Keskprogramm. Keskprogramm. Kas nimetada sugupuu uurimist esivanemate kultusega või identiteediotsinguks? Igal juhul on tegemist küllalt laialdaselt levinud hobiga, millele on uut õhinat juurde andnud internetti sotsiaalvõrgustik, geni komm. Täna küsime, millest alustada suguvõsa uurimist, kust ja kuidas leida usaldusväärseid andmeid ning milliseid võimalusi ja ka ohte tekitab andmete sisestamine geni comportaali. Mina olen saatejuht Meelis Süld. Külaliseks on Eesti isikule juhataja Fred buss. Tahaks teada, miks sa ise hakkasid oma suguvõsa uurima. Jah, mina hakkasin seda tegema juba 21 aastat tagasi ja selle ajendiks oli rahvusraamatukogus restaureerimisnäitusel nähtud üks aadlike sugupuu, mis oli väga uhke, hästi kujundatud ja väga kenasti nägi välja ja ma arvasin tol ajal siis koolipoisina, et ma tahaks endale ka sellist. Ja siis hakkasin küsima veel niipalju, kui mul oli tol ajal küll kolm neljast vanavanemast olid juba surnud, nii et üks vanaema oli siis elus ja tema käest küsisin ja ja teistelt sugulastelt. Kes mida teadsid, panin selle paberile ja siis juba loomulikult tahtsin rohkem teada ja vanemad andmed sain kätte arhiivist. Esimesena läksin Ambla kiriku kantseleisse, sealt sain juba kaugemad andmed ja siis järgnes käika Tartusse ajalooarhiivi. Kas tuli siis kaadlike välja? Headlike välja ei tulnud ja tuli näiteks kell üks otseses meesliinis ehk siis busside meesliinis välja üks mees, kõige vanem esiisa, kelle nimi oli siis Johan Bengt tsoon keda ma tol ajal pidasin rootslaseks, kuna ta oli Rootsi sõjaväes ratsaväes ja Johan Bengt on nagu selline rootsipärane nimi ka. Aga see ongi selline tüüpiline viga, mida teevad võib-olla mitte asjasse piisavalt süvenenud uurijad, et tegelikult oli, oli tegu tavalise eestlasega, lihtsalt nimi pandi kirja rootsipäraselt, tal ema elas siin sündinud siis juba aastal 1638, tal õde elas Eestis. Ja tegemist oli lihtsalt Johan pendi pojaga. Aga Rootsi dokumentidesse pandi kirja ta nimi rootsipäraselt, et ei mingit võõrast verd. Aga miks seda tehakse üldse, miks uuritakse suguvõsa, mida sa ometi annab? See annab eelkõige sellise huvitava hobi, et ta pakub väga palju helist avastamisrõõmu, väga palju intellektuaalselt tegevust, sellise mosaiigi kokkupanemine minevikus leiduvatest, üksikutest andmetest sellise tervikpildi kokku panemine, ta pakub väga palju mõttetegevust ja üsna selliseid huvitavaid asju tuleb välja, mis tegelikult suuremas osas on huvitavad just sellele inimesele endale võib-olla kes kindlasti tahab ka teistega jagada, seda aga teised võib-olla nii väga sellest huvitatud ei olegi. Aga just see minule meeldib just see uurimise protsess ise, mida ma siis teen, viimased 10 aastat teiste jaoks aga aga sama peaaegu sama palju huvi pakub mulle teistele uurimine, sest mulle just meeldib neid andmeid leida. Tekib hasart, et kas ma leian ja kust ma leian, kui kiiresti ma leian ja kuidas need omavahel kokku sobitada, et on selline uurimise poolt huvitav ja teiselt poolt, siis sa saad ka enda kohta teada, kust, kust sa tuled, sest sest igal inimesel on ju väga palju esivanemaid. Enamasti siis kasvab netis põlves tagasi minnes topelt juurde kaks vanemat, neli vanavanemad, kaheksa paar vanemat ja nii edasi. Nii et 300 aastat, mis meil tavaliselt dokumente on, selle ajaga me jõuame tagasi kuskil seitse-kaheksa, olenevalt siis sünniaastast kümmegi põlvkonda, kus neid otseseid esivanemad elas juba 1000. Et, et meie juured on, lähevad väga-väga laiali ja kust need on pärit, kuskohast, millega nad tegelesid ja kui vanaks nad elasid, mis haigustesse nad surid, seal pakub huvi, võib olla ka siis geenide koha pealt siis. Eestis on ju teada, et esivanematest peetakse väga lugu ja käiakse haudade peal. Kas siin on ka mingisugune kerge esivanemate kultuse tahk juures? See on tegelikult Eestis pigem hoopis tagasihoidlikum kui ta paljudes muudes maades. Isegi noh, võtame kasvõi katoliiklikest maades, on, on see hulga traditsioon, kondliku traditsioon hulga suure noh, me teame kindlasti jõuga filmidest, suurtest itaalia perekondades, kes käivad koos mitmekümneliikmelist täna Eestis selliseid traditsioone on, on üsna vähe ja, ja kui minna kuskile päris põlisrahvaste juurde, siis seal on siiamaani rahvaluules teatakse tagasi kümneid ja kümneid põlvkondi, mida meil enam ei ole, et see rahvaluule on, kui ta on kogutud, siis 100 aastat tagasi ja hiljem hakkas ta järjest järjest hääbuma. Noh, nii et meil see esivanemate kultus on, on küll. Kui ta varem oli tugevam, siis siis viimase 150 aasta jooksul ikka üsna üsna tahaplaanile jäänud, aga esivanemate vastu austus, nende meelespidamine, kas või sisehaudade korrashoidmisega ja tänutunne selle eest, et nad on elanud ja teinud tööd ja näinud vaeva selleks, et meie siin oleme, see on, on küll paljudes peredes tõesti tugev ka praegu. Mis on need huvitavad asjad, mis võivad suguvõsa uurides välja tulla? No kindlasti on rahvusüks selline huvitavaid küsimusi, mis paljudele esimesena nagu huvi pakub, et kas sa mõnda muud muud rahvust ja eestlaste puhul tihti ka on, kuigi mitte ehk nii palju, kui arvata tahaks, et minuga ka jällegi tulen tagasi oma kooliõpilasena tehtud uurimuste juurde, arvasin et oli soome ja saksa ja mis muid rahvuseid veel järeldades, seda ainult nimedest. Vanavanaema neiupõlve nimi oli Alt dorf saksa keeles vana küla, et saksakeelne nimi ja äkki oli sakslane, leidsin Šveitsist samanimelise linna ja ja arvasin, et võib-olla on seal mingi seos, on tegelikult sellised seosed enamasti absoluutselt puuduvad. Nii et kui mina olen näiteks Bach, siis ma ei peaks arvama, et ma Johann Sebastian Bachi sugulane oleme. Just nimelt, et neid nimede kattuvusi on, isegi eestikeelsete nimede puhul on välismaal sama nime leidumine väga võimalik, aga aga see, rääkimata siis saksakeelsete nimede puhul ja seosed seal isegi Eestis samanimeliste puhul on väga sageli olematud, et ühes kohas on pandud sama nimi eri suguvõsade leia nendel omavahel mingit sugulust ei ole. Aga peale rahvuse siis huvitab kindlasti see, millega inimesed tegelesid. Noh, see on võib-olla tavaliselt selline kerge, kerge pettumus, et enamasti nad olidki lihtsalt talupojad meie esivanemad, kõik, kes eesti rahvusest olid ja tegelesid põlluharimisega küsimus on selles, kas nad olid peremehed, sulased või vabadikud, et seal sellised sotsiaalse hierarhia astmed. Millised nad olid, aga väga palju huvitavaid külaelu detaile leiab vallakohtute, kihelkonna, kohtute, kõrgemate kohtute materjalidest. Kui tänapäeval juba see sõna kohus veidikene tekitab aukartust, siis tol ajal käidi ka sellepärast kohtus, kui naabrinaiselt laenati manner, keda seda õigel ajal tagasi toonud siis kui hästi läbi saadud ja kokkuleppele ei saadud, siis mindi vallaga kohtusse. Ja sellised huvitavad igapäevased asjad käivad vallakohtumaterjalidest läbi. Kui keeruline või lihtne on üldse suguvõsa uurimine kui inimene, kellel pole selliseid varasemaid kogemusi, teadmisi tahaks ka teada, kes siis need esivanemad olid? Eestis on väga head allikad. Ja esimesena võib-olla siiamaani veel, ma ei ole teiste riikide puhul viimasel ajal uurinud, on need materjalid peaaegu kõik pandud üles internetti, nii et neid saab kasutada iga kell igas kohast. Ja seda on siis teinud Eestis rahvusarhiiv, kelle koduleheküljel on selline suur perekonnaloo allikate kogum saaga, mis sisaldab ka muidugi muid allikaid riigi ajaloo uurimiseks ja paljude muude teemade uurimiseks olevaid allikaid. Aga suurem osa on seal just suguvõsa perekonna ajaloo uurimise jaoks olevat. Ja need ulatuvad siis enamasti nende algusest kuni 1930.-te aastateni. Et kui on teada enamasti igas perekonnas on teada ikka mõned andmed juba siis 1900 kolmekümnendates 20.-test aastatest, kus, millal siis keegi sündis. Siis selle põhjal saabki juba internetist saagast kirikuraamatutest eelkõige oma uurimistööd alustada. Ja põhiline probleem, mis, mis edasi tekib, kui kui seda neid materjale vaadatakse, on pigem just see, mitte kui kerge midagi, midagi leida, vaid see, kuidas seda välja lugeda, sest need vanad käekirjas on, on väga keerulised. Lisaks tuleb, kui me lähme juba 20.-st sajandist varasemasse aega, tuleb 19. 20. sajandi vahend näitusel küsimuse vene keel ja sellest varasemasse veel saksa keel. Ja mitte ainult saksa keel trükikirjas, vaid kootik käsikirjas, mida oskavad lugeda ikkagi suhteliselt vähese, mis ei ole üldse nagu ladina tähestik, nagu me kirjutame, vaid vaid hoopis teised tahet. Nii et ja kõik need lühendid, sadu ja sadu lühendeid, mida iga kirikuõpetaja kasutas omamoodi. Nendes selguse saamine on see, mis põhiliselt raskusi valmistav. Aga allikad iseenesest on Eestis väga head. Milliseid andmeid ma peaksin teadma, et üldse alustada? Mainisid juba siin neid vanavanemaid, et mida ma pean tema kohta teadma vanaema kohta näiteks. Kõige olulisem on ikkagi teada tema täpne sünniaeg, sünnikoht kindlasti ulatuvad vähemalt nimede poolest ta andmed, et või siis suuline mälu kaugemalegi tagasi. Aga väga palju, mida mäletatakse, on, on veidikene ekslik, nii et mida kaugemale ajas tagasi, neid asju mäletatakse, seda, seda ettevaatlikum peab olema ja neid andmeid rohkem kontrollima. Aga alustamiseks jah, kui minna ajas tagasi, siis, siis täiesti täiesti piisab ühe inimesed sünniajast ja kohast, kes sündisid näiteks 1920.-te 30.-te viimastel aastatel või ka neljakümnendatel, aga siis peab juba pöörduma perekonnaseisuasutuste arhiividesse, mis seal, maavalitsused reeglina Eestis nende käes on siis andmed siis alates 30.-test aastatest kuni tänapäevani, aga sinna ei saa siis minna ise uurima, vaid vaid saada küsida üksikuid andmeid, siis kirja teel või kohale minnes. Aga nendest algandmetest hulga hulga olulisem, sest need jäävad arhiividesse ikka alles on see info, mis seal ümber on, ehk siis elulood mälestused. Nii et, et neid tuleb ka kindlasti kiiresti koguma hakata, kuni neid veel mäletatakse. Ja, ja see on, on see, milleni tavaliselt uurijad jõuavad alles mõne aja pärast. Alguses loomulikult ongi kõige olulisem uurida nimesid, kohanimesid, sünni, surmadaatumeid, aga need, et kes millega tegeles, line inimene ta oli, kuhu ta maetud näiteks, sest mõõtmiste kohta on väga raske kohati infot leida. Eriti kui kalmistutel ei ole tähistatud näiteks hauad, siis, siis neid on ainult tihti suulise mälu järgi võimalik üles leida veel ja kui mäletajad kaovad, siis ei olegi enam midagi teha. Nii et see info on alustamiseks vaja on, et leida kirikuraamatutest edasi andma, et see on üsna napp. Aga vaja on kindlasti talletada seda, mis jäävad kõikidest nendest kirjalikes allikates väljaspoole. Kirikuraamatut kui palju seal on ka kirjas märkusi selle kohta, missugune see inimene oli, mida ta tegi. Kas üldse on? On ikka, need on just need märkused, millega tavaliselt suguvõsa uurimisega, eriti alustajatele ja tihti ka edasijõudnud seal on probleeme, sest need on jah, saksa keeles ja gooti kirjas. Kuigi pastorid võisid olla eesti rahvusest veel 19. sajandi teisest poolest alates pidasid kirikuraamatuid ikkagi saksa keeles. Kuigi oli ka vastupidi, saksa rahvusest pastorit pidasid kohati ka eesti keeles kirikuraamatuid kirjutasid märkusi sinna näiteks, et tema oli pime või tema oli loll või, või tema oli lombakas. Selliseid eestikeelseid iseloomustavaid sõnu on sinna küll juurde kirjutanud. See olenes jah, palju kirikuõpetajast kui täpseid andmeid enda koguduse liikmete kohta. Ta soovis endale jäädvustada võib-olla tal kõik meeles ja ei tahtnudki midagi üles kirjutada, mõni võib-olla, kes oma mälu usaldanud, kirjutas rohkem üles. Et mõnel pool on tõesti pikad lood lausa kirikuraamatutes selle kohta, siis kuidas siis keegi mingisuguse halva teoga hakkama sai. Kirikuraamatutes leiduvad märkused 10 käsu rikkumise kohta. Levinud on näiteks märkus, et see ja rooma kuus, mis tähendab siis kuuenda käsu Sa ei tohi abielu rikkuda. C seitse ehk siis sa ei tohi varastada. Ja vanemate austamise käsku on rikutud ja kirja pandud. Nii et selliseid miskist kirikuõpetajale inimese elukommete kohta oluline oli, selliseid on, on küll kirja pandud ja, ja lisaks veel ka tõesti selliseid füüsilisi omapärasid nagu öeldud siis lombakas või pime väga-väga palju näiteks, sest eriti Kuusalu kirikuraamatus on siis hästi palju märkusi pastor Ahrens, Eduard Ahrens 1800 kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel peetud kirikuraamatutes või personaalraamatus on kirja pannud. Ei seleta. Mis siis tähendab, et väga palju oli siis tol ajal halva nägemisega inimesi ja näha just, et kuidas, ütleme, 10 aastase vahega, pastor käis kodudes, külastamas need visiteerimas perekondi, kuidas siis alguses loeb inimene näiteks oskabiveerib midagi ja siis lõpuks enam ei seleta, et siis kuidas vanematel inimestel nägemine ära kadus ja pastor arendsest on kirjutanud igasuguseid huvitavaid märke, kui näiteks on ühes peres kirjutanud, et seal on pahad pojad oma ema ei, ei austanud piisavalt või noh, ühel õnnetul juhtumil on seal kirjas ühe lapse puhul siis et hunt sõi ära. Ja sellised õnnetusjuhtumid muidugi on väga palju kirjas, eriti surmomeetrikates surma põhjustena, nii et, et aga noh, see lisab lisaka palju, palju juurde ka kirikuraamatut ei ole muidugi ainukesed, kus sellist infot leida, vaid vaid kohtutoimikud annavad endale ka väga palju juurde. Milliseid kirikuraamatuid üldse on, kui hakata seda loetelu vaatama, siis elan personaalraamatud, siis on meetrikkad, mida peaks üldse avama nendest. Personaalraamatud on nii-öelda perekonnaraamatut, kus on ühe perekonna ühe isiku andmed sünnist surmani enam-vähem ühes kohas, kõik koos, kui ta kuulus ühte kogudusse, elas ühes kohas, kui ta läks teise, siis, siis kanti tema andmed ümber järgmisse raamatusse teises koguduses ja siis on seal tema pereliikmete andmed. Ja mõnikord näiteks need raamat, et kõige üks kõige kauem veetud raamatuid on Halliste personaalraamatut, mis see komplekt, mis alustati aastal 1836 ja seda peeti aastani 1940 nii et 104 aastat kirjutati sinna järjest suguvõsade andmeid sisse, nii et seal on seitse, kaheksa põlvkonda ühel lehel üksteise otsa kirjutatud ja seda on väga raske välja lugeda. Ja teine selline huvitav näide on, on Vastseliina personaalraamatut, kus pastor Macinkes perekonnanimesid pani, uuris ise tegelikult suguvõsa suguvõsade ajalugu teada, kellele siis võib sama perekonnanime panna, nii et tema andmed ulatuvad seal 18. sajandi algusesse ja sedasama raamatut bee diaaastani 1903, nii et kohati ligi 200 aastat perekondade ajalugu ühel leheküljel kõik kirjas. Nii et personaalraamatud on sellised, mis koondavad seda sünni, surma, abielu infot kõige rohkem, lisaks seal on siis nad mainitud märkused, iseloomustused. Aga raamatud on sellised, kus päev-päevalt pandi kirja ristimise, abiellumise laulatused ja matmised. Et need on siis sellised kronoloogiliselt peetud raamat ja need annavad siis lisainfot sündinute puhul vaderid on kirja pandud, kus ristiti, kes ristis surmameetrikasse on siis pandud kirja ka surma põhjus perekonnaseis ja kus inimene elas ja abielu, kas see on siis ütleme siis kihluse raamatus on kirja pandud veel lisaks abiellumiskuupäevadele veel, kas vanemad on elus ja kes siis tunnistajad olid ja millal siis kuulutati paar maha, et neil laulutada võiks need personal, jutud ja meetrikaraamatud on, on põhilised kirikuraamat tooteliigid, aga lisaks nendele on ka armulaual istenimekirjad. Kuna siis iga pastor pidas arvet selle üle, millal armulaual käisid tema koguduse liikmed, kohati need andmed personaalraamatutes, aga kohati on eraldi Armolavaliste nimekirjades, kuigi need viimased on, siis tehti ka päev-päevalt kronoloogiliselt kirja pandud, nii raskesti kasutatud tahavad aga vanemas osas, eriti 18. sajandi puhul on need väga olulised, kuna annavad ka ülevaate pere koosseisust, et seal on kirjas näiteks siis mees, naine, nende lapsed tähendab siis leeritatud lapsed juba täiskasvanud lapsed oma oma võib-olla oma pereliikmetega juba nii et seal on siis üles loetletud ka juba kogu pere täiskasvanud liik, et armulaual istenimekirjas ja lisaks on kaleeritatute nimekirju ja mõningaid teisi vähem olulisi ja vähem kasutatavaid kirikuraamatuid. Eesti isikuloo keskuse juhataja Fred buss kui kaugele on võimalik üldse minna selle suguvõsa uurimisega Eestist? See oleneb hästi palju konkreetsest piirkonnast, kus perekond pärit on, sellepärast et kirikuraamatut, et mis on siis vanemas osas põhiline hallikas, kust põlvnemise kohta kindlad andmed leiab. Nende algus on väga erinev. Ühed vanimad kirikuraamatud on Keilas algavad 1620.-test aastatest ja nad ei ole küll päris järjepidevalt säilinud, siis tänapäevani, aga kõige vanemad algavad sealt. Rõuges algavad 1661.-st aastast. Paar aastat hiljem algavad Põltsamaa kirikuraamat. Aga on ka selliseid õnnetuid piirkondi, kus kirikuraamatut on vanemad ära põlenud. Näiteks nõo kirikus. 1804. aastal põles kirik Mõis ära koos kirikuraamatutega, nii et seal saab kindlad andmed alles aastast 1804. Martna kirikuraamatud algavad 1834.-st aastast on siis kõige hilisem algus üldse, nii et see vahe on nagu näha ligi 200 aastat ja kui see seab ka piirid sellele, kui kaugele on andmeid võimalik leida ühel pool, siis 200 aastat kaugemale kui, kui teises piirkonnas. Aga see sõltub ka muidugi perekonnast, näiteks võib tulla mõnda põlemist uurides ette, et tegu oli näiteks leidlapsega kasulapsega ja sealt siis tõesti tema põlemiskaugemale ei saagi uurida, nii et siis võib see isegi 19. sajandi alguses näiteks pidama jääda, kaugemale enam ei saa, aga kui need andmed on, siis siis jah, sõltub tõesti kirikuraamatute algusest ja tavaliselt keskmiselt jõutakse kuskil umbes aastani 1000 700600 lõpuni välja. Seal näiteks on Põhja-Eestis Harju-Viru ja Järva maakonnas on väga hea allikas aastast 1716 mis ei ole kirikuraamat, aga mis on siis revisjon, kuhu on kirja pandud kogu rahvastik tol ajal perekonnaliikmed koos nimede ja vanustega, nii et kui aastal 1716 keegi noh, nagu ma varem mainisin, siis too Rootsi sõjaväes teeninud esiisa ema oli seal 78 aastane, sealt tulebki tema sünniaasta 1638, et see on ka see piir, kuhu kuhu viib, et välja jõuda tema kohta küll varasemaid andmeid enne seda 1716.-st ei leia, aga siis sünniaasta kaudu lähetaja juba juba seitsmeteistkümnenda sajandi esimesse poolde. Ja üks vigamist, paljud suguvõsauurijad teevad, harrastusuurijad on, on see, et nad väga kergesti selles vanemas perioodis just jäävad üksteise järgi siis taluperemehi enda esivanemateks enne ja pärast Põhjasõda, kui tegelikult toimusid väga suured, et Eesti rahvastikus liikumine oli suur, kuna esiteks juba liikumine sellepärast, et leida üldse võimalust ellu jääda toidu pärast põgeneti katku eest ja teiseks ka ka sellepärast, et otsiti juba paremaid võimalusi, eriti pärast Põhjasõda. Talusid oli nii palju tühjaks jäänud ja, ja miks siis jääda sellesse, kus halvemad maad on, kui on kuskil mõnikümmend versta eemal võib-olla selline koht, kus on parem talu ja hakati seda pidama harrastusuurijad tihti saavad need üksikud andmed adramaarevisjoni test võib olla, mis seal kolmekümneaastase vahega. Ühes on kirjas Tamme, Johan ja 30 aastat hiljem tamme ja nad arvavad, et see oli isa ja poeg, aga selleks ei ole mitte mingisugust alust. Nad võisid olla sugulased, võisid olla äi ja väimees võisid olla vanaisa pojapoeg või, või hoopis onu ehk lell ja vennapoeg. Nii et sellist otsest isa-poja põlvnemist sealt küll kindlasti eeldada ei saa, aga paraku seda väga tihti suguvõsa uurimustes tehakse sealt siis nagu jõutakse. Öeldakse, et olen jõudnud kuskil aastasse 1500 või 1600, aga see on talu ajaloo uurimine, see ei ole enam perekonna ajaloo uurimine. Meid huvitab võib-olla see ka, et kes meie perekonnast on välja rännanud Eestist, kas on võimalik kuidagimoodi saada jälile sellele, kes kuhu läks, või võikeskust tagasi tuli jällegi. On küll jah, ja tegelikult see on hästi paljude, ka Eesti isikuloo keskusesse pöörduvate inimeste probleem, et et nende esivanemad on väga pikka aega elanud, siis tavaliselt siis Venemaal. Sest läände mindud ikkagi rohkem 20. sajandigi keskpaigast või noh, ütleme siis teisest maailmasõjast alates või ka kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel. Aga tsaariajal vähem saeajal mindi Venemaale ja, ja palju suguvõsad, kes seal seal näiteks elanud ligi 100 aastat läinud 19. sajandi keskel, et Eestisse 20. sajandi keskel ja siis leida andmeid, kust kohast Eestist nad läksid sinna välja, on tihti väga raske, et siin aitab kõige rohkem see, kui tegu on haruldase perekonnanimega. Kui selliseid nimesid sellise nimega suguvõsasid on Eestis ainult üks, siis võib alustada perekonnanimed paneku ajast 1800 kahekümnendates 30.-test aastatest. Ja sealt siis uurida selle nime edasikandjad ja vaadata, kes, kes läksid siis Eestist välja. Aga kui nimi on, on levinum siis on üks hea pidepunkt 1920. kuni 22. aasta opteerimis toimikud Eesti vabariigi tekkimisega, siis Tartu rahu andis võimaluse kõikidel peremaal elavad selle eesti päritolu inimestel naasta Eesti vabariiki ja võtta vastu Eesti vabariigi kodakondsus. Tol ajal elas Venemaal üle 200000 eestlase ehk iga kuues eestlane elas Venemaal ja pooled nendest ehk 106000 taotlesid opteerimiste, nende taotlused on olemas, kõik Eesti riigiarhiivis. Isiklike toimikute on ehk siis perekonnapea. Vähemalt siis kaheksateistaastane inimene kirjutas avalduse okteerimiseks ja nendes, kes taotlesid tulijal kolmandik. Et ei maksa arvata, et neid toimib, et peaks otsima nende kohta, kes tulid juba vabariigi alguses Venemaalt Eestisse tagasi. Neid on võimalik otsida nende kohta, kes tulid võib-olla alles pärast teist maailmasõda tagasi. Et sealt leiab ka kirikuraamatute väljavõtteid Venemaal toimunud sündide, surmade abielude kohta. Ja leidub ka siis tavaliselt kirjas see, kust ja millal perekond Venemaale välja rändas. Nii et sealt saab siis juba kaugemal, et abi ja väga paljud Venemaale elama vaata inimeste andmed on tegelikult kirjas veel Eestis vallaliikmete nimekirjades. Nimelt siis valla liikunud olete, nimekirjad ei ole mitte nende kohta, kes vallas elasid, vaid kes kuulusid valla kogukonda. Ja tihti elasid perekonnad aastakümneid Venemaal aga olid hingekirjas veel siin Eestis valla kogukonnas ja sellepärast peeti nende üle arvet ka nendes vallaliikmete nimekirjades. Need on kõik selles saagas olemas. Ja, ja need ei ole küll kõikide Eesti valdade kohta säilinud, aga aga kus nad on siis sealt on väga lihtne leida ka andmeid Venemaal elamise perioodist. Et kui arvatakse, et nimi oleks Venemaale, siis Eestis temast enam mingeid andmeid ei ole, siis see on väga sageli ekslik. Kui ta võttis endast üles hingekirjas Venemaal olevasse valda, siis tõesti tema andma siin lõpevad. Aga kui noh, ma ei oska isegi öelda, arvan kogemuste järgi öeldes, et umbes pooled jäid hingekirja Eestisse, siis nende andmeid peeti siit edasi Venemaalt olev pastor, kui nad luterlased luteri pastor saatis andmeid vallavalitsusele neile siia Eestisse ja vallavalitsus pani nende uued, sündinud lapsed ja surnud perekonnaliikmed andmed oma materjalidesse kirja. Milliseid probleeme võib tekitada suguvõsa uurimine kasvõi näiteks sugulaste vahel? Ma kujutan ette, et võib-olla kõiksuguvõsa liikmed ei olegi päris nõus sellega, et hakatakse inimeste ajaloos ja sugulussidemetes tuhnima. Jah, selliseid inimesi kindlasti on ja ja eks nende seisukohaga peab arvestama. Nad ei saa kindlasti keelata siis oma oma perekonnaliikmete andmeid suguvõsa uurimuse hõlmata, aga igaühe enda andmeid võib inimene mitte lubada uurimuses avaldada, noh, praegu pannakse väga palju andmeid internetti ja, ja see on siis seal kõigile või kui ta on ka raamatus, siis ta avaldatakse, siis ta sinna jääbki, keegi ei hakka ju pärast enam raamatut keelu alla panema või lehti välja rebima või sealt musta tindiga mingisuguseid nimesid katma, nagu seda veel meie meie lähiajaloos tehti. Parem on jah, alati selliste inimestega arvestada, juba ettevaatlik olla, kui näha, et inimene on tõrges sellise tegevuse vastu, siis kõige rohkem aitab muidugi selgitamine, miks seda vaja on ja inimese veenmine. Aga vastasele oma tahtmist midagi teha ei saa. Ja selline tuss võib tulla päris paljudest asjaoludest, võib-olla on, on inimesed, kellel on midagi varjata, nad ei soovi, kardavad, et see võib välja tulla, kuidagi uuritakse nii põhjalikult, küsitakse, kust ta töötas ja, ja mis, mis koolis ta käis ja selliseid asju, et siis ta ei taha ka niukseid, lihtsamaid andmed, mida ta tegelikult ei ole põhjust karta, et ei taha ka neid endast öelda. Või on võib-olla selliseid, kes on avaliku huviobjektideks sellised inimesed, kes ei taha, et näiteks oleks igaühel mingil ajakirjanikul võimalik järgi vaadata, kes seal tema õed ja vennad või vanemad või lapsed ja siis nende käest küsida tema kohta mingisugust infot tagaselja. Selliseid põhjendusi võib ka olla, miks, miks mitte. Ta on ta oma andmeid. Aga need on kindlasti vähemus, enamus inimesi väga valdav enamus inimesi soosib suguvõsa uurimist ja jagab oma oma andmeid, aga hea meelega selliseks tegevuseks. Mis ajal tuleb ette see piirang, et need on delikaatsed isikuandmed ja neid ei saa avalikest arhiividest kätte ja ja millised on siis täiesti avalikud, nii et kes iganes võib lugeda Lugeda, või kõiki andmeid inimese kohta, kes on surnud 30 või rohkem aastat tagasi elavate inimeste puhul või siis need, kes on, kes on vähem kui 30 aastat tagasi surnud, kehtivad tõesti juurdepääsupiirangud. Aga need siis ikkagi reeglina delikaatselt. Sellistele isikuandmetele, mille loetelu on, on Eesti seaduses ära määratud, et lift isikuandmetele sünd, surm, abielu sellised juurdepääsu piirangu alla tavaliselt ei käi. Aga mida, mida lähemal tänapäevale rohkem on ebatraditsioonilist põlvnemist on lapsendamised, on see väljaspool abielu sündinud lapsed, mida oli ka loomulikult varem, aga praegu sünnivad pooled lapsed väljaspool ametlikku abielu on kunstlik viljastamine, nii et kõik need on teemad, mis on, on kindlasti delikaatsed ja seal siis ei saa nüüd eeldada, et inimene on, on nõus selliste andmete avaldamisega aga tavaliselt, et siis ütleme siis abielus sündinud lapsed nende sünniaeg, nende vanemad nimi ja omakorda sealt siis edasi tema lapsed. Nende puhul võib eeldada, et inimesel ei ole selle vastu midagi, aga kuni ta ei keela seda tegevust, nii et kui ta ükskord avastab, et need andmed on üleval kui need ei ole saadud tema enda käest, siis kindlasti peab siis tema arvamusega arvestama, kui ta ei soovi neid avaldada. Aga need andmed, mis on delikaatsed, need on siis seaduses ütletud, sinna kuuluvad siis eelkõige terviseandmed, mis võivad siis huvi pakkuda kõige tavalisem näide näiteks kindlustusfirmadele. Et siis teada saada mingisuguseid suuremaid riske, kui need, mida, mida inimene ise talle kenasti firmadele välja annab siis on andmed näiteks ametiühingu liikmesuse kohta kuuluvad delikaatsete isikuandmete hulka ka andmed poliitiliste ja usuliste vaadete kohta, mitte siis kuulumine näiteks kuhugi usuühingusse, see ei ole delikaatne, aga just juba vaateid kirjeldavad andmed, on, on delikaatsed. Muid muid andmeid on veel, aga tavaliselt need on, mida suguvõsa uurijal üldiselt vaja ei lähegi. Kui tegu elusoleva inimesega, siis eks ta ise otsustab, milliseid andmeid ta tahab enda kohta anda ja pärast ongi eeldus, et andmed peab saama inimese enda käest. Et siis seda probleemi üldse ei teki. Kui on kuskilt mujalt saadud andmed kellegi teise käest siis peaks ikkagi enne avaldamist neid küsima. Kui koguda ainult enda jaoks nii-öelda sahtlisse või noh, võttis siis ei ole mingisuguseid piiranguid, sellele isikuandmete kaitse seadus ei laiene. Aga kui tahetakse neid juba avaldada või panna kuskile perekonnakroonikas, siis loomulikult peab need andmed põhjalikult üle vaatama ja mõnel puhul isegi tõesti need sünni ja surma andma, et võib-olla kõik ei soovi seda. Väga levinud on internetis ju praegu selline keskkond nagu geni punkt com ja sinna kutsutakse kogu aeg liituma. Ja vahel on isegi huvitav näha, et kui inimene pole ise sisestanud enda nime sinna, siis otsinguga tuleb juba välja. Kes on su ema, kes on su vend? Kuidas sellesse suhtuda? See on hästi levinud tõesti, eriti viimase paari aasta jooksul geni keskkond ja, ja seal on tõesti hästi palju eestlasi, näidis, keegi kokku lugeda ei oskagi, palju eestlaste andmeid sinna on juba sisestatud. Ja seal on tõesti nii, et igaüks võib panna sinna oma või mitte isegi oma sugulaste, vaid ükskõik kelle andmeid võib genisse lisada ja see on ka selle geeni kõige suurem miinus, keegi ei vastuta tegelikult, seal on küll kirjas, kes need andmed sinna lisas, aga mis siis, et seal on, olen vaadanud inimeste kohta, kellel on ka mitu profiil, ehk siis ühe inimese andmed on mitme inimese poolt sisestatud ühel pool on tema vanemateks ühed inimesed, teise profiil peal on tema vanemateks teised inimesed. Et mis seal siis, mis usaldusväärsusest me rääkida saame? Väga palju on seal öeldud, kuidas on pandud eri abieludest sündinud lapsed on pandud valede vanemate juurde ja, ja selliseid, selliseid nagu on seal väga palju. Et kindlasti ta võimaldab leida sugulasi kergemini, kui seda ilma genita oleks võimalik teha. Aga kindlasti igasuguvõsauurijaid peaks väga täpselt vaatame, kes need andmed sisestanud, sest kindlasti on inimesi, kes teevad seda tööd väga korrektselt ja neid, kes lihtsalt vaatavad korraks, registreerivad ennast ära, lisavad midagi ja noh, asjast täpsemalt aru saamata nii-öelda sõnu lahmivad mingid andmed, kui ja siis võib-olla kavatsed genist üldse ära, ei saa nende sisestatud andmed keegi enam muuta ja jäävadki nad sinna. Geni puhul on tõesti neid teiste sisestatud andmeid palju ja ma arvan, et isegi enamus neist on sisestatud nii-öelda tagaselja, küsimata nende inimeste käest, kas nad ise on nõus. Aga kuna paljud neist tulevad siis välja Google'i otsinguga, igaühel on võimalik ennast guugeldada ka genist eraldi enda nime spetsiaalselt otsida, vaadata, kas need andmed on olemas ja kui ei ole siis ise liituda geniga ja need andmed ise kohaldada, nii et on näha need, mida sa soovid näidata või siis üldse ära kustutada. Kas sellel geni puhul peaks ka, mida ma kinni sellest põhimõttest, et ma ei lisa oma onu või tädi sinna, kui ma pole küsinud, kas ta on nõus sellega? Noh, seal on see piir väga-väga-väga keeruline, raske tõmmata, et nagu nagu ma enne ütlesin, et kui tegu sellise tavalisse põlvnemise andmetega, siis, siis võiks eeldada, et ta on sellega nõus oma onu ja tädi tunneme, et me võime nende nende iseloomutundes ka arvata, et kes tahab rohkem privaatsust ja kes mitte. Et kui, kui me neid inimesi tunneme, siis, siis me arvame, on näiteks neid, kes oma telefoninumbrit salastavad, noh nende puhul on üsna loogiline arvata, et nad tahaks, et ka need andmed genis oleks. Aga kes sellistest asjadest probleeme ei tee, siis võiks eeldus olla Nad, seda lubavad, aga kuna nende käest ei ole lähisugulaste käest ei ole kindlasti raske püsida, siis, siis võib enda rahustamiseks kas või üle küsida, kas, kas nad on sellega nõus. Milliseid märkmeid võiks üks korrektne suguvõsa uurija üldse teha, kui me räägime kas või sellest samast geni kommist, kuhu saab igaüks sisestada kõiksuguseid profiile. Kas peaks täpsustama, et kust see üks või teine fakt on võetud ikkagi? Jah, GEN'is on samuti allikatele viitamine võimalik paljudel sinna lisanud ka saaga link. Ehk siis link äridele, kirikuraamatutele või hingeloenditele muudele perekonnale, materjalidele, internetis, aga enamasti on, on ilma viidet deta need andmed seal ja, ja seepärast ongi kõige tulemuslikum ja aastas andmete lisa ja ka otse ühendust võtmine. Ja siis saab juba tema käest küsida, kust ta need andmed sai korrektseks uurimistööks ja uurimiste vormistamiseks geni kindlasti sobiv ei ole. Selleks on kas eraldi, kui inimene kasutab mingit suguvõsa uurimise tarkvara oma kus neid võimalusi ja viitamisi on, on hulga mugavam teha, on endal kontroll selle üle geni seal ka ju see võimalus, kui teil on kaastöölised seal, siis paljusid profiile saavad nemad muuta Teil tegelikult puudub kontroll selle üle, mis, mis andmed on teie sisestatud, mis teiste lisatud muudetud, et väga paljud on kurtnud, et kuidas ta muudab ära minu vanemate andmed või mis on hoopis nüüd valed. Eks tegelikult korrektseks ja selliseks iseseisvaks tööks on, on kõige parem ikkagi oma arvutis teha kas siis suguvõsa uurimistarkvaraga või noh, andmete haldamise tarkvaraga või, või ka täiesti tekstina. Kui andmed ei ole väga palju ja rohkem, on tegu siis selliste jutustavate andmetega perekonna ajalooga. Et kui on, uuritakse tõesti sugupuid, kümneid tuhandeid nimesid, kel tekib hasart, sellel on need tuhandeid-tuhandeid, nimesid on väga kerge tulema. Et siis on kindlasti mingisugune eraldi tarkvara vajalik, aga kui tahetaks selliseid tutvustada oma lähemalt põlvkondade ajalugu, siis võib ka täiesti tavalise tekstitöötlus programmiga neid andmeid lisada. Ja viitamine on siis oluline kindlasti iga töö puhul ja Ta tuleb mitte ainult siis nendele arhiiviallikatele, vaid ka soolistele allikatele, intervjuudele, telefonikõnedele, elektronkirjadele, kõikidele dokumentidele, mis seal väljaspool arhiive, raamatutes, ajalehtedes, kodus, internetile viit, mine ja iga fakti hüvitamine on kindlasti oluline ja iga uurija saab sellest mõne aja pärast ise aru. Kui tal on vaja andmeid kontrollida, kui nad omavahel vastuollu lähevad. Tal on ühtemoodi sünniaegseid, on teistmoodi sünniaeg sellesama inimese kohta, kust ta need andmed sai. Selleks, et otsustada, kumb allikas on usaldusväärne, peab ta hoidma järge ka selle üle, kustkohast need andmed ta võttis. Kindlasti ta lõputu, tavaliselt kui, kui ma tutvustan seda teemat algajatele, siis ma toon veidi genes statistikat esile, mida ma ka alguses ütlesin, et kui, kui me uurime 300 aastat tagasi, siis meil on 1000 esivanemad selleks ajaks teada. Kui nendel igalühel oli, oli ju ütleme siis kaks, kolm last, kes ellu jäid edasi perekonda viisid põlvnemist, siis nendel omakorda kaks, kolm last, siis me saame praeguseks kogu Eesti. Kui seda keegi uurinud ei ole siiamaani kõigi ütleb, et, et tal on suguvõsa uuritud, siis ma seda inimest ei usu. See on tõesti lõpetada. Kas me kõik oleme siis ikkagi sugulased omavahel? Tõenäoliselt kaugemalt küll, et kui statistiliselt vaadata, siis siis peaks see olema aastal umbes 1500 või 1400 lõpus. Sel ajal oli Eestis elanikke sama palju kui ühele inimesele esivanemaid. Et kõik tol ajal elanud 250000 Eestis elavat inimest on kõikide meie ühised esivanemad. Aga kui veel kaugemale minna, muidugi, siis oleme sugulased ka kõikide kõikide teiste maailma inimestega. Aitäh selle ülevaate eest sellest, mismoodi oma suguvõsa uurimisega algust teha. Eesti isikuloo keskuse juhataja Fred buss, aitäh kutsumast. Keskööprogramm. Keskprogramm. Tänases keskööprogrammis oleme rääkinud suguvõsa uurimisest, maininud ka ära sellist keskkonda nagu geni punkt com. Eestlastele meeldivad sotsiaalvõrgustikud. Reidi tee oli kunagi väga lennukas kutt, võttis selle koha üle, nüüd on Facebook ilmselt selline kõige levinum koht, aga sellegipoolest mahub veel teisigi sotsiaalvõrgustikke. Ja üks, mida ka on palju kasutanud, on geni komme. Henn Sarv geni kommi, ütleme, eestipoolne eestvedaja või kuraator. Ja samas ka suguvõsauurija ning arvutikoolitaja, mis on see, mis tõmbab inimesi genisse? No muidugi, ma ei ole suguvõsa uurija, ma olen seal linna rohkem. Aga see, mis sa mainisid, sotsiaalsete võrgustike fenomen, see on tõesti Eestis kuidagi erakordne. Omal ajal ma mäletan koorikut. Ta oli siis oli maailma suuruselt kolmas riik, oli Eesti vahepeal ja ka praegu, kui võtta genis lahti näiteks maailma kõige populaarsemad isikud, siis Kaljo Kiisk Igaljuhul edestas just paar päeva tagasi läks mööda Barack Obamast ja Jeesus Kristusest, et eestlasi on erakordselt palju genis ja nad on erakordselt aktiivsed. Ja eks see meie võib-olla see külm talv või külm kliima, et me oleme harjunud sellega, et kui ometi saaks kellegiga suhelda, aga nina välja pista ei taha. Ja ilmselt see on meie, mingi eestlaste veidrused, nad hea meelega nagu hakkama sotsiaalsete võrgustikega. Geni puhul on muidugi see, et on väga hästi, toetab ka meie sellist juurde ja ajaloo ja perekonnatundmise soovi mis on meile kuskilt nagu sisse kasvatatud, kas varbaidpidi või peadpidi isegi ei oska seda ütelda. Kui seletada lahti inimesele, kes arvutikasutaja sellisel sotsiaalvõrgustikke tasemel ei ole, et mis asi see geni kommikuga No see on nüüd niisugune koostööl põhinev andmebaas. Suhtluskeskkond on ta vähem, pigem on ta andmebaas ja see on koht, kuhu on võimalik oma suguvõsa andmestik sisse panna. Ja mis on just võlu, on see, et kui mul on mingid kauged sugulased, kes on ka jõudnud samade esivanemateni või samade inimesteni välja siis leida üles ühised juurikad, kas need kokku sõlmida ja sel moel saada erakordselt tihedat ja huvitavat sellist sugupuu pilti. Nii et ta on minu poolt vaadates on ta andmebaas, kuhu ma panen sisse oma sugulased, kauged esivanemad, lähemad sõbrad, sugulased ja koostöö kaudu on võimalik siis leida täiendusi sellele. Kui me räägime Facebookist või Orgutist, siis enamasti on need sellised portaalid, kuhu inimene ise liitub, annab nõusoleku. Geni puhul on niimoodi, et ühel hetkel avastad, et sinu nimi on seal juba sees ja võib-olla ei, tegelikult ei tahaks olla internetis ja ma ei tahaks, et minu vennad, minu vanemad on teada. Midagi ei ole teha. No see nüüd on nii ja naa, sellepärast et on geni kommiga, saab täpselt samamoodi liituda Facebookiga ja muude selliste kohtadega. On terve hulk inimesi, kes ei saa elamise liit. Need on meie kauged esivanemad ja nemad tahes-tahtmata on ilma nende käest küsitaks, on sellised inimesed, kelle puhul ma läbin nendega, nad on mu lähemad sugulased, ma tean, kas ja kui palju ja mil määral on nendel häkski või mitte heakskiitu või mis laadi andmeid ma nende kohta ütlen või mitte. Aga möönan, et on olemas probleem, et on, mõned on hästi usinad ja teavad järjest, kes on kelle vend ja õde ja nii edasi. Nad kipuvad sisestama neid andmeid väga suure hooga ja, ja edasi. Sedalaadi probleeme on ka tulnud pidevalt lahendada, keegi avastab äkitselt, et ta on sisestatud tema kohta on olemas andmed, eriti veel, kus on kaugem sugulane sisestaja mõttes siis need andmed muutuvad käigult avalikuks. Lähedased sugulased hoitakse nii-öelda varjus, aga kaugemad sugulased, need on avalikud ja ka just selle jaoks, et nad ise ennast üles leiaks. Ja seal ei oska muud öelda, kui et kaks võimalust. Esiteks, hea tava on loomulikult see, et suguvõsa, uurija või suguvõsa pidaja ma ei nimetataks uurijaks, vaid suguvõsa pidaja, kes siis genis seda peab, seda andmebaasi küsib vähemalt täiskasvanutelt elus olevatelt inimestelt. Kas ja mil määral nad tahavad olla kajastatud ja laste puhul muidugi tuleks hästi delikaatselt mõelda selle peale, et kas ja kui palju nad tahavad olla kajastatud. Samas on see teave väga sageli on internetis niikuinii olemas. Kes on kelle vend, kes on kelle õde näiteks minagi olen leidnud Ta andmeid selle kohta, kes on kelle vend või õde olen leidnud hoopis teistest allikatest. Alates sellest, et on näiteks just äsja lehitsesin kirjanikega seotud Vikipeedia lehekülgi, kus on öeldud, kes on kelle paneme, kes on kelle laps ja nii edasi. Ja ma ei oska ütelda, kas ja kui palju seal on igal pool luba küsida. Ja mis on kõige lihtsam on, kui sa avastad, et sa oled geni kommi sisestatud. Mingisugusel põhjusel see on kõige lihtsam minna, teha ennast kasutajaks, võtta oma konto haldamine endale ja täpselt nii kinniseks, määrata oma lähisugulased. Kui sa vajalikuks pead. Nii et kui kutse tuleb postkasti, siis on mõistlikum geni puhul seevastu võtta. Sellega on nagu väga paljude muude asjadega saatuses, saatuses on kaks varianti, kas sind lohistatakse kättpidi järel või sa kõnnid temaga käsikäes. Nii et ma soovitan selline kutse vastu võtta ja võtta vähemalt oma konto oma kontrolli alla. Kas on olemas ka veel mõned head tavad, no näiteks mõned on väga usinad ekspartnerite sisestamisel, et kas ütleme, suguvõsas peaks olema kõik kirjas. See on isikuid erinev. Mõne jaoks on see, et tal on olnud kuus või seitse naist ja kellega ta suuremal või vähemal määral läbib siiani ja kellega tal on kümmekond last. Mõne jaoks on see uhkuse asi ja see ei häbene tema, seda ei häbene, need naised, seda mõne jaoks on juba see, et ta on kellelegi, et tema vend on kellelegi ka abielus, juba niivõrd suur privaatsuse rikkumine või niivõrd karjuv vastuolu tema huvidega. Alles paar päeva tagasi oli näiteks lugu, kus üks ema oli väga õnnetu, sest et tema mehe õde kustutas pidevalt ära tema lapsi, sellepärast et tema mehe õele ei meeldinud, et tal on lapsed, tema venna. Nii et noh, ma aitasin seal natukene kaasa, et vähemalt emal saab oma laste eest ise ikka otsustada, mitte ei pea seda keegi tädi tegema. Suguvõsa uurija Fred buss on öelnud seda, et tema soovitab inimestel, kes tõsiselt tegelevad suguvõsa uurimisega sisestada need andmed siiski mingisugusesse spetsiaalsesse programm, mis on ainult arvutis, kohalikus arvutis, mis ei ole võrgus, kus on täielik selle suguvõsa, uurija enda kontroll suguvõsa, selle skeemi või, või andmebaasiülem ja keegi teine seda ei muuda. Kuidas sellesse. No mina olen selle koha peal hästi kaval olnud, siin ütleb minu niisugune andmetöötleja väljaannet on mõttekas sisestada ühes kohas ja hoida mitmes kohas. Ja kuna on väga keeruline mujal sisestatud andmeid automaatselt üle kanda genisse, siis mina olen otsustanud, et mina sisestan kõiki andmeid ja hoian andmeid täiustanud. Täpsustan andmeid genis, aga teen sellest aeg-ajalt regulaarselt nii väljavõtteid. Sealt on võimalik väga mugavasti eksportida andmed, nii palju kui mina neid näen, nii palju ma saan neid ka eksportida spetsiaalsesse vormi, mida siis need pärisprogrammid, mida päris suguvõsa uurijad kasutavad, kõik toetavad, nii et ma saan rahulikult Endale, misiganes suguvõsa ka tegelevast programmi laadida, needsamad andmed, aga siin väga suur, aga enamasti need pärisprogrammid on mõeldud mingisugusele mõistlikule suurusele. Ei ole, tean paljusid programme, kes juba kuskil pealt paarikümne 1000 sugulase lähevad väga aeglaseks ja väga tõrksaks. Ja kui mina näiteks ekspordin oma suguvõsa osa genis on piirang üle 100000 inimese korraga eksportide lasta siis on väga paljud nendest päris programmidest, mis sellise puu sisselaadimisel lihtsalt lähevad, jooksevad kinni ja siin peab olema päris osav, et otsustada, milline osa sellest puust. Sest selge on see, et see 90 miljonit kirjet millega mina olen otse või kaude seotud, mille hulgas on kindlasti vääga palju tublikaate, et see 40 või 50 või 90 miljonit kirjet ei ole ju kõik minu sugupuu. Ja otsustada, kust see piir läheb. Mõne jaoks on piir ainult veresugulased, aga veresugulased on väga ujuvnähtus, sest veresugulased ei ole meie senikaua, kuni me ei tea meie ühist esivanemat. Niipea kui me selle teada saame, muutume äkki vere sugulaseks üle 18 põlve ja kas siis sellisel juhul see paarsada 1000 inimest, kellega me oleme veresugulased, on meie sugupuu. Üks väga põnev funktsioon, mis on geni kommis, on see, et saab tõesti otsida välja, kes ja kuidas on sugulane. Näiteks võib sisestada tõesti Reet Linna, Toomas Hendrik Ilves ja isegi kuni jumala oli ja, ja ka Cheuzini välja on, on need ka päris tõele vastavad sidemed. Vaata nad vastavad täpselt nii palju tõele, kui palju vastavad tõele need andmed, mis sinna andmebaasi sisestatud on. On inimesi, kes sisestavad korrektselt ja tõepäraseid andmeid ja on inimesi, kellele meeldib fantaasiamaailmas rännata. Ja tegelikult on see kuldne kesktee, on kuskil seal vahepeal näiteks perekonnalegendide sisestamine, ma tean. Ta oli probleem, et üks tütarlaps uskus nii hullusti oma perekonnas levivat legendi ühe riigijuhi kohta, et ta pani kolinal kolinal selle riigijuhi omale mingiks vana vana vanaisaks. Need on sellised kohad, kus peab olema inimesel pieteeditunne ja ja arusaamine sellest, mis on õige. Aga kas meie teame siit ütelda, mis on õige, kui näiteks minna tagasi, ma tean, et on õige mitmed, kellel jooksevad suguvõsa, Arud jooksevad Euroopaga kuninga kodadeni, näiteks Carolingideni, Carolingidest edasi jooksevad Merovingideni Merovingidest edasi, jooksevad ühe legendi järgi jooksevad vereliini pidi Jeesuseni. Kas seda nüüd lugeda tõepäraseks või mitte. On neid, kes täiesti siiralt kirjutavad mulle, et kuule enne CD, Jeesus ja Maarja olid omavahel abielus, et lõpeta ära, et sellist asja ei olnud, kusjuures mina ei ole neid ei laulatanud ega kirja pannud, lihtsalt mina vaatan seda infot, mis seal genis on. Ja me ei ole ju minu asi hakata otsustama selle üle kas näiteks Roomuluse Reemuluse isa oli sõjajumal Ares või oli see keegi teine, see ei ole ju nagu tähtis ja vaat nüüd ongi nii, et kui me lähme selliseid kirja pandud asjade ja legendides pandud asjade piiridele siis tuleb ta ka üllatavaid asju välja. Ini näiteks tõesti, mulle näidatakse mingi üle 100 põlvkonna kaugelt kaugelt, mitte minu esivanemana, aga kuskilt niimoodi ringi jookseb vanajumala, nii võsist Zeusi inimene edasi välja. Aga kreeklased jumalast siiralt usuvad, et nende kaugete kuningate vanemad olid jumalad ja miks mina peaks hakkama kreeklasele ütlema, mida tema uskuma peab või ütlema talle. Vot see on üks asi, mis genis on ka väga mitmel pool välja, et on need niinimetatud tõsised suguvõsauurijad, tulevad vahel hakkavad niimoodi teistele oma tõde kehtestama. See ei ole päris see koht, kus me peaksime tõde kehtestama sel moel nagu ajalooõpikutes või, või mujal. Sest et las rahulikult, see informatsioon, mis on inimesed, teavad, on kokku kogunud ja on kuulnud ja on, kui nad seda oskavad ilusasti kommenteeritud kirja panna, siis miks mitte lasta seda kirja panna? Sama asi on kogu internetiga. Kas me usume seda, mis internetis kõik kirjas on? See mänguline pool äkki ongi, mis köidab geni puhul, et ma saan uurida välja, mismoodi ma olen oma naabrinaisega sugulane või siis Toomas Hendrik Ilvesega, nagu öeldud. Jah, ja isegi mulle meeldib see natukene rohkem kui selline ameerikalik geeni testidele põhinev suguvõsa uurimine, kus sulle öeldakse saadetud geeniproovi järgi, et näe, suisa ongi naabrimees. Ma arvan, et selline mängulisus on meie elus väga sageli just seal rikastav osa. Ja ei pea ju kõike seda võtma, mis maailmas ümberringi meil on. Nii surmtõsiselt ja väga rangelt. Aitäh Enn Sarv, geni pikaajaline kasutaja ja kuraator. Keskööprogramm. Keskprogramm. Tänase saate seadis kokku Meelis Süld. Täpsemaid juhiseid suguvõsa uurimiseks võib leida Eesti rahvusarhiivi virtuaalses uurimissaalis aadressil www. ERA. Ee kaldkriips. Vau.