Tere, head raadiokuulajad, me tänases Raadio kaks koolis räägime kunstiõpetuse tunnis, vähemalt niimoodi ma seda siin jutumärkides nimetame maalimisest. Ja ma olen endale külla kutsunud raadio stuudiosse maalikunstnik Jüri Arraku, tere päevast. Tere. Kas teil võib öelda maalikunstnik? Ilmselt võib? Ei, no miks ei või tähendab, kunstnik on nagu üldine nimetus ja võib-olla kunstnik kõlbab minu jaoks noh, isegi rohkem, olgugi et ma viimasel ajal maalin põhiliselt. Aga noh, kuna ma olen graafikatend ja kinokunsti teinud ja raamatuid kujundanud ja kõiki, niisiis hea küll, las olla maalikunstnik. Aga mis teeb üldse ühest kunstnikust kunstniku Tammsaare on on kunagi öelnud, et peabki lihtsalt kirjutama, sest kirjutamine on see, mis teeb kirjanikuks. Kas, kas ütleme, kunstniku puhul ongi see, mis ta kunstlikuks teeb, see ta ta lihtsalt teeb kunsti ükskõik mis, mis vormista seda kunstis teeb. Mis teeb maailmas inimesest, no ma ei tea. Mina nüüd sünnipärast nagu küll ei mäleta, et ma oleks lapsepõlves tahtnud kunstnikuks saada. Nii et kui ma lõpetasin seitse klassi, siis siis oli, see oli 50. aasta siis meil ei olnud, emaga ei olnud raha ja siit ma keskkooli minna ei saanud ja Stalini ajal oli õppemaks. Jah, ja siis siis ma pidin minema mäetehnikumi, kus on kõige suurem stipendium, eks ole, mäe tehnikum on noh, need, kes kaevanduses on veel elus kunagi käinud, see teab, et see ka see töö seal nagu kerge pole. Ja, ja olgugi, et ma seda õppida ei tahtnud oma oma südames, aga noh, raha pärast noh, kunstnik, siis ma läksin sõjaväkke, kolm aastat olin Leningradis vene sõjaväeautojuht, pärast seda töötasin autode peal. Ja siis aga vend tuli mul sel ajal tuli vene sellest koonduslaagrist või pakist tuli välja Dali poliitvang kuus aastat. Ta oli kunstiinstituuti õppima saanud ja küsis mu käest, et noh, et mida sa tahad teha, eks ole, ja siis ma ütlesin, et mis ma ikka tahan teha, et näed, et autojuht juba olen teise liigi autojuht või bussijuht olla ja auväärne elukutseks ja siis ma vahepeal proovisin isegi, astusin sisse Leningradi ülikooli aga mulle geoloogia ei meeldinud ja ma ei läinud loengutele, aga see oli lihtsalt nagu isiklik katse. Ja siis siis vend ütles, et proovi joonistada ja nii ma sain kunstnikuks, kuidas ma saan seda oma elu, ma ei saa üldistada teistele ju. Paljud on ju noorelt näiteks kunstnike perekondades sündinud, eks ole, inimesed, isa-ema seal joonistavad, maalivad, eks ole, laps, see on umbes nii, nagu kingsepa perekonnast võivad kingsepad tulles oli vana aeg enam kingseppa, pole olemas, Inga vabrik, aga, aga noh, kirikuõpetaja perekonnast on väga palju, tulevad kirikuõpetajad, eks näitlejate lapsed on just, just just just ja kui kunstiakadeemia kunstnike lapsi täis ja ilmselt ma ei tea küll, ma ei ole seal õppejõud. Aga minul on nüüd nagu ma olen tulnud kunsti, küllalt nõu kõrvalseisjana. Sellepärast ma ei üldistaks, ma räägin iseenda lapsepõlvest, ikka joonistasite, kõik joonistavad, kes joonista lapsepõlves lasteaias ja, ja mul on järgi. Ma käisin vahepeal kunagi Kohilas ka koolis üks aasta, viiendast klassist või siis, kui see küüditamine oli 49, siis on mul järgi, sellest on, leidsin ülest mingisuguse joonistusvihiku, täitsa tavalised niuksed, gripseldused, mitte mingit, mitte mingit pik Assad seal ei ole näha. Et juba lapsena kohutavalt joonistaja, eks. Ei, nii et see on, no ilmselt on inimesel midagi sügavamal sees antud ja ma olen nüüd jõudnud sellisele sellise lause juurde võib-olla nende mõtiskluste tulemusena, et et, et inimene peab üles leidma Ma oma talendi või oma ande või oma kutsumuse elus. Mõni ei leia üldse seda ülesse, töötab mingitel töödel, mis, mis talle üldse ei meeldi, aga no raha on vaja elada, on vaja korteri üür ja nii edasi. Aga kui selle oma antud kuskilt antud talendi üles leiad ja seda nüüd arendad, noh nii et sa ei riku ühiskonna eetilisi ja moraalseid ja seadusenorme, eks ole, arendad neid nii sihikindlalt, siis ikka jõuad kuskile välja ja sul on endale ja sul ei ole nagu vaba aja ja töö vahekorda pole sellist. Ta on vaba aeg, kell kukkus, nüüd ma lähen, eks ole, piljardit mängima. Siis on see töö, on sul kogu aeg kaasas, nagu ma ei tea, mina ei oska eraldada, et mis asi see töö on mulje, mis asi, see vaba aeg on. Nii et ilmselt mina olen oma kutsumuse leidnud üles, aga see tuli, kobin, aga see ei olnud nii, et, et isa ema oleks arendanud, pool oleks arendanud. No mida saab arendada mäe tehnikum ja sõjavägikunstnikuks? No ma ei usu, et seal see on võrdlemisi kauge nähtus. Tammsaare on taas kord Tammsaare tsiteerides öelnud, et õige kunst sünnibki looja südameverest, et inimesel endal sees on, on mingi selline soov siis miskitpidi ennast väljendada ja ilmselt siis kuidas kellelgi parasjagu sättub, kellel siis on nii-öelda siin üleval, kõrvade vahel jäädi, viiakse kokku, et nad suudavad täpselt nii nagu pea mõtled, käed joonistada. Vaadake, see sõnade ja nende mõtete vahel, mida inimene tahab väljendada, seal on sellised käärid, on need sõnad noh, südameveri, eks ole ja nii kirurgi jaoks on see üks, eks ole, Tamsar jaks, teine minu jaoks, see pole midagi praktiliselt noh, mis on südame verine välja, et see on, ütleme poeetiline oleks, ma oleks ma luuletaja esmaVaskaks vastaks pikkadestroofidega Tammsaarele, aga, aga noh, ma, mina sõna nii nii hästi ei valda ja nii et ilmselt mingisugune müstika on, see geneetika ja geneetika pole enam müstik, aga kunagi ta oli. Et mis asi see pärivus on ja mis, mis asi see on, et tammetõru kukub maha ja sellest kasvab tammepuu, eks ole, noh kui niuke paar 1000 aastat tagasi inimene võis, kes oskas mõtiskleda, võis nagu selle üle juurelda, eks ole, kuidas saab ikka olla nii. Aga ju siis midagi midagi mu sees on müts, mis vajas avastamist. No aga te käite ringi, vaatate situatsioon, teil tekivad nagu mingid pildid, tahaks midagi üles tähendada või midagi siis reaalses elus nähtavat natukene oma käe järgi sättida kuidagi. No kunstnikul tekib niikuinii selline selline niukene maailm tähendab oma maailm nagu ümber ja noh, ma olen sellest kirjutanud ka mõningaid artikleid ja ühesõnaga kunstniku maailmapilti ja nii edasi, nii et alguses kui nüüd lihtsamalt võib-olla nii kujundlikumat rääkida, mul on selline kujundlik mõtteviis, on üldiselt no mul mõned kujundid ja pildid ja need on mul väga kerged tulema. Nii et kui kujundlikult rääkida, siis õpipoisiiga, mis oli juba keskaegsetes tsunftis üldse käsitöölistel noh tegelikult mingil määral kunst on ka ju käsitöökätega tehtud. Noh, enam-vähem ikka kõik kunst on käsitöö. Alguses peab õppima küllalt palju õppima kõvasti nüüd ja keskaegsed tsunftid on tegelikult väga hea näide. Poisi aeg sõltus sellest, kui kiirelt sa omandasid midagi, ega seal ei olnud, nii et vaat ma olen kaks aastat õpipoiss kaks aastat seal ja siis olen meister. Mitte sugugi nii, praegu on kunstiakadeemia kolm aastat ja oled kunstnik, kusjuures tudengid loevad juba ennast esimesel kursusel kunstnikeks, eks ole, kusjuures nad ei ole praktiliselt midagi õppinud. Jah, ja seal praeguse aja aja niisugune olukord, see, ma räägin kunstist läbi sajandite, võib-olla on lihtsam siis aru saada ja kui see õpipoisiaeg seda ma nimetan võsas käimise ajaks võsal. Võsa on selline tihnik, kus ei ole taevast, ei ole näha ja niukene ümar ja kohutavalt palju igasuguseid vorme ja juurikaid ja oksi ja ja, ja seda ja seda võib sümboolselt nimetada siis erinevateks väljendusvormideks, tähendab, kunstnikul on olemas erinevad väljendusvormid. Kas sa teed kivist või puust või riidest või akvarelliga või õlivärviga või temperaga või, või, või, või tikid või teed vaipa või see on ükskõikne. Tähendab, väljendusvormid ja tehnikat ja tehnoloogiat õpitakse võsaperioodil, kunstis üldiselt ja see võsaperiood, mõnel kestab ta noh, kes on võib-olla väga andekas, võib-olla üks aasta mõel kestab kaks, mõelge, saab terve elu tähendab, aga sealt välja ta pidevalt vahetab vorme, pidevalt, otsib mingeid nippe, vaatab ajakirju, kuulab, mida kolleegid räägivad, eks ole, teeb maha siit ja sealt plagiaati asju ja ja see, see ongi see võsas sumpamine. Aga kui sa oled enesekindel ja väga-väga jutukas ja hea suhtleja, siis sa võid selle võsa madinat aga teatud ühiskonnas väga kõrgele tõusta. Kusjuures kusjuures see on kunsti algetapp ja kui sealt võsast siis kujunenud enam-vähem kõik kohandatud ja sinna osale välja jõuad, eks ole, võsast tavaliselt on võsa, järgneb heinamaa, niuke lilled, liblikad ja linnud ja konnad ja ja, ja tähendab, kõige tähtsamaid taevas on ka näha pilved ja päikeseloojang ja kõik kohutavalt ilus ja seda siis võiks nimetada esteetiliseks etapiks. Esteetika teatavasti ei ole kunsti eesmärk, aga, aga esteetika on väga tähtis kunsti. Niisugune omadus või, või koostisosa esteetika. Ja nüüd, kui on need võsa kogemused ja oma, kõik on need tehnoloogiad ja tehnikad ja kõik on omandatud ja sinna lisada siis sellised harmoonilised koos kooslused ja, ja esteetilised värvid ja jooned ja rütmide kõik, niisiis tekib üks selline selline vaheetapp kunstist, mis, kuhu ka paljud on pidama jäänud. Seda ma nimetaksin Essteetiliseks etapiks ja see kunst on, on kohutavalt ilus, niuke armas ja ta nagu uinutab niukene õudselt hea, mõnus ja sellega tegeleda eluaeg ja, ja suurepärane. Aga siis võib kunstnikul tekkida nii, et üle selle heinamaa, ilusa heinamaa, ta näeb kaugele sinatavat mingit mäestiku, mingit mäge ja kuidas siis hakkab sinnapoole minema? Vaata, see on nüüd jälle niisugune küsimus, et kas seal on sees tõmme poole või ei ole. Ja, ja ta ta läheb ja läheb ja ta nagu isegi ei saagi aru, miks ta sinna läheb, eks ole, oli ju nii hea heinamaal olla, eks ja, ja, ja läheb. Ja, ja läheb lähemale ja näeb, et see mägi on astmeline ja ja, ja selline imelik tipp läheb pilvedesse ja kuidagi natukene natuke nagu, nagu hirmuäratav ja kohutav, vaata, kui inimene pole alpinist olnud, siis on tal seal mägedes ronimine ka keeruline. Alpinistile on see lihtne, eks. Ja siis tal on see tõmme ja seda mägema nimetaksin siis nagu eetikamäeks või religioonimäeks või tähendab meie ajal on sõna religioon lörtsitud, tähendab nagu ütled religioon, Johnny. Nii, osa intelligentsist tõuseb tagumistele jalgadele püsti, vabandust, nad ilmselt sel juhul olid neljajalgsed. Jah, ja mitte midagi, pole parata, vaata nii et mõningad sõnad on, on kuidagi nagu, nagu ära kasutatud, valesti, no see on sama nagu Hitler, kasutas Kristi nüüd me ei tohi haakristi kasutada või või kommunistid lörtsisid ära punase viisnurga, eks ole, see on ka niuke imelik märkmeid juba, aga see eetikamägi? Vaata kunstnik jaoks kunstniku kõige tähtsam ülesanne on jõuda mäe nii aru saada, nüüd sõltub tema andekusest andekus ka üks selline müstiline termin muidugi tema andekuses tema sihikindlusest, tema, tema sõpruskonnast, kus ta elab, milline elukäik ja kõik, nii ja naa. Kui kõrgele ta sinna mäele jõuab ronida esimesele astmele, teisele astmele, see on, need on ilmselt, sest meil mägi ja nüüd ta on, sinna mäele minnes on ta loomulikult kaasa võtnud kõik eelnevad kogemused, nii võsa kui maas ja, ja nii edasi ja see on nüüd muidugi väga lihtne ja kuidagi skemaatiline jutt, mis ma räägin, aga sisuliselt minu jaoks on see õige. Me saime siia oma saate esimese vahepausi ja jätkame hetke pärast sedasama kunsti juturaadio kaks koolis läheb edasi. Me räägime täna kunstitunnis, räägime sellest, kuidas töötab üks, üks kunstnik, üks, üks maalikunstnik, kuidas tema jaoks need pildid sünnivad? Ma küsingi teie käest, Jüri Arrak, kuidas teie jaoks üks üks pilt sünnib, kas te nopitama idee üles kuskil? Ma tea, kõndides tänaval lugedes mõnda teost raamatut ajalehte ja siis ta tekib järsku idee, kangastub teie jaoks pilt nii-öelda täielikult ette. Eesti lihtsalt lähete ja panete selle sellele lõuendile või ükskõik mis materjalide aluseks valite või tegelikult te lähete sinna lõuendi juurde teete ühe detaili valmis ja siis sinna juurde tuleb kõik see ülejäänud pilt. Erinevaid skeeme ja meetodeid ja ega mina ei mina ideega täpselt ühtemoodi ühe skeemi järgi. Aga siin on üks oluline, mis nagu eelmise jutu kinnituseks, mis ma ennem rääkisin. Oluline moment on see, et kunstnik noh, areneb, kasvab, täiustub kogu oma vaimuga, mitte ainult niimoodi, et tal mingid oskused täiustuvad, tähendab, et et no ütleme, et noh, graafikuna näiteks, et Moscan paremini joonistada või et ma oskan paremini graveerida või või mingit tehnikat paremini tunnen või et, et selle pärast nüüd mul pildid hakkavad nüüd paremaks minema vaid kogu see vaimne maailm peab täiustama ja siit tuleb järgmine niukene lausekene või loosung. Et kunstnike, Lääne mitte läbivormide, vaid läbi vaimu tähendab läbi läbi hinge läbi vaimu, läbi vaimsuse. Ja need vormid tulevad iseenesest, tähendab see, see vorm Saale, võsa perioodi, kunstnik leiab oma vormi. Tähendab, see Käekiri areneb meil, no me hakkame kirjutama lasteaias, eks ole, niukseid, kohmakaid, tähti kuskil meiega, ajakirja areneb välja. No siiski ma olen palju kirjutanud kuskil keskkooli lõpuks või noh, nii praegusel ajal käekiri ka deformeerub tänu noh, arvuti kasutusele, eks ole. No mõned ei oska varsti üldse kirjutada, käsi väriseb Sulev ja võtab jah, ja niiet see käekiri, eks ole, ja nüüd pilt tähendab, kuna kuna kunstnik tahab oma oma vaimu oma ideid oma suhtumist maailma väljendada, siis oletame, et noh, see on nagu selline pilte tegevkunstnik, mitte koormantsi või, või, või mitte häppeninge või mitte videokunsti või see ole praegu räägime sellest, mida mina teen, eks ole. Ja, ja pilte tegevkunstnik siis, kuna see üldine suhtumine maailma areneb kompleksselt kogu aeg, eks ole, siis näiteks Mul on head muusikat kuskil, noh, kas, kas ükskõik kus kontsertsaalis on kõige parem tegelikult, sest seal sa oled seal seal sa ei tohi üles tõusta, ei tohi teisi asju teha ei tohi. Äkki ta vahepeal, eks ole, ja seal on inimene kontsentreeritud muusikale ja see on suurepärane kontserdil käimise eelis, sest muusika on muusika võib ju kodus ka kuulata, eks. Aga kontserdil on nii ja siis kuulad ja kuulad, vahel tuleb uni peale, eks ole, ka see on ka loomulik. No ega siis jumala ja teine situatsioon ja niukene niuke mõnus, selline uinutav muusika, miks mitte võtmed, istmed, eks ole, ja pehmed, istmed ka ja siis, aga äkki tekib selline mingisugune visuaalne kujund seoses selle muusikaga. Noh, ja siis need kujundid on küll nii, et nad võivad tekkida ja nad võivad ka kaduda. Enamus nendest ei ole kasutuskõlblikud, sellepärast et kui sa tahad midagi midagi väljendada, mis on inimestevahelises suhtlemises või inimese ja jumalavahelises suhtlemises oluline sest igat asja pole mõtet väljendada kogu aeg, eks ole, siis ütleme nendest noh, visioonidest võib-olla seitse, kaheksa, 10. No üks hakkab nagu rohkem kummitama, eks ole, vaata no on mingisugune selline asi, et näed, vot nii ja naa ja vat mingisugune lendab seal mingi kala, tead, aga miks kala lendab, eks ole. No ühesõnaga, ja miks see mees on seal pikali ja eks ole mees ja, ja kala on kristlik sümbol ja ja, ja nüüd kala värv loeb, eks ole, kas ta on seal sinine või punane või või kas see mees on silmad kinni või ei ole silmad kinni, kas, kas tal on käed risti kõhu peal või on tal käed külje peal või? Tähendab, see on? No ütleme teaduslikumalt öeldes nagu semiootiline probleem, eks ole, märksüsteemid ja nendest erinevatest asenditest, kujunditest ja värvidest koorub välja siis see, mida sa tahad nüüd hakata väljendama, eks ole. Tähendab professionaalil ja kes on juba aastakümneid maalinud, ta ei mõtle seda niimoodi, nagu mina praegu räägin, see tuleb iseenesest, see on iseenesest, see on umbes nii, nagu luuletaja kirjutab, eks ole, ta ei, ta ei mõtle nii pingsalt, vaid ta väljendab sõnadega oma ees. Sellepärast luule on kujutavale kunstile küllalt lähedane ja nii need pildid tekivad tasapisi ja siis üks teine tuleb, halvem, ega see ei ole nii nagu nagu saapavabrik, et enam-vähem ühesugused. Ja siis inimese kunstnikud, muutudes seoses vanusega seoses inimsuhetega seoses haigustega igasugust ja asjadega ja, ja lugemusega ja ümbruse muutumisega ja ja nii edasi, pildid loomulikult ka muutuvad, tähendab see, mida sa tahad väljendada, tähendab kuidas öelda, et ma ükskord olen ükskord olen öelnud ühes kohas, et et rattad näitusele tabamisel, teie tulete kõik siia näituse avamisel ülikonnas ka mina olen aluspesus. Sellepärast et minu hing on seintel, eks näete, enam-vähem, kes lugeda oskab, tähendab, pilti lugeda, tähendab need enam vähemalt teada, milline see kunstnik on, enam-vähem, noh, nii uduse muidugi on ka, on ka inimesi, kes on nii maskeeritud, et nad petavad ennast ja teisi ka on lihtsalt mingid kohutavad mõjutused. Inimene teeb mõjutuste järgi, tegelikult ta ise on hoopis teistsugune. Aga suur mõjutaja kuskilt kunstimaailmast, see tähendab seda. Ta petab ennast ja ta ei ole nagu oma käekirja leidnud ta, ta, ta toksib valel kirjutusmasinal. Need on niuksed, automaattähed, eks ole, kirjutas masin niuke, vana, mingi Remington toks-toks-toks, eks ole, võtta sulepea ja kirjuta sisse, et milline on sinu käekiri. Teeme siia jälle väikese muusikalise vahepausi raadio kaks koolis läheb edasi, kunstist räägime Jüri Arrak paljakunstis praaki on selles mõttes, et kas, kas ja kust läheb see piir, ütleme suure kunsti ja platserdise vahel. See on nüüd kaasaja kultuuris. Väga oluline küsimus, sest siin mõõdupuu Kuu on kuskile kadunud või ära peidetud, tähendab, no vaata, kui on, kui rätsepa hakkab tegema mingit asja ja tal on näiteks need lõikele Meedia sendimeetrid ja kõik on kadunud, eks ole. Kohutavalt raske on näiteks teile teha ülikonda silma järgi lihtsalt ei mõõda, ta ei saa mõõta ka, et tal pole mitte midagi. Ja vaevalt, et see ülikond siin nii perfektselt istub eksanya. Nii et millised on siis need kunsti mõõdupuud ja mis asi, see platserdus ja mis asi see on, see no ütleme noh, niukene kunst, mis peaks nagu jääma või mis on millel on tähtsust antud inimühiskonna, eks ole, etapil see praegu siin, mis, mis, mis tähtsus tal võiks olla? Näiteks meil on kogu aeg üks pidev saamine eetika üle kogu aeg ajakirjanduses ka ikka moraal ja eetika ja kuritegevus ja igavene jama ja narkomaania ja, ja kõik on nagu niukene tunne, et kohe-kohe hakkab kõik kokku kukkuma, eks ole, on ju, ainuke asi, mis veel üleval seisab, on, on pangandus. Et ja vaata, see nüüd kõiki meid päästab, eks, ja nüüd mis see kunst siin vahepeal teeb, siis tähendab kunst formeerub loomulikult. Selles mõttes ütles, et kõikide kõikide suurte muutuste ajal on, on kunst tavaliselt kohutavalt palju muutunud. No näiteks kommunistlik riigipööre seitsmeteistkümnendal aastal muutis kunsti kardinaalselt, eks ole, seal võeti kasutusele kohe kõik moodsad voolud ja asjad, kuni Stalin selle asja likvideeris, kuna reaalses süsteemis see kunst ei kõlba. Ja Stalini ja Hitleri kunstaegne kunst oli võrdlemisi sarnane, nüüd siin võib-olla tuleks jälle selle, ma peaks kordama oma seda lauset, et kunstnik kasvab vaimus, mitte vormis ja nüüd on, mis naise vaim on, mis asi, vaim on, eks ole, nüüd kõike, mitte kõik, aga väga paljud kasutavad sellist, et vaat see on nüüd vaimne nähtus ja see ei ole vaimne nähtus küsida, et inimese käest, mis sai, see vaimsus sinu jaoks on. No ma ei tea, no midagi niisugust head ja värki, kusjuures ta mingit mingit soojatega jumalatega seda ei usu, eks ole. Juhul, kui seda ei usu, siis, siis mis, mis asi see vaim on, mis asi see hing on, ütleme, ateiste jaoks pole hinge olemas ja pole vaimuga olemas olemas keemilised reaktsioonid, olemas, emotsioonid, eks ole. On olemas instinktid ja igasugused muud, mis loogiaga seotud, mis on materiaalse maailmaga seotud, eks ole, vaimne maailm peaks puuduma meie sõnavaras, kui me oleme ateistlik riik ja nüüd aga, aga mis sa ise eetika, ison, mis kogu aeg puudub meie ühiskonnas, see on ju see on ju seotud vaimse maailmaga tantsu seotud reeglitega on või võivad, võib muidugi öelda, et humanistlik, et maailm on väga kena, et inimesed peavad omavahel kõik nii ja naa suhtuma. Aga kui inimene humanistliku maailmas on üksinda tähendab, on üksinda, siis tal ei ole ju mingit kontroll üksinda, kui keegi ei näe, näe, ma võin teha ükskõik millise kuriteo. Keegi ei näe ju, me omavahel kontrollime teineteist, eks ole, politsei. Falk, eks ole kurikuulus ja, ja igasugused muud organid. Vene ajal oli ilusana organ oli KGB kohta organid nagu neerud ja maksad ja kopsud, eks käisid kontrollimas südant ja, ja, ja organid, eks ole, kontrollivad, aga kui keegi ei näe, siis ma võin panka röövida. Ma võin naist peksta, eks ole, keegi ei näe ju seda naine, laine ei lähe kaebama, läheb kaebama, saab rohkem peksa. See on need kuriteod, on ju sellised ajalehest lugeda. Tegelikult mitte mingit kõrgemat võimu kõrgemat jõudu. Inimene ei usu. Ja sõna sõna uskumine on deformeerinud, selleks, et ma usun, et ma loteriil võidan, kasutatakse usku, eks ole. Ja nüüd, kui praegu on kohutav protest usuõpetuse lisamiseks kooliprogrammi, siis inimesed protestivad, nad ei tea, mille vastu nad protestivad. Nad protestivad headuse vastu. Tegelikult Nad, nad protestivad selle vastu, et oleks mingi mingi kõrgem kontroll inimtegevuse üle. Loomulikult see kontroll pole, pole politsei ega miilits vaid see on vaimne kontroll. See, see asi on minu jaoks on niivõrd lihtne ka inimene alates aegade algusest on tahtnud ise kõik teha. Noh, see on see, see on, see kuulus piibli algus-aadamast evasteks. Mina teen sama hästi kui jumal. Ja, ja nüüd see niukene sümboolne tekst piiblis ilus. Ma soovitan üldse vanad testamenti lugeda, kes tahab kunstnikuks saada ja, ja uut testamenti veel loomulikult, mis on noorem, aga mis on otse kristlusega seotud, aga vana testament on väga õpetlik raamat. Ja, ja nüüd ja nüüd, et inimesed ei taha sellest midagi kuulda, aga miks pärast see on sellepärast et seal on väga lihtsad ja selged käsud, kuid neid on raske täita. Ära valeta, ära varasta, ära riku abielu, eks ole, kohutavalt jama, see on ju niivõrd raske täita. Austa jumalat, no see on ju võimatu. Ja, ja, ja siis siis ta lihtsalt pühib üle lauaserva, kõik selle asja pole vaja ja selle järelreaktsioon, mis on nüüd paarsada aastat kestnud, tegelikult 19. sajand oli see kuulus tehnika ja tehnoloogia hooge ja progressi sajand, eks ole, aurumasinad ja muud asjad. Ja 20-st peale selle välja praegune muidugi virtuaalsajand, eks ole, kus noh, nii raha, kui suhted muutuvad virtuaalseks, kunstist rääkimata, siis tagajärjed on ju väga lihtsalt meie keha, meie elu, meie olukord, jänes samaks. Pane teile ristirüütlirüü selga, te olete samasugune, natuke pikema raudrüüd olid väiksemad ja mitte midagi suurt pole inimeses muutunud. Tähendab see vahendid, mida me kasutame, need on muutunud ja tänu sellele muutub natukene psüühika, eks ole, ja nii edasi ja nii edasi inimestevahelised suhted ja need ju mingil tasemel jäävad. Nii et selles mõttes kunsti olukord. Ma arvan, et ei tohiks kaduda kunst, sest praegu on tendents, et ta hakkab kaduma. Ta hakkab kaduma, kusjuures tehnoloogia ja teised elukutsed neelavad kunsti ära. Lihtsalt amps ja läinud ja, aga loodus tühja kohta ei salli, eks ole, kui kunst kaob, siis sinna sinna lohku vajuvad teiste elukutsete ebaõnnestunud tegijad. Tähendab üks, üks tõeliselt hea keemik, füüsik, astronoom, eks ole, ja nii edasi ja nii edasi teevad oma tööd või insener. Aga kui on näha, et kunstist saab au ja kuulsust võib-olla kiiremini kui sa, kui sa tegeled mingite kolbide, suitsude ja muude niisuguste jamadega või näiteks ebaõnnestunud koduvideotega või koorid seltskonna alasti ja jooksed üle näitelava, sellest muide, head luuletused, aga ma siin ei korda. Ja siis noh, on näha ju, eks ole, et sealt lõikab nagu kasu rohkem kui oma elukutses. Sellepärast selle seda kunsti tühja lohku hakkavad täitma teiste elukutsete ebaõnnestunud tegijad. No see on jälle niuke loosung. Need kunstis selles mõttes ikka ikka praaki tänasel päeval esineb, ütleme niimoodi. No ma arvan Küll seda on esinenud kogu aeg, aga see ajaloos püsima tähendab palju, meil on jäänud siis püsima näiteks 15. sajandi 16. sajandi kunstist mõned üksikud nimed, mida õpitakse, aga neid oli ikka ikka hulk. Tähendab, igal meistril olid õpilased ja, ja enamus neist jäid lihtsalt nokitsejataks, niisama. Aeg selekteerib kõik välja loomulikult ja mis, mis sellele ajale iseloomulik on, see jääb, eks ole, näitena tähendab iga aeg, et oma kunsti loomulikult iga aeg, nii et noh, see on sama nagu iga iga iga rahvas, oma valitsejat ja nii edasi, need kuulsad laused ja kunst on täpselt samuti, aga kunsti ei tohi olla ühiskonna peegel. Ainult sest kui ahv vaatab peeglisse, ta jääb ikka ahviks sealt peeglist ei vaata välja mingisugune kaunis neiu nägu, eks ole, on ju nii, et selles mõttes kunst ei ole ainult peegelkunst ei ole ainult esteetika, vaid kunst peab seda ühiskonda aitama mäkke tõusmise teed. Ütleme ma olen ühe lause nii ka veel kunagi kirjutanud, et kunston saue inimkonna käesteel jumala poole. Selle vastu on kriitikud olnud võrdlemisi irooniliselt. Teeme siia jälle väikese pausi, raadio kaks koolis läheb edasi. Me oleme siin kunstist kõnelemas. Jüri Arrak. Rääkige, kuidas teie suhtute sellesse kommertskunsti või ma ei tea, kas on kommertskunstidesse muidugi selle kohta üldse nii-öelda, aga see fenomen, et on olemas suur kunstniku nimi, kelle taga tegelikult töötab kunstikombinaat, kes kes maalib ja siis tuleb see härrasmees ütleb, et see on, see on okei ja paned sinna alla oma signatuuri. On see õige? See on nüüd see massikunstiprobleem, eks ole, noh, see on umbes, see on umbes sama nagu, nagu reprode probleem ja ja, ja nii edasi, noh minu jaoks see õige ei ole, aga noh, ega, ega siis midagi pole parata, kui ta nii teeb, sest kostab ja on kahtlemata andekas inimene. Andekas andekas noormees, tal on mõningaid niukseid kompleks, aga noh, see selleks. Ja, ja siis see märk, inimene või see kujund on, tähendab 70. aasta oma oma personaalnäitusel töötasin välja märki inimese kujundis, on see inimese kujund, mis on nüüd läbi minu seda loomingut saatnud, eks ole, niukene ja seda ma nimetasin inimeseks. No kostabi hakkas seda hiljem tegema. Sonson loomulikult ma ei tea, kas ta seal väliseestlaste juures minu pilte oli näinud või ei ole, see pole minu asi. Tähendab, see on märk, inimese süsteem, tähendab, Eestis on seda kasutanud märk inimest. Oma süsteemi on, on Kaido Ole kasutanud ja Marko mäetamm on ka niuksem inimene, pekk, eks ole, nii, mis kordub pildist pilti, tähendab vaata, kostabil on see, et see on see kompleks, esiteks on see, ma ei tea, mis tal lapsepõlves seal oli ja mis tal seal emaga oli. Aga tal on see kohutav tunnustuse puudus, kuulsusejanu rahaahnus, tähendab, need on need asjad, mis on siin maailma probleemid, tähendab kõik, eks ole, on olemas siin maailm ja seal ma asjade maailm, eks ole. Ajab selle selle kullahunniku kokku ja siis väriseb, kuidas hoida, tähendab see ahnus teise neid pilte. Üks üks inimene rääkis mulle, ma ei tea, kas on tõde, aga üks New Yorgis elav eestlane rääkis, et kosta pidi ise proovimas laia maalida natuurist. Et kuidas välja tuleb, eks ole, no näiteks mingit natüürmorti või maastiku või nii. Aga seda ma ei tea, see võib olla ka kadedusest tingitud mingi kuulujutt Ameerikas, ega ma ei tea, aga et ta seal käib nagu kubjas ringi ja ma käisin seal stuudios. Ma olen kostaabi stuudios New Yorgis käinud. Huvi pärast käisin, päris huvitav oli vaadata kuus dollarit tund, poisid maalivad seal põrandal ja, ja siis mingid inimesed teevad talle neid kompositsioone ka, et ega ta ise enam ei tee, kompositsioone ka tema võib-olla ainult tõesti signatuurid ja siis ajab seda äripoolt, eks ole, kuidas müüa ja kellele müüa ja kui palju ja reklaam ja kõik nii ja naa. Nii et no business Männa. Et see, see ei ole nagu teie arvates või noh, nagu see päris õige kunst, kus, kus inimene, noh, ma tean uuesti rääkides nii-öelda oma südameverest, võtab selle Seal ei ole jah, südameverd pole vist enam olla, tähendab alguses alguses esimesed, kui ta hakkas, ise veel tegi, võib-olla seal oli, aga ta nägi, et üks asi hakkab minema. Tähendab, on olemas inimtüübid, tähendab puhast kunstniku tüüpi on võrdlemisi raske ilmselt leida, kas seda üldse olemas on, ma ei tea, inimtüübid on ju läbipõimunud, näiteks kostab ja on tüüpiline ärimeeskunstnik niuke tüüp, eks ole, Eestis on ka, eks ole, ärimeeskunstnik on kunstnik ja, ja noh, luuletaja või kunstnikesse kirjanik ja kunstnik, kes see ja kunsti. Ühesõnaga, et see inimene on puhas kunstniku, ma ei tea, võib-olla mõni on kunstnik, kes teeb näiteks, on igast on igasuguseid niukseid, kunstnikke, põllumees, eks ole, kunstnik joodik, ühesõnaga. Tähendab, ja see on nüüd väga keeruline. Aga. No aga te ise olete kunagi ühes intervjuus väitnud, et olete maalinud ühe, ühe joomapildi ühele tee ehitajale kamina peale, sellepärast et muidu oleks tee vis teie talu õuest läbi läinud, et te ise olete, katkes praktiline maalija. See on, see oli olude sunnil, sest rahadega ei saanud seal õiendada selles mõttes nii, et miks mitte, tähendab ma, ega ma pole öelnud, et mina olen puhas kunstnik. Aga kuidas te maalite selles mõttes, et kas te, kas te pildis nii-öelda valmis saate, kas, kas teil endast tekib ka mingi tunne, et noh, see pilt on nüüd rahvale meelelahutuseks või, või rahvale ütleme meeleharimiseks meele selliseks noh, toitmiseks. Ma arvan, et kunstnik vist noh, tavaliselt nii ei mõtle sahtlis. Et see on nüüd rahvale, see on rahvale teine, võib-olla rahvas ei näegi seda pilti üldse, kus, kus mina tean, võib-olla võib-olla keegi ostab selle pildi ära ja paneb endale tuppa ja mitte keegi teine ei näe seda? Ei, nii ei saa vist mõelda. Üldiselt need suhtumine, teatud kunstnikus ilmselt on tekitatud kirjutatud artiklite ja, ja kriitikute ja publiku ja mingite noh. Et noh, kõrval kõrvalda kant, et kunstnik ise nüüd ma ei tea, veel mõni nii mõtleb, noh, ma ei tea, mina, mina lihtsalt tunnen muret ja, ja südamevalu, mitte verd, nüüd aga südamevalu, kuidas oma elu ja töödega hakkama saada niimoodi, et ma ise rahul oleks. JÜRI ärakas kunstis on olemas või ütleme, kui võtame konkreetselt maalikunsti mingi selline oma kuldreegel, et hea pilt tuleb, kui ma seda kuld reeglit jälgin, see ei pruugi olla kuskile kuldtähtedega raami sisse kirjutatud kunstil kunstiülikoolis, eks ole, aga, aga põhimõtteliselt kõik kunstnikud teavad seda ja selle Järviga tegutsevad. Ja saab küll, miks ei saa, need on kompositsiooni võtted. Tähendab, kompositsioon on ju, noh, see on nii muusikas kui kirjanduses ja igal pool, eks ole teid raadios ja igal pool sõnaga opositsioon, et see lihtsalt peab olema. Kompositsioon on tavaliselt professionaalil automaatne, ta juba ta sätib ja teeb juba niimoodi, et antud teema oleks komponeeritud nii, et ta mõjub vaat just nii nagu vaja. Olemas võimalusi, näiteks realistid kasutasid madalat horisonti eksale madalhorisont ja siis midagi, niisiis siis on olemas üks kompositsioonivõte on ümmargune pilt, ümmargune pilt mõjub alati kuidagi. Ümmargune torm on nagu ideaalvorm selline, eks ole. Niukene, universumi sümbol ja nii edasi, eks ole, ümmargune vorm ja siis teed sinna midagi natuke peale, kohe on kohe mõjub kandilise vormi peal pead sa nagu peenemalt juba mängima, siis on võimalus pool pildi pinna jäta tühjaks ja teine pooltäis millegiga. Siis on võimaluste ja eks ole mingisugused kujundit, mis on sellised nagu mõjuvadki algkujundit, ütleme, geomeetrilised kujundid ja on küll selliseid kompositsiooni nõkse. Puhtkompositsiooni nõksud kuuluvad siiski võsa perioodi juurde. Selles mõttes, et ainult nendega läbi ajada. Siis vast vist kaugele ei jõua. Me võime siin oma koolitunni, mille sisse juhatasin kunstiõpetuse tunnina, nimetada tegelikult ümber aeg-ajalt kodanikuõpetuse ja filosoofia tunniks seda meie jutuajamist natukene kokku võtma, ma tahaksin tagasi minna Tammsaare juurde. Tamsar on kunagi öelnud, et teater peab üllatama, vapustama kas või jalust rabama, sest muidu hakkab lihtsalt igav. Kas selle võib üle kanda ka kunsti, et kunst peab olema midagi, mis ei ole nii-öelda päris elud, midagi reaalsusest natukene kas kõrvalrada astuv või, või reaalsust raputav? No päris reaalsust ei saa kunst kujutada, see mitte keegi ei saa seda teha, ei oska teha ja ei ole suuteline tegema. Näiteks võtame Michelangelo, eks ole, Michelangelo kõik teavad Michelangelot, aga Michelangelo ei ole täielikult naturalistlik kunstnik, kui vaadata tema Sixtuse kabeli laemaale ja siis seda eriti altariseina maali, eks ole, see viimset kohtupäeva ja siis, kui seal on need naised on maalitud noh, nagu mehed, eks ole, mehed, kellel on tissid külge pandud. Teatavasti ta vist oli homoseksuaal-ist, aga noh nii nii kirjutatakse. Aga siin on üks kuldne reegel, mida on, ütleme noh, nii algajatele võiks öelda, on see, et saad pildis ja skulptuurist peavad olema harmoonias. Ja selle vastu eksitakse, mõeldakse. Ma teen moonutatud kuju ja küll see siis on moderne ja kaasaegne ei ole. Sest professionaal tunneb selle kohe ära, et vaata, nagu te ennem nimetasite käkerdis, eks käkerdis. Aga need vead peavad olema harmoonias, aga selleks, et seda iroonia tunnet saavutada, peab õppima. See ei ole, et kõik vormi saab umbes kokku panna ja siis on kohutavalt ilus niukene moderne asjandus ei ole ja nüüd ja, ja nende Nende vigade abil saab rõhutada seda teemat, mida sa tahad väljendada, eks ole, vigade abil tähendab moonutatud kujude abil. Nii et see on kõik muidugi õpitav, eks ole, see on kõik õpitav, aga vaimu harimist ei saa õppida ühe kuuga või kolme kuuga või ühe aastaga või nii, vaid see on eluaegne protsess. Ja ma mäletan, et kunagi nooruses sai öelda, et ma pean 30 aastat tööd tegema ennem, kui ma saan kunstnikuks. Praegusel ajal kõlab see natukene jubedalt, sellepärast. Nii et, et kolme aastaga peaks olema geenius, aga, aga see on nii, see on pidev, see on pidev protsess ja kui ükskõik kelle vanema inimese käest küsida, eks oleneb kuidas on. Vaat ikka ei, ei, ei ole ikka saanud seda kätte, mis seal ikka on, eks ole, no peaks nagu juba olema, eks, aga see on eluaegne protsess, sest ma kordan veelkord, et mäetipp läheb pilvedesse ja sinna me ei jõua. Selle mõttega me tänase koolitunni siin ka kokku võtame, suur-suur, aitäh teile, Jüri Arrak, et leidsite aega siit raadio kahest läbi astuda ja kunstiteemadel meiega siin juttu puhuda, aitäh kutsumast.