Tere õhtust, kell sai kuus, võtame nüüd kokku teisipäeval Üheksanda novembri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Eurole ülemineku tõttu on aastavahetusel katkestusi nii pankade, sularahaautomaatide kui elektrooniliste kanalite töös. Pangad soovitavad võimalike ebamugavuste vältimiseks varuda aastavahetuseks vajalik kogus raha. Kõik riiklikud IT-süsteemid on eurole üleminekuks valmis, nii kinnitab rahandusministeerium. Eesti poliitikutel puudub pikem plaan on siin olevate andekate noorte rakendamiseks, mis lahendaks ka migratsiooni probleemi. Nii leiavad sisekaitseakadeemia aastakonverentsil osalenud kultuuri diplomaadi Mikko Fritze sõnul aitab avatus ja hoolivus ka nende suhtes, kes juba Eestist lahkunud. Tallinnas arutati Eestile lennunduse tuleviku väljavaateid. Asjaosaliste sõnul sõltub meie lennundus sellest, kuidas läheb Estonian Airil Tallinna lennujaam peab oluliseks ka tugeva partneri leidmist Aasiat transiitlendude vahendamiseks. Taliban ainult Afganistani probleem. Selle juured on rahvusvahelised ja probleemi lahendamiseks tuleb need juured hävitada. Leian Helmandi provintsi kuberner kuulab mangal. Euroopa komisjon kaalub praegu Montenegrole kandidaatriigi staatuse andmist, Euroopa Liiduga liitumisele on aga kõige lähemal Horvaatia ja Island. Nii selgub komisjoni täna avalikustatud, mis aruandest. Eesti kaitsevägi saab Ameerika ühendriikidelt sõjalise abi korras 80 uut miinipildujad, neist üks komplekt saadetakse Afganistanis viibivatele üksustele. Sama programmiga Hannes saab Eesti veel mehitamata lennukeid ja uusi soomukeid. Eesti idapiiril. Teeäärsed elanikud ootavad Euroopa Liidu ja Venemaa vahelist viisavabadust, et käia kasvõi tihedamini kontrolljoone taga kalmistul. Setod kardavad, et sugulaste hauad kasvavad võssa. Öösel ja homme päeval on pilves ilm, sajab lörtsi ja vihma, on jäiteoht. Puhub idatuul öösel kaheksa kuni 13, põhjarannikul 13 kuni 18 ja puhanguti kuni 22 meetrit sekundis. Pärastlõunal puhub juba põhjatuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja tuleb kolm kuni kaheksa kraadi. Riigikogu rahanduskomisjon otsustas oma tänasel istungil saata 2011. aasta riigieelarve eelnõu teisele lugemisele riigikogu täiskokku ja teine lugemine lõpetada. Eelnõu on täiskogus kolmapäeval, muudatusettepanekute tähtaeg eelnõule on 24. november. Rahanduskomisjon hääletas täna läbi ka eelnõule laekunud muudatusettepanekud ja neid oli kokku 127. Komisjon toetas Eestimaa roheliste ettepanekut tõsta toimetuleku piir 1000-lt kroonilt 1200 krooni mõni ehk 76,7 euroni. Samuti toetas rahanduskomisjon Reformierakonna ja IRL-i ettepanek lükata aasta võrra edasi kõrgemate riigiteenijate palgatõus ja komisjon toetas ka sotsiaaldemokraatliku erakonna muudatusettepanekut, millega kirjutati täpsemalt lahti Kultuuriministeeriumi valitsemisala ja omaette eelarverea Said Rahvusooper Estonia, Eesti Rahvusraamatukogu ja rahvusringhääling. Maht sellega ei muutunud. Eurole ülemineku tõttu on aastavahetusel katkestusi nii pankade, sularahaautomaatide kui ka elektrooniliste kanalite töös. Pangad soovitavad varuda aastavahetuseks vajalik kogus sularaha. Näiteks Sampo panga sulanud rahaautomaadid ja kaardimaksed toimivad 31. detsembri õhtul kuni kella 23 45-ni ja nende töö taastub esimese narri hommikul. Sampo internetipank avatakse piiratud teenuste valikuga. Nii SEB kui Swedbank alustavad oma sularahaautomaatide eurodega täitmist 30. detsembri õhtul. Eurodega täidetud automaadid hakkavad uuesti tööle esimese jaanuari varahommikul. Rahandusministeerium andis aga täna ülevaate ettevalmistustest eurole üleminekuks ja kohal käis Vallo kelmsaar. Rahandusministeeriumi kantsleri tea varraku sõnul on kõigi riigiasutuste infotehnoloogiasüsteemid eurole üleminekuks valmis. Helekohased kinnitused on tulnud ära kõikidelt ministeeriumidel, testimised on ka läbitud, aga igal juhul jälgime ja vaatame, et üllatusi ei tuleks. Kuigi tea, Varrak kinnitas taas oma veendumust, et hindade tõus ei ole seotud euro kasutuselevõtuga, tõdes ta, et ausa hinnastamise kokkuleppega on liitunud alla 500 asutuse ja ettevõte. Omavalitsusi on nende hulgas vaid 15. Omavalitsusi võiks olla rohkem ja probleemi täna ikkagi ja vähem ühinejaid on teenindusettevõtete poolt ja ka siis väikeettevõtete poolt. Praegu on käimas eurokalkulaatorit ja infobrošüürid postitamine, need peaksid kõigisse Eesti postkastidesse jõudma seitsmeteistkümnendaks novembriks. Kellel postkasti ei ole, kuid euroinfo saadeti, soovib, peaks pöörduma eesti posti poole. Meil on juba üle 350000 pensionisaaja ja sugugi mitte kõigil kindlasti ei ole mobiiltelefoni, kus on võimalik hindasid lihtsamalt vaadata ja arvutada, aga väga palju on lapsi, kellele see kalkun, ratturiga arvutamine kindlasti on jõukohane. Ja näiteks tagasisidet on ka riikidest, mis ammu on üle läinud, et inimesed, nii mõnedki kasutavad siiamaani sedasama kalkulaatorit selles mõttes siit selle pinge maha, et see kalkulaator jama on või, või taga midagi nagu teha ei ole. Sest et kui ta ka ikka nagu ei taha midagi teha, siis Euronicsi kauplusesse viia. Peale eurokalkulaatori on aga saadeti siis ka infobrošüür. Kui keegi saab siis brošüüri, mis on eestikeelne, aga ta soovib ilmtingimata saadaga brošüüri, mis on venekeelne, siis see võimalus on kohalike omavalitsuste kaudu kõigil olemas ja Tallinna puhul on see linnaosade põhiselt. Eesti Post on osaline kroonide vahetamisel eurodeks, ütles ettevõtte postiteenuste juht Jaan Vainult. Esimesel jaanuaril Eesti Post alustab 179. postkontoris eurode vahetust ja seda just eelkõige maapiirkondades. Me teeme seda kaks nädalat ja kui kuskil piirkonnas tahetakse hästi palju kroone tuua, meile ja eurosid vahetada, et siis postkontorites võidakse kehtestada ühe elaniku kohta piirmäär 1000 eurot ja siis need ülejäänud rahatsakas viia pangakonto päris või tulla teine päev tagasi, et oma kroonitseis eurodeks vahetada. See piirang on eelkõige seotud turvakaalutustega. Politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Tarmo miilits soovitabki kodus olevat kroonid võimalikult varakult panka viia, et mitte vahetada suuri sularahasummasid. Sisekaitseakadeemia tänavuse aastakonverentsi peamiseks teemaks kujunes migratsioon ja sellega seotud mured. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Tööjõu ja enim kvaliteediprobleeme Eestis on tõsine statistika kohaselt tulevad tagasi vaid pooled välismaale tööle läinutest. See jaga, et lahkuvad kõrgharidusega ja andekamad tööealised inimesed on muutus, mis teeb murelikuks, tõdes sotsioloog Andrus Saar. Riigil on siinjuures oluline siin olevaid uusi andeid hoida. Pikemaajalise plaani puudumise korral pole enam mõtet rääkida toimiva majandusega rahvusriigi tulevikust. Andrus Saar. Kui ma vaatasin siin ettekande, siis kõik siin Eestis siis räägitakse strateegiatest kolmeks-neljaks aastaks, see ei saa olla jätkusuutlik, see saab olla lihtsalt alamstrateegia taktikaline plaan. Aga meil peab olema tõsine strateegia vähemalt 20 30 aasta jooksul. Ja vaata, kui me räägime praktilises kontekstis Töömigratsioonist. Sinodi väga suur erinevus. Migratsiooniprotsessid on niisugused, kus me peame just nimelt sihid seadma äärmised kaukale, selleks et rahvusriigina püsima jääda. Lühiajalises perspektiivis. Me murendama oma jalgadest. Majandusteadlane, Keskerakonna taustaga Olev Raju leiab, et vaja on muuta majanduspoliitikat. Senikaua, kuni me proovime jätkata seda majanduspoliitikat sisse, osta odava palgaga neid välisinvesteeringuid, mida me tegelikult nii väga ja kena, ühesõnaga teeme valet majanduspoliitikat, senikaua me kaotame inimesi. Kõige arvulisem põlvkond on praegu kuskil 18 20, need on laulva revolutsiooni ajal sündinud, et tuleb kinni hoida, tagada see, et nende need massiliselt ei läheks välismaal ära, siis me oleme riigi päästnud. Ma ei oska küll ühtegi abinõud öelda, mis just nendele on suunatud, et nad siia jääks. Saksamaal sündinud, Eestis abiellunud ja mitme riigi töökogemusega kultuuridiplomaat Mikko Fritze leiab, et lahenduse märksõnadeks on eelkõige avatus ja hoolivus. Seda ka nende suhtes, kes Eestist juba lahkunud. Võimalus neid tagasi tuua on selles mõttes juba suu, sest suur osa eestlastest on väga seotud oma maaga kuidagi kinni hoida on raske, et seda teemat üles tõsta. Igaüks mõtleks selle peale, miks ta ära läheb, miks võiks olla põhjust tagasi tulla ja et ta hoiaks ka seost oma maaga, kas läbireiside või internetis on, see on väga oluline. Hiljuti omandas Eesti riik enamusosaluse lennufirmas Estonian Air. Tallinna lennujaam on oluliselt laienenud, viimasel ajal on reisijate arv hakanud kasvama, Eestisse lendab rohkem lennufirmasid ja avatud on uusi liine. Asjaosaliste arvamusi küsis Vallo kelmsaar. Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov arvab, et Eesti lennunduse tulevik sõltub paljuski sellest, kuidas läheb meie rahvuslikule lennufirmale. Siin lennujaam teeb kõik, mis on võimalik ja seaduslik, et Estonian Airil läheks hästi ja kindlasti lennujaam soovib, et meie vedajate ring oleks väga lai. Odavad lennufirmad on Tallinnas, alustame naasnud kohe Tallinna on olemas täpselt seesama geograafiline eelis, mis on olemas Helsingi 70 protsenti Finnairi tuludest seotud Aasia transiidiga oma lennujaamas võiks, meie võiks seda teha, leida väga tugev Aasia vedaja, kes teksama paasi Tallinnasse toks suurte lennukitega, mitte ainult Pekingist, Tokyost, Seoulist, Hongkongist igalt poolt siia inimesi ette ja paleksiit väikestega mööda Euroopat edasi. Turismifirmad ootavad, et Tallinnast oleks rohkem ühendusi. Estraveli müügi ja siseteenuste direktori Mauri saarendi sõnul on turismiturg pärast mullust langust taas elavnema hakanud. Sel aastal on väike kasv, tahaks näha, et see trend jätkub. See trend saab jätkuda siis, kui meil on rohkem, mida müüa, milliseid sihtpunktid eelkõige ootaksite lisaks eelkõige Istanbuli olemasolevatest sihtkohtadest kunsti Londonisse võiks olla tihedamad ühendusest kui praegu. Nad on väga hea transiitli ja praegu konkreetselt need lennud Londonisse on tegelikult ei võimalda või aitasid ühendusi teevad kohale liiga hilja, vanadesse lennujaamadesse. Kuivõrd ühtib väga turismifirmade nägemus lennufirma nägemusega, Estonian Airi juhatuse esimees Andrus Aljas? Ka meie eesmärk on pakkuda nii palju otseühendusi kui vähegi võimalik. Aga meie lendajana ei tahaks ka, nagu neid risk esimesena võtta, et me tahaksime reisifirmadega koostööd teha, et leiduks ka neid põhjusi, miks reaalselt inimesed Eestisse tuleksid. Kui me räägime turistidest. Konkureerimist Aasia turgude pärast ei pea haljas meie lennufirma konkurentsieeliseks, pigem tuleks tema arvates jätkata koostöö arendamist suurte lennufirmadega, et tagada paremad edasi lennuvõimalused. Samuti tuleks parandada teenindustaset ja suurendada sihtkohtade arvu. Selleks on aga vaja rohkem lennukeid, kui me peame oluliseks. Kas sihtkohtade arvu suurendamist siis nendesse sihtkohtadesse on vaja lennata lennukitega ja neid lennukitelt ka juurde tulema? Euroopa Liiduga liitumisele on kõige lähemal Horvaatia ja Island, nii selgub Euroopa Komisjoni täna avalikustatud laienemisaruannetest. Kadri Kukk kõneleb edasi. Euroopa Liidu liitumiskõnelused Islandiga otsustati avada juulis, reaalsed läbirääkimised algavad aga tuleval aastal. Island on juba Euroopa majandustsooni liige ning osaleb Euroopa Liidu ühisturul, mistõttu saab vähemalt kolmandiku liitumispeatükkidest avada ja sulgeda kiirelt. Keerulised kõnelused seisavad Islandiga ees kalanduse, põllumajanduse ja regionaalpoliitika vallas. Pisut üle 300000 elanikuga Islandi jaoks on kalandusmajanduse vereringe. Vaatlejad usuvad, et islandi liitumine ei sõltu niivõrd islandi valmisolekust täita kõiki liitumistingimusi kui poliitikast. Türgi kõrval on Islandi elanikkond üks euroskeptilisem maid ning võimatu pole, et rahvas liitumisreferendumil lihtsalt maha hääletab. Horvaatia on kandidaatriikidest liitumisele hetkel kõige lähemal. Otsustatud on seegi, et horvaadi keelest saab 24. Euroopa Liidu ametlik keel ning see vahemereriik saadab europarlamenti 12 saadikut. Ülejäänud kahe Euroopa Liidu kandidaatriigi Türgi ja Makedoonia väljavaated mingiks edasiminekuks on kasinad. Euroopa komisjon soovitab juba teist aastat järjest liitumiskõneluste alustamist Makedoonia ka, ent edutult. Kreeka on kõnelused blokeerinud, sest ei nõustu Makedoonia riigi nimega. Reformid Makedoonias ei ole siiski seiskunud. Maailmapanga hiljutine raport thing bisnis paigutab selle riigi viiendale kohale Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia grupis, kus tasub äri ajada. Mõned vaatlejad usuvad, et Türgiga võivad liitumiskõnelused lähitulevikus hoopis katkeda sest pooled liitumispeatükid on Küprose ja Prantsusmaa pärast külmutatud. Küpros protestib nõnda Türgi jätkuva okupatsiooni vastu saarel. Prantsusmaa jälle näeb peatükkide avamisel mõtet ainult siis, kui reaalne liitumine kunagi teoks saab. Mida Pariis vähemalt Türgi puhul kindlasti ei usu. Euroopa Liidu kahepalgelisus Türgi suunal on viinud selleni. Türklaste toetus liitumisele on kukkunud 73-lt protsendilt aastal 2004 38-le protsendile. Praegu, kui mõned analüütikud usuvad, et pärast Horvaatia Islandi liitumist jääb laienemine aastateks soiku siis tegelikkuses on just sellel aastal laienemises üht-teist toimunud. Alles toobris loobus Holland oma vetost Serbia liitumistaotlusele ning suvel avati Türgiga paarud läbirääkimispeatüki. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk, Brüssel. Eestis on visiidil Afganistani Helmandi provintsi kuberner Kula mangal. Koos välisminister Urmas Paetiga andis ta täna pressikonverentsi ja seal käis Vallo kelmsaar. Eesti on Afganistanis panustanud kõige rohkem just Helmandi provintsi, seal viibib kõige rohkem meie kaitseväelasi ning toetatud on ka provintsi tsiviilstruktuuride ülesehitamist. Ainuüksi sel aastal on seal käsil kümmekond projekti, ütles välisminister Urmas Paet. Peamiselt on seotud tervishoiuvaldkonnaga Helmandi provintsis, kus siis teatavasti on juba mitu aastat olnud ega rahvusvaheline tervishoiu ekspert, kes on siis Eestist lähetatud kes koordineerib mitte ainult Eesti abi, vaid ka rahvusvahelist tervishoiuabi ja, ja arengut Helmandi provintsis vaata ettepoole, siis meie soov on selles valdkonnas tegelemist jätkata. Mis puudutab tervishoidu konkreetselt Helmandis, võiksime oma tegevusi laiendada ka hariduse valdkonda. Helmandi kuberner Kulab mangal ütles, et eelkõige tahan ma tänada Eesti riiki ja peresid, kelle pojad ning tütred on oma elu Helmandis ohtu seadnud sest nende panuseta poleks olnud ka edu tervishoiu- ja haridussüsteemi arendamisele. Kui poolteist aastat tagasi sai Helmandis koolis käia ainult 52000 õpilast, siis sel aastal on neid juba 134000, sest paljud alad on mässulistest vabastatud ja olukord võimaldab koolis käimist. Selle eest tuleb tänada ka Eesti valitsust ja rahvast, ütles kuberner pangale. Tema sõnul ei ole Taliban ainult afganistani probleem, vaid rahvusvaheline probleeme, sest ainuüksi ühes Helmandi piirkonnas oli mullu Talibani poolel umbes 700 välisvõitlejat. Juured ei ole Afganistanis, need asuvad väljaspool Afganistani piire ja probleemi lahendamiseks tuleb need juured leida. Selleks on vaja rahvusvahelise üldsuse abi, rõhutas Helmandi kuberner Oveid Halleshunnikule kes teistest sureiviong likest Nende lekkest Uhuldu piltlikult väljendades võib öelda, et meie laeva põhjas on auk ja see laev võib uppuda. Sellest august on vaja lahti saada, mitte lihtsalt vett välja pumbata, kirjeldas kuberner. Kulab mangal Afganistani probleemide olemust ja välistoetuste osa Talibani tegevuses. Euroopa Liidu ja Venemaa viisavabadus lahendaks ühe olulise probleemi Eesti piiriäärsete elanike jaoks, siis ei peaks kontrolljoonetaguse sünnikodu või surnuaia külastamiseks iga kord Vene konsulaadist viisat küsima. Igor Taro jätkab. Hinnanguliselt võib umbes pooltel Petseri elanikel olla sünnijärgse Eesti vabariigi kodanikuna Euroopa Liidu pass Eestis elavatel Petserimaalastel, kelle kodude kalmu teid Vene haldusalasse reeglina Venemaa passe pole. Nii tuleb nüüd iga suurema kirikupüha pael omastega surnuaiale saamiseks viisat taotleda. Üle 25 aasta Petseri kloostri juures Varvara kirikus teeninud isa Jevgeni ütleb, et ainuüksi tema kogudusel jäi kirikusse ja surnuaiast ära lõigatuks. Kuus küla traditsioonidest lugu pidava rahva jaoks pole aga neist sidemetest midagi olulisemat. Mõttes on kõige kallim pakki inimeste jaoks, kes elavad veel sellepärast seal vanad vanemad õed-vennad ja, ja vanaemad-vanaisad ja emad ja muidugi neid ikka külastasid aastat mitu korda käisid, aga nüüd enam ei ole võimalust. Nüüd on raskem see asi. Meremäe vallas Serga külas elav Eevi Liinamäe käis omaste kalmudel viimati kevadisel Nigulapäeval maikuus. Ka tasuta viisa tähendab piiriäärsele elanikule olulist väljaminekut, kuna eeldab vähemalt kahel korral vene konsulaadi külastamist Tartus. Kõik oma sinna maetu ja praegu kalmu oma kõik nii hooldamata, et sinna kalmistule taha ei Minneki, sest inimesi ei saa viisasid ja ei saa üle. Aastatega on piiri ületamine muutunud kohalike elanike jaoks järjest raskemaks võimalikule viisavabadusele Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ei ole piiriäärsete elanike silmis reaalset alternatiivi. Obinitsa seto seltsimaja perenaine riieka Hardne ütleb sügislehtedega lähtuvalt Petseritagusel mõla surnuaial, et vaba liikumine näiteks kindla peale Petserimaa eestlaste matmispaiku võssa kasvamisest päästa. Ma arvan küll, et hävitas jah Nosoosi vabaduse poolt tulla tunnesse hinnast siis poole pal pada, pahe, kausi kind, lahe saga. Ta on ainsad, kes viisareziimi üle ei kurda, kütuse sigaretti ja viinavedajad. Igor Taro, rahvusringhäälingule Petserimaalt. Kaitseväe logistikakeskuses andis USA suursaadik Michael poolt täna üle Ühendriikide abi korras Eesti kaitseväele saadetud uued miinipildujad. Tõnu Karjatse käis kohal. Laadida. Tolm. Belglase püramiidid. Kui järgnenud sest tegu oli vaid näidislaadimisega kuidas siis erinevad uued relvad seni kasutusel olevatest, räägib vahipataljoni miinipilduja rühmaülem leitnant Riivo Tsirk. Üldine põhimõte süsteem on sama sihiga seal teistsugune, sihik on optiline ehk siis on sihtimisele juurde ja on ka siin moderniseeritud relvarauda mis annab relva efektiivsusele juurde nii laadimiskiirusele kui ka ja kohta ehk siis peab kauem vastu. Eesti saab kokku 80 uut miinipildujat, neist vaid üks komplekt saadetakse Afganistanis viibivatele üksustele. Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa sõnul on miinipildujad Eesti taolise väikese ja vaese riigi jaoks maamiinide kõrval asendamatu relvastuse osa. Ma vahetan välja meie vanemad juba kulunud miinipildujat, missiooniüksuste, kes on Afganistanis ja teine. Me saame tõhusa panuse nende relvade näol ka meie sõja jalaväekompaniide jaoks, sest vastavalt meie koosseisu tabelite igas jalaväekompaniis on üks selline miinipilduja rühm kolm trupp, mis oluliselt suurendanud jalaväekompaniide tulev võimekust, sest selle laskekaugus on 5,9 kilomeetrit. Kas ja kui palju Eesti relvastuse uuendamist vajab ja millised on USA võimalused meid aidata, seda arutatakse igal aastal eraldi, kinnitab USA suursaadik Michael poolt Sovowidjevis, mis seisneb. Maicel polti sõnul abistab USA oma liitlast ligi 10 miljoni dollari ulatuses aastal. Selle eest saab Eesti märkimisväärse hulga uut relvastust ja seda isegi praeguste hindade juures. Lisaks miinipildujate-le saab eestiga uusi soomukeid ja mehitamata lennukeid. Uued relvad ei tähenda veel seda, et meie relvastus oleks vananenud. Kaitseminister Jaak Aaviksoo. Aga selge on see, et need on üsna moodsad, kaasaegsed kerged relvad, mille käsitlemine on ilmselt oluliselt mugavam kui vanemate mudelite puhul. Talibanil selliseid ei ole. Kes teab? Ma üldiselt arvan, et vaevalt need on relvasüsteemid, mis on tänapäeval eelkõige liitlaste käsutuses, aga päris välistada ei saa midagi. Öösel ja homme päeval on meil pilves ilm, öö hakul sajab lörtsi ja vihma, kohati võib tulla ka lund, paiguti on jäidet. Puhub idatuul kaheksa kuni 13, põhjarannikul 13 kuni 18, puhanguti 22 meetrit sekundis. Hommikuks sadu lakkab ja tuul nõrgeneb. Sooja tuleb üks kuni viis kraadi. Homme lõuna paiku jõuab Kagu-Eestisse uus lörtsi ja vihmasajuala pealelõunal levib sadu põhja ja loodesse, kohati püsib jäiteoht. Ennelõunal puhub idakaare tuul, pärastlõunal põhjakaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja tuleb homme kolm kuni kaheksa kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.