Lugupeetud pensionärid, meie uus saatesari on mõeldud eeskätt teele, aga oleksime rõõmsad, kui seda kuulaksid ka teie pereliikmed. Mõistagi räägime kõigepealt asjust, mis teile huvi võiksid pakkuda, alustades pensionitest, tervisest, huvialadest, klubidest ja lõpetades inimsuhetega. Samuti tahame käia ja vaadata, kuidas tunnevad end ja mida mõtlevad. Üksi elavad vanad inimesed, olgu siis omas kodus või vanadekodus. Meil on ka plaanis teatada neile uuendustest sotsiaalhoolduses. Paluda asjatundjaid, sest tema teid huvitavatele küsimustele püüan ma nõu, kui seda vajate. Loodame saada teilt kirju soovitustega, mis teemasid saates võiks käsitleda teateid auväärsesse ikka jõudnud huvitava saatuse ja mõtetega inimestest, kelle elutarkust tuleks edasi kanda. Ja kui teil on muresid, millest oma jõud üle ei käi kirjutage neistki. Võib-olla saaksime kuidagi abiks olla. Soovime, et teil jätkuks elujõudu kõrge eani ja oleme rõõmsad, kui suudaksime ka omalt poolt sellele killukese lisada. Esimesse saatesse palusime esinema sotsiaalhooldusministri Gustav Sarri. Ma kasutan praegu võimalust tervitada vanureid, pensionäre, invaliide tervitada, südamest soovida, et meil kõik hästi läheks. Et me oleks kõik terved, et meil oleks rõõmu, et meil oleks tegevust ja et meil oleks hea omavaheline suhtlemine, kerge, tore, rõõmu pakkuv. Kõigele sellele kindlasti aitab kaasa see uus saade raadios. No millised probleemid meil on ja kuidas ma kujutan ette, mis mure on ja kuidas me koos saaks lahendada neid, millega me tegeleme praegu? No kõik me teame, et neile suurem osa pensionäre ikkagi elab ainult pensioni peale ainult pensionist. Nii et see on väga oluline, mis muudatused toimuvad pensionide alal. Neil on hea meel, et kongressil, mis nõukogu esimees seltsimees arrysgow andis lubaduse et isegi veel enne uue pensioniseaduse vastuvõtmist juba mõningaid samme astutakse pensionide suurendamisel esimesest jaanuarist üle liidu pensioni alammääraks jääb 70 rubla. Me siin vabariigis juba jõudsime osa pensionäride invaliididele näiteks lapsinvaliididele seitsme rublani välja esimesest juulist. Ja eriti head meelt teeb see teadena, et töötav pensionär ikkagi hakkab saama oma nii pensioni kui ka töötasu piiramat. Et kas see on esimesest jaanuarist nimi või on see lihtsalt edaspidi täisseisuses. Kov nimetas, et esimesest jaanuarist, aga kahjuks siiski seltsimees reskov seal möödaminnes siiski nimetas, et sepp nagu puudutaks ainult töölisi ja meistreid meie oma vabariigis igal juhul oleme häälestatud nii, et meil peaks ikkagi kõika teenistujat töötavad pensionärid saama nii pensioni kui palga täies ulatuses kätte. Ma loodan, et meie vabariik imetingimustes selle väljapääsu siiski leiab, see on üks küsimuste ring. Aga mis kõige tähtsam on siiski meil see pensionäri ütleme, seisund ühiskonnas. Ja sellepärast tulevikus me ikka peame niisuguse seaduse ülemnõukogu istungjärgul vastu võtma kus määratakse ära keisse pensionär, meie ühiskonnas siiski on kas ta siis on see armu paluja ja talle eraldatakse jäägid, mis riigieelarves järgi ja või siis riik tasub talle võlatehtud, sest ma arvan, et me oleme kõik juba jõudnud sellele arusaamisele. Pensionärile makstakse pensioni selle töö eest, mis ta ühiskonnale on oma elu jooksul andnud ja järelikult ta peab olema see pension tasemel, mis võimaldab elada normaalselt ja seda pensioni ei saa piirata absoluutselt ükski töö tegemine ja mingisugune palk, mis ta täiendavalt saab. See on seesama laen. Kui ikkagi üks inimene võtab teise käest laenu, siis ta selle laenu, kui ta on muidugi korralik inimene, siis ta selle laenu maksab esimesest palgast kohe teisele inimesele. Ta ei hakka arutama, mis tal veel on vaja teha ja kui palju ta läheb oma majapidamise jaoks tiga võlada, tasub ära ja sellepärast me peame jõudma nii kaugele, et ühiskond tasub ka oma võla kõigiga, et ikkagi pensionäridele ära ja invaliidide. Ja siis hakatakse tammi ehitama ja kõiki muid, aga peab olema tasutud. See põhimõte. Nüüd, mis veel edaspidi peaks meil olema silmapiiril ja oma töö ja tegevuse juures peame arvestama. See on pensionäride ja invaliidide vanurite üldse seisund ühiskonnas, nendest lugupidamine ja austamine. Nende väärikuse hoidmine ühiskonna kõigi liikmete poolt, mis peaks väljenduma inimestevahelistest suhetest ja nende suhtumisest üldse vanuritest tähendab põlvkonnad mitte süüdistades kõigi nende pahede eest ainult seda põlvkonda, kes juba pensionil on jõudnud. Need Niukest oleks Võimaldaks tal võtta osa sellest tegevusest, mis talle rõõmu ja rahuldust pakub. Vaat niisuguse ma kujutan praegu, et seda tööd ja neid küsimusi, probleeme, mis vanureid, pensionäri, invaliidi, sotsiaalhooldust tervikuna peaks huvitama ja millest osa võtma. Samal ajal muidugi tahaks imetingimustes need suured võimalused saaks maksimaalselt ära kasutada ja sotsiaalsüsteemi kui niisugust ei oleks lõhutud. Siin omal ajal oli see niisugused asjad ka ja murettekitavad aga me peame sotsiaalsüsteemi ikkagi väga palju praegu parandama ja selles suhtes ka välisriikidega. Peame nagu rohkem läbi käima ja sealt eeskuju võtma. Meil oleks väga suur hea meel, kui me saaks näiteks Rootsi sotsiaalhoolduse modellil võtma endale eeskujuks vabariigis ja sotsiaalsüsteemiga välja kujundame nende. Nagu minister Gustav Sarri ütles, oleks Rootsi sotsiaalhooldusest meil paljugi õppida. Makil oligi selleteemaline vestlus Rootsi eakate inimeste arstiga. Meie meditsiiniabis kahjuks selline spetsialiseerumine seni praktiliselt puudub, kuigi oleks hädavajalik, kuna ka meie elanikkond vananeb. Meil tuleb nüüd jutuajamine doktor Malg Riisaga kes elab Stockholmis Stockholmi äärelinnas ja töötab seal. Ja võib-olla on päris kena, kui me siin Viru hotelli lähistel pargis võõrasemade ees räägiksime, siis oma vana emade vanaisade peale mõeldes, et, et meil ei oleks terviserikked, mida annab ära hoida. See on teemade ring, millega kui kirjapildist vaadata, siis jaoskonna ülemarst Mall Kriisa, nii praktiliselt kui ka teoreetiliselt on viimastel aastakümnetel tegelenud mida siin võib siis rääkida ja soovitada ja arvata jagu võib alla tõmmata nagu võrdlusniite Rootsimaalt Eestimaale siis mida tahaksite nagu jah, südamele panna või mille peale tähelepanu juhtida? Oi, küsimus oli väga laialdane, nii et kohe ei teagi, kust otsast peale hakata. Aga kui ma ütleks midagi üldist, miks meil see küsimus nii väga huvitav on? Põletav Rootsis? Ja ma olen juba märganud, et see küsimus kindlasti läheb ka väga aktuaalseks Eestis trete täitsa liiga vähe tähelepanu pööranud just vanade inimeste abivajadusele. On teada, et Rootsis on väga suur osa inimesi, vanad tähendab meie ütleme, pensionärid, Rootsis töötame nii naine kui mees kuni 65 aasta vanuseni ja väga väike osa nendest vanematest inimestest töötavad edasi. No kellel oma väike ette see on, võib-olla töötab viis või 10 aastat veel osalise ajaga. Aga üldiselt rootsi vanem inimene, tema hakkab oma pensioniaega nautima. Mõned oma perekonna raamis hakkavad rohkem läbi käima oma lastelastega ja laste laste lastega juba. Ja on ka üsna populaarne igasuguse ühiskonnategevusega tegeleda välismaale sõita korrapäraselt, aga ikka oma väike maalaps täpselt nagu teil populaarne on ikka kuskil üks väike maa kohakene muretseda, see on ka sama asi Rootsis veel. Aga mis siis see probleem on? Jah, Rootsi on üks adest maailmas, kus on kõige suurem osa vanu inimesi, meil on praegu keskmiselt kuskil 17 protsenti elanikkonnast on vanad inimesed, tähendab, nad on üle 65 aasta vanad. Huvitav, et andmed on nii, et eestlased domineerivad sisserändajate pensionäride seas üle Rootsi on eestlased kolmandal kohal. Ja mina ütleks, et eesti pensionär keskmiselt on, on üks väga tubli inimene ja ta on hästi säilunud. Rootsiamet nikkude seas on eestlane, eesti pensionär, väga hinnatud, aga tekivad siiski mõned probleemid. On isegi neid erandeid, et pensionärid, kes on oma tühjas tulnud rootsi isegi ei ole omandanud rootsi keelt, parema tasemega. Üks teine mure on, kui pensionäril tuleb mõni ajuvere, vala rong või ütleme, demensi olukord korraga kaob lihtsalt rootsi keel ära. Bussikeel on päris heal tasemel on, aga rootsi keel kaob ära, see ei ole mitte ebatavaline nähe. Ja seal tekibki probleem ja seal tekib meil üks väga suur informatsiooni probleem. Rootsi ametnikudele. Nad võtaksid kontakti eesti organisatsioonidega, Eesti arstidega. Meil on Rootsis korraldatud nii, et välismaa tohtrid, välismaa tagapõhjaga tohtrid, kes valdavad teisi kieli, et nemad on teatud, ütleme, nimestikudes, nii et me saame, ühesõnaga Eesti pensionäridele, kes on oma rootsi keele ära kaotanud, me saame neile korraldada eesti arsti kontakti. Ja mul on neid kontakte Stockholmi piirkonnas päris palju olnud. See ei tähenda seda, et mina selle pensionäri elu lõpuni olen temast. Aga kas see tähendab, et ma selles akuutses olukorras siiski saan korraldada mingit abi, aidata kaasorganiseerida mingit süsteemi, kust ta saab abi võimalikult kas eesti keeles või päris palju kordi soome keeles. Meil oli ja varem igasugused ideed, et noh, et kui haigeks jääd, ükskõik kas lool või vana saad haiglakoha või kui sa vanemaks saad, saad kuskile teenindusmajja oma korteri. Ütleme sellist institutsiooni konide loomine, eriti vanadele inimestele see komme, nagu meil on korraga vana Ekseks jäänud. Nüüd on meie uus CD-Rootsis ikkagi, et nii kaua kui võimalik ühiskonna abiga katsume kodus edasi elada ja ka, et oleks võimalus isegi kodus surra. Muidugi, meil on ka täpselt nagu teilgi siin käte puudus tähendab, on liiga vähe inimesi, kes haiglates, kes hooldusmajades, kes ka koduabis aitaksid vanu inimesi ja sellepärast ongi üldiselt huvi nii suur, et teha igasuguseid asju organisatoorselt ja teistpidi, et vanad inimesed ise tuleks toime nii hästi kui võimalik. Vestlust doktor Mall kriisaga jätkame oma saates kahe nädala pärast, kolmandal juulil. Usun, et meie pensionäridel oli seda juttu mõneti nukker kuulata. Aga meie inimesed on enamasti väga lepliku meelega ja vähenõudlikud, eriti maal. Ja kui elutöö on rõõmu ja rahuldust pakkunud, andnud inimsuhete soojust, jätkub sellestki, kauaks. Üks niisuguseid elukutseid peaks olema õpetaja. Leida lehtel te olete kõik siis nii-öelda eluaegne õpetaja ja teie kasvandikud on olnud need koolipõlve kõige väiksemad algklasside õpilased. Nüüd juba 15. aasta olete pensionil. Kas oli raske jääda kõige pealt, esimesel aastal või esimestel aastatel oma sellest päevasest tööst kõrvale? Jah, tõepoolest oli raske altruism ka harjumatu niisugune kodune elu. Kuna ma loomult olen juba kollektiivi inimene. Ja tundsin suurt puudust, jääb pisut aega. Ma töötasin veel pikapäeva rühmakasvatajana, kuni tervislikel põhjustel pidin hoopiski koju jääma. Nii et ikka päris kohe ja päevapealt ei saanud teie jääda. Ei seda natukene veel edasi, jah, ikka väga suur puudus oli kollektiivist. Meil oli väga kena kollektiiv, väga sõbralikult saime läbi selles vanas koolisüsteemis veel, mis tol korral oli, siis oli väike kool suures koolis ma ei ole töötanud, ma pean ütlema niimoodi, et eks ajad olid tol korral ka raskete ka kõik need tööaastad olid hoopiski surutud ja ja, ja õpilased ka, kujunesid isegi niisuguseid ja teistsugused välja. Aga ma pean ütlema, et, Ma olen saanud nende karati üsna rahulikult läbi. Üldiselt väiksed lapsed on väga tänapäevane jah, tänapäevani nendele õpilastele, kes teie käe all on õppinud, nendele te ju olete, jääte nende esimeseks õpetajaks, nii et ma usun, et et teil on palju neid inimesi, kes tulevad teile vastu ja mõtlevad, et see on minu esimene õpetaja. Küllap muidugi, eriti Puhjas just nimelt väike koht ja ja siin on juba olnud esimeste õpilaste lapsi koolis. Kas need õpetajatel, kes on siin oma tööd teinud ja hiljem pensionile jäänud, on ka kooskäimise tava või b käiakse lihtsalt kõik pensionärid üheskoos, kas siis pensionäride klubis või ringis tegelikult ma pean ütlema nii ette paljud õpetajad töötavatel pensionärina edasi ja nemad leebuvad oma kollektiivis. Aga mina olen osa võtnud kohaliku majandi pensionäride kokkutulekutest koos käimistest. Varem ma tegelesin otse majapidamisega. Nüüd tervislikel põhjustel sellest loobunud. Teen käsitööd, loen ja jõudumööda teen ka natukene aiatööd ja üldiselt läbisaamine kõigega hea olnud. Hobustega niisugust asja ma nagu ei tunne, mind väga huvitab ikkagi kirjandus. Ja tänapäevane poliitika natukene sellist huvitab praegusel hetkel kõiki, küllap vist. Kas endisi õpilasi tilga külas käib vahel? Keebika käib ikka, ikka peetakse meeles õpetajate päeval praegu ka ja ikka ja naistepäeval, kui meil need naistepäevad olid veel moes. Pühadeks saadetakse kaarte ja mul on väga head lapsed, kõik lennud ei olnud ühesugused. Mõningast lennustan õpilasi, kes ikka peavad igaks aastavahetuseks meeles. Igaks tähtpäevaks, peavad meeles kuidas kellelegi elutee on läinud ja kuidas nad edasi elavad ja tegelevad ja eks sellest oleneb ka nende vaimsus. Kas kooli poolt ka niisugust meelespidamist on, ma mõtlen just niisuguse kooli kollektiivi polnud mitte nende inimeste poolt, kellega te koos töötate, mis on loomulik, eks ole, aga, aga kool peaks meeles ka oma endise õpetaja seda ka. Meil on vaheldunud ka praegu nagu koolikaader ja aga siiski ma olen saanud tuusikuid sanatooriumis käiliseks ja kui on endal olnud ülekoolilise koosviibimised, on ikka kutsutud sinna võtma. Eks muidugi aeg teeb oma töö ja ma olen kaugele jäänud sellepärast või kaugemale, et kas ta on vaheldunud juba, siis on neid, vanu on vähe jäänud ja nagu noorem kaader on peale tulnud nagu ei tunne enam vanemaid, seda ei saa ju pahaks panna. Ma käin väga tihti kooli juurde, kuulun lähedal ja, ja ja puutun seal kooliga kokku inimestega, aga minu arvates koolil ei ole päris hea see, et on praegu see nõndanimetatud kabinetisüsteem, see teeb inimesed võõraks ja muidugi tänapäeval juba nii nagu ma olen aru saanud, on tekkinud ju vahe juba selle tõttu noore ja vana kaadri vahel. Noored hoiduvad kokku omavahel ja, ja vanad nagu omavahel, aga varem meil seda tunda ei olnud. Jah, ja eks need tõekspidamised seda nagu erinevad olema. Seda muidugi, eks see on alati nii olnud, aga varem noored sulasid Sanadega kuidagi kenasti kokku kokku ja olid kõik üks pere. No ütleme paarkümmend aastat tagasi, meil oli kombeks ühised talgud näiteks. No me oleme pikk maainimesed kartulivõtutalgud ja nii edasi jaka ühised perekonnapeod. Aga nüüd seda enam ei ole mõndagi väärtuslikku kaduma läinud juba minu arust küll ma mõtlen, et, et kool peaks olema hoopis väiksem see on ju taimelava ja ikkagi ma ütlen seda, et väikeste koolide ära kaotamine oli suur kuritegu laste suhtes. Lapsed kasvasid nagu kanapojad oma emase ümber seal aga tänapäeval on kõik niisugune hoopis teistsugune. Mis tunne on siis, kui jälle tuleb esimene september? Te kuulete, et siin algab kõik otsast peale, see on nagu tegelikult uusaastakuulile jah, pension ja lõpus, aastat, võib-olla aastat. Seitse kaheksa oli iga esimene september oma kindel päev, kohe ma ei käinud väga palju siin algusaktustel. Aga kodus alati ma mõtlesin selle peale ka need aja jooksul nagu Jäpa kaugemale. Et päevad nii ei, ei ole enam nii olulised, aga muidugi väga kaua võtsin osa ikkagi õpilaste ärasaatmisest koolis. Ja nii kaua, kuni mu omad õpilased lahkusid koolist. Kuni 11. klassini, kes jõudis neid, käisin ikka alet ära saatmas. Et süda ja hing on ikka kooli küljest, midagi pole teha, eks ta ikka ole jah, eks ta ole. Ilmselt see on töö olnud, mis on kõik selleni omaseks teinud. Saate viimane helilõik, mille lindistas Jaan Lukas viib meid Jõgeva maile ühe erksa vaimuga daami juurde, kes ka eaka no on ikka millegagi tegevuses. Jätkuks vaid tervist. Jõgeva kultuurimaja endisel näiteringi juhil ene pastalusel, praegusel pensionäril, kes on 78 aastane, on pooleli üks suurem töö ja tal on käes üks rull ja siia on võrdlemisi palju kirjutatud ja joonistatud. See on talupereküla k. Sest asi on niimoodi, et seal tuleb suvel teine küla kokkutulek ja mul tekkis niisugune huvi märkina need vanad talud ja teadaolevad mälestuste järgi veel, kes seal elasid ülesse ja võrreldav seda, mis seal praegu on. Vanasti oli seal midagi kahe 27 30 talu ja nüüd on selles jäänud vast 15 või 12 ja inimesi oli ennast ligemale 300 ja nüüd on häbi öelda küll, aga 15 nüüd suveks tuleb ühte noort rahvast juurde neli inimest. Nii et väga kurb on selle küla saatus. Praegu talusid tehakse küll, sealt saaks taolised talud, aga praegu mitmedki korralikud majad, mis olid kõik maakorraldus ja tookord kolhoosi esimees lasid maa maatasa teha päris korralikud hooned, mis oleks nüüd võinud väga hästi talude keskuseks saada. Mis suhtetel Palupera külaga Laiuse vallast üldse on? Minu juured on nii-ütelda päritselt külast Adami talust. Minu ema on seal sündinud ja tema esivanemad, mina kasvasin seal kuni üheksa aastani, peale selle olen siis juba eemal olnud, sealt olen ainult nii juhuslikult Vello olnud. Aga sellest saadik on mul kõik see küla ikka nii nagu oma. Ja nüüd elavad seal talus veel ja mul kaks onutütar kah kaheksa aastased. Nende puhul siis ikka käime seal kogu aeg ja peame sidet ja te olete omaaegne näiteringi juhendaja olnud, kas te olete niuke praegu teatris käinud? Viimase ajal küll ei ole tervislikel põhjustel, ma ei saa isegi seal kultuurimajja minna, aga siis mõned aastad tagasi veel sai ikka Vanemuine vaadata kõik ära, mis oli hiljuti pilvedel värvi, käisin ikka veel Tallinnaski vaatamas. Aga küll mulle meeldiks või Jõgevale tekiks veel üks väike ring. Praegu küll agarad inimesed seal kultuurimajas ja väga ilusaid asju teevad, aga näidendi osas ei, terves Jõgeva rajoonis ei ole ikka meil mitte midagi tehtud. Ja nüüd lõpetuseks uuesti sele Palupera küla juurte. Teie uurimus siin paberi pääl, see tabel on seotud ühe konkreetse sündmusega, mis on nüüd juunikuus tulemas, mis täpsemalt? See on Palupera küla teine kokkutulek. Plaanid on ta peale jaanipäeva sellel laupäeval. Saate lõpetuseks veel pisut meie edaspidistest plaanidest. Esialgu pakume ühele esmaspäeval helilõikudega saateid, teisel tõlkelugusid pensionäre huvitavatel teemadel. Vähemalt loodame, et need võiksid teile huvi pakkuda. Saateaeg mõlemal juhul kell neli pärast lõunat. Hiljem hakkavad nõnda öelda elavad saated olema igal nädalal. Nüüd aga jääme ootama kirju teiepoolsete ettepanekute ja soovidega. Saate sisu ja ka muusika suhtes. Saate toimetaja Liina Kusma ja muusikaline kujundaja Annely Ruubel soovivad teile kauneid suviseid päevi ja head tervist.