Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti kaitseminister ja välisminister kinnitasid. Eilsed intsidendid Vene sõjalemmikutega Leedus ja Eesti õhuruumi lähedal annavad põhjust muretsemiseks. Asja arutatakse kindlasti NATO juhtidega. Aktsiaselts Wendre avas Pärnus uue teki ja padjatehase. See on juba kolmas tehas Eestis, kuid plaanid on palju avaramad. Maksu- ja tolliamet kahtlustab, et Eesti litsenseeritud viinatootjad kasutavad oma toodangu valmistamiseks salapiiritust. Viimane kinni peetud salapiirituselaadung süvendab neid kahtlusi veelgi. See, missugune on Tartu veerand sajandi pärast, sõltub ülikoolist selle tuntuse tugevusest, tõdeti visioonikonverentsil Tartu 2030. Vabariigi valimiskomisjoni juht Heiki Sibul kinnitab, et e-hääletamine on paremini jälgitav kui kõik muud hääletamisviisid, seega usaldusväärne. Rahvuskultuuri fondi juurde loodi täna Georg Otsa nimeline allfond, mis hakkab toetama noori lauljaid. Fondile pani aluse Mikk Mikiveri 25000 krooni suurune annetus välismaalt leedu prokurör. Tuur küsitleb alla kukkunud vene lennuki pilooti kahtlustatuna rahvusvahelise lennuliiklusreeglite rikkumises. Ja ilmast. Homme on Eestis oluliste sademeteta ilm ja sooja on üheksa kuni 13 kraadi. Kuidas käsitleb Eesti seda, et leedus kukkus alla Vene sõjalennuk, millel polnud riigi õhuruumi sisenemise luba ja ka seda, et Eesti õhuruumi lähistel endast seitse Vene sõjalennukid, mille transponder id olid välja lülitatud, teemat käsitleb Indrek Kiisler Eesti kaitseminister Jaak Jõerüüt kinnitas, et Eesti ootab leedult juhtunu kohta põhjalikku informatsiooni kuid toimunu teeb kaitseministeeriumi murelikuks. Samas kinnitas kaitseminister, et õhuruumi üle on olemas meil täielik kontroll. Jah, me kontrollime seda, mis toimub meie õhuruumis, mis toimub meie õhuruumi läheduses ja, ja selles mõttes ka eilne kaitsejõudude vaata selle kohta, mida meie registreerisime nende lennukite suhtes, kellest üks leedusse maha kukkus ja see oli väga asjakohane NATO riiki. Leedu pinnale kukkus mitte Nato sõjalennuk. Otse öeldes on see ikka veel murettekitavam ja veel rohkem tähelepanu teravdavam fakt, kui see, et vahetevahel mõni kogemata riivama piiri ükskõik, kas siis meie või mõne muu NATO riigi piiri sellega koos on teada, et sisse lülitamata transponderitega sõitsid lennukeid ka lubatud õhuruumis mis seab kogu selle ruumi seisundi ohtu. See kõik kokku on, on midagi täiesti lubamatute noh loomulik, saades veel rohkem fakte, võib-olla teada, võtame midagi ette. Loomulikult on see murettekitav ka NATOle. Mida siis ette võetakse välisminister Urmas Paet Selle juhtum ikkagi sunnib balti riike oma NATO partneritega ikkagi veel kord tõsiselt arutama milline on olukord balti riikide õhuruumis ja kuidas siin ikkagi turvalisust täiesti kindlalt kindlustada. Uurisin välisministeeriumi pressiesindajalt Maarika postilt, kas välisministeerium on saatnud tänamine poolele protestinoodi seoses sellega, et Vene lennukite transponder eid olid välja lülitatud ning Eesti õhuruum sattus sellega ohtu? Tema vastus oli napp. Eesti välisministeerium ei ole andnud Vene poolele üle nooti. Miks? Selle juhtumi üksikasjad vajavad veel täpsustamist. Kuid kuidas käitub Eesti riik, kui meil peaks alla kukkuma mõni õhusõiduk siis käivitab ja viib otsingu- ning päästeoperatsiooni läbi piirivalveoperatsiooni koordineerib merevalvekeskus. Eesti senise praktika kohaselt tuleb õhusõidukiga juhtunud õnnetuse järel kokku ametkondade vaheline komisjon mis tegeleb õnnetuse põhjuste väljaselgitamisega. Juhul, kui allak peaks kukkuma sõjas lennuk, mille pardal võib-olla laskemoona ja relvi kaasatakse komisjoniga. Kaitsejõudude esindajad. Leedu ei kavatse Vene lennuki alla kukkuma kumise uurimisse kaasata Venemaad ega luua mingit ühiskomisjoni, kuna see on Leedu riigi asi, teatas Leedu kaitseväe juhataja. Samas teatas kindral, et Leedo lubab uurimise juurde Vene esindaja. Kaitseväejuhi kinnitusel ei kujutanud Vene hävitaja endast sõjalist ohtu. Kata polteerunud lenduri tervis on Leedu võimude kinnitusel hea. Siseministeeriumi teatel antakse piloodile riigis viibimiseks ajutine luba. Piloot on praegu ülekuulamisel, leedub peaprokuratuuris kahtlustatuna rahvusvahelise lennuliiklusereeglite rikkumises. Prokurör teeb otsese piloodi kohta pärast lennuki mustade kastide salvestuste uurimist. Mõningail andmeil on Venemaa avaldanud Leedule äärmiselt tugevat survet piloodi väljaandmiseks. Võimude väitel viiakse juhtunuga seoses läbi põhjalik uurimine ning meloodia hävituslennuki musta kasti väljaandmisega Venemaale ei kiirustata. Indrek Kiisler sai telefonidega Meie kaitseatašee USAs Vello Loemaa ning uuris, kas lennuki allakukkumise põhjuseks võis ikka tõesti olla bensiini otsalõppemine. Niisuguseid juhtumeid on olnud, ma olen kohanud valmistamise käigus ja harilikult sellele eelneb mingisugune muu probleem, mis on seotud narrigeerimisega, kus lennatakse sihitult või veel midagi. Karmimad on juhtumeid, kus ütleme tegelikult lennuk, selline lennuk kasutab lennukipetrooli bensiini igaks juhuks, et kütust nimetame. Et kardid on tangitud vähem siis mingisuguse inimliku vea tõttu või mis iganes või siis ütleme, selle pumbahäire tekitab olukorraga, kus seda kütust ei saa mootoriks taandamis iganes, et ka tehnilised põhjused võivad olla silt. Kas te teate, milline on rahvusvaheline praktika, et kui ühe riigi sõjalennuk kukub teise riigi territooriumil alla, kas siis on sellel riigil kohustus anda must kast lennuki omanik riigile välja? Kõik need asjad sõltuvad riikide omavahelistest kokkulepetest ja ütleme ausalt ju, et iga suurde sõjalennuki sattumine teise riigi territooriumile niisuguses ootamatus, üllatusliku korras, hektar ordinaarne juhtum, nii et igatseda sündmused arvates käsitletakse eraldi võetuna, see toimub kindlasti nende kahe riigi näiteks omavahelistes suhetes. Uuesti Eestist ja hoopis rahulikumal teemal. Aktsiaselts Wendre avas Pärnus uue teki ja padjatehase, mis läks maksma 300 miljonit krooni. Ettevõtte plaanid on aga palju suuremad, jätkab Toomas šalda. Aktsiaselts Wendre on Euroopa üks suuremaid kodutekstiilitootjaid, aastast tuleb Endra liinidel seitse miljonit, tekkija 10 miljonit patja. Veel toodetakse madratseid, mahulist vatiini ja, ja mööblitarbeid Kogonvendral Eestis nüüd kolm tehast. Pärnus avatud teki ja padjatehases on pinda 30000 ruutmeetrit, kuhu sisse mahuka laokompleks. Seal saab tööd 250 inimest kolmes Wendre tehases kokku töötab 550 inimest. Aktsiaselts Wendre ainuomanik, ettevõtte nõukogu esimees, Rootsis sündinud väliseestlane Peeter hunt. Miks sai uus tehas just Pärnusse rajatud? Kui me selle otsuse vastu võtsime kolm aastat tagasi, siis oli mitu põhjust, üks põhjus oli tööjõupuudus rändras ja et niisugust suurt kinnisvara prožektiga arendada, siis ma arvasin, et see oleks ka logistikapoole parem siin Pärnus seda teha. Wendre klientideks on juhtivad kodutekstiili ja mööblikaupluste ketid üle maailma. Ettevõte ekspordib oma toodangust enam kui üheksa kümnendikku. Peeter hunt. See on, ma ütleks, üle terve maailma, te leiate meie patrio tekki nii kui Shanghais kui Pekingis ja ka Ameerika turul muidugi ka Euroopas. 300 miljonit Pärnu tehasesse investeeritud krooni loodetakse õige pea tagasi teenida. Wendre juhatuse esimees Vahur Roosaar. Tasuvusaeg nüüd ei pruugi kujuneda siin aastakümnete pikkuseks, vaid loodame hakkama saada märksa märksa lühema ajaga. Veel sel sügisel avab Wendre tootmisüksuse Hiinas Peeter hunt. Avastame selle vabriku võib-olla kuue v-kahe pärast, mõte on, et Hiina ja Eesti, nii kui üks kombinatsioon, kaks ettevõtet, kahe pruul, tooksin järgijad kaasa Notoned pool toodangud, nii kui palju õmblustööd teha Hiinas ja, ja siis, kui neid täita siin Eestis. Ma arvan, et see on väga tugev sõna meie klientide hulgas, et meil on ka Hiinas üks tehas, mis toetab meie, meie, kuidas efektiivsust meil on, päris agressiivset kasvu panid ikkagi, et see suurus meie meie tekstiili valdkonnas on väga-väga tähtis ja ma arvan, et see kindlasti ole viimane tehas, mis mava Pärnu tehase töötajate täpseid palganumbreid ei soovinud Wendre juhatuse esimees Vahur Roosaar täpselt välja öelda. Küll aga kinnitas, et need on märksa kõrgemad kui teistes Eesti tekstiilitööstuse ettevõtetes. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Kus arutati, missugune võiks linn olla aastal 2030, vahendab Vambola Paavo. Läbi aegade on Tartut iseloomustanud märksõnade ülikool, laulupidu, Jaani kirik, Tartu vaim, viimasel on olnud halvemaid ja paremaid aegu. Tänane visioonikonverents Tartu 2030 on tulevikule vaata linnapea Laine Jänese sõnul pannakse ülikoolilinna veerand sajandi pikkuse prioriteedid paika mitte kitsas ringis. Vaide kõikehõlmava ühistöös. Aga meie töökoostöös terve Eestiga Euroopaga, aga miks ka mitte maailmaga on alles algamas. See, milline näeb välja Tartu veerand sajandi pärast, sõltub ülikoolist tema tugevusest, tuntusest ja tegemistest. Rektor, professor Jaak Aaviksoo. Kui me tahame tõepoolest muutuda tugevaks teadusülikooliks, siis me peaksime Tartusse kutsuma võib-olla paarsada maailmakuulsat teadlast laskma neil tegeleda sellega, mis neile huvi pakub, siin Tartu sissi. Selle sammuga saaksime me üle maailma tuntuks. Midagi sellest teadmisest jääks siia midagi nendest avastusteks rakendaksid meie ettevõtjad. Kõik see kokku läheks maksma ei rohkem ega vähem kui 1000 miljonit rooni teadmised, nende arendamine, rakendamine ülikoolide kaudu on päris kindlasti Tartu. Kagu-Eesti arengu vältimatu eeldus. Tulevikus võiks Tartu olla pilootpiirkond Euroopa liidule arendamaks suhteid Venemaaga. Peaminister Andrus Ansip. Tartu suhtleb küllalt aktiivselt ka Pihkva Novgorodi, ka hari kontaktid edenevad jõudsalt, nii et mina vaatan tulevikku lootusrikkalt. Kui pealinn on välja öelnud, mida peab 25 aasta jooksul arendama, siis mis võiks Tartul olla linnapea Laine Jänes? Ta on rahvusvaheline õhuvärava omanik, siia toovad väga korralikud siseriiklikud, vähemalt neljarealised teed, Võru-Valga-Narvaga ühendused. Siit sõidab läbi rail Baltica ühendus Euroopaga. Need ühendusteed ja avatud olemine on see, mis määrab tegelikult linnaolemise ja tulevikku. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Täna varahommikul põrkasid Tallinna-Narva maantee 178. kilomeetril kokku kaubik Peugeot Boxer teel Peterburi olnud liinibuss. Kaubiku juht Kohtla-Järvele Jevgeni sai surma, kaubik kaldus vastassuunavööndisse. Liinibussi juht, Jõgevalt pärit Aare viidi raske peatraumaga Tartusse haiglasse. Kaks bussireisijat said kergemalt viga ja lasti kodusele ravile. Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna töötajad tabasid Harjumaal ühe alkoholitehase juures kolm isikut, kes viisid tehase kõrval asuvasse vedelikuga täidetud vaatia. Nendes oli kokku 3000 liitrit salapiiritust. Lääne ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo sõnul on alust kahtlustada, et ladustatav piiritus oli Eestisse toodud ebaseaduslikult ja neid asjaolusid veel selgitatakse. Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Enriko Aava sõnul süveneb üha kahtlus ette litsenseeritud tootjad kasutavad viina tootmisel salapiiritust. Palusime Henrik haaval seda kommenteerida. Nojah, me räägime praegu siiski veel küll kahtlustest, aga, aga tõepoolest, meie siin viimased menetluses olevad asjad annavad väga selgeid vihjeid sellele, et et see tõenäosus, et mõned meie litsenseeritud tootjatest ebaseaduslikult toodud piiritust oma tootmises kasutavad, et see tõenäosus on suhteliselt kõrge selle kinnituseks on siis kasvõi meie möödunudnädalane operatsioon, kus siis meil maksu- ja tolliameti uurimisosakonna töötajatel õnnestus tabada kolm tonni või 3000 liitrit salapiiritust, selle ladustamisel nii-öelda ühe legaalse tootja vahetus läheduses. Ei taha öelda seda tootja nime. Ei kahjuks küll ka menetlus on siiski sellises staadiumis, et kõik asjaolud vajavad selgitamist. Ma saan aru, et see ei ole põrmugi ainuke kinnitust teie kahtlustele, see 3000. Jah, ma võin öelda, et on ka teistes menetlustes selliseid momente läbi jooksnud, kus, kus võib väga tõenäoliselt arvata, et on suunatud nii-öelda siis legaalsest müügivõrgus oleva alkoholi tootmiseks ebaseaduslikku piiri. See tähendab seda, et aktsiis on maksmata jäetud, riik on kahju saanud täpselt nii, et ei oska ka arvata teie praeguste andmete põhjal, kui suurtest summadest me praegu juba räägime? Kui tegemist on meil kolme tonni 96 kraadise piiritusega, siis riigil jääb saamata ligikaudu pool miljonit krooni alkoholiaktsiisi. Kõiki neid asju te kindlasti uurite. Jah, mida see tähendab sellele litsentseeritud tootjale, kui tomat olete ära teinud? Kui õnnestub tuvastada, et tõepoolest on litsenseeritud tootja teadlikult seadust rikkunud, siis siis kindlasti me taotleme litsensi lõpetamist pärast Euroopa Liiduga ühinemist. Kaubandus on läinud teiste liikmesriikidega suhteliselt vabaks. Me teame uutes oludes suutma siis olukorda kontrollida ja kindlasti legaalse alkoholi maksumärgid. Domine aitab kaasa sellele, et sellist kahtlast päritolu või ebaseaduslikku päritolu alkoholi tarbijani ja lettidele ei jõua. See on nüüd üks võimalik meede, mida siis pädevad organid siin arutavad ja ja loodetavasti siis ka rakendavad. Kohalikud valimised lähenevad, ei hääletamine ka ja Tallinnas toimus täna konverents, kus räägiti e-hääletamise võimalustest. Selle korraldasid e-riigi akadeemia ja vabariigi valimiskomisjon. Kohal käis Mall Mälberg. Eesti on esimene riik maailmas, kus üleriigilised kohalikud valimised korraldatakse elektrooniliselt ja me peame õnnestuma, rõhutab e-Riigi Akadeemia direktor Ivar Tallo. Näidata, et see on võimalik, et see toimib, et see on kindel, et meil, seal ei teki mingisuguseid probleeme ei inimestega ega tehnoloogiaga, mis võiks tekkida, inimesed kardavad. Võimaluste loogiat saab lihtsamini veel kuidagi mõjutada, et, et see protsess jääb nii-öelda arusaamatuks ja seetõttu inimeste ei teki valimiste tulemuste suhtes sellist legitiimsust. Need on tõesti need valikud, mida meie eesti rahvana oleme näinud. Nüüd psühholoogiline hirm, mis, mis tuleb ületada ja me näeme, tähendab, mis toimub, ega me ei tea internetivalimisi, see on tehtud mõnes kohalikus omavalitsuses Suurbritannias ja Šveitsis, aga sellist üleriigilist kohaliku omavalitsuse valimist veel ei ole tehtud. Aga noh, vaatame, mis tuleb. Vabariigi valimiskomisjoni juht Heiki Sibul kinnitab, et riskid on püütud kõik maandada ja valimiskomisjon on e-hääletamiseks valmis. Eeldatavasti toovad e-valimised vanimaga noori, kuid kui palju? Eiki sibul oletab, et võib-olla tuhandeid. E-hääletuse süsteem on valmis ja tegelikult teoreetiliselt võiksid kõik valijad interneti teel valida, kuid kui palju nendest reaalselt osa võtab? Neid võib olla tuhandeid. Kui uus hääletamisviis luuakse, siis kindlasti tulete tal läbi mitmeid valimisi proovida, nii on ka e-hääletusega. Oleme püüdnud küll kõik riskid maandada, aga loomulikult seda tuleb rakendada ja siis järgmine kord paremini teha selle konkreetse hääletamisviisi juures. Kõik toimingud jäädvustatakse ja loomulikult algusest peale töötavatel sõltumatud audiitorid, kes edasist praegu kontrollivad pärast kontrollivad, ütlevad nii-öelda oma sõna selle kohta. Nii et, et ma võin öelda isegi seda, et e-hääletus on paremini nii-öelda jälgitav, kui kõik muud hääletamisviisid. Eesti Rahvuskultuuri fondi juures asutati Georg Otsa nimeline allfond, täpsemalt räägib Indrek Kiisler. Kuigi Georg Otsa nime kasutatakse Eestis palju, näiteks varem on olemas isegi temanimeline tervisekeskus pole siiani olemas Georg Otsa nimelist fondi. Selle tühiku täitis täna ka näitleja ja lavastaja Mikk Mikiver, kes annetas 25000 krooni. Et luua suure laulja nimeline fond, mis hakkaks tulevikus toetama noori lauljaid. Küsisin Mikk Mikiver erilt, miks tema kui näitleja soovib toetada just lauljaid. Georg Ots tema pärast, see on mulle nagu, nagu klaar ja siin ei ole midagi, aga ta on näitleja täpselt samamoodi. Ei olnud üldse kuidagi raske, vaid tuli välja ja iseenesest ja vaadake, ma elan seal tema majas, kus ta kunagi oli ja ma elan kogu aeg tema juures. Nii see ka veel. Otsa fondist hakatakse väljamakseid tegema siis, kui sinna koguneb vähemalt 100000 krooni. Seega on praegu 75000 krooni puudu. Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees Eri Klas kutsus üles kõiki nii eraisikuid kui ka Eesti riiki ning erafirmasid seda fondi toetama. Sest et selliseid sajandi inimesi nagu Georg Ots tõesti sünnib sajandis üks siis ma mõtlen, et nii tema kaasaegsed kultuuritegelased kui ka minu arvates esimeses järjekorras Eesti riik ja Tallinna linn Need asutused, kus eksisteerib Georg Otsa nimi, ma arvan, kõik need peaksid olema esimeses järjekorras, need, kes mõtleksid eesti kultuuri tulevikule ja tema mäles tugevamale säilitamisele. Eri Klas ei soovinud ennustada, millal võiks fondist esimesi väljamakseid teha. Oleneb, kuidas see nii tänu teile, kuidas uudis levib ja milline on, on see ka siis rahva hulgas. Ma ei ole ärimees. Võtame näiteks, praegu on sündimas loenafishida Newsical diood. Kui mina oleksin selle taga, siis ma teeksin ettepaneku. Üks etendus peaks olema nagu benefit, et see kogu see etendus ja sissetulek. Lähex, Georg osa on. See oleks näide, kuidas me alustame, mitte seda, et kui palju teenib. Saime sõnumi ka selle kohta, et sõltumatu hinnangu saamiseks Keila-Joa toimunud tehingutes pöördus Edgar Savisaar litsentseeritud hindajate poole paludes neil teha ekspertiis osaühingu fiks rahaulding poolt ostetud maja turuväärtuseks taastamisväärtuse suhtes. Samuti palus ta hindajaid selgitada välja keskmise müügihinna selles piirkonnas. Ühtlasi palus Savisaar vannutatud audiitoril veel kord läbi vaadata osaühingu fiksarhaulding raamatupidamisdokumendid. Savisaar rõhutas, et niisuguseid hinnanguid on tal vaja selguse saamiseks mitte niivõrd ise endale kujust, reformile, erakonna esimehe Andrus Ansipi asjadega kurssi viimiseks. Ja ilmadel. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Öö hakul võib kohati sadada hoovihma. Puhub loodetuul kaks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel pluss üks kuni pluss kuus kraadi. Sisemaal võib temperatuur langeda nulli kuni miinus ühe kraadini, maapinnal paljudes kohtades aga nulli kuni miinus nelja kraadini. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega oluliste sademeteta ilm, puhub loode ja läänetuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on üheksa kuni 13 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.