Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 11.-st novembrist. Stuudios on Kai Vare. Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang kolmandas kvartalis aastases võrdluses 4,7 protsenti. Edasine sõltub tööturu ja hariduse paindlikkusest. Ohtu nähakse selles, et ettevõtted ei ole viimasel ajal eriti investeerinud moel. Uued sihid olid riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimusena arutlusel. Korduvalt jäi kõlama vajadus tagada Eesti põllumajandustootjate võrdne kohtlemine maaelu ja põllumajandustoetuste maksmisel. Aidata saaks ka aktsiiside ja toiduainete käibemaksu vähendamisega. Õiguskaitseorganid tunnevad huvi Rakvere riigihangete vastu. Linnapea Andres Jaadla on veendunud, et kõik linnas toimunud hanked on seadusega kooskõlas. Spordikongressil tõdeti, et välja tuleb arendada nüüdisaegsed olümpia ettevalmistuskeskused ning korrastada tippsportlaste ja treenerite tasustamine. Majandusministeeriumi plaan vähendada taastuvenergia toetusi on pahandanud taastuvenergia tootjaid. Toetuste vähendamine läheb lõppkokkuvõttes kallimaks kui nende säilitamine praegusel tasemel, leiab tuuleenergia assotsiatsioon. Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, mis muudaks teaduse rahastamise mudelit. Doktorantidega sõlmitakse töölepingud ning rahaseks küsida ka teadustööga kaasnevate kaudsete kulude katteks. Võrumaal on tulnud esitada suitsusauna traditsioon Unesco Vaimse kultuuripärandi nimekirja kandmiseks. Hiina president teatas USA presidendile, et Hiina on teinud kindla otsuse viia läbi rahareform kuid selleks on vaja tugevat maailma majandust. Prantsusmaal vahistati viis islamiäärmuslast, kes ametiisikute andmetel kavandasid terrorirünnakut. Ilmateade lubab meile vihma ja lörtsi, tuul hakkab tugevnema. Öösel on õhutemperatuur miinus kahest pluss kolme kraadini. Homme on kaks kuni viis kraadi sooja. Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,7 protsenti. Vallo kelmsaarelt kuuleb lähemalt statistikast. Töörahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina sõnul on majanduskasvu taga peamiselt töötleva tööstuse tugev eksport. Ja hakkas kasvama ka kodumaisele turule suunatud töötleva tööstuse müük. See viitab sellele, et on paranenud sisemajanduse nõudlus. Tegemist on esialgsete majanduskasvuandmetega, täpsustused avaldab statistikaamet detsembri alguses. Rahandusminister Jürgen Ligi on eriti rahul sellega, et majanduskasvu taga on eksport. Ettevõtetes on tootlikkus sellel aastal väga tõhusalt kasvanud, kulusid on kokku hoitud ja meie positsioonid välisturgudel on, on tunduvalt paranenud. Aasta lõpul muutub aina tõsisemaks probleemiks see, et mõnda aega ei ole ettevõtete investeerinud. Sellest ei piisa, et ekspordi kasv samas tempos järgneks. Ettevõtted peavad hakkama rohkem investeerima. Tulemus on sisenõudluse paranemine. Me loodame, et edaspidi sisenõudlus paraneb esmalt siis keeringute suurenemisel ja teiseks jõuab ka ekspordi kasv tarbimisse. Rahandusministri sõnul näitabki tarbimine juba paranemise märke, kuid on ka näitajaid, mis väga positiivsed ei ole. Üks neist on jätkuvalt suur tööpuudus. Majandusteadlase Andres Arraku hinnangul sõltub edasine eelkõige kahest tegurist. Tööturgude paindlikkusest, mis on omakorda seotud väga oluliselt palkade paindlikkusega ja see omakorda sõltub kõik haridussüsteemi paindlikkusest kui enamuses Euroopa riikides kõige sügavamal masu ajal tegelikult kesksemalt tõusis Baltikumis noh, eriti muidugi Lätis, aga ka Eestis palgad langesid, see on, ma arvan, see põhiline põhjus, miks Eesti tänane areng on jälle niivõrd kiirelt Eesti ettevõtja Eesti ekspordi on väga nutikas, väga paindlik olnd ja õnneks meie majanduspartneritele juba läheb hästi ja sinu ekspordipartnereid nagu tõstavad sind noh piltlikult öeldes nagu juukseid pidi august välja, aga ma ütlen ausalt, et pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks on ikkagi just nimelt eelkõige on vaja, et kas sisetarbimine väga oluliselt tugevneks Ühte asja võib aga statistikast veel märgata, nimelt seda, et Eesti majandustoodang on kasvanud neli kvartalit järjest. Just seda pidas oluliseks alampalga tõstmise tingimuseks Tööandjate keskliidu volikogu, mis küsimust eile arutas? Peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi ei pea alampalga tõstmist siiski heaks. Ei saa nagu hästi aru sellest, sest et keskmise palganumber ei taha kasvada. Kus siis see võimalus on tulemas? Alampalk on üks väga riskantne instrument, see igal juhul vaatab teatud töökohti. Ei ole kõrge see palk aga väga riskantne seda numbrit nihutada, nii et ma soovitan järele mõelda praegu selle ootuspäraselt suure majanduskasvu juures me saame rääkida sellest, et me oleme kvartaalse sisemajanduse kogutoodangumahuga jõudnud 2009. aasta esimesse kvartalisse. Peaminister märkis siin ära buumijärgse näitaja, enne majandusbuumi oli Eesti sisemajanduse kogutoodang peaaegu samal tasemel. 2005. aasta teises kvartalis. Seal arutleti Riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimusena teemal maaelu vajab uusi sihte. Ülevaate teeb Riina Eentalu. Üks ettekande tegija eest, Keskerakonna esimees Edgar Savisaar taunis maakaupluste postkontorite ja koolide sulgemist, mis tema sõnul kiirendab ääremaastumist. Maale on vaja uusi töökohti ja nende loomisele peab aitama kaasa ka riiklik maksupoliitika. Hinnatõus on tema sõnul tingitud käibemaksu ja aktsiiside tõstmisest. Edgar Savisaar meenutas maarahva kongressil nõutud. Riiklike investeeringute programm Mõmmi ligikaudu 100000 hektari kasutusest välja langenud maade taaskasutusse võtmiseks Euroopa liidu poolt lubatud siseriikliku lisamakse täies mahus väljamaksmist toiduga pade käibemaksu vähendamist Euroopa Liidu keskmiseni, see on siis 10-le protsendile Naudi põllumajanduses kasutatava diislikütuse aktsiisi alandamist Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Et valitsus on justkui pannud lootused sellele, et Eesti maaelu probleemid võiks tema eest lahendada euroopali. Põllumajandus-kaubanduskoja esimees Aavo Mölder keskendus toetustele. Kui Eesti põllumees saab otsetoetust põllumajandusmaa hektari kohta umbes 1100 krooni siis see on Euroopa Liidu keskmisest 3,8 korda väiksem. Mis aga puudutab hindu, siis neid kujundavad Eestis töötlejad ja Mölderi sõnul teevad nad turul, mis tahavad. Ega Euroopa liidus reeglite järgi tänast tootjad rohkem aidata ei saagi, kui ainult täiendava osa maksja reguleerimise aktsiisi ja toiduainete käibemaksuga oleks hea, kui väiketootjate ring satuks ka oma riigis paremasse olukord. Samu nõudmisi toetas ka sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel kõnelnud Kalev Kotkas, kes lisas ka ettepaneku. Rääkides uutest väljakutsetest maaelule pakuvad sotsiaaldemokraadid välja suuna maaettevõtluse multifunktsionaalsusele. Valitsuserakondade esindajad keskendusid sellele, mida valitsus või nende erakond head on teinud. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel kõnelenud Kaia Iva nimetas oma erakonna tulevikusihiks. Uued töökohad erasektoris selleks on vajalik läbi viia haldusreform. Teiseks elukvaliteet maal eelkõige mahajäänud erasektori teenused. Kolmandaks stabiilne põllumajanduspoliitika. Reformierakondlane Rein Aidma leidis, et põllumajandusminister peab tegema jõulist tööd, leidmaks liitlasi, et saavutada Eesti võrdne kohtlemine maaelu ja põllumajandustoetuste osas. Astmeline tulumaks sai ka oma müksu, aga muidu pole ju viga. Me areneme meile oma ses jõukohases tempos, sealhulgas ka maamajanduses ja külaelus. Meie maaelu on tervikuna tänu liider ja külaliikumise tublidele juhtidele suundumas ainuelutervema ja jätkusuutliku arengu suunas. Igatahes mina kavatsen mõne aasta pärast küll maale kolida. Täna peeti Seitsmendat Eesti spordi kongressi, Tiit Karuks teeb kokkuvõtte. Kas tõsine töö või jututuba? Küsisin hommikuses uudistesaates tänast Eesti seitsmendat spordikongressi silmas pidades. Praegu julgen tõdeda, tõsine töö, suures osas konstruktiivne õhkkond. Tõsi, kongressi otsustel puudub kohustuslik iseloom, seaduse jõud, ent püüd teatud protsessid käima lükata maksab ka midagi. Ja pealegi olid ju osalejate hulgas vabariigi president, oli ka ministreid ja riigikogu liikmeid. Loodame sedagi, et tänane spordikongress ei jää hüüdja hääleks. Nelja aasta jooksul tullakse kokku, räägitakse jutud ära, minnakse laiali ning järgneb neli aastat vaikust. Tänavu alustasid töögrupid, neid on üheksa ettevalmistust juba kaks kuud tagasi ega lähe laiali ka pärast kongressi, et arutatu kokku võtta ja läbi analüüsida. Siinkohal vaid mõned momendid. Kongressil fikseeriti spordipoliitika alused, mis võimaldaksid muuta siinselt spordiprotsessi sujuvamaks. Seni on Eesti sport selle tipptasandil olnud pigem projektipõhine. Tõsiselt peaks arendama tippspordi tugistruktuuri. Meil on välja arendamata kaasaja tasemel olümpia ettevalmistuskeskused. Konkreetselt leiti olevat vajalik äratada uuele elule Kääriku spordikeskus jätkuna juba olemasolevale tefakti keskusele tuleks korrastada tippsportlaste tasustamine stipendiumide asemel palgad. Väga oluline on kaitsejõudude jõulisem kaasamine. Eeskujuks Lääne-Euroopa riigid treenerite palgast ja sotsiaalsetest garantiidest. Stipendiumide asemel tuleks siingi hakata maksma konkurentsivõimelist palka. Võrdsustada treeneri ja pedagoogi palk ning sotsiaalsed garantiid. Loodud ja loodavates noorte olümpiaspordikeskustes tuleks maksta treenerile pedagoogi-metoodiku palka ehk siis 13600 Eesti krooni kuus. Spordi ja tervise valdkonnas vajab taastamist spordimeditsiini eriala Eestis aastail 2011 kuni 2013 ning seejärel tuleks käivitada spordimeditsiiniresident tuur. Ja loomulikult tuleks tugevalt parandada ka noortespordi harrastajate tervisekontrolli. Sellised momendid Eesti seitsmendalt spordi kongressilt. Rakvere linnavalitsuse riigihanked on õiguskaitseorganite huvijal prokuratuur äsja alustatud, kriminaalmenetlust ei kommenteeri, kahtlusalust pole ja linnapea Andres Jaadla on veendunud, et kõik linnas aastatel 2005 kuni 2009 toimunud hanked on seadusega kooskõlas. Aga kas kohv tegi intervjuu? Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust seoses Rakvere linnavalitsuses aastatel 2005 kuni 2009 aset leidnud riigihangetega ja eile otsis politsei ka Rakvere linnavalitsuse läbi linnapea Andres Jaadla, millest tekkinud politsei huvi Rakvere linnavalitsuse riigihangete vastu. Ma usun, et politsei teeb oma igapäevast tööd, nii nagu ka varasematel aastatel on linnas läbi viidud riigihangete vastu huvi tundnud riigikontroll, riigihangete amet, samuti erinevate riigiinstitutsioonide järelevalveorganeid, usutavasti politsei teeb oma tavapärast tööd arvatavasti siis mingisuguse avaldise või esituse alusel, nii et selles mõttes ei oska seda kuidagi hetkel rohkem nagu kommenteerida. On teil põhjust arvata, et huvi Rakvere linnavalitsuse vastu tekkis seoses koalitsioonipartnerite muutusega? Ma ei tahaks siin poliitikat praegu mängu tuua, kuna ma oma väga palju informatsiooni ja minuga ei ole isiklikult nagu suheldud, siis ma tõesti ei oska küll arvata selle protsessi aluseks olevate dokumentide sisu, nii et suhtume asja täiesti rahulikult. Rakvere linna on nii põhjalikult varasematel aastatel kontrollitud, ma võin siiralt kinnitada kõik riigihanked, protseduurid on läbi viidud Rakveres seaduslikult parimad sead, õiguslikud ava arvesse võetud, nii et selles mõttes, kas politsei teeb oma tööd ja laskem omavalitsustel oma töö teha ja siis on meil kõigil Eestis riigis parem elada. Te olete täna Narvas, Narva linnavõimude tegevus on k, politsei luubi all. Kas teil on omavahelised konsultatsioonid? Ei tea, kas see on üldse täna Eestis omavalitsused, mis oleks politseiluu peale, et kuidagi tundub see nagu natuke ka sihukese nõia jahina, et politsei uurib, aga joonel on siis? Praegu on niisugune omavalitsuste uurimise aeg. Tahetakse selgust luua, kuidas suhteliselt nagu keerukat õigusruumi omavalitsused suudavad, nagu täitaja tõstetakse, riigihangete seadus on ka päris keeruka ülesehitusega ja võib-olla iga täpitera seal tagaajamine võib ka mingisugusele tulemuseni viia. Välissõnumid võtab kokku Janek Salme. Hiina president Hu Jin tao ütles USA presidendile Barack Obamale, et Hiina on teinud vankumatu otsuse viia läbi valuutareform. Samas rõhutas uued, selleks on vaja tervet ja tugevat maailma majandust. USA on varem kutsunud Hiinat tugevdama oma valuutavahetuskurssi. Hiina pole seda teinud, kuna soovib säilitada oma kaubanduseeliseid. Hu ja Obama pidasid kõnelusi soulis enne G20 tippkohtumist. Iirimaa kümneaastaste võlakirjade intressimäärad tõusid täna uuele rekordkõrgusele. See teeb Iirimaal laenamise kallimaks ning süvendab turgudel kartusi, et eurotsooni riigivõla ja eelarvepuudujäägi probleemid võivad teravneda. Iirimaa kümneaastaste riigi võlakirjade tootlus tõusis ligi üheksa protsendini, samuti kerkis Portugali võlakirjade tootlus. Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso teatas, et Euroopa Liit on valmis Iirimaad vajaduse korral abistama. Iirimaa-ametiisikud teatasid seejärel, et ei ole abi küsinud. Prantsusmaa siseministri press. ATF teatel vahistati Pariisis ja selle ümbruses viis islamiäärmuslast, kes kavandasid terrorirünnakut. Ministri sõnul on kõik viis kahtlusalust prantsuse kodanikud ning nad kuuluvad selgelt islami äärmuslikku liikumisse. Otepää sõnul oli üks vahistatud seotud väidetavalt plaaniga tappa Pariisi mošee juht. Haiti koolera ohvrite arv on tõusnud 724-ni. Tervishoiuametnike teatel suri öö jooksul üle 80 inimese, neist kolm pealinnas Bransis. Nakatunute üldarv on nüüd 11000, mida on eilsega võrreldes üle 1000 rohkem. Koolerapuhang sai alguse oktoobris Haiti keskosas ja esialgu paistis, et see saadakse kontrolli alla. Kuid viimastel päevadel on ohvrite arv hakanud taas järsult tõusma ja tõbi on jõudnud pealinna. Moskvas laupäeva öösel läbi pekstud ajakirjanik olekouschinon teadvusele tulnud Moskva 36. haigla peaarst Vitali frantsuusab ütles, et Coušin veel ei räägi, sest on kunstliku hingamise aparaadi all. Tema sõnul vastab kauschinaga arstide küsimustele silmapilgutus ja käeviibete abil. Akordioniabikaasa kinnitas uudisteagentuurile Interfax, et kaaschinon kunstlikust koomast välja toodud ja teadvusel. Valitsus kiitis tänasel istungil heaks haridus- ja teadusministeeriumi esitatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse eelnõu. Selle olulisemad sätted puudutavad teaduse riiklikku rahastamist ning doktorantide staatuse muutmist. Piret RMK-s räägib lähemalt. Tuleva nädala alguses antakse riigikokku menetlemiseks seaduseelnõu, mis muudaks teaduse rahastamise mudelit. Kavas on siduda instituutidele ja teadlastele uurimistoetuseks mõeldud summad terviklikuks teadusteema rahastamiseks. 2012.-st aastast plaanitakse nii rahastada ka uurimistööga kaasnevaid kaudseid kulusid, mis seni teadusteemadega on kaasnenud, kuid raha jagamisel neid ei arvestatud. Olgu selleks kasvõi näiteks raamatupidamiskulud. Haridusminister Tõnis Lukas. Kui seni on institutsionaalne uurimistoetus siis läinud instituuti töörühmadele olnud teadis potentsinõukogu jagada ja seda nimetati sihtfinantseerimiseks ja väiksemad grandid on läinud teadlastele personaalsete uurimistoetustena Eesti Teadusfondi vahendusel, siis nüüd liidetakse need kaks fondi, üheksa struktuurid. Eelnõu oluline osa puudutab doktorantidega nooremteadurina töötamiseks, töölepingu sõlmimist. Doktorikraadi kaitsnute arv pole seni olnud proportsioonis ei õpinguid alustanute arvu ega Eesti riigi vajadustega. Nii võiks meil kaitsta aastas kraadi umbes 300 doktorit, aga praegu teeb seda kõigest 170 kuni 180. Muudatusega püütakse suurendada doktorantide motiveeritust ning määrata ülikoolipoolset kohustused näiteks doktoritööde juhendamisel. Seda, milline võiks olla doktorandi nooremteadurina töötamise palgamäär. Lukase täpsustanud. See seaduseelnõu ei suurenda ega vähenda doktorantide toetust, see loob uue mudeli doktorantidel saab töövõtja kõigi sele garantiidega. Praegu on olnud häda see, et need inimesed, kes loovad perekondi ja elavad tööelu kõigi selle vajadustega on üliõpilaste hingekirjas ja noh, tihti nad ei saa endale võimalikuks pidada seda, et nad teeks lapsevanematena, on veel stipendiumi saajate nimekirjas ja palka ei saa. Neil ei ole sotsiaalseid garantiisid. Kui riigikogu kiidab eelnõu heaks, asutakse töölepinguid sõlmima doktoriantidega, kes astuvad doktoriõppesse alates 2012. aasta esimesest jaanuarist. Piret Errem reis Tartu stuudio. Eesti taastuvenergiaturu põletav teema on majandusministeeriumi plaan vähendada taastuvenergia toetusi. Täna maaülikoolis toimunud konverentsil tõdeti, et arutelu selle plaani üle pole veel õieti alanudki. Toomas keelte ülevaate. Sõnum, et taastuvenergia kasutamist oleks Eestis vaja rohkem toetada, on maaülikooli taastuvenergia konverentsidel kõlanud aastaid. Tänane konverents keskendus sellega seoses ühele päeva kajalisele teemale, mis juhtub siis, kui läbi läheb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanek vähendada taastuvenergia toetusi. Konverentsil toimunud arutelul valitsuse esindajaid ei osalenud ning nii jäi kõlama plaani vastaste seisukoht. Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni juhatuse liige Peep Siitam. Taastuvenergia toetuste vähendamine ei saa olla pikaajaline protsess, varem või hiljem jõuavad poliitikud samale järeldusele ja jäämine Läheme isegi juhul, kui taoline otsus toetuste vähendamiseks peaks sündima. Et need toetused tõstetakse sellele tasemele, mis nad on hetkel ja tegelikult tõenäoliselt veel kõrgemale sel lihtsal põhjusel, et taastuvate mitte toetamine läheb kokkuvõttes kallimaks kui taastuvate toetamine. Ka maaülikooli taastuvenergia keskuse juhataja Argo Normak on plaani suhtes kahtlev, kuid teistel põhjustel nimelt on normaku hinnangul praegu arutelu objektiks veel toores plaan, mille suhtes on negatiivset arvamust avaldanud vaid taastuvenergia tootjad. Rohkem oleks vaja analüüsil, leiab Normak. Vaadates praegust materjali diskussiooni ja tehtud analüüse, siis minu isiklik arvamus on see, et tehtud analüüsid on oma puudustega ja need tuleks kindlasti täpsustada või laiendada. Ilmselt on vaja Eestis diferentseerida toetusi ja mina arvan, et võiks üle vaadata ka nüüd jaamade efektiivsusnäitajad, kellele toetusi makstakse. Arutelu tulemusel mingeid konkreetseid ettepanekuid tegema ei hakatud, kuid selgunud arvamused ja seisukohad edastatakse ka avalikkusele. Toomas Kelt Tartu stuudio. Pirita rannast leitsidena kaldal õhutuna sadu surnud kalu, kes konnainspektsioon uuris asja ja teatas, et kalad sattusid Pirita randa kalalaevalt traalnooda purunemise tõttu ühe laevakapten Rahli purunemist ka kinnitanud. Hinnanguliselt oli täna Pirita randa uhutud kuni 150 kilo kilusid kuid merre sattunud kalakogus võis olla ka suurem. Seetõttu ei ole välistatud, et surnud kilusid võib lähiajal mujalgi randa sattuda. Kuna tegemist oli õnnetusjuhtumiga, aga siis väärteomenetlust ei alustatud. Homme toimub Võrumaal Väimela esimene suitsusaunakonverents, kus arutletakse viie suitsusauna traditsioon Unesco vaimse kultuuripärandi nimekirja. Praegu on Unesco maailmapärandi nimistus kolm Eestiga seotud kannet. Neil on laulupeo traditsioon Kihnu kultuuriruum ja seto leelo. Igor Taro jätkab. Viimasel ajal on uusi suitsusaunasid hakatud üha rohkem ehitama korstnaga ehk niinimetatud puhta sauna kohta ütleb rahvas siinkandis tihtipeale soome saun, seega mitte päris oma. Saun on aga maarahva teadvuses alati olnud midagi enamat kui lihtsalt pesemise koht, kõneleb suitsusauna austaja ning Võru Instituudi projektijuht Ojari Triinu. Me kõik armastame ta suitsusammas salgu lõhnamises, perest rõivide külge ja Saudege puhtas ja savus andatest ei ole õnne mõttelt muskmisesse. Vanast ajast on teada, et sanan ka sünnitati ja kuuldi, et no tänapäeval nagu tuud enam ei tööta. Aga mida tõtesteetessomed liha saavutades küll? Suitsusaunaga seotud uskumusi ja lugusid on kogunud võrukeelne Uma leht, mis alustas käesolevat aastat üleskutsega viia suitsusauna traditsioone Unesco vaimse kultuuripärandi nimekirja. Idee sai alguse kohaliku turismiedendaja Eda Veeroja blogipostitusest. Tänaseks on see saanud juba korraliku tuule tiibadesse. Uma Lehe toimetaja Harju Ülle. Savuseni võrace nägeva kaka ja too teema am sääne, et võrakese lähevad Ugala öko päris palama mõnikord, et tunnis vähemäe lähtumine võraceysile etu pärast ma usu, et terve võro rahvas avitas tuus hobusena perekõrt ilmapärandi nimekirja sai. Konverents on kõigest üks sammukene soovitud eesmärgi poole ning juba kogukonnas sel teemal tekkiv arutelu annab pärimuse hoidmisele palju juurde, arvab Unesco. Eesti rahvusliku komisjoni kultuuriprogrammide koordinaator Margit Siim. Miks see tegelikult oluline on, ma arvan, on just see arutatakse neid asju enda jaoks läbi sellesama kogukonna sees, et mida peaks tegema, et see traditsioon elakse püsiks ja areneks nii nagu elavad asjad ikka. Järgmiseks tuleb võrokestele oma idee toetamises veenda vabariigi valitsust, et saada riigilt tuge eesti saunatraditsiooni alalhoidmiseks. Igor Taro rahvusringhäälingule Võrumaalt. Ilmast öösel sajab kohati vähest vihma ja lörtsi, edela- ja lõunatuul pöördub kagusse, tugevneb hommikuks viie kuni 10, saartel puhanguti kuni 18 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss kolme kraadini. Homme ennelõunal jõuab saartele uus vihma ja lörtsisadu, mis päeva jooksul laieneb üle Eesti. Puhub kagu ja lõunatuul kuus kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Sooja on homme kaks kuni viis kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.