Kell sai kuus õhtul Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte seitsmeteistkümnenda septembri olulisematest sündmustest. Mina olen Indrek Kiisler. Venemaa kaitseministeerium väitel ei pea neutraalsete vete kohal lendavate sõjalennukite transponder olema sisse lülitatud. Seega ei rikkunud Vene sõjalennukid neljapäeval Eesti õhuruumi läheduses mingeid rahvusvahelisi seadusi. Lennuohutuse ekspert Tõnu adra kinnitusel on selline väide aga demagoogia. Saksamaalt Mul on endiselt homsete üldvalimiste lõplik võitja. Lahtine miljonid valijad pole endiselt otsustanud, kelle poolt hääletada. Vaatlejate hinnangul on ÜRO uuendusprogramm tagasihoidlik. Eestlased ei teadvusta, et võrreldes enamiku arenguriikidega elame rikkas riigis, nenditi Tallinnas Tammsaare pargis toimunud maailmapäeval. Tartus algas pärastlõunal Aga arhailise loomingu festival. Riigikogu 2005. Pärnu Endlas jõuab täna lavale hooaja teine uuslavastus komöödia Linda tahab lahutada. Pärastlõunal hakkab taas Loode-Eestist alates vihma sadama ning sooja tuleb homme 10 kuni 16 kraadi. Venemaa kaitseministeerium teatas, et neljapäeval Peterburist Kaliningradi lennanud lennukid ei rikkunud Eesti õhuruumi. Eesti aga ei viidanudki neljapäeval avaldatud teates õhuruumi rikkumisele. Eesti kaitsejõudude peastaabi teatel olid Vene lennukid eelnevalt taotlenud ja saanud loa Eesti lennuinfo regiooni piires lendamiseks, kuid lennukitel olid välja lülitatud kohustuslikud lennuinfot, edastavad trans pundarid. Peastaabi hinnangul seadsid Vene sõjalennukid sellega ohtu tsiviillennuliiklus Eesti lennuinfo regioonis. Venemaa kaitseministeerium väitis täna, et maapealsete teenistustele teavet edastavad transporderid olid välja lülitatud seetõttu, et vastavalt rahvusvahelistele seadustele Pole see nõue neutraalsete vete kohal lendavatel sõjalennukitele kohustuslik. Andreas trossek palus seda väidet kommenteerida Tõnu Adral, kes on majandusministeeriumil lennuohutuse peaspetsialist. Lennuohutusnormid näevad muidugi kätte, et peaks olema sees, see on kõigi huvides, nendesamade üle lendavate lennukite huvides kogu lennu ajal. Jah, küsimus on selles, et Tallinna lennuinfopiirkond, kus toimub lennujuhtimine Eesti poolt ja mis tähendab ka läbisid on tõesti, katab ka ala, mis on väljaspool seda nii-öelda Eesti territoriaalvett ja selle kohal olevat õhuruumi. Nii et selles mõttes nad nagu võiksid vaikselt nagu lennata, aga hea tava nõuab kindlasti, et oleks sees, kui nad juhtimise Allan ja arvestaksid teiste õhusõidukitega. Aga ega seda nõuda küll üsna raske, aga loomulik on see, et kus lennatakse ikkagi samas õhuruumis, mida läbivat tsiviilõhusõidukit siis peaksid olema nad sisse lülitatud ja muidugi, ega kui nüüd, et Venemaa jonnib, siis ta võib muidugi öelda, et nad ei pea olema ja ega sõjalennukite kohta need asjad ei käi, aga samas on nii, et kui militaarõhusõidukid või riiklikud õhusõidukid lendavad tsiviilõhuruumis, siis nad reeglite järgi peaksid täitma neid samu reegleid, mida teisedki tsiviilõhusõiduki. Nii et selles mõttes, kui on öeldud, et peaks selles õhuruumis olema transponder, siis peaksid nemad ka kasutama. See on niisugune üldine reegel, aga kui nad seal midagi nii-öelda jonnivad ja ütlevad, et neutraalsed Veedia noh, siis võib selle selle najal muidugi eraldi veel vaielda. Või ikkagi sõjalennuki puhul, nagu need päris need tsiviillennureeglid ei kehti? Kehtivad igatahes lendavat tsiviilõhusõidukitega samades tingimustes, et see oleks küll jube, kui õhusõidukid ütleksid, et mere kohal ja seal on ju tavaliselt Benjoveed ikkagi neutraalveed, ütleme, 12 miili või kuskil eemal ja siis kui palju seda vett on üsna palju ja siis oleks tsiviilõhusõidukitele üsna raske nende neutraalvete kohal lennata, eeldades, et, et seal vahib keegi hullumeelne sõjaväel, Nata, kuidas juht tähendab, see on ütleks kokkuvõttes niiviisi, et mina arvan küll, et see on demagoogia. Leedus neljapäeval alla kukkunud Vene hävitaja pardal oli neli õhk-õhk tüüpi raketi, ütles Venemaa kaitseministeeriumi esindaja ministrile Lemi lennuohutusteenistuse ülem kindralleitnant Sergei. Painetov saabus koos veel 11 vene eksperdiga eile õhtul Vilniusesse, et osaleda hävitaja su 27 toimunud õnnetuse asjaolude uurimises. Leedu raadio teatas täna painetovi sõnadele viidates, et hävitaja Tal oli automaat kuulipilduja ning neli õhk-õhk tüüpi raketi paineid või kinnitusel on tegemist hävitajate jaoks tavalise relvastusega. Kindral märkis, et raketid ei plahvatanud, vaid ilmselt tungisid maasse koos hävitaja tükkidega. Ta toonitas. Piloot juhtis hävitaja maa suunas siis, kui lõppes kütusetagavara ning mootorid peatusid. Tema kinnitusel on hävitajat juhtinud major Valeri Trojanov kogenud piloot, kes varem pole avariisid läbi teinud. Tema sõnul ei oska kalendur inglise keelt ning ilmselt seetõttu ei suutnud olukorda NATO esindajatele selgitada. Varem teatati, et leedus puruks kukkunud Vene hävitaja pardal relvastust ei olnud. Lennuki huku uurimiseks võib kuluda üle kuu aja, ütles uurimiskomisjoni juht, kaitseministeeriumi staabiülem vitaalius Vaik. Shinouras. New Yorki kogunenud maailma valitsusjuhid kiitsid heaks ÜRO tippkohtumise lõppdokumendi, mis sisaldab vaid mõningaid uuendusi. Kohtumisel ei suudetud leida lahendust paljudele probleemidele muuseas aina kasvava vaesuse ja terrorismi vastu võitlemise küsimustes. Samuti jäid tulemusteta vaidlused inimõiguste teemal. Väheseid asju, milles maailma liidrid siiski suutsid kokkuleppele jõuda, oli see, et edaspidi üritatakse teha kõik, et säästa inimesi selliste massimõrvade etniliste kokkupõrgete eest, nagu need olid Bosnias, Kosovos ja Rwandas. Saksamaal on homme ennetähtaegsed parlamendivalimised, kus kaalukeeleks kujunevad hääletajad, kes pole ikka veel otsustanud, keda valida. Berliinist jätkab Katri soe. Intensiivne valimisvõitlus käib Saksamaal veel ka päev enne valimisi. Erandkorras on täna väljas ka mõlemad kantsleri kandidaadid. Nii Gerhard Schröder kui Angela Merkel sõnavõttude toon muutub järjest teravamaks. Ligi kolmandik valijaist ei ole veel otsustanud, kelle poolt homme hääletada. Kõhklejate arv ei ole enne valimisi veel kunagi nii suur olnud. Kuigi võimalused söder valimised võidab, on suhteliselt väike. Isegi vaatamata viimaste nädalate edule ei näidanud sööder eileõhtusel sotsiaaldemokraatide suurüritusel Berliinis mingit märki. Võitlus väsimusest. Põhisõnum valijatel oli veenev ja tugev. Alustatud reforme tuleb jätkata, ainult nii saab majandus ülesmäge minna. Reformid ei saa ega tohi aga olla nii radikaalsed, nagu räägib konservatiivide vastaskandidaat Angela Merkel. Schröder ei jätnud rõhutamata, et just tänu tema valitsuse sirge selgusele ei läinud Saksa väed Iraaki. Samas mainimata, et Saksa väed läksid Afganistani ja Saksamaa suurendas toetust Iraagis sõdiva USA-le. Sellest hoolimata on Schröder sakslaste teadvusest kui rahukantsler ja see lisab kindlasti sotsiaaldemokraatidele valijaid juurde. Seda enam, et valijate seas on palju kahtlejaid. Kell kantslerina Ameerika suhtes sama sirge selgseks jääda suudab. Suuruselt kolmanda parteina pääsevad ilmselt jälle Bundestagi endise Ida-Saksa kommunistid ehk vasakpartei peedes kes enne valimisi ühinesid oma Lääne-Saksa analoogiga ja on sellest ajast saadik üle Saksamaa tugevalt toetust kogunud. Nende juhid on tuntud ja tugevad poliitikud Kregor kiisija, Oskar la fanteen. Viimane SPD kantslerikandidaat aastast 1990. Kõige suuremad kaotajad saavad ilmselt olema rohelised, kes kukuvad valitsusest välja ja peavad neljaks järgnevaks aastaks opositsiooni. Päev enne valimisi spekuleeritakse palju teemal, kas võimule tuleb suur koalitsioon ja millised oleksid selle tagajärjed, kui sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid koos hakkaksid riiki juhtima. Üks märk sellest, et see tõeks osutub. Võib-olla see, et Gerhard Schröder eilsel valimisüritusel Berliinis ei rünnanud kordagi oma vastaskandidaati Angela Merkelit. Finaal homme saab olema põnev ja mitte ainult sakslaste jaoks otsustavad Bundestagi valimised saksa majanduse saatuse mis on kõigest hoolimata kolmas maailmas ja esimene Euroopas. Katri soe Eesti Raadio uudistele Berliin. Tallinnas Tammsaare pargis oli täna maailmapäev, kus oli võimalik viia end kurssi arengumaade probleemidega ning eestipoolsete abistamisvõimalustega. Üritust külastas Andrest Russak. Eesti inimeste seas on visalt käibel müüt, et oleme riik, kel on palju probleeme ja vajame ise rikkamate naabrite abi. Paraku see globaalselt vaadatuna aga nii ei ole, ütles maailmapäeva ürituse korraldanud arengukoostöö ümarlaua koordinaator Martin Benson. On inimesi, kes elavad palju halvemates tingimustes hoopis teistmoodi kui meie ja et siiski Eesti on maakera rikkamal poolel ja testmüüti, mida me üritame kummutada. Et sageli arvatakse, et need inimesed lihtsalt rumalad ja laisad ja nad ei viitsi oma probleemidega ise tegeleda. Tegelikult on need põhjused hoopis teistsugused ja, ja sageli ei ole nad selles hoopiski süüdi, et neil ei ole ligipääs näiteks puhtale veele. Eesti aitab arengumaid praegu kaheksa miljoni krooniga, kuid võiks panustada oma majanduskasvu arvestades hoopis rohkem. Abi andmise kohustuse tingib ka Euroopa Liidu liikmelisus. Ja arengumaade olukord ei ole Eesti elanike jaoks sugugi kauge probleem kuna oma tarbimise kaudu aitame tegelikult nende tekkimisele ise kaasa. Näiteks see, kuidas kohalikud inimesed kasutavad lapstööjõudu selleks, et näiteks midagi kaevandada või kasvõi kasvõi kasvatada banaane. Me jagame 108 miljonit inimeste arvuga. Kui mitu krooni siis nii-öelda maksumaksja taskust aastast läheb selle jaoks, et, et aidata kedagi, kes on näiteks kuskil Aafrikas ja tegelikult kelle probleemidest, mis natuke osaliselt süüdi oleme oma igapäevase tarbimise tõttu. 2015.-ks aastaks soovib Euroopa liit just arengumaadele antavat summat nii palju, et iga liikmesriik maksaks 0,7 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust. 25 liikmesriiki annavad tegelikult juba praegu üle poole arenguabist, mida niinimetatud kolmas maailm saab. Ameerika Ühendriigid on siin valdkonnas üllatavalt tagasihoidlikud. Aafrika või Ladina-Ameerika maade vaesuse vastu võitlemine võib tunduda eestlastele võõra teemana kuid tegelikult see nii ei ole. Arengukoostöö ümarlaua juhatuse liige Aivar Roo. Igasugune vaesus toob kaasa ebastabiilsuse, mis väljendub tihtipeale kodusõdades konfliktides suurtes inimhulkade liikumises piiride, sinnapoole, kus on parem elu ja Eesti täna on juba riik maailma kontekstis, kus ta võib nimetada rikkaks riigiks. Ja, ja ma arvan, me keegi ei taha, et siia tuleks ühel päeval massiliselt illegaalseid ütleme, vaestest riikidest tulevaid inimesi, et pigem püüame anda neile siis võimaluse iseennast ennem aidata ja, ja see, mida me tavaliste eestlastena kohe teha saame, ongi see, et, et oleksime tarbijatena natuke nõudlikumad, väga lihtsad asjad, kas oli mobiiltelefonides igasugused elektroonilised kodu, see, mida me kasutame seal, levinumaid komponent oleks mineraalColton, mida seal kasutatakse ja seda kaevandatakse 80 protsendi ulatuses näiteks kongos ja juhtumisi on need kaevandused just nimelt vastupanuliikumiste kontrolli all olevatel maa-aladel, mida ostetakse relvi, et et maailm ei ole nii mustvalge, et nemad seal kusagil paljasjalgsed on ise oma hädades süüdi. Jätkub pärastlõunal alanud regi ju 2005, mis kestab hommikuni. Lähemalt Toomas keldi vahendusel. Laulu võis täna pärastlõunal kuulda Tartus Antoniuse õues, kus festivali regi raames oli lavale ansamblite sutsu pojale ja, ja Metsatöll ühisjõud. Ürituse üks korraldaja Aleksander Sünter selgitas, et kahel päeval ja ühel ööl saab Tartus näha kuulda eestijale, läänemeremaade regilaulu, ühislaulu ja tantsuaga ka kõike seda õppida. Alates täna südaööst kuni homme hommikuni on aga Lutsu teatrimaja hoovis see osa, mis on üritusele ka nime andnud. Regieine ühtelaulmine seda osa korraldada ei saa, sõnast Sünter. Aga meie ei korralda regiööd, korraldame regipäeva regi, korraldab ennast ise, püüame selle päeva jooksul anda selle osa inimestesse laulik, lind oma pead tõstaks ja siis öösel hakkaks õige regi, mida ei ole vajagi korraldada, mis lihtsalt toimib. Loodaks väga, et see sisemine impulss, mis meie, vähemalt tal on olnud lauluga seoses, et et lihtsalt tasapisi, siin inimestes kerib ennast käima taas, sest noh, laulja, muusikali või esivanemate jaoks selline loomulik elu osa, et ega ei olnud selleks vaja spetsiaalselt suuri ettevalmistusi või tegemisi, see oli lihtsalt loomulik maailma tajumise ja enda tasakaalustamise vahend. Tahaks sellele kaasa aidata regiöö festivali kätte, et me sinna kunagi tagasi jõuaks. Festivalil on jõuliselt esindatud meeste laul, mis laiendab tavaarusaamu rahvalaulust. Sutsu pojale elas ja metsa Tõllus kaasa lööb. Lauri õunapuu rääkis sellest lähemalt. Muidugi meestelaul on väga palju, mehed laulavad, ongi meeste laul, mina nagu pean silmas just nagu meesterahvalauluvanemat ja uuemat rahvalaulu, seda mäletada ja edasi laulda noorematele põlvedele ja oma sõpradele ja et ei läheks kuskile kaduma. Meeste laul, erinevalt naiste laulust on selline atraktiivne väljendusrikas. Mehed ikka laulavad muudest asjadest kui naised, et sõjad ja naised ja kõrts siin niisama laululöömine, pillimäng. Inimene arhailine rahvalaul on muutumas populaarsemaks, kinnitasid nii festivali korraldajad kui ka seal osalejad Toomas Kelt, Eesti Raadio, Tartu stuudio. Pärnu Endlas on täna õhtul juba teine selle hooaja avaetendus. Mis laval tuleb, sellest räägib lähemalt Ülle Hallik. Tunni aja pärast esietendub Pärnu Endla suures saalis kolme mehe Ärnizzaltani Barretti reikuuni kirjutatud komöödia Linda tahab lahutada originaalis Visby liinset Foodi kolmest autorist kaks Saltanniabarret pole vaatajale ilmselt nii tuttavat kui kuuni, kelleta mõni aeg tagasi ei saanud ükski eesti teater läbi. Samas on temaga Jäägeri selles tükis lavastaja Enn Kerdi sõnul vaevu tuntav, sest loos puuduvad situatsioonikomöödiate omased ära vahetamised ja peale sattumisel. Tõlkija Hannes Villemsoni andmetel oligi kuunil tüki juures rohkem nõustaja kui looja roll. Küll on aga komöödiameister selle loo esmalavastaja aastal 1985. Lavastaja Enn keerd kommenteeris lugu lähemalt. Selline tunne, et kolm meest on niimoodi kokku saanud ja mingeid oma elukogemused ja mingisugused naljad ja veel tuttavate mingid elukad kogemused kokku pannud ja siis ise kõvasti naerda saanud ja siis kolmekesi asja valmis meisterdanud, aga ta räägib siis mehe ja naise suhetest, õigemini peresuhetest ja veel täpsemaks minnes siis abielukriisist ja sellest, kui erinevalt mehed ja naised maailma näeb. See peaks selline teema vist olema või selline nähtus, mida enamik inimesi, kui nad on jõudnud aastatesse kuskil 40, mingil määral ikkagi on kogenud või vähemalt kõrvalt näinud. Nimiosas teeb kaasa Liina Tennosaar, kes möönis, et kuigi Linda on iseloomult temast üsna erinev naisetüüp, pole peategelase hirm neljakümneseks saamise ees tallegi võõras. Ma olen ise 40 aastane, ma olen ise sellesama asja läbi elanud, tal hakkab õudne 40. eluaasta ees. Ilmselt on lugenud ajakirju ja vaadanud televiisorit. Neljakümneselt juhtub naistega midagi nii kohutavat, et nad ei ela seda üle. Ta otsustab oma elu muuta, ta otsustab lahutada oma mehest. Ta otsustab endale elama hakata. Ta teeb nii, nagu on ette nähtud televiisoris ja ajakirjanduses ja nii nagu mingid psühholoogid ja õpetajad nõuavad. Vabakutseline Liina Tennosaar on Endla laval külalisena pärast tosina aasta pikkust vaheaega. Inimesi on siin nii tore näha ja kõrval paralleeltrupiga lavastas Ingo Normet, vahest sattusime hommikulauda koos seal sanatooriumis, kus me elasime. Ma mõtlesin, et issand, kui tore, et ma poleks iial tol ajal osanud mõelda, et istun peanäitejuhi Ingo Normeti ka hommikusöögilauas ja ajan temaga juttu nagu võrdsega ja mulle mulle tundub, et ma olen täiskasvanud. Siis on tore olla. Teistes osades toob Linda tahab lahutada lavale Sepo Seeman, kes kehastab Linda hoolitsevat abikaasat. Ülejäänud rollides Carmen Mikiver või Ireengennik Helle kuningas Feliks Kark, Lauri Kink ja Ahti pudersell. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Ning lõpetuseks ilmast eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis ning sooja on öösel kaks kuni seitse, saartel ja rannikul kuni 12 kraadi. Maapinnal võib õhutemperatuur langeda null kraadini. Homme päeval pilvisus tiheneb, pärastlõunal hakkab alates Loode-Eestist vihma sadama, alati võib tulla ka äikest. Puhub valdavalt edelatuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul kuni 17 meetrit sekundis ning ilmajaam lubab homseks sooja 11 kuni 16 kraadi. Selline oli seitsmeteistkümnenda septembri Päevakaja. Head õhtut ja kuulmiseni.