Lugupeetud raadiokuulajad, kuuled, sa oled Bergaks koolis, minu nimi on Madis Ligema ning Eesti raadio Pärnu stuudios istuvad mikrofoni ees Evi Vesik ja härra Mark Soosaar. Tere. Tere. Tere ehk Kihnu keeli siis nõlvaku Eevi, jaa, Kasemark. Oh. Kuidas kõlaks Madis Ligema Kihnu keeli, kui seal talu oleks Kihnus, siis me saaks öelda, et kas sa oled siis kuuseranna Madis, aga kuna sa Kihnus pole käinud, siis ei saa sedamoodi öelda. Kihnu keel kõlab? No teised ütlevad tegelikult, et linnukeel on keel, mis nagu kõrvalt kuulajal oleks nagu laul, kuigi ma ei arva, et praegu nagu võib-olla et enam sellest laulus Nabel lugedagi järge pole jäänaga vanad inimesed kindlasti ütleme, kes siis siuksed, kui seitsmekümnesed kaheksakümnesed veel on, siis nendel kindlasti on see keel teistmoodi, kõlab palju ilusamini kui see, mis ütleme, minu põlvkonna inimesed veel rekvad. Täna me kuulame eesti keele koolitundi ja me lähme siit koolitunnist oma jutuga Kihnu maale Kihnu ja räägime Kihnu keelest. Valmistasin end natuke ette, lugesin aadressil TVd Kihnu poee, kus ilmselt sai kõige objektiivsem õllevaate kihnu murrakutest kultuurist, naiste meeste suhetest, rahvarõivastest muusikast, elanikkonnast, pindalast, kõigest kõigest muust. Alustaks võib-olla ajaloost. Kuidas on Kihnu ajalugu läbi ajaloo olnud? Vaikus stuudios hämaruses, hämaruses, palju neid aasta on, kas midagi 600 või 650 on esmamainimisest, kuid kuid see ei tähenda sugugi veel inimasustuse algust ning ning keegi ei tea täpselt, mis kihnu õieti võib tähenda. Mina tegi kaerametsa veedavaid Teodor Saarega, kelle ja sünniaastapäev nüüd on tulekul. Intervjuu. See oli aastal 1964 ning tema arvas, et Kihnu Kihnu, et see tuleb vanast kihnu keelest, mis tähendab kli tuppe. Kuid Evi oleks hea kamanda. Kuulmiskihnu võiks tähendada. Kõige rohkem polegi, kui seesama seletus tegelikult olnudki ning arvatakse, et miks siis just selle kiht kihnu sellest pähkla ümber olevast millesse pähkel kinnitub tagumise otsaga sellest tunnetki lihtsalt naba. Sarapuu ning pähkliasi paelu on tal. Siis peaks Abruka olema Kihnu naine. Vot see asi on selle juure nagu seletatud, miks teadusemehed on, seda arvan kindlalt nagu ise seda juurde panna, sinna. Kes seda täpselt teab, kuid eks Kihnugi ei ole väga raskeid aegu üle elanud nagu põhja 100 aegas, kui katk oli ja ja need mereröövlite rünnakud ning vana kirikus räägitakse olla rahva saetud kogu ning kõik sinna põletati, kõike on. Kinoajalugu on suhteliselt vähe uuritud, seda kaugemat muistset ajalugu, kuid alates 18. sajandi keskpaigast nende talu ja vakku raamatute kirikuraamatute järgi juba ühte, kui teist on kirja pandud. Siia juurde võib tegelikult siukse poeta võib-olla pisikeses eks muistendi kihlastele, et kuidas kihnlased ise rekved, et miks see kihnu maa või kust kihnu maa alguse saanud, selle me kirjutasime C3 noore tihlasega koguva meite oma lugemikusseni sisse kirjutatud Kihnu maakan sedasi kasuma, et üks lae läinud praeguse kihnu maa asema Luka ning selle laevakorrad läinud liiva täiudeni, seda siis ongi oma alguse. Nagu maailma loomise lugu juba. Natuke jah, aga meie ikka omaette maailm ka ju riik riigis. Nii-öelda Kihnu maailma loomine siis kui puhkenud katk jättis ellu umbes 60 inimest, toonast Põhjasõja aegu, siis, kui palju Kihnus praegu elanikke on? No praegu on neid registri järgi peaks olema üle kui saa üle 640, aga kõike ka need, kes kõik sissekirjutajatega need kõik ka alaliselt seal ei elanud. Palun Nasa maga ennast kodukohta lihtsalt sisse kirjutanud. Kolm-nelikümmend kindlasti elab ju Manijas ning maise maalgi üksjagu kihnlasi, kes ikka ennast täis veralisteks kindlasti, eks peavad. Põle mehele matsakas ja pole Kihnus sündinud, aga minu vanemad ei, pole vere poolest kihnlased, ei põle, ei põle isegi lepimegi, et sea kui õpetaja kihnu keeles, siis parandad, siis saates ja siis on juhid tähelepanuga sellele kihnu õõlemis. Kõik, kes peab olema, muide õõga on selline vahva lugu, et et kui Saaremaa lõõdei põle, siis õ algab Muhumaast ja läbi Lõuna-Eesti läbi setomaa ulatub elusast välja Venemaale lähme põhja poole, siis Soomemaale, siis seal hõõr kaob tervena. Seda on keeleteadlased täheldanud ja ja samal ajal ega seda levikut palju veel uuritud ei põle, nii et on küllalt veel teadlastelgi tööd. Ma loeksin ette artikli samaselt aadressil TVd Kihnu poee mis räägib Kihnu murrakust. Kuna kinnastele on iseloomulik tugev rootsimõjuline lause intonatsioon ja Rootsi küla nimetus esineb kõikides dokumentides alates 16. sajandi esimesest poolest on uurijad oletanud ka varasemat rootsi asustust Kihnus. Kuidas te kommenteeriksite seda rootsi seost kiiluga? Mina ei kommenteeriks seda ma väga, sest et ikkagi rootsi keel ja eestirootslaste asustus oli hoopis midagi muud. Ruhnus, Vormsil, Pakri saartel seal naissaarel Noarootsis, see on ikka hoopis teine kultuur ja ka seda segunemist seal suurt ei ole, siis mitte. Aga meil on siin just üks sellest ajast, kui mina Kihnu koolis oli emakeeleõpetaja ja noad, see on siis selle kuulsa kuulsa maalikunstniku Jaanoodi nimekaim siis ta õppis viiendas klassis Kihnu eesti keele sõnastik. Ja siin just selle õ-tähe. Demonstreeris järgmiseks ongi ilus, vaata kuidas poiss on kirja pannud ja see poiss oligi üks paremaid õpilasi, kes, kes kõige rohkem eesti kihnu sõna erisusi kokku kogus ning näiteks eesti keeles pudel. Ning kihnu keeles pudel eesti keeles põngerjas kihnu keeles põngerjas. Või siis eesti keeles panema kihnu keeles panama. Purjekas purjekas muidugi selles sõnastikus vahvaid, selliseid nagu, kelles peldik ning eesti keeles WC ja kihnu keeles. No kui siia vahele nüüd sellest rootslaste asjast rääki, siis see rutsi küla nimi, mitte praeguseni ikkagi Rutsi küla olemas on, et Nabalusedaid jätta rootslastega seotud, oleks see asi, aga, aga arvatakse, et seal võis olla üks, kaks rutsi peret omal ajal elamas praeguseni sellest ei tule mitte mingisugust jälge, need kõik, kõik on meite kihlaste omade pulte asustat. Teised, kes seda seisukohta eitavad rootslaste seisukohta, siis toetuvad arhiivides leiduvate nimi loenditele. Väitis, et kihtlaste esiasukad olid põlised eestlased. Niimoodi on kirjas ka seal koduleheküljel. Ju siis ikka oli ja keeleteadlased ei ütle, et Kihnus oleks omaette keel, et see on ikkagi nagu üks keele eesti keele murre. Aga, ja kindlasti ei ole ju toredam mõelda, et oma keel ja kui Unesco-le sai see suur dokument, mille alusel mille alusel ta siis maailmanimekirja võeti, see dokument sai koostad siis siis nimetatud seda keeleks ja arvet don't keel ja kui õnnestub teda hoida ja arendada siis kas ta nüüd lausa omaette keeleks areneb, seda nüüd küll vaevalt võib arvata, kuid ma ei arva, et see on ikka ülimal määral tähtis, et teda teda hoida tema temaga, tema sihukest laulvat intonatsioone ning, ning ilu. Teadupärast on keel kultuuriga väga tihedalt seotud. Kuidas on Kihnus lood kultuuriga, näiteks muusikaga teatriga, kinoga, teatrist? Jah, kuidas rääkides? No oma teatritega kino ei põle huvid. Kuid Ma tean, et Kihnu kultuuri instituut tegi taotluse koos Tõstamaa vallavalitsusega, et Manija saarel saaks oma kinotööle hakata ning rullasedki on sellise taotluse esitanud. Looda, et Kihnus sel aastal on, vist veel ei jõua, kuid järgmisel aastal võib-olla saab oma kino käima tõmmata ning see tooks Kaasas jookse kinoketi, mis tähendaks, et filmid rahvakultuuridest erinevates maailma maades, nende ellujäämisest ning seda tüüpi filmid võiks hakata mööda seda kinoketi liikma ning ning ning eestlased siis kolmandana sellel koos rõhnastega võiks, siis võiks siis nagu vaataja mõelda, kuidas ka oma käsitööd ja muusikat paremini alles hoida. Kuid muusikaga on asjad küll. Tabarad ei võta siia üle, nüüd räägib, mis, mis peaks tegema? Mina võtaks võib-olla selles mõttes üle, et üldse sellest, kui kultuurist lööki siis, eks mitte mitte oma kultuuri hoidja tegija ning kandja on ikka see, et kui meie noored praeguse aja inimesed, et tahame ning viisime ta Käde ning õppi jälle puiestee kõik need vanad tantsud või tähendab, mis on tulun ning samamoodi tähendab Me tantsime muidugi praegu ka, palun tantsuikkagi, kõik pole olnud veel mitte aga sama, aga me õpetame neid oma lastele Ede kohe, et mitte need unustuse hõlma lähen. Samamoodi on ka kõik siuksed kihnu laulud, et neid laulda muidugi paludel olnud otsene vajadus nagu kadunud nendel laule laulmisel, mis ma pulm aga seotud olid väga paelu, pulmi enam sedasi Pietend ning pole tarvis neid vanu laule enam lavdantening. Eks nende laule viised, jäädianingist, lauljad kaduvadki jääl ning, ning, ning kaob käia sõnad võib-olla jah, jäävad just alles, aga, aga, aga ütleme, need õiged lauljad kaduvad, kes mustaks nagu õpeta kohe. Jah, Kihnu pulm oligi üks üks tähtsamaid nagu öelda, nüüd sedagi, seda sõna küll kihnu keeles ei põle, aga stimulaator või või motiveerija üldse Kihnu Kihnu muusikakultuuri jaoks, sest et enamik laulusi oli seotud pulmatraditsioonidega pulmalaulud, pruudi kodus küll peigmehe kodunenud muidugi ka käsitöö, sest nende õlalistmised, kus kus käsitööd tehti ja just Veimete Veimete kudumised Kihnus oli. Et kui ikkagi paar-kolmsada külalist oli kutsutud, siis pruut või noorik pidi pidi kõikidega kingitusi tegema külalistele ja, ja selleks siis käidi, käidi kas kord nädalas või kaks korda nädalas nooriku kodo kusagil alates sealt veebruarikuust kuni kuni kuni kuni põllutöödeni välja ja siis ja siis koos neid võimesi siis valmistati ja siis siis poisid olid ju vaatama ja ja siis pärast, kui näputöö tehtud oli, siis tegeleti no näiteks. Distantsiti laulti olles ennem, tegelikult ju, ent sel ajal niisugust kohtagi, kus kindlased koos oleks, on vägev natuke noored tantsimas ning laulmas pidu pidamas, siis, siis oli kohase nuricu maja kohtki, kellel, kes mõistis pilliga mänge võttis pilli juurde ning ning oli võimalik siis natuke jahti teha. Kuidas on Kihnus naiste ja meeste suhetega? Kummist enne siis räägib. Teate, mis, mis sellega ainult silmas peetakse, niukseid suhtlesid seal silmas peetakse nende Kihnu meeste linnastel. No ma ei arva, et kui me oleme siin juba pulmade kantis ja noorte inimeste suhete juures, siis me võiksime natuke rääki sellest sest sul jäigi nagu hevijutt pooleli sellest, et et ülalistmisel siste peeti jahti ning mina küll pole Ühelgi. Elalistmisel käin esimest korda Kihnu 54. aastal ning minulgi oli üks väike armastuse lugu sealt, kuid ei mäleta seda, et siis käidi rahvamajas tantsimas. Pärast filmi tuli pill, kes lavale ning tantsiti kuni hommikuni, kuid talve on Petk ning siis kusagil pärast südaööd, kui kui tüdruku Simendi saatma, siis nagu peamine armastuse avaldus oli see, kui tüdruk lükati lumehange ja ja sinna jäeti sihuke natuke natuke nagu brutaalne oli see aga, aga siis ma mäletan ka seda veel, et et kui tüdruk oli kusagil kuueteistaastane tüdruk, Tüdrik ikka oli kuueteistaastane või seitsmeteistaastane, siis jäeti ta eraldi kambri magama, siis poisid, öösel käisid erinevad poisid sealt läbi ka sängi serval istumas ning juttu ajamas ja midagi muud hullemat ei juhtunud, aga ikka põhimõtteliselt käidi nagu ennast tutvustamas ja Urmas, kas ikka tüdrukul huviga on ühe või teise vastu? Aga räägi nüüd sea Ede kohe, mida siis. Kuidas see värk käib Kihnus, kes ikka veel pealt ranges käiakse niimoodi 12 päikseloojangut vaatamas? Noh, eks aega olla Ede kohele ning aga muutuvad inimesed kohaningiks, muutume meiegi ning ning läheb asi nagu rohkem esemeks pole enam niisugune nagu ent saan lugu pidanud seda inimesed natuke julgemad ning võib-olla kartata. No palun nagu vanasti võib-olla või oti salajas neid asju, et, et selles mõttes asi on, muutun põlenanna sedasi ühti, kambrici tuleb ruh rohkem ning igaühel oma kamber Nesop salaja olla ning et pole seda komp. Et kui kevade tulijad noored läksid, noored tüdrukud läksid lambalauta magama, tehti lambalaudad puhtaks, lambal pandi suju Suigoyasse veel ning siis tehti seened lubjati Valgas viidi sängut sisse, et sul oleks omaette olemine. Nüüd enam niisugust asja ei põlenud, pole varsti enam lambalauta, konto, kaob loomapidamine ning muud asjad. Tulles nüüd ringiga tagasi kihnu keele juurde, siis kas see, mida te kogu aeg rääkinud olete, see ongi see kihnu keel kihnu murre? See, mis mina nüüd siin olles ei olnud kindlasti see murre ning mis minuvanustel veel alles on ning mis meie mõista märjeki, mis Sammedego läheb ikka põlvkond Ede kohe seda, seda vähem neid sõnu ning murret nendele lastele jääb ning mida samm nüüd ütleme põlvkondade taha, kui seda rohkem muidugi nendesse mark. Muidugi üritab Rieki kummargil ka neid sõnu siia ka mõned nagu ütleks selle kohta, et siuksed Poloverniku sõnad, et nagu väänatud natuke, aga pole hullu. Mina räägi kihnu keelt eesti aktsendiga. Aga, aga jah, siia, seda kihnukeelseid raadiosaatusi toimetades, mina võin küll öelda, et vanemad inimesed, keda siis need noored saatejuhid intervjueerivad, need rääkivat veel siukest küllalt puhast kihnu keelt, kuid kui võtta arhiivist lindid, mis said lindistatud, et kuuekümnendatel aastatel, kui ja Kihnus kärsi, siis seal see keel on palju puhtam ja palju rohkem on sihukesi sihukesi väljaütlemisi, mis lausa suisa nalja teevad eesti keeles, et ma ei tea, kui palju veel räägitakse, et et tapame ukse peale või. Jah, ei siukseid siukseid asju, võib-olla päris mõni vanainimene ütleb, võib-olla see asi veel, aga mitte põlvkonna inimesed küll mitte ei ütle ning olla isegi minul tegelikult neid, ütleme kui neid vanu linte nüüd kuulata, mis nagu lindistet anded paneb vahest võib-olla mõne koha peal isegi kuulama, sest ikkagi sõnade kaduvat koera ning tiheneb nende tähendust mitte, sest üks asi, mis kaotab otse, paelus üksi sõnu keeles, ta on see, et need elualad kaduva ta elatusala, see pole mitte nendega seotud sõnad kaduvada. Mäletan, kui esimest korda mehega oli, just lõpeb, lõpetamise järgis, oli Kihnus ning poisid omavahel rääkisid, et et homme hommiku peab merele minema. Üks ütles teisele, tabame uksele. Linnukeeli, see tähendab eestikeelse tähendab koputama uksele, aga me võiks praegu näiteks eetris ühe lause öelda ning küsida mida see, mida see eesti keeles võiks tähendada. Ena KUI Jelustuti AIS. Ei näe, kui elustuti ais sellel kohal, võin öelda, et ma ei oska kihnu keelt vaata kihlastele ütlema muide, mis on ja ei, ma tahtsin ütelda, et vaata see üks sõna, see võib-olla tundub imelik, et see asi see tutihais on seal, et võib-olla kõlab see asjaga kihlased tegelikult olnud, ütlesite vanad kihlased, meie võib-olla enam ütle meie ütleme nagu juba kirjakeeles seda sõnaga kihlased ütlesid lilleõie kohta oli tutid. Ja ja lõhnan kihnu keele says ja ja hea on ilus. Jah, kõik asud Olga, siis ta ei jää või sant, kõik on tais mitel nagu lõhna. Põlanton Teaisnik sant tais. Et selles mõttes jah. Ja väga palju omapäraseid ja lausa kihnukeelseid sõnu on just näiteks mere seisundi, aga jääseisundi kohta. Näiteks kui ütleme, et rikne jää siis kindlasti kohe teada, et mis on sihuke ja mis on nagu kuumaastik või töötleb etele ei Soas mitte üle mere tuldud, et olid naa palju magadusi. Siis tähendab see seda, et merel oli palju hangesi ja, ja lumi, kui ta on seal või, või nagu jällegi keelseldakse saare peal. On siis anges ja mere peal, kui ta on uniku, siis ta on magadus sest lumi on täiesti erinev, kas ta metsa langetuisanud või on ta merel, sest merel lang on niisugune tihti niisugune hoopis teistmoodi. No näiteks sihukesed sõnad nagu kihnu keeles poed ja eesti keeli kauplus ja siis kihnu keeles boiks ja eesti keeles. Ja ja siis eesti keel kihnu keeles pael ning eesti keeles nöör, kuigi on muidugi natuke lapsesuuga tegemistest, et ka eesti keeles on pael, tähendab ju nööriagasi poiss nagu tahtis rohkem rohkem sõnu saada ja siis niimoodi ta siis kirjutas veel, et Kihnu keeli on pastakas ning Eesti keelde siis pastapliiats ja hiina keeles on pang ja eesti keeles on änderia. Ja, aga no näed, siin jälle tuleb puhtalt, nagu erinevus on kihnu keeles paelu ja, ja, ja eesti keeles on palju, nii et ta sel moel SAISis paelu, kihnukeelseid sõnu oma sõnastikku Te kuulate saadet R2 koolis, täna on Eesti raadio Pärnu stuudios külas või vidinad stuudiosse Evi Vesik ja Mark Soosaar. Me räägime kihnu keeles, Kihnu kultuurist. Ütleb tulemusele keele juurde. Nüüd me oleme rääkinud nii. Naiste meeste suhetest oleme rääkinud veidi muusikast sõnavarast ja kõigest muust sellega seonduvast. Kas on võimalik õpetada ühte mandri inimest, kes on eluaeg elanud Tallinnas, ütleme 15 minutiga kihnu keelest aru saama või rääkima seda? Narva Triek ma kindlasti pole 15 minutiga võimalik õpetaja inimest, et inimene peab ikkagi selle keele siis keelekeskkonda elama, et, et mõistma hakata, mis asja räägitakse ning mis ning et ise seda rääkima hakata sedasi tegelikult ei põle, sest seda on isegi juba rask. Õpeta nendele lastele, kes on praegu, ütleme seal sihuksed seitsme kaheksa aastased, sest meie oleme nüüd üritan. Paar aastat taha kohe mitte nüüd see kihnu lugemik valmis ning selle mõttega oligi see tehtud, et et me nägime, et, et palu enam noored, kes peale tulevad ei mõista seda kihnu keelt, jääki, et noh, pered on segaabielud, see tähendab seda, et üks vanematest olnud kihlane, teine olnud mandrilt pärit ning siis kodo tegelikult ei räägita enam seda murret, kui just ei elata vanavanematega koosemad-vanaemade ja isadega. Et siis nagu läheb see murre kaduma ning lapsed enam ei mõista rääki. Nix tähendab tegelikult, et kerge praegu nähe ise nüüd olla mõned kuud, nagu tegelen selle asjaga Kihnu koolis ning ei mõista paljud lapsed enam, kellel kodo ei põle kohansoxi vanavanaema sees siis raske õudsalt raske olnd, nendel lastel see asi aru, nad saavad küll, kui räägitakse, aga et isegi äkki veel rohkem veel, et lugeda siis hirmuks kangelt see keel suus liigub ning raske on endale. Mina arvan seda, et kõigepealt peab tahe olema. Kihnus on maisemalt tul inimesi, abielu on ja, ja, ja enamik ei hakka rääkima kihnu keelt, aga näiteks Katrin Kumpan räägib ju väga ilusat ja puhas kihnu keelt ja samal ajal on ka Kihnus muide venelasi, kes ei ole eesti keelt kolme või 40 aasta jooksul hakanud rääkima. Aru saavad aga ka ikka kõigepealt tahe ning teine asi, mis natuke teeb mind kurvaks, on see, et see laulev intonatsioon on märkamatult ikka tasapisi. Nad on peaaegu kadunud. Evi, sealgi enam Ei? Ei, pole absoluutselt. See nagu mäleta varem, kui, kui Kihnu sai tuldud, mõni vanem naine tuli metsa vahel, vastane küsis, et milles tulid, millal sa lähed? Eks ole, see, see, see, see siuke siuke nagu lendlev see, see sihuke Elisev keelekasutusse olid ilus kuulda. Jah, me pole ise selle peale ka, mõtlen, et kui vastel hakatakse sellest rääkima, et Kihnu keel oli niisugune laulev keel ning et nende sõna või lausete lõppu tuli see sõna ning et isegi see on ju kadunud staable kontena me räägime külm ega kasuta ka kõiki neid murdesõnu. Aga lauset ma enam ei lõpeta selle sõnaga ning. Jah, ning on nagu punkt lause lõpus ja teine asi, mis hakkab ka kaduma, oli see, et ja mida noore raadiomehena üsa palju ekspluateerimise oli see, et vahel rääkisid tasakesi esitasid oma küsimusi poolsosinal ning siis kiinasedest ahe Me ei kuule hästi, aga kihnu keeles ael tähendab mis et ja nagu provotseerisin selle aediale lausa. Enne seda ma tahtsin tegelikult küsida kihnukeelsete väljaannete kohta, kas on olemas mingisugused kihnukeelsed, raadioprogramme, kihnukeelseid õpikuid, kihnukeelseid ajalehti, ajakirju ja kõike muud sellist. Ta kihnukeelne saade on vikerraadios iga esmaBanning iga reede hommiku kell seitse, 55 ning Me arvad kihnlased nii Kihnus kui mana, heas kui maise maal ikkagi kuulavad seda ja see saade, mida teevad kaks õde mere nele ja mereMario päris hästi Mi avarvat, ühendab kogukonda ning esimene üleni nagu kihnukeelne väljaanne oli siis kihnu keele lugemik, mille alusel Kihnu koolis siis teises, kolmandas, neljandas klassis kihnu keelt õpetas ning Evi Nõlvaku Eevi, kes istub minu vasakul käel, on üks autoritest. Nojah, siit me natuke tegelikult sellest nagu rääkis, et miks me selle, sellega te võtsime ning miks me selle kogu panime, et tegelikult, kui see asi ta siis tegelikult olnudki ainuke praegu algusest lõpuni kihnukeelne Tükis ja alates 10.-st märtsist on siis vikerraadios ka üle Eesti kuuldav. Kihnukeelne saade iga reede kell 17, null viis ja jälle nele ja Marju on seal need saatejuhid, kes siis vapralt kihnu keelt rääkivad Jaan Kihnu instituudil on ilmunud nüüd vana hülgekütti. Nada Juku päevik. Reisidest mööda jääd ja, ja ka kõige kõige keerulisemaid jää peale jäämisest, kui ta oma poja akustiga aastal 1952 kaheksa ööd jäätüki peal oli ja ja kohe-kohe, nüüd, kümnekonna päeva pärast tuleb kihnu Instituudi järgmine raamat välja, mille nimi on töö Läänemerel. See on siis kaerametsa. Veeda 100.-ks sünniaastapäevaks ilmuv teaduslik uurimus ühest Kihnu poisist Jaanombist, kes aastal 1887 terve purjelaeva meeskonna purjelaeva nimi oli Johannes meeskonna mahutada, mis aga eesmärk ei põlenud, et rääkida, et kuidas on võimalik üks laeva meeskond maha lüüa, vaid pigem sellest, kuidas mis võib juhtuda, kui ühte inimest hakatakse narma ning pärast veel kiusama ning üle parda viskama ning kuidas üksi oke sadistlik ahelreaktsioon võib väga kurbade tagajärgedeni viia, eks me. Eks me siin tänases Eesti ühiskonnas näeme, kus võetakse keegi ning hakatakse mõnitama ning kes teab, millega. Selline asi võib lõppeda. Nüüd on mul üks ettepanek, ilmselt minu ja võib-olla ka kuulajate poolt. Üpriski banaalne, üpriski tobe, ilmselt õpime kihnu keelt. Kas te saaksite meile õpetada kihnu keelt, kuidas on näiteks, et alustada võib-olla lihtsamast? Kuidas on näiteks minu nimi on, kuidas olen mina kihnu keeles? Ja me oleme minu nimi on neoonnimi onud. Nõrk tee on, on otsas. Ja sea teeme. Need on nagu natuke siuksed, teistmoodi. Ütlemisega väga sageli A täht muutub väheks ning e-täht muutub õõnsaks. Ja seda on üsna raske välja öelda, kui, kui seal pole lapsest peale seda ema, isa ning vanaema käekõrvas seda keelt. Lugemisreeglite kohta on mingisuguseid teisi hääldusreegleid veel kihnu keeles lugemistähendusväljaga. Mina ütleks seda, et lugemisreeglid ei põlegi, sest et Kihnu keeley pole kirjakeelt normeerimata keel ning see teeb ka teebki tema huvitavaks. Isegi kihnlased ka vanemad kihnlased räägivad, räägivad, ise moodu lähevad ja see seal on geel, vanematel inimestel veel arhailisem Uiad, sõnad on siis ning ning häälduski erinev ja Unesco sellesse suurde kuulsasse pärimuskultuuride ja vaimse kultuuri ning suulise tuuri nimekirja ta võetigi. Kihnu, Kihnu, Kihnu kultuuriruum, sellepärast et on tegemist pärimuskeelega ja suulise kultuuriga. Ja teda normeerida polegi, võib olla õige või, või polegi mõtet sellega sellega nägu rikuks selle selle keele, kellel keele loomingulise alge või? Ma tooks veel siukese näite, oli üks, kaldamall oli kuulus laulik ja. Mina käisin tema juures salvestamas ühte pulmalaulu filmi Kihnu naine jaoks ning ning midagi oli selles salvestuses viga, see oli aastal 73 ja oleksid teisel või kolmandal päeval uuesti ning palusin veel kord seda laulu laulda, ta laulis hoopis teistmoodi, hoopis tema peas need read ja see, see, see mõtete järjekord oli muutunud. Nii et ka rahvalaulikud ja, ja folkloori kandjad nad, nad, nende väljakujunenud mustrid tee alusel loovad oma uusi süsteeme. Me arva, et Kihnu naised, kes oma kuulsat Kihnu kindu koovad, et et nemadki teevad, panevad neid tuntud Kihnu kirjasi igaüks isemoodi kogu. No muidugi, kui rääkinud natuke selles mõttes tähestikus otseselt võib-olla sellest tulevad sõnad välja, et et tegelikult on ju kihlastel need täishäälikud tulevad sinna juurde, et kui ütleme pjee ning ning nii Ninki, et ütleme siis pehme bee ning tugev bee ning pehmegi ning tugev kee ning et nendel tähtedel natuke nagu teistmoodi nimed olemas. Muidugi. Ja üldiselt pik muutub Huaks, vastaja paat on Boat ja Paet. Ja see vaat nüüd Eevi ongi, ütleb seda mina, kui ma ise inimesena ei saa seda täpselt välja öeldud, aga see ei ole mitte nii, et selle see paat muutuks uueks paati, aga seal on veel see aa muutub nagu e-ja vaheliseks häälikuks mida on nüüd raske kirjapildis märgmärki, sest et tuleks nagu veel üks veel uued tähed veel lausa välja mõelda, täpselt, tähista võib-olla siin nagu taani keeles on need kaksikaadi aed ja võib-olla hoopis. No eks see oli komme etel, kui me seda lugemiku kogu panime, probleem, et kuidas seda lugemikunud kogu panna, kuidas see kihnu keel kirja panna, et, et me natuke vaidlesime, aga me üritasime siis võimalikult lihtsalt ning võimalikult vähe siis neid muid märke panna, et olgu nad siis seda palatalisatsiooni ja mida iganes nad eesti keeles siis tähendaks ülae'd või kus midagi, et seda oleks praegu nagu võimalikult vähe, et see asi nagu räägitusesi proovid ka lugeda või kirja siis selle loo reetmise panna. Aga eks ta kihnu murret on ju tegelikult Teodor Saar päris paelu Uurningutata Ta on kogu aeg, kuidas need käänded Kihnus moodustavad, et et seda käsikirjalist materjali tegelikult olnud ju kogu korjatud, aga, aga see on nüüd praegu, jõudmata nüüd praegusel ajal paberi peale ning sedasi Pole veel sorteeritud, aga mitte mitte. Selline unistus on küll, et jõuda kõigega sinnamaani. Et kõik see nüüd üles üles korjata Uiest ning, ning, ning kirja papli peale panna ning ka möll anda. Jätkaks võib-olla keelekursust mingil määral. Kuidas oleks enesetutvustamisega kihnu keeles tere, minu nimi on siis nimi, mina ütleksin. Madis, tere. Minu nimi on Madis. Olen pärit. Põhja-Eestist ja olen üheksateistaastane. No pane siis kihnu keelde, see vist ei, polegi. Vaelusel põlegi kihlale ütleb tere ikka tere ning minu nimi on Madis. Mina ole pärit Põhja-Eestist, olla kahe üheksateistaastane, et 10 nagu jääb kihlasel võib-olla vahel, et teismeteistkümne tuleb teil teismeaastane. Et seal, aga muidugi kihlastele üks niisugune ütlemine Kogo pandud, et näete, et kihnu keeles ikka mõnda niisugust ka on, millest võib-olla kõik nagu aru ja seda ei saa siis. Tunnuslause praegu kestab ikka, et ütlemined tuue tuvast Moast loostabelt puhastava koese. Et mõnda ikka mitte niisugust ka võib-olla, et millest, nagu päris asi kergest aru sonta mida see tähendas. See lause tähendab seda, et oh toast maast laastude pealt kapsa, eriti kaasära. Toast Muhast loast Pealt Guazdaba koes, no vot seal on nüüd paelu neid täis häälikusi järjest. Ma olen kuulnud sellist juttu, et et eesti keel või mingisugune keel on siis ohus, kui seda keelt õpivad paljud siis mitteoskajad ja omasele nii-öelda kogenematuse ja sellise võhiklikkusega rikutakse mingisugune murre, mingisugune keel ära. Mis te arvate, kuidas on kihlugi kihnu, keele säilimisega kihnu keele tulevik? Noh, kui praegu vaatan ning et kui ta selle samuti lihtsalt omavoolu teed laskma minna, siis tulevik on tume ning nagu ennemgi rääkisin laste pealt vaatas siis ega väga enam nüüd need Kihnu noor põlvkond seda keelt nagu kodo ei räägi ning sellepärast ta kaob käed kõige loomulikum. Tegelikult tulekski see keel sedasi, et kui ta õpiks selle keele kodo oma vanavanematega Rieki sääselt, tuleb ta kõige puhtam nikega param. Kui seda hakkad sedasi kunstlikult õpetama, siis võib-olla, et see tulemus pole Naiente, aga lõpuks jäägi mitel muud tõesti üle, et, et noh, tõua ta kooli sisse, et lapsed ju räägiks seal vabalt ning omavahel suhtleks selle keelega ning et õpetajad kooli tundis, räägiks seda ning samas ka tooks nagu neid vanu sõnu näiteks kuidas see keel, olim, niukesi sõnu kasutati. Et see on nagu üks asjavool. Teine asja pool on vast see, et keelt peab väärtustama ja ja kui kodu enam ei toeta, sest segaabielud ja maisemalt ema või isa ei räägi seda keelt enam puhtalt ning siis ongi koolse see keele tugi, kuid praegu on õpetus teisest kuni neljanda klassini, kuid. Ma tean, et sa oled ju ka algklasside õpetaja ning koos Külliga olete seal selle probleemi ees, et et esimestes klassides peaks nagu seda normatiivse eesti keelt lastel nagu, nagu nagu kinnistama, et et võib-olla oleks õige minna üle seal algklassides keelekümbluse peale, ütleme suuline vestlus ja, ja keelekasutus ning kirjapildis alles veidi hiljem tulema selle juurde kusagil alates viiendast seitsmendast klassist ning see idee, mida me Siieviga palju propageerisime, aasta taha koed Kihnus võiks oma gümnaasium olla, oli ju ka selleks mõeldud. Et Kihnu keelel kaoksutama kihnu noorte suhtesse keele tugi, et nad seal gümnaasiumiastmes võiksid Kihnu kultuuri, õppija ja ajalugu ja oma referaate kirjuta ning Justuda kihnu keele keelekasutust ikka hoida elavalt, sest nad lähtuvad maisema kooli siia, Pärnusse tulevad siis tasapisi paratamatult neil puudub see võimalus kihnu keelt rääki päevast päeva ja nii läheb keel rooste ja ja ongi väga raske selle juurde taha tulla pärast. Ja nii me arvata, et noh, taha ka tulla on päris raske, nagu oli see, et, et kas on võimalik nagu varast Masama inimeste asi ruttu kiltriekma panna, et seda ei põle, see tuleb tegelikult aastatega, et kui sa selle sisse oled ning elad ning siis seda jäägid, vot siis ta tuleb. Et see, mis nagu õpetes tuleb, et päris koerale masema inimesele, et see pole see, et seesama inimene jääb ikkagi seda Riekme sedasi kangust. Temal tuleneb täishäälikud pehmelt tega laul valt vällante, et, et see, see suu anud kanga, seda rääkis, samuti nagu me ükstapuha mihukest võõrkeelt õppima hakkama, et meil jääb see kauani, see, see sihuke kangus, juur, et mitte nagu oma keel on selge, aga teise keele hääldus ning kõik siuksed asjad, et need ei tule nagu kergest. Jah, minu paralleel mujalt, kuid minu väimees on prantslane ning tema õpetab eesti keelt Pariisis ülikoolist ning ta kirjutab eesti keelt. Absoluutselt. Kuigi ma seda sõna vihkan absoluutselt, aga no 100 protsenti õieti, sest kõik reeglid on tal selged, aga hääldusega ei ole midagi parata, see, aga see prantsuse ärv prantsuse järgse ja pika eks ole, see on paratamatu ja sama lugu on ka selle laulva heliseva lendlev kihnu keelega, kui seda ikka seal ei põle peale, siis seda hiljem ka ei tule, mitte nii nagu kiinlasedki ütlevad, et kui Tüdrik 10.-ks eluaastaks ei pole õpin kuduma, siis ta ei õpi lihtsalt näpud ei, ei tee seda, mida näiteks balletiski varbad, jalad ja kõik peavad 10.-ks eluaastaks suutma teha ja samakakeelega. Aitäh, Mark Soosaar, aitäh, Evi Vesik. Oodame Kihnu keelele ja kultuurile kõike kõike paremat ja Ma isiklikult tõesti loodan, et see säiliks ning see kihnu isolatsioon, mille tõttu mina ei saanud kaks nädalat tagasi Kihnu saarele tulla. Loodan, et ka see ka säiliks, sellepärast et ilmselt see on see põhjus, mille pärast kihnu keel on, on selline, nagu ta praegu on. Siin me julgeme küll nüüd vastu vaielda, ta säilis kultuur isolatsioonis just võib-olla 100 aastat taha kohe sest ja kas ta siiski isolatsioonis oli, sest naised ju elasid saarel, aga mehed sõitsid mööda Läänemerd, tõmbasid ringi ja olid võib-olla rohkem veel maailmas ringi käinud kui mulgid või, või, või kes tahes. Kuid, ja muidugi, sest kindlased panid Hoosed reeta ning räimepütid peale ning sõitsid Mulgimaale räime vilja vasta vahetama. Aga tänapäeval on küll sedasi, et säilib kihnukeelne kihnu kultuur just tänu noorele põlvkonnale, kes jääb Kihnu elama siis, kui ei ole isolatsioonis, kui on iga kel võimalik tulla ning minna ning on hea ühendusmaise maaga ning töökohad ja, ja ka aga võimalik kala püüda põldu pidada, karja kasvata ning elada siukest mõnusat saare saare elu, kuid kuid just vastupidi, ilma isolatsioonita, aga oma keeltnikultuuri varust väärtustades. Aitäh teile, veel kord lõpu, võib-olla mina peaksin ütlema, et minu nimi on. Selleks tuli päris Yeste nimi on minu nimi, on minu nimi onud Madis. Aitüma, aitüma teile.