal maailmanäitusel ka mängimas või ma lähen sinna või läheb? No võtad selle siis sinna ka kaasa või see oleks huvitav seal mängida või seal on midagi paremat. Välja pakkuda, seal on mingi hästi uus ja kindlasti hästi hea Estonia klaveri alguses oli jutt, et, et sinna pidi sisse pandud mas elektrooniline süsteem ka üks teine, mitte see, mis minul olla, soliidsem monarhia suhteliselt odavam süsteemis ma endale ostsin ja siis ma mõtlesin ka, et ma võtan kõik need muud elektroonilised pillid kaasa, esitan seal analoogilist kava koos elektroonikaga, aga jälle mingi ma ei olegi uurinud, mis aga mingi teine probleem oli, et nad ei saanud seda süsteemi kasutada praegu seal üleval, siis oleks see klaver, mis seal Hannoveri paviljon oleks hakanud mängima diski pealt, Väikse ketta pealt Eesti muusikat ja, ja mina pidin selle sisse mängima. Ma olin lausa lood juba vaadata, et oleks niisugune natuke tagapõhja, muusika, rohkemat ikka minimalistlikud läheb seal kokku. Et noh, nagu nagu Pärt muidugi ja siis seal mingid niuksed asjad ja ühest küljest eesti muusikaga, mitte samas Väätsa, kes on küll väga heliloojaga, ütleme seal inimestele, kes sisse astuvad, paviljonis ringi jalutama, et oleks, on lihtsalt liiga agressiivne. Kas nüüd oleks võib-olla aeg kuulata veel ühte näidet? Sa ekstra oma tuurijooks mängisid Saint saansi luike, me kuulsime. Aga sa mängisid paar pala siis veel just selleks, et tutvustada umbes seda muusikat, mida? Seda seda tüüpi muusikat ja koos elektrit kroonikaga, sest ma tõesti viimastel aastatel nii laisk, et ei olegi midagi uut fonoteeki lindistanud, kuigi see on ammu plaanis olnud, et et nüüd ma lihtsalt mängisin niimoodi ühekordseks lindistuseks sisse, et see lugu, mis me kuulame, oleks siis eelmise tuurikavast, seal oli kala nimetuseks, oli katedraali klaver, kõik muusikaliigas siis kirikuid kui kellade teemaline ja see mu oma lugu on küll hästi vallatleda, siiski siiski selle kõla karakter on selline nagu kellalöögid, et kui ma teda tegin, mõtlesin välja, siis korrastasin ka Kellija kellukesi seal ja siis otsisin talle ka vastava pealkirja, milleks sai kellade juubeldamine. Nonii, ma arvan, et tänases saates ei saa kuidagi mööda minna ka sellest hiljuti toimunud osoole Mio festivalist. Palju õnne veel kord tagantjärele Rein Rannap, ile. Valter Ojakäär, sina olid ju žürii õnneks küll mitte esimees, sai pidanud kogu vastutust enda peale võtma. Ei, meil ei olnud, aga teil oli Pille Lill oli väga demokraatlik inimene. Tema oli nii tore, et tema võttis paberi oma kätte ja hakkas rehkendama, nii et me alguses lihtsalt leppisime kokku, et kuna Soosaar käis ringi ja ütles, et tehke ruttu, tehke ruttu, publik ei tohi olla loomulikult, aga no tavaliselt on nii, et ikka kui žüriis on Stad nagu arutada ja kaaluda ja aga siis me leppisime kokku, et igaüks paneb lihtsalt onu punktid. Vähemalt ütleme neljale viiele, kuuele kõige paremale ja siis pärast Pille võtsija mõtlesin, et punktid kokku ja siis tuli nagu tuli, et Rein Rannap oli siis esimene ja siis olid need kaks teist kohta, mis olid ka rahalised kohad, need olid siis ta ja siis Tõnis Mägi, Tõnis Mägi kõik väga ilusad ja magusad publik oli rahule sellega. Muidugi ma küsisin siin enne saadet Reinu käest, et kas talle midagi sellest teiste esimesest meelde jäi, nagu nähtavasti olid lava taga ja ei saanud teisi kuulata. Ma püüdsin ikka, aga seal oli jah intervjuusid, asju vaja teha ja noh, ma olen need lisaks nendele nimetad tulema, kes muidugi preemiat said. See lätlaste sittus mulle ka meeldis, noh, nendel nagu seda originaalmeloodiat eriti nad võitsid ainult, eks. Aga see oli kuidagi ikka mõnusa vaba feeling'u tehtud. Kaks muusikasse päris ühtemoodi suhtuvad inimesed võivad ühes asjas olla täiesti erinevatel seisukohtadel. Kas Rein on olnud ka niisugusi? Kogemusi no minu minu mängu suhtes on, on minu arusseniaaniga inimesed risti vastupidise seisukohtadele, et ühed ikkagi kellele, kes leiavad, et kõige parem ja teised, kes, kes ise, ega ma noh, muusikakriitikud ja paljud ikkagi noh, nagu eitavad seda minu minu isiksust loomust muusikas üldse ja neil on täielik õigus selleks, tähendab noh, nii ongi, et ega ükski looja ei saa teha midagi, mis kõigile meeldiks ja ma olen ikkagi õnnelik selle variandiga. Et, et ühele meeldib väga teisele mitte üldse, kui, et kõiki jätaks niimoodi leigeks ja ükskõikseks see asi, mis ma teen. Et eriti tänapäeval, kus läheb see muusika kuulamine selles suunas, et järjest rohkem tekib nišš järjest rohkem erinevaid, täiesti vastandlikke maitseid, seal kujuneb seda, seda enam on mul hea meel, et ma, et minu muusika jäta inimesi külmaks, vaid vaid erutab ja haarab kaasa, olgu siis positiivses või negatiivses mõttes. Kuidas tänapäeval on probleem just selles, et leida see noh, niisugune see kunstis, oma seintelt inteet, eks ole, noh, kuidas ennast tutvustada, kuidas, kuidas müüa, ütleme nii labaselt välja. Et on just mille poolest üks interpreet erineb teistest, eks ole, pianist on palju, ütleme, heliloojad on palju. Ja, ja selle koha pealt, isegi kui see on isegi negatiivne see, mida mingi kriitik võimendab. Kui ta siiski sobib kusele minu imidžiga, siis siis nagu ta paraku paraku sobib enam-vähem, et siis ma arvan, see on nagu kasulikum ikkagi, et ta nagu loob mingit omapärast meeldejäävad, niisugust kujundit seoses minu nimega. Ja, ja see on kõige olulisem selle tõttu ütleme võimatu midagi müüa, noh, väljaspool Eestit, eks seal ennast ja võimatu oli Ameerikas mingit tähelepanu saada, et seal see see nimi midagi ei ütle, mis on loomulik, aga Messina nime juurde panna, tähendab, mis on see märk või imidž või see stoori, eks ole, see lugu seal taga ja seda ma ei suutnud Ameerikas üldse välja mõelda. Eestis nüüd ma olen, ma olen pingutanud ja hakanud seda tekitama oma nime ümber, aga Eestis ei olnud seda mulle ka nii väga vaja teha. Ja ma ei pidanud nullist alustama, sest kõik see, millest me siin rääkisime, see mis seal lapsest saadik saatnud minnes stereotüübid, plussitamise, rokkmuusika tegemine Rujaga pluss muidu paha poiss hüppas, ärasid ilmale ka välismaale ja ja kõik see asi, et see ongi loonud nagu mingid niuksed, niuksed, paha poisi niux oma päid käiva väljakutsuvalt muusikaga ümber käiva inimese imidži ja, ja ma ütlen, et jumal tänatud, signitsion ja nüüd ma olen püüdnud siia ise juurde siis panna nisukesi, ütleme, sõnalisi, pildilisi kujundeid, noh, üks on see, millest juba juttu oli. Rein klaveripoeg, Rannap teine on see, et ma kirjutan oma perekonnanime ristikujuliselt ülevalt alla ran ja siis vasakult paremini napped, saajev nagu keskele kindlasti inimeste näinud, ma olen seda paar aastat juba kasutanud ja, ja kõik muud asjad igale tuurile igale kontserdile. Ma püüan välja mõelda tõesti niisuguse nagu silmatorkava erilise nimega tahaks, olgu siis klaver tuleb külla või päikeseklaver või draama, mis mul oli üks klassikalise muusikatuur Muide, siin paar korda on kõne all olnud juba see aeg, kui sa olid Ameerikas. Tegelikult oli omal ajal ja minu arvates väga magus aeg seal ka läbi lüüa, just nimelt sel ajal, kui Eesti iseseisvuskasse langes samale ajale või sa magasid selle aja maha, ütleme nii. Jaam, kas see on, sest siis oli see, siis olid kõik Eestist ja väga huvi. Kohe püüan seda seletada. Mina jõudsin sinna mitu aastat, enne kui see huvi tekkis. Tähendab, kui mina sinna jõudsin, siis ma oleks pidanud ola oli ainult Nõukogude liit, mingit Eestit polnud olemas ja mult eeldati, mulle lausa öeldi, et noh, kuidas on imelikult käitud, et see on nagu venelased tundmine, Tooros, turundatud, mina, mina olen, mina olen kõige parem, te peate mind kuulama laia, seal seal väga vahva, eks, aga mul seda ei ole, mina seda teha ei suuda, neid ma ei osanud lihtsalt ennast kiita ja ennast müüa. Ja noh, ma arvan, et ma ei ole erand, no mina olin siin üles kasvatatud sellisena et tagasihoidlikkus on ikkagi voorused. Me peame ICOM, oleme viisakad ja tublid. Me oleme tagasihoidlikud. Ja, ja see sõna tagasihoidlikus inglise keeles Shay. Ja mul läks tükk aega, enne kui ma aru sain, sellest ükski sõnastik seda öelnud, et see on tegelikult väga negatiivne sõna. Mina kasutasin kogu komisjoni nüüd, et ma olen, olen Öeldi, et olen viisakas, tagasi oli hästi kasvatatud noormees. Aga tõepoolest, see ühest küljest eesti rahvustraditsiooni, võib-olla see nõukogude mõju ka, et et kõik see tagapõhi, mis mul on, välistas selle muidugi iseloom ka, ütleme täitsa Neeme Järvi on ikkagi põhjaga hoopis teistsuguse käitumisstiili ja iseloomuga inimene. Nii et tema jah, suutis niimoodi laia suure joonega seal minna. Aga, aga mul absoluutselt ma ei suutnud, kuid mulle seletati, kuidas see peab käima, mina olin niisugune Shay ja tagasihoidlikud idioot, kas ma tohiksin ma siin ka nagu natuke ei ole vaja, ei saa, ei ole vaja. Nii, no tähendab nii läbirääkimisel esinemiste saamiseks kui ka siis laval, eks ole, publikuga suheldes ma olin ikka seesama Shay seal, aga selle asemele hinnad nüüd ma väldin. Ühesõnaga, ühesõnaga ma ei sobinud sinna. Ühesõnaga, Nõukogude Vene nisukene, samal ajal, kui mina sinna jõudsin, tuli Vladimir Talts man, kellest selle kuulsa helilooja poeg, kellest me siin ei teadnud mitte midagi, mina imestasin ka, eks ole, et noh ei tea jah, aga no ma olin ikka Moskvas õppinud ja Eestis ma käisin ikka kõikide klaverimängijatega kontserdil ja mina ei tea mitte midagi ja sinna tema jõudis siis tuli kirjas Times Square'il ilmusid suured, et Fels jõudis New York, kes võeti vastu koheda, president võttis vastu sellest vastuvõtukontserdist, oli kõikidele telekanalitele ülekanne, tema rahvuskaaslased seal kohapeal korraldasid niuksed uskumatu triumfi talle ja kõikaanegi Holide orkestrid. Ja ma just rääkisin seal eestlastega, need jõle jama ei ole, klaverit pole millegi peal harjutada. Et naist väljalõige New York Timesis, kus teisel päeval pärast saabumis Vladimir külastas Steinway klaverivabrikut keldris olevat ladu ja valis välja kaks klaverit endale oma New Yorgi Manhattani korteri ja teise oma update asuva asuva maamaja elamise jaoks. Sa mainisid mööda minnes rahvuskaaslased, aga tuleb ju muidugi seda tunnistada ka, et et ta on juudi rahvusest ja tal on ees ju Ameerikas tunduvalt kobedam pinnas kui sinul mingile eestlasel, kes sa lähed, sellepärast seal on see juudi kogukond, esiteks väga rikas, väga võimas, väga suurte sidemetega, peaaegu kõik mänedžeri. Ja see on väga õige, kui me nüüd nii kaugele juba läksime selle jutuga, siis ma teen kaks väikest lühikest edasiarendusi. Esiteks see, et kui räägitakse kobe pinnas, millest selles erinevus on, ongi just miks see pinnas oli kobe talle ja mitte-eestlastele, et et siin on kõne rahvuslik erinevus, tähendab ees väliseestlaste kultuurne ideoloogia on olnud seal kogu aeg selline. Et me oleme paremad kui ameeriklased, meie kultuur ja kõike teeme ainult oma kogukonna keskel. Me ei taha, et see välja läheks, sest ameeriklased pole väärt seda. Ja, ja hiljem aastate jooksul hakkasin sellest alles aru saama, alguses ma lihtsalt panin seda imeks, miks, sest et kui rääkida nüüd seal rikkusesse sidemetes eestlasi, on seal ikkagi väga palju ja on ka väga palju sidemeid, nii et ma kõik olla noh, nagu hiljem avastan, mitte nendele esimestele. Vaata, kui ma seal olin ja kuhugi on mul võimalik ligi pääseda, tegelikult tuli välja, et noh, aga siis ma suheldes seal Eesti niisugune noh, isetegevusmuusikutega, kellest mõned olid ka päris tublid ja siis hakkas see mulle selgeks saama, et seal on väga tugev hoiak. Et pole vaja, pole vaja, emand leiba tuleb teenida mingi tavalise lihtsa tööga, nagu meie jõudsime kõik siia, läksime apelsini korjama ja pole sul vaja midagi mõelda, et sa oled parem meist lihtne töö ja siis vahel võid teistele eestlastele mängida. Nüüd aga ma tahtsin selle ära lõpetada, mis selles Felsmanist sai, et ta oli paar aastat olid tohutu tipus kõige suuremad saalid ja ma käisin seda kuulamas ka ja mõtlesin, et noh loomulikult, ega Moskva cool sealt ei saagi midagi halba välja tuua, tulla, sealt õpetatakse mängima. Aga ta oli niivõrd tühi ja mitte midagi ütleva, täiesti niuke nagu tardunud seal lava peal lihtsalt endajate mängis. Ja õiglus pääses võidule. Enne veel, kui ma ära tulin, oli ta nii gara kadunud, et ei olnud enam kippu ega kõppu, ainsatki kontsertidega, ainsatki nimeta, mis tähendab lihtsalt ta tõsteti sinna ülest. Aga ta ei osanud seal. Ei no loomulikult, ta ei olnud oma muusikaliste oskustega väärt seal üleval seisma. Aga ma arvan, et veel olulisem kui see noh, paljud neid inimesi on, kes sellest muusikalist väärtusest aru saab ja nendest enamusest Kriitikutest oli ka tema rahvuskaaslased ja midagi halvasti. Keegi ei taha öelda, ma arvan, et see, et ta ei osanud sõnasele public relations, eks ole, avalikud suhted eesti keeles, et ta selle koha pealt oli, oli väga koba, vaat selleks tal ei olnud ettevalmistust õppides üles kasvades Nõukogude liidus, ta sai väga hea klaverikooli, aga, aga ma nägin ta ka teleintervjuusid ja muid asju ja selle tegi ikka. Aga suuri suuri. Mul on tulnud vahel niisugune patune mõte, et Rein Rannap võib-olla mängib liiga palju klaverit ja kirjutab liiga vähe laule, sest sul on ju väga palju laule ja ka omapäraseid laule, mis võiksid võib-olla rohkem laiale publikule läbi lüüa, kui klaverimäng. No tänapäeval kahjuks laulude puhul hinnatakse rohkem seda rütmi ja saundi ja esitust kui helilooja tööd, see on ka üks põhjus, miks nagu nagu vähem moneid lõpuni viimistele välja on neid laule. Aga miks me kõik erinevaid asju teen, loomulikult edu, igal asjal kannatab selle all, et ma ennast niimoodi killustan, aga mul on lihtsalt niuke sisemine vajadus proovida üht ja teist ja kolmandat. Aga näiteks vana hea Rannapi lugu, sa tule nüüd, Tõnis Mägi on selle esitanud, muide ma, ma ei suuda seda uskuda. Rein Rein kinnitas mulle hetk tagasi, et ta ei ole seda lugu kuulanud ise 30 aastat. Sa väidad, et sa raadiot üldse eriti ei kuula ja televiisorit ka ei vaata või? Ma ei, ma ei usu, et seda lugu mängitud ongi vahepeal ta on niisugune vana vana võte. Ei, ma ootan suure põnevusega seda kuulata, ma kardan, et peab punastama, et see helikvaliteet ja see seade, seda ma tegin ise. Keskkooliõpilasena need seaded ja eriti jube on tekst, ma arvan sellele, sest et. Kas tekst oli teksti, ma tegin, alguses, tegin ise. Ja Ma ei teagi, mis variant siin lindis üldse on. Et nagu noh, siis mul ei olnud mingeid kontakte males esimesed laulud üldse, mis ma tegin sinna tik meloodia konkursile ja kontakte teksti autoritega ma tegin, ütleme, seal osa asju ma tegin lihtsalt avaldatud luuletuste peale, aga selleni viis tuli enne ja siis ma olin suvel suvitanud seal kuskil lohusalus ja siis ma nagu selle suhet suvitamise põhjal Saperdasin mingeid sõnad kokku ja ja need ei, ei rahuldanud ka mingeid raadiosonde komisjoni hiljem pärast võistlust, et õigusega ja siis Karmo juurde ma mäletan, ma läksin ja vahin häbelik nagu Lähen ja laps kahet mingi pudeli konjakit sinna kuskil niimoodi häbelikult laua alla. Et ta mul siis parandaks ja siis ta natuke pusis seal mingi pool tundi ja aga ma ei tea, kumba rentsin. Tuulekõndiv ja oja. Ta oli meil koleda oi. Peedeegime. Ime. Me elu on Kuulavaid mere vaiksed laula, naerata päike ja tule udu. Veeno Nurema Vellidele. Käime ja teenime. Ja ega ma ei oskagi öelda, kumb teksti variant see on, kas see on originaal, parandatud lõika ta palju ümber ei teinud. Aga saatejuhtidel on alati hea meel, kui nad suudavad külalisele pakkuda. Kuulge, aga mingi üllatuse, Rein Rannapi puhul on see täna vist õige lihtne, sellepärast et nagu ta ise kinnitas, raadiot ei kuula telerit ei vaata eriti. Ja ega võib-olla ei mäleta kõike, mida ta kunagi kirjutanud on. Aga mina leidsin Eesti raadio fonoteegist ühe CD plaadi, kus on kokku korjatud erinevaid laule, mida on mängitud e-festivalidel. Kas sulle tuleb meelde üks selline pala, mille sa oled kirjutanud Hans Luige tekstile? Ei, ma usun, et siin on mingi eksitus, tema tekstile ma kindlasti kirjutanud ei ole, võib-olla ta on teinud mingi minu viisile lihtsalt ise teksti. Selle loo pealkiri on e-betoneerib Eestimaad ja see on siis Intsikurmu kokkutulek 82. aastal. Et seal selline lugu tuli esitusele. Avanädala. Käbedoonial. Keerumi loogiade summus, abiliit. Ja ma ei tea sellest varsti teha need küll midagi, nagu ma kuulsin, aga see on siis võetud see. Eile nägin ma Eestimaad Ruja lugu 81.-st aastast ja see on teised sõnad peale pandud. Vot sel ajal autorikaitse ei kehtinud, oleks pidanud sinu käest küsima. Seeme, nii hull. Aga sina tol ajal ees betoneerima viinud või mingeid ehitamas seal auto auto peale muusika kunagi midagi teinud, mul käed, ma ei oska isegi naela seina lüüa ainet ainult klaveri taga ja noodipaberil, no kes sinu eest lööb siis, kui vaja on, vennale helistan, Aleks tähendab lähekat vend sinu eest kinnitada ei saa, seda pead ikka ise kirjutama. Ja päris mitu lugu Rein Rannapi sulest või arvutist nüüd viimasel ajal on tulnud. Mida Eesti rahvas teab tol ajal, need olid küll vist sulest rohkem, kui olid raagus sõnad ja sellised lood. Jah, raagus sõnad sai kirjutatud ja Peeter Ilusa valmis luuletuse peale ja kuidagi jah, miskipärast tuli nii hästi välja, et ma tegin ju palju neid asju omal ajal, noh juba lapsest saadik, et lihtsalt lappasin luuleraamatuid ja ja kirjutasin, viisid tulid iseenesest vahel 10 tükki järjest. Kuulame nüüd kahte esitust. Marju Kuut oli vist see originaalvariant ja siis Maarja-Liis Ilus juba veidi hiljem tehtud. Marju ja Maarja ja on hästi erinevad muidugi need ettekanded, Se Marju variant, kas lugu hästi talle sobis kindlasti. Ja ükskord. Me oleme koosluses hakanud tegema mitmed aastad tagasi, aga mitte nii väga, mitmed ka Tartus, ma astusin Illegaardi õhtust sööma sisse Marju juhuslikult sellist esines ja täitsa ma tegin selle loo ära, aga sellegipoolest me tegime ükskord veini. Ma mängisin ise klaverit, see on ainuke kord, kus me oleme koos teinud tegelikult eile märkinud seda koos tegema. Nimelt seal Muhu kirikus. Marju laulis seda nii, mulle öeldi, et taheti, et ma ka ise kaasa mängiks, aga aga mul hakkas tuuriva peale. Et selles esimeses vanas variandis muidugi ma ise mängin liiga palju klaveri mulle üleüldse see häda olnud eluaeg, et ma kipun liiga palju mängima, liiga kiiresti, liiga palju noote. Ja see natuke muidugi segab seda tulemust. Maarjapuhul muidugi ma ise nüüd produtsenti korduvalt helistasin ja palusin ikka mind lubatakse ka selle lindistusele ligi, aga ilmselt nad tahtsid seda nii omapäi ja ja nagu moodsamalt teha, ega võib-olla ei olekski midagi ära rikkuma, seal hakanud, aga aga võib-olla oleks nõu andnud kõne Maarjale, kuidas, kuidas nagu seda fraseerida või mis, mis asja seal tekstist võib-olla mõelda, et ta praegu on natukene, võib-olla selle teksti ja selle meloodia jaoks on niisugune natukene liiga naiivne esitus, kuigi lõpuks, kui ma selle loo kirjutasin, ma olin sama vara Kumar ja seda lauldes No Valter Ojakäär võib kommenteerida samuti heliloojana, et temagi laule on tehtud väga mitmes eri variandis. Aga päris nii ei saa öelda, et midagi oleks ära rikutud? Ei, mulle meeldis Maarja oma ka, ma saan sellest aru, et sina vaatad seda laulu seespoolt, meie kõik kuulume väljaspoolt ja, ja see suhtumine hoopis teine, aga aga ta on toredasti maitsekalt tehtud ja, ja kindlasti ma ei heidaks midagi ette. Mida siis muudkui tänase saate lõpuks soovida, edu ja ilusat ilma Rein rannapile tänase Vikerkääru külalisele 20 kontserti looduses kogu juulikuu üle terve Eesti. Kus need kõik toimub? Jah, see tuur on erinev eelmisest esimeste teises klaver tuleb külla, tuurist. Klaver tuleb külla, kolmas päikeseklaver selle poolest, et kui mul esimesel aastal ei läinud üks kontsert vaba õhus taevaskojas, järgmine aasta tegin taevaskoja ja siis veel veel paar vaba kohta, proovisin. Ja seostuma, võtsin julguse kokku ja Tennad vabas õhus valisin hästi ilusaid kohti looduses. Enamusi ma olen ikka ise näinud ja välja valinud, nagu näiteks Kaali järve kraater Saaremaal või Kõpu tuletorni jalami aga on ka kohti, kus ma olen lihtsalt telefoni teel helistanud ringi maakonnas, küsinud nõu ja veel helistanud ja rääkinud ja lasknud endale kirjeldada, neid kohti. On mitmed varemetes neist Laiuse lossivaremed Helme ordulossivaremetes. Siis ma kordan, suurt munamäge. Linnade kontserdid on, osa on traditsioonilistes kohtades, nagu Viljandis kaevumäel ja Haapsalus väikeses linnuses niux, seal on need lavad ja pingid juba olemas, et naljakas oleks nüüd midagi uut avastama hakata. Ka Tartus on näiteks kassid toomeorus, seal peaks tekkima ka nihukese loodusetunne. Ja Tallinnas juuli lõpus on Kadrioru lossi lilleaias, praegu olen vaatamas käinud küll, aga seda alles praegu ehitatakse seal sellel samal 26. juuli, kui ma ei eksi, on see, siis avatakse see muuseumi ekspositsioon. Ja siis toimub see kontsert, mida ma veel nimetan Loksa rannal, on. Eile oli Narva-Jõesuurannal, täna õhtul on siis Toila presidendilossipargis, eelmine aasta ma esinesin seal ka. Ja veel on Jäneda Varbola linnus Suure-Jaani järve kaldal Häädemeeste suveaias. Ja panin mälust otsinud neid nii välja, aga ma arvan, et ma nimetasin kõiklist ära. Ühesõnaga, Eestimaal on kauneid paiku, sa oled võib-olla ise ka midagi uut avastanud endale seoses just nende klaveri tuuridega mida varem pole näinud. Ja loomulikult see on, see on põhjus ringi sõita ja, ja tuuri talunik vahepeal natuke näha ka ja nagu näed, teisest nurga alt nii neid kohti kui ka inimesi, kui sul on sinna nagu asja, et sa ei ole lihtsalt nagu läbisõitev turist, vaid sa nagu asja pärast sealt nagu uurinud need asja, suhtled inimestega ja see on kindlasti selle koha pealt palju andnud ja ja noh, tunnetuslikult ka nähes, kuidas tõesti inimesed kogunevad nendele kontserdile pärast rahulolevalt ära, lähevad need maainimesed ja see on andnud nagu südamesse niukse hea tunde, et ikkagi, et see, mis ma teen, et see jõuab inimesteni, et inimestel on seda vaja ja ma loodan, et ikka järjest rohkem inimesi sellest aru saavad, et et see annab, rikastab neid ja annad need mingi siukse seisma jäänud. Võtke sellest suvest, et aeg liigub ruttu mööda, aga kui nad poolteist tundi istuvad looduses ilusas kohas ja kui ilm Caveli ilusam ja ilm tuleb ilusast päikeseklaver tuuri Pealkiri tingib, selle vihma ei 100. Et kuna see poolteist tundi niimoodi keskendunult istuvad, mitte ainult muusikat ei kuula, vaid ka seda loodust võtavad vastu ümberringi väravad võib-olla iseenesest, aga igal juhul aeg peatub ja hetk ja võib-olla kogu see suvi jääb neile noh, nagu kindlad meelde talletub nende mällu selle tõttu, et nüüd seosta valides kavasse just populaarsemat muusika tähendab paar lugu klassikast, mis on ka hästi tuntud lood. Ma just nagu ootaksin kuulama kontserdi teid kõige laiemat publikut, ka neid, ütleme, kes on võib-olla instrumentaalmuusika kontserdile varem peljanud minna. Tahaks tõestada. Klaveril mängitud muusika võib olla sama suur naudingute allikas, kui on lauldud muusika ja need viisid, mida ma seal mängin, need on hästi tuttavad, mõned klassikalised viisid seal nagu seansil uitmise saate alguses kuulasime või Elleri Koit aga on ka viise ju popmuusikast ja samuti mis on kõigile tuttavad ja samuti tihti on lastele mõeldud nii tulla tervete peredega. Lastenurk on, ma kutsun seda kaks pala on üks, on improvisatsioon, ämblik ja sääsk, seal maga, klaveri keeltel, mängin kinnaste ja teeniga sugu, kummalisi hääli. Ja veel on improvisatsioon lastelaulude teemal. Jaga eriti vanadele inimestele on oma nurgake välja kuulutatud, seal ma mängin ühe rahvaliku viisi, nii et ma olen ju palju mänginud elus ilmselt lapsepõlvekodu mängin seekord ja siis kahepolka. Ja ma arvan, et nagu lihtsamaks kuulata ja vahelduseks kamaks teeb tublisti see, et seal ei kõla mitte ainult paljas klaver. Ta oli ka elektroonilised instrumendid, kõlavad klaveriga koos, mis imiteerivad orkestreid, imiteerivad nagu elektroonilise muusika, popmuusikaämbreid ja ka loodushääli. Mitmes kohas on seal mingi linnulaule, tuulemüha on lugudele lisatud. Nii et ma usun, et see nagu ühendab seda muusikat ja ümbritsevat loodust. Nii et ootan kõiki kuulama esimesest 31. juulini. Päikeseklaver tuleb külla igal pool Eestis. Muide, sa vist ühe asja unustasid ära, sa rääkisid, et seal kuuleb klaverit ja neid elektroonilisi pille ja mida kõike veel. Aga mina olen kuulnud nii, et seal sa mitte ainult ei tule lavale ei istu klaveri taha ja ei mängi Vaitsaga suhtled publikuga, seletad seda muusikat natuke ja see on tegelikult minu arvates väga armas asi. No seletama lausa ei hakka, ma arvan, et see võtaks tempo maha, aga seda küll, et kuna mul on seekord on võimendus süsteem on kaasas erinevad varasematest reisidest, siis mul on mikrofon ja ma saan tõesti inimestega rääkida. Ja ma ütlen, ma usun ka, et, et see on siis nagu võtab selle barjääri sele esineja kuula vahelt ära, et ükskõik kui vähe ma, mida ma ütlen, et ikkagi noh, nagu näeb, et ma ei ole mitte mingisugune niisugune tulnukas, teised, Neil, kes seal klaveri taga kühmus märatsev või mis ta seal parasjagu teeb või mediteerib väidet, et ma olen inimene nagu, nagu iga teinegi. Varem olen neid seletusi püüdnud mahukatesse kava raamatusse trükkida, kommenteerida igat lugu, aga seekord on kava, raamatu tekst on suhteliselt lühike ja ma usun, et suvel ei viitsi keegi neid eriti lugeda. Nonii siis see on mitte tavaline kontsert, vaid ma ütleks, etendus. Võitlus mingil moel nad on nagu, nagu popmuusika kontsert ikka jah, seal ju alati ju esinejad ei trükkimite kavad täpselt järjekorda vaid teadvustavad, mida nad mängivad, nii minagi hakkan valima lihtsalt nende väljakuulutatud lugude hulgas, mis hetkel just nagu oleks sobivam esitada. Kui keegi kuskilt sealt õue pealt hüüab niidet, mängi seda või seda, sa oled nõus ka mängima, ükskõik mida. Ja seda mitte nii ei hüvita, kaasa ei ole niisugune publik, aga ei noh, mul on ikkagi need tämbrid juba on sinna ette valmistatud ju mälusse pandud, mis tähendab, et ma saan kasutada nii, et nii päriseks Brump midagi mängida ei saa. Tänase saate algupoolel olevat aga sellest, et Rein Rannap võitis hiljuti koos ole Mio festivali peapreemia. Ja ma arvan, et mis oleks parem, kui tänast saadet selle palaga lõpetada. Ma ei tea, kui palju seda nüüd siin kuulata jõuab. Aga vähemasti sa võiksid natuke lahti seletada, kuidas sa seda ette valmistasid ja mida kõike sa sinna sisse oled pannud. Jah, sole Miia kõlab juba mu suvetuuril ja ausalt öeldes nimi päikeseklaver on tulnud ka selle tõttu, et ma mõtlesin, et seda sole lugu ma mängin ja sealt nagu need mõtted arenesid. Jah, seda õigem oleks nimetada sa töötuseks, mitte improvisatsiooniks, sest noh, võistlusel, kus on piiratud ja teised näitavad oma võimeid kõrvuti ja, ja teistel on seal vokaal ja trummid ja palju inimesi abiks, siis peab ikkagi nagu täpselt läbi mõtlema, selle ja paika panema, mida seal ette kanda, neid seal rohkem seade. Ja ma arvan, et, et siin nagu mulle tuli palju kasuks seda tehes, et ma olen ka helilooja, mitte ainult integreid, ma olen küll ainuke helilooja seal aga, aga siiski teiste teistele lihtsalt seda suhteliselt magusat ja primitiivse armooniga lugu oli võib-olla raske kaasaega tuua. Minul noh, helilooja praktika ka ja hariduse mõttes on, oli muidugi tunduvalt lihtsam ja siis improviseerida klaveril kujunesid välja need erinevad karakteri, need erinevad lõigud. Neid ideid oli muidugi võrratult rohkem, alguses ma seal mõtlesin kuni Tšaikovski esimese klaverikontserdi ja Solemiie ühendamiseni välja katsetasin, aga siis ma nagu taandasin, lihtsustasin seda lõpuks jäid sinna viis lõiku. See on siis ta kab sellise lüürilise mõtisklusega, järgmine lõik on jazz vaike, siis tuleb bluus. Ma imestasin, et Tõnis Mägi bluusi stiilis seda ei teinud. Ma mõtlesin, ta kindlasti teeb, et kui ma kuulsin, et ta esineb, et seda andis väga ilusti teha, bluusiks, siis tulemusliku kummalisem, lõikuslinnud hakkavad laulma veri pealt ja ma mängin niisugust väga niux, nagu ülimagusat ilutsevad muusikat Ardi imitatsiooniga, aga seejärel hakkan, mis jaanimoodi linnu hääle järele tegema klaveril. Ja selle järel. Viimane lõik on ka ladina, Ameerika rütmide stiilis, seal ka lõppelit tulevad juurde klaverile. Ja kõiki neid asju, nagu, nagu eristab ja lugu algab sellise kellamäng. Ma kutsusin seda enda jaoks, et see on lihtsalt, ma mängin selle Solemi salmiosa hästi kiiresti urinal ära.