Publikut kuulajad täna on 14. juuli prantsuse vabariigi suur pidupäev. Päev, mil 1700-ga 99. aastal Ülestõusnute rahvas Pariisis vallutas kuningliku kindlusvangla passtee mis seejärel kivi-kivilt lammutati ja mille kohale kujundati D väljak, kus seisis kiri. Siin tantsitakse. Aga see päev ei tähendanud veel-Prantsusmaal monarhia lõppu Wabariigi sendi. Järgnes tormiline üleminekuperiood ja kujunes välja alguses konstitutsiooniline monarhia, mis kukutati 10. augustil 1792. aastal. Ja 44 päeva hiljem. 22. septembril 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Nii et see on õige prantsuse vabariigi aastapäev. Ka Prantsusmaa tähistab revolutsiooni alguse päeva just täna. Suurte pidustustega ilutulestikega. Ja kõige silmapaistvam on erakordselt atraktiivne sõjaväe paraad Pariisis võidukaare juurest mööda shamstelisseedellis, see väljasid tulevat prantsuse armee võõrleegioni ja nato sõbralik armeede üksused. Nagu ajakirjandus teatab. Üks veerg on ka eestlasi, 12 meest Eesti kaitseväes võtavad sellest paraadist osa. Passi vallutamisest. Selle kohta on olemas meid suurejoonelisi kirju. Tõsi propagandistlik. Aga need ajaloolased, kes on asja lähemalt uurinud, väidavad, et Basti ei vallutatud sugugi üles tõusnud pariislased tormijooksuga. Kindlus, ava siis väravad. Väike garnison peamiselt elatunud sõduritest, keda tol ajal nimetati inva liidideks. Tähendab, nad ei olnud lahinguks enam suutelised. See kaitsemees kapituleerus aga õpikut tarvis ja revolutsiooni alguse härrayseerimiseks esitati toimunut kangelasliku rahva rünnakuna. Ametlik versioon kõlab nii. 14. juulil koondus Basti, et mitu 1000 Pariislast Basti paiknes valla ajal linna keskosas ja oli tuntud prantsuse kuningate vaenlaste kinnipidamise kohaga. Bastis talla hakatud rahvast tulistama, suur Detkedes demus käitidest. Selle peale ründasid pariislased kuningavõimu vihatud sümboleid kandes suuri kaotusi. Mõned ajaloolased väidavad, et olevat tapetud sadu inimesi, sama palju haavatuid. Abbas tee maa-alustest vangi, kangedest vabastati ainult kümmekond kinnipeetut. Küll tehti sellega lõpp rännijale ja avati tee nii prantsuse rahva kui inimkonna paremale tulevikule. See on siis ametlik ajalookäsitlus. Tegelikult oli Basti kuningavõimuaegne eliit vanglaaadlikest seaduserikkujate kinnipidamiseks. Teinekord olid neil kaasas vanglas koguni oma teenreid. Nad kasutasid võimalust mõneks ajaks vanglapuhkus saada Bastist lahkuda. Nii et vallutamise ajal oli siin ainult kümmekond aadliku. Nende elutingimused olla olnud kaugelt mugavamad kui tavalistel Pariislastel vabadel, Pariis lastel on teada juhtumeid, kus pasteist vabastatud aadlikud tulid õhtul tagasi, paludes luba veel mõni aeg küllaltki mugavas vanglas pida. Pareisi lihta rahvas aga nende hulgas ka põhjakihtide esindajad olid kogunenud Basti juurde, mitte kindluse ründamiseks ja kinni peetud aadlike vabastamiseks, vaid selleks, et hõivata Basti kõrval olevates särades hoitavaid vanu relvi, eelkõige suurtükke. Kõik kindluse komandant? La nii oli mõni päev varem käskinud veeretada need vanad suurtükitorud pass teisse ja keeldus nüüd ärritatud rahvahulgale neid välja andmast. Rahvas tungis kindlusesse kindluse õuele ja neid hakkas tulistama valvemeeskond, mis koosnes 33-st šveitsi palgasõdurist ja 82-st invaliidist. Selle peale rahvas valgus tagasi, pass tee ette ja mindi Pariisi raekoja juurde nõuda linnavõimudelt kindluse ründamist. Raekojast saadeti delegatsioon läbirääkimiste pidamiseks Basti komandandiga. Pasti kaitsjad olid rahul, et situatsioon laheneb ilma verevalamiseta. Neil oli üks ainuke nõue, toodagu amet, ametlik kiri Pariisi linnavalitsuselt, aga seda kirja millegipärast ei saadud. Konflikt teravnes ja lõuna paiku algas jälle vastastikune tulistamine. Oli üksikuid langenuid, rahvahulk valgus tagasi riisudes Basti kõrval olevaid tall-tõllakuur kööke härrasid Marrotööride pihta antikindlusest üksainus suurtükipauk. Aga vahepeal oli linnavalitsus raekoja juurest saatnud kohale kaks kom paneed kuningliku kaardiväe sõdureid, kes valmistusid Basti tulistamiseks kaasa võetud suurtükkidest. Aga enne tule avamist pandi välja valge lipp kindlusest. Sõdureid lubasid mitte puutuda invaliide, kui need kindlusest relvad. Ta väljuvad. Basti väravad avanesid, Ki vahtkond kogunes õuele. Näis, et kõik laabub rahulikult. Kell oli siis veis õhtul. Kaardiväelased valmistusid kapitulatsiooni vastuvõtmiseks nad tõugata. D aga vihase rahvahulga poolt kõrvale ja see seestis Basti treestama. Kes valvemeeskonnas ette jäi, tapeti samas. See ju tuska Basti komandandiga. Sõdurid ei suutnud neid kaitsta. Kõik, mis võimalik, tassiti kaasa. Toimus kindlusvangla üldine ristamine. Juubeldav rahvahulk sammus mööda Pariisi tänavaid, kandes piigi otsas kindluse. Komandandi teel on e-pead. Vanglast olla leitud ainult seitse kinnipeetavat, pealegi kaks nendest olid pika vangistuse tõttu jäänud nõdrameelseteks. Basti ründajaid rahvast oli alla 1000. Täpsed arvud kõiguvad. Igatahes on säilinud üks, 662 nimeline loetelu, kus peale nimede on kirja pandud ka ründajate elukutsed ja selle alusel Tess passtee ründamisest. Osa 426 käsitöömeistrit ja poodniku 149 käsid selli ja tööinimest. 77 rahvus, tartlaste sõdurit, teiste kutsealade esindajaid, üksikuid seega moodustas enamuse väikekodanlus. Õhtul ja öösel põlesid väljakutel suured lõkked, rahvas laulis ja tantsis peamiselt hoogu üheksat rahvalikku tantsu, karmaniooli, mida te nüüd kuulat? Prantsuse revolutsiooni tunnusmeloodiaga kujunes laul marssali ees. 30. juulil 1792. aastal. Revolutsiooniliste sõdade aegu jõudis Pariisi Marsseys olnud pataljon. Need olid 516 meest kes linna sisenedes laulsid uut revolutsioonilist laulu. Selle laulu sõnad ja viisi olid ühe ainsa öö jooksul loonud Strasbury garnisoni inseneriväeohvitser, 32 aastane Claude Shep reede lell. See oli 26. aprillil 1792. aastal. See oli Reini armee võitluslaul. Ta oli eelmisel õhtul koos Strasbury Maryga pidutsenud ralli toonud lauale viimase pudeli kvaliteetset reinveini. Jõid vabaduse terviseks. Ja selles meeleolus ta eessel kirjutaski laulu, mille esimesena laulis Mary tütar. Laul marsitaktis hakkas meeldima rahvale ja muutus lausa plahvatusliku kõige populaarsemaks revolutsiooniliseks lauluks, mida lauldi aristokraatide ka muide Mary enda ja kuningas Louis 16. Kelliantineerimisest. Laulu aut tor oli Keenias üheks ööks. Ta hiljem on kirjutanud veel mitmeid laule, aga nende menu oli hoopis väiksem. Praegu on marsseljees prantsuse vabariigi ametlik hümn ja seda laulab tun tot prantsuse lauljatar. Meloodia on meile ju kõigile väga hästi tuntud orkestri esinduses aga sõnad. Ma palusin Lauri Leesi juures õppinud lapselapsel. Tõlkida need sõnad eesti keelde. Ja tõlge kõlab nii. Läheme Isamaalapsed kuulsuse päev on saabunud. Türannia on meie vastu verine, sõja lipan tõstetud. Kas kuulajate sõjalaagrites mörgamas metsikuid sõdureid? Nad tungivad kuni meie käsi varteni kägistama, meie poegi abikaasasid relvile, kodanikud, farmeerige, patal joone. Marsime, marsime, räpane veri niisutaks meie künnivagusid. Püha isamaa, armastusjuhi ja toeta Meie kättemaks vaid käsivabadus. Vabadus, kallis, võitle koos oma kaitsjatega, et võid tõttaks meie lippude alla sõnu mehiste, hüüa peale. Et sinu hinge vaakuvaid vaenlased näeksid sinu triumfi ja meie kuulsust. Väga jõulised sõnad. Meie teame Hans Pöögelmanni tõlkes töölismarseljeesi. 1905. 1900 seitsmeteistkümnendal aastal ja mis algab nei kauem raudu me kanda ei taha, äike kaelast ja käidi kus käed üles orjuse ahelad maha viime võidule, töörahvaväed maha, verega võidetud kroonid, ebajumalad kadugu eel. Ainult kurna ja eks kollad, kroonid nende kandjad meil Temukaks teel sest ülesse hüüab meid vabadust tund tulnud, kus tasuda vaja, kus kutsub meid võitluse kaja tee lahti lahti tee. Ma räägin nüüd prantsuse kultuuri mõjust eestlastele ja eesti kultuurile. Aga alustagem eesti keele 19. sajandi teisel poolel tuli arvukalt võõrsõnu meie keelde saksa ja ka vene keele vahendusel aga need oma korba olid laenanud prantsuse keelest. Prantsuse keel oli üldtunnustatud Plama ja keel aristokraat vaat ja keel. Ja ennast harituks pidavad inimesed pidid oskama mingilgi määral prantsuse keelt. Osa neist prantsusekeelsetest sõnadest ja väljenditest on tänapäevaks peaaegu kadunud. Nüüdiseesti keelest näiteks märssi. Adjöö jumalaga. Meie ütleme chausele peale arema. Tossodidaaniaff tärse, nägemiseni. Hoopiski on kadunud kena ütlus Kamsiikam, saa, kuidas sul läheb, ahkam seegam saa nii ja naa. On kadunud rändevoo. Hurraa. Karlsson. Poisikese öeldi ooperikelneri kohta vene kaupmehed, ütlesid Chel Avec Buduaar Plama amfanter, rebel. Kohutav laps, parampli, vihmavari, parraschet, Langevarris, Impressioon siiski esineb kalosse kalossid. Muide, venelased püüdsid kalosse välja suruda vene keelest ja soovitasid kasutada sõna mokarrastu. Põe. Aga kalossid jäid, terri šabel juhitav õhulaev, terrigeeritav õhulaev, fopa väärsamm, kommelfo, korralik, sel Avi selline on elu simmo. Nii hea on see. Mõned sõnad on taas tulnud taastunud butiik moekaupade R-i äri. Aga see olevat annud nii 100 aastat tagasi eestikeelse sõna putka, butiik. Nii et moekaupade putkasid, võite näha. Küllaltki sageli ma loen Šavüü. Kõigi eestlane kipub ütlema Teežabuu, häid Shaw öö on selle peale. Aga paljud prantsuse päritolu sõnad on jäänud meie keelde ja muutunud omaseks, ma loen neid etter Flornaal. Meni maneež garderoob, muide, kaart tähendab kaitsma ja roop on kuub või kleit. See on siis selline koht, kus kaitstakse tolmu eest riietust. Kaard Kaardivägi Fry suur Fril, söör. Marg žest. Kannukaan tähendab prantsuse keeles kära, müra tegema keelebeck üks limonaad, oode kolonn, ütleme tänapäeva eesti keeles Trainoi selle kohta. Grand Prix. Balleto meie palitu Manto mantel, kušee on voodi või voodisse minekus. Ta on väike voodi, akushör, see, kes sünnitaja voodi juures seisad. Ja eriti palju on liiklusega seotud sõnu mis on tänapäeva eesti keelde tulnud ammustel aegadel prantsuse keeles šašee sillutatud maantee. Duaar, tõsi, käibelt kadunud kõnnitee, aga käibel allee, Puiestee või ka käik lihtsalt bulvar vall Uhke Puiestee ekipaaž kolm tähendust algselt oli ta uhke tõld koos saatva personaliga. Sistan laeva, lennuki või tankimeeskond või ka mereväe osa, kus komplekteeritakse laevade meeskondi kaldal. Relee hobuste vahetamine, postijaamas, kupee, limusiin, kabriolett, kapott, kapott, olidaami, pead varjav sügavkübar, šaši furgoon pealt kinnine veovanker. Garaaž, tuur turnee Tour de France ja möödunud aastal uudissõna Tour de Ski suusaTÖÖ Metro Metropolitan. Jaga Escanaator eskali prantsuse keeles trepp, ekskalaator metroosse viiv võis sealt toov liikuv trepp. Saira revolutsiooni päevil väga populaarne prantsuse laul. Tähendab, las käia, anna takka, vene keeles, davai. Eedid, peav laulab nüüd revolutsioonilise laulu sai raha. Aegade jooksul on Eesti ajaloos oma rolli mänginud õige mitmed prantslased. 1164. aastal õnnistas Taanile kuuluval lündi peapiiskop šampannis päritud prantsuse monga folk Ko esimeseks eestlaste piiskopiks. Ta saabus meie esivanemate juurde misjonitööd tegema 1169. aastal ja teist korda 1178. aastal. Aga tulemused olid ilmselt vägagi kesised. Prantslasi võis olla Eesti alal tegutsenud monga ordude liik metena dominiiklaste hulgas ja aianduse ning kalandusega tegelenud töötavate munkade, et siis tärts laste hulgas kellele teatavasti kuulusid Padise ja Kärkna kloostreid. Aga see ordu oli genud ja levinud Prantsusmaal 12. sajandil. Eesti arhitektuuris kuulub silmapaistev koht Tartu Jaani kirikule, mis äsja restaureeriti ja mis sama arvukate terrakotast. Pisiskulptuurid aga meenutab Põhja-Prantsusmaa katedraal. Nii et arvatakse, et arhitektid, eks on olnud meile mitte tuntud prantslased. Nüüd tulevad prantsuse väepealikud Rootsi teenistuses. Lõuna-Prantsusmaalt lange dokist päritud, ela kardeid. Kõigepealt Pontus de la Gardie. Ei, 16. sajandil. Algustani teenistuses läks üle Rootsi kuninga teenistusse. Sõdis Veromaali, Ingerimaa, vallutas need alad Rootsile, uppus Narva jõkke ja on maetud Tallinna toomkirikusse. Tema poeg Jakob De la kardei paistis silma Gustav teise aegses, Gustav Adolfi aegsete sõdades Novgorodimaal, aga ka Eestimaal 1625. aastal Jakob De la Gardie juhtimisel. Rootsi väed vallutasid Tartu ja ta nimetati pliivima kubermangu esimeseks kindralkuberneriks. Tema pojapoeg Magnus Gaabriel Dela Karl v oli lendi Ülikooli asutaja, kuninganna Kristiina soosik ja teine pojapoeg Aksel jõuliostele karm bee. Eestime Kindralkuberner aastatel 1687 kuni 1705. Muide, tema arhiivis säilitatakse Tartu Ülikooli raamatu ta kogus. 63 aastat. 1628.-st kuni 91. aastani kuulus Haapsalu linn ümbruskonnaga ja kolm neljandiku Hiiumaasaarest Dela Karl teede perekonnale. Veel mainida prantslast, kindralit, inseneri, sõjaväeinseneri tajad, Velbaad, kes rajas tollaaegse Fortifikatsiooni teaduse alusel Tartusse kindlustusi. Kui Katarina teene 1764. aasta juulis oli külastanud Tartus andis Aleksander tee Velbaale korralduse lammutada piiskopilinnuse varemed ja toomkiriku tornide ülaosa ning alustada Toomemäe kindlused taastamist. Taheti teha Toome põikorgu püssirohukelder, kus praegu asub teatavasti tuntud populaarne õllepubi. Õnneks tulid tsaaririigi juhtkonnale mõistus pähe. Tart Ta ei olnud ju mingi kindluslinn. Rootsi kui Poola laenlastena jäid õige kaugele ja Tartu kustutati kindluste loetelust. Küll sai temast ülikoolilinn ja selle esimene prorektor, hiljem rektor, raaž Frederick Parro tor võndjas sündinud prantslane Montpellier Harri linna keeerrorgi perekonnas 18. lapsena. Prantsusmaalt on tulnud meile õige palju tehnika alaseid uudiseid, sõjavangi sattunud eestlased, Napoleoni sõdade aegu rakendati kuumaõhupallide Monkolfeede köiehoidjatena ja koju jõudnuna rääkisid nad sellest imeasjast tule laevadest. Lõi ta kör. Prantslane. Fotograafia eelkäija vennad Lemmjäärid, genematogra afi, prantsuse firma patee andis kena Ring datleid patteurnaale ja levitas kraamafone, mida venelaste hulgas nimetati patefanide eks Luipast Pier ja Marii Göriid. Loetelu võiks veel jätkata. Prantsusmaalt on meile tulnud grammeeter mõõdustik aastatel 1790 kuni 99 seega revolutsiooni perioodil ja sellejärgsel ajal töötati siin Välja loogiline kümnendsüsteemile tuginev meeter mõõduslik. Seda eest prantsuse teadlaste poolt. Ülejäänud maailm, tõsi küll, kaunis visalt ja aeglaselt, võttis omaks. Muide, Eestis mindi üle ther mõõdustikule esimesel jaanuaril 1929. aastal. Ja nende meenutuseks kuulakem nüüd plussenn lüli esituses romantilist laulu. Ja need prantsuse kirjanduse ja teatrimõjust eesti kultuurile. Kas teate, et ma alles hakkan sõitnud läbi Eesti 1843. aasta sügisel pärast kohtumist Peterburis oma tulevase abikaasa Eve Liina Hansuga aga sõitis tagasi Pariisi, esialgu postitõllas marsruudil Peterburi Narva Jõhvi Tartu Valga, Riia. Narvas olevat pakutud reisiseltskonnale. Hommikusöögiks silmusid kohaliku delikatessi. Valzac ütles, et ta sellist jälkus pole varem kunagi söönud ega kavatse ka süüa. Tartus sõi hommikust postijaamas. Kusjuures Balzac olla ägedalt Tagiteerinud tubaka suitsetamise vastu, mis laastavad inimese tervist nii füüsiliselt kui moraalselt, kahjustavad seedimist nõrgendavat mälu kujutlusvõimet. Valgas lubati neile anda lõunat ühes kondiitriäris. Aga lõunat ma ei saanud. Reisikaaslased kirjutasid kasukas ümber, hiigelsuured karvased säärikud jalas karusnahas müts peas ja käte ümber naisterahva moff. Mägi Balzac välja. Õige koomiline, kui ta marssis läbi porri ja torises Valga kohta vai la Enn well. No küll on ikka linn. On kokku arvestatud, tõsi, 10 aastat tagasi, kuidas on avaldatud eesti keeles prantsuse kirjandust ja esikohal on rõlvern. Kes tol ajal see on siis möödunud sajandi ei ülemöödunud sajandi teisel poolel andis välja ligikaudu 70-st raamatust koosnevat sarja erakordsed reisid. Sellega sai temast ulmekirjanduse pioneer. Esimene Shell Verne'i raamat meremadu ehk 80000 versta v all ilmus kokkuvõttena Narvas ainult 31 lehekülge aga juba järgmine, 1884. aastal tsaari koller. Keisri käskjalg, nagu tol ajal oli 452 lehekülge paks ja siis tuli kapten Granti lapsed. 1904. aastal kirjutas Shell Wern ka tartust. Oma romaanis draama, Liivimaal aga Eestis. Ballošülvern kunagi käinud. Shell Wern oli esikohal 31 väljaannet eesti keeles 29 anor palsakil sinna hulka on loetud 15 köiteline valitud teoste sari. 19 väljaannet Victor Woo 12 väljaannet Aleksander maavanem. Esimene neist Krahv Monte Cristo. Ja siis musketäride lood. Prantslased andsid tooniga Eesti diaatris. Veera tõi Vanemuise lavale Muugandusena, Shell, Verni instseneeringu hoidja vodevill meenub Need olid 80 päevaga ümber maailma ilu, näitlused kapten Granti lapsed, tsaari käskjalg. Postimees kirjutas 1896. aastal suur ilu näitlus 10. peldis kapten Granti lapsed. Mõned pildid laeva hukka minemisest ja tuldpurskavad mäest lasevad rõõmuliku kananaha pühapäevasel lõbu til üle ihukäija. Paul Pinna sai Napoleoni osa eest prantsuse valitsuselt aumärgi. Oli pallijuht, kes andis korraldusi ainult prantsuse keeles. Seda kogu Euroopas. Badede kahesambades paenn. Hispaania samm. Pariis oli kõrgkihtide moeandja, oli 19. sajandi viimasest veerandist peale kunstnik Merka. Aga sellest kõigest tuleb meil juttu järgmises ajaloo tunnis. Tänase ajaloo tunni pani kokku ja kandis ette Hillar Palamets kellel on antud tseni eluaastaid 90 ja üks päev. Kuulmiseni.