Nii on praadi ja kaks internetis ergaks punkt. E. Tere, head kodanikud, ülekuulamine alustab. Eesti IT-maailm on eriline nagu üks maailma kõige huvitavam loodusnähtus, vaatad seda riigiametniku seisukoha pealt ja kõik tundub ideaalne. Vaatad seda ka väljaspoolt süsteemi ja nii mõnigi kord tahaks nutt peale tulla. Millal me internetti kiirteel muutume, aga kolkakülaks? Sellele küsimusele pigistame vastuse välja Andrei Korobeinikut. Ülekuulamine. Ülekuulamise toimik number 151. Korobeinik, Andrei ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Andrei Korobeinik, teid võib nimetada Eesti internetirevolutsiooni isaks, sest ausalt öeldes, kui poleks teid, poleks teie siis välja mõeldud reite ees ei oleks ka meie lapsed, et ja noored nii internetihuvilised, nad vaataks võib-olla ainult arvuti sees olevaid kõvakettale salvestatud mänge, aga mitte ei surfax ringi internetis indeks ükse pilte. Kas te täna saate öelda, et see töö, mis te tegite reidi loomisel olete uhke selle üle ja on kõik läinud, nii et kõik see nii-öelda sotsiaalne tagajärg, mis on tekkinud nii, nagu ta alguses nägite ette? Noh, põhimõtteliselt küll ma arvan, et see revolutsioon algas küll varem natuke, et reidi oli tehtud aastal 2002 ja selleks ajaks oli Eesti juba päris tugeval positsioonil maailmas, et mul oli põhimõtteliselt väga palju neid asju, mis oli enne tehtud, et aastal 2002, ma arvan, Eestis oli kuskil 45 protsenti internetikastet, mis on maailmapildis päris korralik saavutus. Aga seda ideed hakkasite treima äri eesmärgil, teadlased, seal tulebki nagu teenida väikest klõbinat või siis lihtsalt mingist huvist, et midagi peab ju inimene tegema. Kui ta seda oskab teha, siis miks mitte näiteks selles selles kodulehekülje lahendust. Ma lootsin küll tennise sellega ka tol ajal oli see üsna keeruline, see oli, vaata selline nagu dot-com-mulli lõpp ja siis ei olnud nagu väga selge, kuidas need rahateenimisvõimalust internetis üldse on. Aga noh, kuna ma mõtlesin, et tuleb palju kastadest, siis mõtleme, siis see oligi see eesmärk. Aga aga põhimõtteliselt siis ikkagi selles mõttes praegu selliste lehekülgedega juba kuidagi teenib raha, ma ei mõtle ainult siis seda teed, et, et neid ära müües vaid, vaid kuidagi neid käigus hoides, kas nüüd on õpitud või osatakse juba sellega ka raha teenida. Reide oli kasulik juba teisel aastal, nii et selles mõttes muidugi. Nii, aga millest ennem ära elasite siis nii kaua, kuni ta seda ei tee, et reisite ja ennem kui sa hakkad kasumit tooma, kuidas siis leib lauale jõudis? No enne seda oli kõrge palk ja selles mõttes noh, kas see väga palju aega ei võtate ja tegite seda muu töö kõrvalt. Alustasin küll ja pärast seda, noh, ma lootsin, et ikka tuleb see raha, et tuleb kiiresti teha ja siis ei ole, näitab mis, mis tuleb. No mis selle te olete ilmselt hiljem analüüsinud, seda enam, et nüüd on ammu juba müüdud ka, eksju, kindlasti on kutsutud mingitele noh, müüdud portaal ära ja siis ostis selle ühel hetkel Te olete pidanud käima kümnetel kümnetel loengutel nii IT-tudengite kui kui ärimeeste ees rääkimas sellest, mismoodi muuta internet kasumlikuks, oled sa enda jaoks aru saanud, et mis rei tee puhul, nagu see õige asi oli, mida te tegite, mis naelapead tabas ja mis lõpuks siis MT käest need 30, mitu miljonit lõpuks. No peamine on see, et sa teed midagi, mis on, mis on hea, mis sobib inimestele, kas ta teha midagi, mis lihtsalt toob sulle raha, siis üldjuhul see ebaõnnestub. Sellepärast et inimestel võib selle kohta teine arvamusele, et võib-olla nad ei tahagi sulle nii väga raha maksta, peaasi, et nad kastaks siis sinu toodet ja siis siis sa mõtled välja, kuidas, kuidas raha tuleb. See muidugi kõla nagu häirib. Ei kõla jah, see kõlab nagu asi. Kui sa, kui sa vaadata, mis on need suured edukalt projeksiteni transsi, enamus ongi sellised nagu Google või Facebook, jahu, mis iganes nad kõik. Kõik algaski sellega, et inimesed lihtsalt tegid mingi mingit head asja ja siis pärast pärast raha No aga mis selle idee puhul näiteks oli siis see hea asi, mis inimesi sinna tõi, tõi, tõi ja jäigi, toob, ma ei tea seal siiamaani olemas mingi paarsada kuni 300000 kontot, mis on täiesti uskumatu number, arvestades seda, kui palju neist Siis üldse inimesi kokku. See on suhtluskeskkondade inimesed, saavad oma sõpradega suhelda ja tol ajal siis maailmas ei olnud ühtegi ja ma nägin seda nišši ja sellepärast ma arvan, inimesed tulid. Kas tol hetkel siis oli Eesti ühiskonnas mingi selline impulss, mis nii-öelda ootas suunamiste lahendamist ja te leidsite selle lahendamisvormi õnnelikuna Reidee näol. Ja kas inimesed tahtsid ülemäära palju suhelda näiteks internetist, te nägite ära seda kuidagi? Eestis oli selline olukord, kus internet katse tuli väga palju, aga sisu ei olnud väga palju. Need projektid olid pärit eelmisest sajandist ja nad tõepoolest ei olnud väga mugav suhelda. Nii et iga teine selline lahendus oleks võinud täpselt teie nii-öelda ärimudeli korrata sel hetkel, kui, kui oleks keegi suutnud valjemaks Kuule, ja muidugi selles mõttes üldjuhul ei ole see tehniline teostus nii väga oluline, ta peab olema selles suhtes ideest ei piisa. Aga see, ütleme see geniaalsus ei noh, see ei ole nii väga tähtis, et peaasi, et sa alustad õigel ajal ja tegid asja. Nii et praegu te ütlesite, et te ei olegi geeniusega ega geniaalselt mõtete looja. No kui kuid vaadata näiteks nalja tüüpiliste mineraalide peale, siis ega nad üldjuhul väga geniaalset ei tundu, et nad lihtsalt proovivad mitu korda ja see statistiliselt lihtsalt tuleb varem või hiljem midagi välja. Aga teie jaoks Reidee, see tulin esimese paugu kohe välja või pidid teda nii-öelda oma algsest mõttest esimesest rakendusest lehest midagi totaalselt muutma, sest see ei vastanud ootustele. No esiteks ei ole kindlasti minu esimene projekt ja teiseks loomulikult ma olen päris palju muutunud jah, et noh, üldjuhul ongi see, et sa alustad ühe asjaga siis, kui kui see asi muutub edukaks, siis hoopis midagi muud, võrreldes sellega, mis esialgne plaan oli. Aga mis veel proovisite, mis olid need nii-öelda internetisisud, mida te siis üritasite teha, aga mis võib-olla ei olnud nii õnnelikud tol hetkel? No proovisin ikkagi seda ütleme, suhtlust arendada, aga, aga need eelnevad katsed ei olnud, aga ütleme võib-olla kaasaegsed, et ma alustasin kuskil 98 ehk ja proovisin noh, paar-kolm head asja seni, kuni kuni reide tuli. Ja see Reidee, mis oli noh, mis on täna ja mis oli viis aastat tagasi erineb ikka väga palju sellest, mis, milline ta oli aastal 2002 No seal reidi tee kohta veel viimane selline emotsionaalne, aga klassikaline küsimus, kui palju on neid inimesi olnud, kes on tulnud öelnud? Andrei, suur aitäh sulle veidi tegite, sain endale tänu sellele, kas mehe või sain endale naise või ole nüüd üldse palju õnnelikum, et tänu just sellele samale rei teele. Ei ole selles mõttes tutvumiskeskkond, et ma arvan, et, Päris palju muu ju peaaegu ei toimugi, ainult tutvumine, üksteise piilumine ja, ja teineteisele hinda hinnete andmine. No mõne jaoks on isegi elu selline, et ega muud midagi ei toimu, aga aga reide on, seal saab inimestega suhelda, vaata, kui sa oled kuskilt väikesest linnast, siis siis selliseid keskkonnatasu suurepärane võimalus suhelda inimestega väljaspool tanklat näiteks või bussijaama, et see on selline aken maailma ja Eestis on neid väikseid külasid väga palju. Nendega isiklikku tänu andunud. Ja on tulnud ja me oleme teinud vaata grupiiridusi kangi majja neli-viis aastat tagasi ja siis imistlike tulid kohale, õpilased kastme, teie sai kolm-neli aastat ja leidsime seal nii palju sõpru ja saame sõpradega suhelda ja ma arvan, see on suurepärane. Sellel kokkutulekul oli, ilmselt oli kuskil kuskil saali nurgas oli poodium, seal poodiumi peal oli selline suur uhke tool punase punases ametiga kaetud ja siis Andrei Korobeinik istus seal hästi välja valgustatud, kuradi isa ei ole kahjuks ja see ka lihtsalt lihtsalt ei tulnud. Andrei tegelikult selle meie tänase ülekuulamise põhjus on ju on ju selge, see on seesama artikkel, mis ilmus nüüd lõppenud nädalal Eesti Päevalehes neljapäeval ja mis kritiseeris üsna lahtist lahtiste kaartide ja üsna lahtise tekstiga jäädes küll viisakaks, seal ei olnud sellist sellist samasugust noh, ütleme nõretavalt viha nagu nagu Kolmeraudses oja pätsil siis Corbergi vastu, aga tegelikult need sõnad olid seal ikkagi kõvad küll. Ja te rääkisite sellest, mismoodi see, mida me oleme harjunud pidama enese trumbiks, ehk siis Eesti sellest e-riigi mainet on tegelikult müüt ja saab olema üha suurem ja meist kaugemale vajub. Müüd ehk ajaloo hõlma vajub müüt, kui me midagi olulist ei võta. Mis on teie arvates praegusele Eesti e-majandusega kõige suurem viga ja kõige suurem probleem? No ma arvan, et probleem on see, et prioriteet on kadunud juba mitu aastat ei ole riik ja noh, ütleme sellised innovatiivsed suunad üldse üldse väga suureks teemaks. Tehakse küll palju asju, aga nad meenutavad sellist noh, ütleme sellist kuultustatud Polüneesia saartel teise maailmasõja ajal. Et Ameerika sõjaväelast apladest lõkkeid selleks, et lennukit näeksid neid seal ülevaate ja viskasid igasuguseid asju sinna alla ja siis mõned asjad sattusid aborigeenide kätte, riideid said nad siis süüa ja nii edasi ja siis, kui seda sai otsa, siis nad nägid, et et ei tule enam neid asju ja mõtlesin, et mis siis teha jaksid, et lõket põletama ja haruldaselt küsimus on lõketiseks ja et põhimõtteliselt päris paljudes asjades Eestis tehakse samet kabelitesse sellist välist väliseid nähtusi ja sellise, kus keegi tegeleb. Ja ma arvan, et see ongi peamine probleem, et kui sa selles valdkonnas kaotad initsiatiivi, siis läheb mitu aastat selleks, et seda taastada. Kuhu see initsiatiiv nagu kadunud on? Selles mõttes me oleme ju ühel hetkel ikkagi ka siiralt täiesti olnud ja mitte ainult iseenda jaoks, aga aga infotehnoloogilises vallas Eestist räägiti kui tiigrist mitte ainult meie enda lehekülgedel ja meie enda konverentsidel ja meie enda kabinettides olete tubades vaid sellest räägiti ka maailmas ja, ja Eestil oli teatud initsiatiiv. Kuhu see kadunud on või miks sa kadunud on? See on tõsi ja ma arvan, et mõned räägivad ka täna sellest, aga lihtsalt inertsist juba. Ja kui sa mäletad, võib-olla mis oli 10 aastat tagasi või 12 aastat tagasi siis tõepoolest selle valdkonnaga tegelenud ja noh, eriti arvestades sellega, et mujal maailmas internetis midagi erilist ei toimunud, siis Eesti jõudis paari-kolme aastaga päris kaugele. Et kõik need projektid, mis mis on selline, et tänane Eesti uhkus on tehtud või alustatud tol ajal ehk siis e-maksuamet, e-kool, kõik need edukad e-teenused on kirja pandud juba 12 aastat tagasi. Nendest edukatest teie teenustest on saanud vahepeal ka vähem edukad e-teenused. Nii suurt kära ühe e-lahenduse üle kui e-kooli üle ei ole, ei ole ammu olnud, kui sellel sügisel just sellesama rakenduse üle selleni välja, et koolid nii mõnedki astusid süsteemist noh võib-olla mitte nüüd otseselt rahaliselt välja, aga võtsid uuesti kasutusele paberpäevikud, et kusagil oleks ikkagi hindadeks fikseeritud olemas. Just, ja need täidetud on rohkemgi, et kui sa manetlikule seda digiretsepti näiteks absoluut Salis, Otsbini pensioniplatvormi, mille tõttu pensionärid ei saanud pakud oma ambitsiooni kätte siis on selge, et see struktuur ei ole võib-olla päris kaasaegne ja kõige suurem probleem on ehk see, et ei ole inimest, kes selle eest vastutab. Kui midagi ei saa tähtajaks valmis, siis ei ole inimest, kes ütleb, et jah mina olen süüdi ja ma teadsin seda ja noh, teeme siis seda teist ja kolmandat, selleks, et seda ei korduks. Selliseid inimesi ei ole. 12 aastat tagasi olid need inimesed täitsa olemas, kuni pianistina öeldi. Majandus-Kommunikatsiooniministeerium on kuulutanud selle praegu käesoleva ehk siis novembrikuu hea e-teenusekuuks ja nad paluvad, saad sa toimub mingeid kurss, mille kaudu saadetakse siis hiljem rahvusvahelisele võistlusele mingeid Eesti infotehnoloogilised lahendused, mida on võimalik kasutada elektroonilise interneti ehk siis e-keskkonnas. Te olete ise Obamat ettepanekut saatanat resime. Ma pean tunnistama, et ma ei ole sellest alguses kuulnud, aga samas selles mõttes Kas on midagi saata, ma küsin siis edasi viimase aasta jooksul. Kas on tekkinud selliseid e-teenuseid, mida tõesti muidugi tasub kiita iga iga väikest blogi iga lõppude lõpuks, kui keegi seda peab ja ja see huvitava sisuga täidetud on. Aga kas on olemas selliseid suuri lahendusi, mille konkurentsivõimes võiks esitaja olla kindel siis, kui see asi lõpuks rahvusvahelisele tasandile jõuab? Noh, tõepoolest midagi on tehtud, aga nad on hästi niisugune lahendust, et ma ei oska öelda, kas nad kas nad just Erigi alla kvalifitseeruvad näiteks mingisugune keskkond notarite jaoks ja sellised asjad, mis on nad kindlasti kindlasti vajalikud, aga küsimus on selles, et et võib-olla see kiirus juba mitu aastat ei ole enam see. Ja kui sa võrdled Eestis tehtud teenuseid näiteks Ameerika või Inglismaateenustega, siis tegelikult on nad ikkagi päris palju maas. Nad ei ole enam üldse konkurentsivõimelised. Andrei provokatsiooni muidu teeksime, et ma olen ise vahetevahel tundnud seda eriti nüüd viimasel ajal võib-olla ütleme aasta või poolteist või kaks tagasi ei olnud, see on nagu minu jaoks väga probleem. Aga kui ma nüüd kuulen, et keegi Eesti riigijuhtidest kingib kellelegi Skype'i telefoni ja ütleb, et näed, et pole mõtet sinusse, et see on Eestis tehtud, eestlased on selle asja nagu teinud, et see meie aken nagu maailma, siis ma olen alati mõelnud, et huvitav, millal lätlased tuleksid selle peale näiteks lätlased, et hakata inimestele kinkima tuld. Ei püüa väita, et näed, et seesamasugune asi on kunagi Lätis leiutatud. Me oleme külm riik ja me avastasime, et et siin saab mõnusasti sooja, kui teha endale tuld. Ehk sõidame mingi sellise asja otsas, mis on muutunud juba loomulikuks, mille lugu maailmas inimesed, noh, kas siis teavad või ei tea, aga lõppude lõpuks, keda see huvitab peale meie endi, eks ju. Et, et see tegelikult on nagu noh, see on juba nagu läinud asi natuke ja juba uuesti on jälle piinlik tuua nii-öelda omaenda võimekuse kirjeldamiseks midagit on mis on harjumuspärane, tavaline. No üksteise probleemina seda see Skype ei ole ju Eestis seda teavad kõik välja arvatud eestlased ja siis, kui noh, sellest räägid teistele ütleme oled mingi delegatsiooni koosseisus, kus tuuakse näiteks, et selline Eesti firma Skype on Tallinn, Tallinna peakontori on ja siis inimesed vaatavad, et kuidas see võimalik on, et ma tunnen ja need inimesed, kes seda tegid, nad ei ole eestlased. Üks on rootslane, teinud taanlane ja noh, selles mõttes muidugi on tore, et Skype'i arendajad on Eesti programmeerijad ja nad nad teenisid sellega raha ja nad tegelikult investeerivad raha suures osas tagasi Eesti majandusse. Jätame lapsed seda tegid mitukümmend aastat järjest. See ei ole päris see, et oleks vaja tõepoolest mitte otstarvet, edulugusid neid teha. Ja riik võiks olla üks selline päris korraliku edulugu Eesti jaoks, aga selleks, et päris nagu tippu jõuda tuleb, tuleb sellega tegeleda ikka 10 15 aastat järjest. Nii et kui me ei taha endast jätta muljet kui sellest vietnami riigist, kes ütleb, et näete, meie teemegi neid haigeid ostetud, siis me peaksime tegelikult selle vähemalt riiklikul tasandil jah, omavahelistes suhetes me võime ju rääkida, meie progejad tegid meie kujundajat, kujundasid seal interfeisse ja nii edasi, eksju, aga riiklikul tasemel peaks selle nalja jätma sellepärast et seal ammu läbi tehtud ja kõik teavad, et taanlane ja rootslane Ja need inimesed on väga, seisnes, nad on sellised silo, ent entrepreneurs ja neid tunneb nagu igaüks selles valdkonnas, et ei, ei ole seal võib-olla tõepoolest kõige kõige parem müügiargument teiste jaoks. Aga Andrei, kui me räägime sellest e riigist veel, siis, siis noh, me oleme siin nimetanud mõningaid näiteid nii-öelda e-riigis konkreetselt, eks ole, e-kool, retseptid, notarite omavaheline suhtlus ja nii edasi kõik, aga mida veel, sa tunned, et selles riigis, noh, ma ei tea, kaetakse jätkuvalt veel paberite peal asju või kuidagi nii-öelda näost näkku, aga mis võiks üle kanduda e-suhtlussüsteemi või öelda e-maailma. Ei, ma arvan, et see suund on, ütleme selline song, mis oli ette antud 12 15 aastat tagasi, on õige, aga lihtsalt küsimus selles, et sellise kiirusega ja need prioriteedid, mis on meil täna, et nad ei võimalda võistelda teiste riikidega, noh mõtlen selle peale, et kuidas sa tegelikult paremat teenust kui näiteks Ameerikat ei praegu, Ameerikas on selleks suurusjärkude võrra rohkem raha ja selleks, et nendega võistelda, tuleb teha midagi nutikamalt. Kui me nüüd nagu näidete maailma läheme, siis mis, mis on Ameerikast parem, mis on Ameerikas samasugune süsteem nagu Eestiski on olemas, aga Ameerikas on ta järgu või paari võrra parem. No riigihangete süsteem näiteks ma arvan, et see on üks väga tõsine teema, mida mida millegipärast Eestisse ei taheta väga arendada. Eestis on riigihangete süsteem tegelikult internetis, aga ta on, ta on niivõrd kole, et seda ei saa kasutada. Et kui sa lähed Ameerikasse? Noh, see on esiteks avalik kõigile, sa võid vaadata, palju seal naftafirmad tellivad üht või teist asja ja selle kastmismugavus on niivõrd kõrge, et igaüks saab sellega hakkama. Eestis on selline tunne, nagu meelega on tehtud, seda niivõrd ebamugavaks, et isegi need riigihangete korraldajad ei saa seda, nagu ei saa sellest aru. No milles see põhjus võiks olla, kui me proovime, seda ma muidugi ei taha ühelegi majandusinimesele ühelegi poliitikule, ametile nagu ametnikule näpuga näidata, aga esimene mõte, mis selle juures tekib, on, on ikkagi see, et riigihanked on need koht, kus kus tõenäoliselt liigub võrdlemisi suures koguses altkäemaksuraha, aga seda ei saa liigutada siis, kui see asi oleks internetis avalik, lihtsasti toimiv ja mõistetav süsteem. Ma arvan, see, kas viirused ei ole võib-olla päris see, mis, mis seda seletab, et pigem oli vaja midagi teha, tehti ei ole inimest, kes väga palju selle peale mõtles ei ole inimest, kes selle eest vastutab ja noh, nii need asjad tulevad. Ühesõnaga, asi tehti valmis, sinnapaika ta on jäänud, keegi nii-öelda ei vaata järgi, et mida me saame siin edasi teha, lihtsamaks, mugavamaks, aru saada. Jah, et ma ei, ma ei usu, et kui oleks meile mingisugune selline ütleme, IT kompetentsikeskus, mis, mis nende asjadega tegeleks, mingisugune ministeeriumite vaheline näiteks, kus oleksid täpselt needsamad inimesed, aga nad vastaksid ka selle eest, mis nad teevad siis see arenduskiirus oleks meil hoopis teist. See on muidugi väga ohtlik väidet oleks täpselt needsamad inimestest, kui nad need täpselt samad inimesed on võimelised 15 aastat vahtinud otsesel süsteemile pole aru saanud, et seal võiks mingi muudatuse teha, siis üsna ohtlik on need inimesed uuesti kokku koguda lihtsalt teine nimi panna ja teine amet luua. Ilmselt oleks vaikid põlvkonnavahetus. Ma arvan, et need inimesed ei ole selles mõttes halvad inimesed, et neil on kogemusi ja nad saavad aru, mis nad teevad neile erilist motivatsiooni seda teha, sest et keegi ei küsi, et noh tähtaeg on läbi kukkunud, mis siis, et noh, okei, pensionäride raha noh, keegi on süüdi, et ilmselt mingi mingisugune asekantsler näiteks. Aga need inimesed, kes seda arendavad ja tellivad nad isegi noh, nad ei eesti isegi arvanud nagu selle kohta, et miks see juhtus egoli näidanud nagu ka päris hea, et. Noh, mitte keegi ei vastutanud tegelikult sellest lõpule mitte keegi ei mingit probleemi tekkinud. Mul tekkis küsimus, et miks näiteks Eesti jaoks oleks ju päris tore, kui Ameerika näiteks kastaks mõnda Eestis loodud sellise Erigi lahenduse, see oleks, ma ei tea, maine mõttes? Uskumatu saavutus, ma arvan, et see oleks tunduvalt suurem teema, kui Skype. Ma ei tea, 10 Skype'i kokku. Aga miks nad seda ei tee, on see, et tegelikult keegi väga ei tea, mis, kellel on need ei lahenduste omandiõigused, et kes on reaalselt nagu nende asjade omanik, e-kool on näiteks erafirma ja rii kallis üle seda koodi sinna mingi seitse aastat tagasi õhk ja riik ei saagi öelda, et tehke teistmoodi, sellepärast et ja teevad, mis tahavad. Kui nad arvavad, et selline lahendus on parem, siis nad teevad seda. Ja riik vaatab, et jah, ei ole võib-olla päris õnnestunud, aga noh, mis ma teen. Et ei midagi head, võivad lihtsalt nõuanded, võiks midagi muuta ja päris paljude lahendustega ongi nii, et mõned on sellised open, source, vabavara, mõned on erafirmade kätes, isegi need, mis on täielikult riigi omad. Seal ei ole inimest, kes ütleme, saaks aru, mis, mis nad on ja kellele nad kuuluvad. Ja selle tõttu me ei saagi seda maha müüa, see, mis Eesti riik teeb. Ma arvan, et see on väga vajalik tegevus, et nad püüavad nõu anda. Sellistele riigid nagu Afganistan näiteks või kaitse, mis on, mis on õige, sellepärast et ega need riigid ilma abita väga kaugele ei jõua nii kiiresti, aga aga see on nagu selline konsultatsiooniteenust rohkem, et nad ei paku asi sellepärast, et asju neile pakkuda. Kas üldse on olemas mingi näide sellest, kuidas Ameerika valitsus oleks ostnud mõnest riigist või nii-öelda üle võtnud oskuse korras mõnda lahendust. Kas sa tead? On näiteid, kus Ameerika riik ütleme, ütles, et neil on nagu selline ülesanne, nad näiteks tegid juurdepääsu Marhiividele ja ütlesid, et me tahame nagu sellist asja selliseid asju maksma selle eest. Ja siis koolitab punnist, tegid lahendused, mis olid väga kõrgel tasemel. Aga sellist näidet sa ei tea, et mõnest nii-öelda juba riigist, kus süsteem toimib vaala, olgu see siis e-kooli moodi või, või e-maksuametimoodi oleks Ameerika ühend. Kuid üle võtnud? Ei, seda, seda ma ei tea ja ma arvan, et noh, kui me ist ameeriklast räägime, siis ega nad nende esimene prioriteet on see, et nad peavad ise teha ja kui ütleme, kolm aastat tagasi, see muutus on nende jaoks prioriteediks ja tolajal ausalt öeldes nad väga ei teadnud, mis, mis mujal maailmas toimub. Kui sa vaata Ameerika firmasid näiteks siis siis nagu mujale väga ei vaata enne kui nad on ikka väga suured ja Ameerika nende jaoks kitsas, et nad peavad ikkagi ise teha koduturul ja siis nagu vaatame, Erigis on täpselt sama asi, keegi nagu ei käinud seal aga müümasele võib-olla Eesti võiks proovida selles mõttes, et Elisa arvutisse sellega, et meil on väga paljud vabavara lahendused, mis tähendavad seda, et nii-öelda osti jaoks on täiesti turvalised ostja, võiks öelda, selle üle võtta ja ise Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Korobeinik, Andrei on sündinud viiendal novembril 1980 Pärnusse. Korobeinik, Conametilt, programmeerija ja ärimees internetiportaali reiee. Loovia Korobeinik müüs portaali enamusosaluse mobiilsideoperaatorile EMT 40 miljoni krooni eest. Portaali Reitee haldava OÜ Serenda invest käive kukkus möödunud aastal seitsmeteistkümnelt koma üheksalt miljonilt 10,3 miljoni kroonini ja firma teenis omanikele kolm korda väiksemat kasumit. Praeguseks on reit hakanud teistele sotsiaalvõrgustikele jalgu jääma ning kaotab pidevalt lugejaid. Aastaga nädalane lugejate arv pea 100000 võrra langenud. Andrei Korobeinik, te räägite IT kompetentsikeskuses, ütlesite, et selline asi võiks Eestis olemas olla ja see on nagu tegelikult selles mõttes puhas müstika, et sarnast asutust Eestis ei ole, et see ongi jaotunud erinevate ministeeriumite, erinevate asutuste allasutuste, erinevate ametite privileegiks, ise endale tarkvara soetada, ise endale tehnoloogilisi lahendusi osta. Ja siis ühel hetkel on need asjad lihtsalt olemas, mismoodi nad omavahel sünkraniseeruma hakkavad, noh, heal juhul võib-olla siis, kui tulevad mängu nagu XD mehed, kes ajavad nagu riigi nagu suurt sellist andmebaasi rida ja püüavad siis sealt ühtlustada, kui paljude hindade, kui palju on lennanud. Sest ma saan aru, et seda arvutust võib-olla ei ole nii lihtne teha ja seda arvutust võib-olla ongi spekulatsioon teha. Aga kui palju me oleme kaotanud reaalset raha tänu sellele, et on puudu seesama üks IT kompetentsikeskus, kes oskaks öelda, vao kutid, seal on mingi sarnane lahendus olemas, kui te kasutate seda põhjana, arendate seda natukene edasi saaks nii ja nii palju odavamalt kui palju me oleme tegelikult seetõttu, et ei ole riik suutnud mõista, et sellist asja on vaja raha kaotanud. No ütleme, et probleem on pigem selles, et see raha hulk kasvab iga aastaga, mitte võib-olla kasvab ikka kordades sellepärast et mida rohkem et teed lähevad lahku, seda keerulisemalt pärast neid kokku panna ja siis need summad on, noh ma ei oska niimoodi hinnata, ma arvan, et nad on pigem sadu miljoneid, nad ei ole võib-olla miljarditesse praegu veel. Aga, aga see on aja küsimus, sellepärast et kui, kui see praegune strateegia kestab veel noh, ma ei tea, 10 aastat, siis 10 aasta pärast on meie olukord päris nukker. No, ega me ei saa ju nüüd uskuda, et kogu taevaliku teadmisekeskus on siin ülekuulamise kambris, kus me kolmekesi praegu istume, mis on need reaalsed põhjendused, mida on võimulolija toonud asjade üle otsustajad toonud, et sellist kompetentsikeskust mitte luua, on mõned Andrei teie jaoks seal olnud ka sellised loogilised, et, et arusaadav ahah, no võib ka niimoodi mõelda. Ei muidugi arusaadav selles mõttes, kui ministeeriumid saavad ise oma eelarvet kätte, siis loomulikult ausalt ära kulutada, et ega siin midagi müstilist ei ole. Ja kui, kui selle asemel, et seda rahandusministeeriumil oleks kõrval mingisugune keskus, mis, mis otsustab kes, mida ja mina siis selle rahaga ka teevad, siis tulemuseks on see, et ministeerium saab vähem raha. Ja noh Manööverdamisruumi vähem eksju ümbermängimise ruume vähem venitamisruumi vähem ja nii edasi. Ei, ma saan sellest täiesti aru, aga ma arvan, et see on vale loogika, et noh, ta ei ole jätkusuutlik kui 10 aasta pärast Afganistan aitab meid, selle asemel, et meie vaatleme neid siis, ega need ministeeriumit nii palju raha enam ei saa. Ja võiks mõelda ikkagi natuke pikemaks ajaks. Kes praegu üldse on, kes tegelikult kõige rohkem kujundab või suunab seda Eesti Eesti riigi arengut e vallas või e-riigi arengut? Ma arvan, et see on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium et nemad saavad kõige rohkem raha, kuna, kuna tegelikult nad teevad ka kõige rohkem, ma arvan, et nende kätes on need kõige olulisemad teenused. Te nimetate seda lihtsalt juhuslikult ette arvata seda või see ongi natukene ikkagi ka segane. Ja siis on vastus nende nende vastutusalades on väga palju asju, mis, mis toimuvad läbi intrentsi ja selle tõttu nad neid neid võtavadki. Aga ma arvan, et ikkagi noh anda näiteks seda raha ühele ministeeriumile, noh, ütleme, et MKM otsustab selle üle, et sotsministeerium teeb midagi, et ma arvan, see ei ole väga kuigi strateegi. Seal on lihtsalt küsimus poliitilistes jõududes kohev ja kui ma tean väga hästi, et sotsiaalministeeriumis istub üks ühe partei osaniku ESF või liige ja MKM-ist eine, siis on võimalik aru saada, et seal tekibki kohe mingi väike lõhe ja konkurentsi, minge. No isegi kui majja erakond on üks, siis aastas on ikkagi erinevad ja igaüks hakkab nagu enda huvisid kaitsma, ma arvan, see ei ole jätkusuutlik. Kuhu või kelle või mille all peaks siis eraldiseisev asutus tegelikult olema, et ta, et oleks võimalikult sõltumatu eraldi lihtsalt valitsuse alluvuses. No kas valitsus alla alluvuses või näiteks ministeeriumidevaheline töögrupp, kus on reaalsed inimesed, kes selle eest vastavad, et kui mõnda asjaga juhtub täpselt sama lugu, mis ma ei tea seal digiretseptiga näiteks siis imegi, kes teab seda ette, saab aru, kuidas projekt kulgeb ja oskab seletada, kuidas, kuidas nagu edasi saab. Et neil ei ole sellelt seda inimestena. Andrei kub, kui palju te teate seda, et näiteks Eesti IT-ettevõtted on loobunud koostööst riigiga pigem oma äri täiesti nii-öelda ümber suunanud need osad, mis tegelesid, ütleme, riigi jaoks erinevate asjade tegemisega kuskile mujale turul hoopis sellepärast, et riigis valitseb selline segane süsteem ja võib-olla liiga ei ole kõige lihtsam suheldes puudub see üks konkreetne nii-öelda ametkond või seltskond, kellega suhelda ja kellega asju ajada. Ei, ma arvan, et pragmaatiliselt mõeldes on see idee ettevõtete jaoks isegi nagu hea siis kui keegi saab nagu topelt müüa oma süsteemi, siis on nii tore asi sama raha eest, eks, aga aga ütleme. Kas neid näitan, ma küsin kohe konkreetse oled seda kuulnud, neid näiteid, et üks oma lahendus vanadon treinud esimene maksab 100 protsenti, ütleme 100 ühikut järgmisele ministeeriumile müüakse lihtsalt Jubadis kaundiga. Näete, et saab, teeme teil väikese allahindluse, te saate 90-ga. Ja ma ei näe siin nagu diskaalia ka mingit põhjust. 120-ga, et me oleme teinud väikese arenema Ma selles mõttes ma, ma, ma ei taha öelda, et, et see on nagu üks-ühele, sest et need asjad on natuke keerulisemad, et kui me räägime varalahendustest, siis tegelikult Neid saab ka edasi arendada, ilma selle täitsa nullist tellida ja nii edasi. Aga mis ma tahtsin öelda, on see inimlikult noh, kõik need inimesed, kes sellega teinud rohkem, kui nad nagu võiksid muidu teenida, saavad aru, et pikas perspektiivis on ikkagi kasulik, kui Guinessi hanged tulevad läbi läbi, mingit ühtset ühtset keha ei ole enam ei ole nii et iga ministeerium tellib eraldi. Aga ma arvan, et ja riik kulutab rohkem ja IT-firmad teenivad rohkem tänu sellele, et ei ole ülevaadet, ei ole. Nii et tegelikult võib öelda, et ka IT-ettevõtete enda poolt on väike selline motivatsioonipuudus kuigi tehakse suuri sõnu, sest et raha tuleb pidevalt sisse tänu segasel süsteemile. Ma arvan, et see sõnum, et, et näiteks riie, hanged võiksid olla tsentraliseeritud, see sõnum on täiesti välja öeldud ka IT-ettevõtjate poolt. Välja öeldud külla, kui kui segasest süsteemi pealt on võimalik rohkem teenida. Välja võib öelda, aga rohkem ärme survet avaldada. Nad ei, nad ei saa seda mõeldud ja nad ei ole, nad ei ole poliitidesse ja nad ei ole seal ministeeriumite eesotsas, et see ei ole neil otsustada, nad võivad ainult nõu anda ja need nõuanded oli küll, ei, küll. Küsimus selles, mis, mis neist pärast saab. No praegu siin mõned riigid roomad kuulavad, seda juttu, ütlevad, et aga mis probleeme. Et EAS ja vist MKM siis kuidagi oma majandus-kommunikatsiooniministeeriumit. Klaster on spetsiaalne loodud IT-ettevõtetele, et are nägu ja tehku omavahel koostööd ja tehku paremaid kvaliteetsemaid ettepanekuid, kas see tegelikult on see tugi, mida või, või abi, mida te riigilt ootate, kas sellest tegelikult tööstusharule kokkuvõttes suurt kasu lähiajal näha on, teades, et see riigi enda tellimisstruktuur on selline, nagu ta praegu on? No ma arvan, et millest üldse võiks alustada, kui me üldse eeligist räägime näiteks ja üleüldse selle innovaatika arendamisest, siis üks strateegiline dokument kuluks küll ära, et kui meil on viima tehtud 12 aastat tagasi ja me täna elame selle järgi, siis mõni värskem versioon oleks võib-olla päris abiks ja kui see on olemas, siis me võiksime nagu vaadata, mis seal kirjas on ja kuidas, kuidas sellega läheb? Mitte just erakondade valimisplatvormi moodi asi, vaid riigi strateegiline dokument, sest et seda meil täna sisuliselt ei ole. Kas riigi e-riigi struktuur kusagil on välja joonistatud, milline ta võiks olla näiteks ma ei tea, kolme, nelja või viie aasta pärast. Ei, seda meil ei ole või selles, see, see on meil olemas aastast 98 aga aastal 98 ei olnudki Syriteedud. Kas võib öelda või, või võiksid nagu üldse niimoodi spekuleerida, et võib-olla küsimus on ka ka hariduses haridusest väga palju juhtub ka hilisem mõttemaailma, et Eestis võib-olla lihtsalt pakutakse küll head nii-öelda lihtsalt puhtalt programmeerimisharidust, aga sellist suuremat, et mõttemaailma pakuvad haridust, mis tõesti disaineri juustu, mis, mis disainiks kogu riigi e-süsteemi meil lihtsalt ei pakuta. No ma arvan, et noh, kui me vaatame neid igasuguseid reitingut, siis tegelikult Eesti haridus on päris päris korralikul tasemel kõrgharidust, ma mõtlen ja kooliharidus Sealhulgas siis ka eks ole, IT-alane haridus. Ja mida meil ei ole, võib-olla on see äriharidus, mis on päris päris seal otsingute lõppu viimases otsas. No ma arvan, et noh, mida võiks teha, on see ütleme, ettevõtlusharidus. Noh, nagu Stanfordis, noh, mida õpitakse peamiselt kõigile, kes läheb magistrantuuri või doktorantuuri, sealt tulevad need igasugused suurepäraselt lahendused ja neid ei tee programmeerijaid, neid teevad bioloogid. Ütleme matemaatikud läinud nagu näiteks Google ja nii edasi, sellepärast nad saavad aru, et kuidas, kuidas ärgist ka mõelda. Heligi jaoks oleks see ka suurepärane asi, et kui e-teenused tulevad ametnike poolt, siis võib-olla nad ei ole niivõrd edukad kui, siis, kui nad tulevad erinevate valdkondade inimeste poolt. Nii et me peaksime ära ootama nii-öelda esimese Stanfordi põlvkonna Eesti IT-disainerite või ärimeeste nii-öelda tagasi koju jõudmist et näha siin tõelisteerige arengut. No ma arvan, et kuna riik tegeleb selle riigi tellimuste vormistamisega ülikoolide jaoks, et nad võiksid mõelda selle peale, et võiks ka seda edudes horisont korraldada, aga noh, see on selles mõttes teine teema ja ma arvan, et kui, kui meil oleks see kompetentsikeskus, siis see oleks nende nende ülesanne pigem mõelda sellest, mis on see Erigi strateegia sellest, mis on ettevõtlus ja, ja IT-valdkonna haridus kuidas me saaksime välisinvesteeringuid, IT valdkonnas Eestisse tuua ja nii edasi, et kogu see kompetents, mis puudutab ITd võiks olla üheskoos, sest et Eestis on miljon 300 inimest ja ja need inimesed, kellel on, see kompetents, neid on noh, noh, parimal juhul mitukümmend Kui me nende inimestest räägime, siis palju nendest alles ajast ütleme, inimesest keelse kompetents võiks olla reaalselt praegu Eestis üldse töötavad, on nad kõik läinud juba ära välismaale, kus on suurem raha, paremad võimalused, selgemad süsteemid, paremad strateegiad. No kindlasti on ja, ja Eestis ma mõtlen ja ja mõned neist on ka riigiaastastest, nii et ma ei näe siin nagu väga suurt probleemi, et küsimus selles, et nad on motiveeritud nad ühes kohas ja nad teevad igaüks enda asi, mis ei ole jätkusuutlik. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Allikas. Naiste maailm, punkt e aeg 16. juuni 2009. Sisu ma ei osta endale viie miljonilist kaatrit. See ei ole minu stiil. Ka auto on mul lihtne. Honda Accord. Kui ma saan vanaks, siis võib-olla mõtlen kaatrile, kuid hetkel meeldib mulle pigem investeerimine. See on põnevam. See on mäng. Elu peab olema huvitav. Kui sa ostad kaatri ja sõidad sellega ringi, siis mängumoment puudub täielikult. Võib-olla tüütab see ära juba esimesel minutil. Andrei Korobeinik, räägime natukene sellest riigitemaatikast kergelt, eemaldades sellest sfäärist, mis seda IT-maailma Eesti IT-maailma üldse puudutab. Kuid ütlesite siin, et, et mõned inimesed on siiski olemas Eestis teised inimesed elavad ja töötavad kusagil välismaal, mis te arvate sellest talendid tagasi koju, programmist, kas Eestil on lootusi kutsuda tagasi IT-spetsialiste, kes töötavad praegu kusagil kas Londoni, New Yorgi või või, või kuskil hoopis Pekingi või, või India mingi linna, siis programmeerimiskeskustes? No kutsuda ju võib, selles mõttes aga selleks siia tagasi tuleksid neil peab olema, kas võimalus salajased tööd leida, ma ei mõtle isegi rahaliselt, ma mõtlen väljakutse tema mõistes ja, või siis noh, ütleme hea võimalus oma äri alustada, eks. Neil ei ole täna ei esimest ega teist asja. Mis see tähendab, et ei ole võimalust alustada Eestis on võimalus, tuleb minna lihtsalt registreerida paberid ja palju seal on kahe tunni jooksul. Isegi tegelikult ei pea minema registreerimine, on pabereid, vaid sa saad seda teha oma oma läptopist, tuled, sõidad Tallinna lennujaama ja viie minutiga on sul juba lennujaama wifi alas firma registreeritud sisul? Jaa, aga selles mõttes ma arvan, et see asi ja noh, veel mõned head asjad selles valdkonnas on see, et ei tule seda firma riigilõivu loomisele ja siis lisaks sellele on plaanis ka sotsiaalmaksu ülemmäär. Ehk siis sa võid päris kalleid inimesi nii-öelda importida ja siis maksude mõttes võita. Aga see ikkagi on rohkem sinna kargu kultuse juurde, et kopeeritakse nagu sellist välist ilu. Aga see tegu süsteemi ei ole, sa võid küll tulla ja äri teha ja intress kaudu firmat luua ja tasuta ja noh, sellepärast peaaegu osta. Ja see kõik nagu kõlab väga hästi, aga sul ei ole neid inimesi, keda sa tööle, võtet ja need ei ole just sellepärast, et meil ei ole seda haridussüsteemi, mis mis võimaldaks nende inimeste nii-öelda tekkimist. Et need inimesed, kes ülikooli lõpetavad, nad ei, nad ei ole nagu nad ei ole Silicon Valley taustaga, nad on, nad on kas tegeledes teadusega või nad on sellised ärijuhtimisgurud nii-öelda, mis tahavad just mingit soovitavalt suurt firmat juhtida. Ülikooli lõpetavad, nad ei lähe sinna start upis tööle, et nad ei ole nõus sellega, et nad saavad vähem raha. Ja selle asemel saavad mingi topsi või nad ei, nad ei ole harjunud nagu selle maimu vaatega. Ehk hariduse sisu võib hea olla, aga kui see sisu on vales kohas, siis sellest ikkagi riigile laias laastus kasu ei ole. No kui me ütleme, kui sul on mingisugune tipptasemel matemaatik näiteks, et ta ei tea, kuidas, kuidas äri käib üldse, ta ei hakka sellega tegelema, ta tegeleb teadusega kas Eestis või läheb kuhugi mujale ja temast ei saa ja selle, uue Google'i tööde sellepärast, et see ei ole nagu tema tema valdkond Sest ta ei oska lihtsalt seda hulgateooriat, eks ole, mida ta matemaatikuna teadustöödes ära kasutab siis ümber teha äriks ja näiteks otsingumootor. Ja ta teeb notaritööd näiteks, mis oleks võib-olla, võib-olla nüüd juba on täna, et kuule, olingi doktoritöö selles mõttes, et doktoritööst kasvas välja projekt, millest kasvab veel, kasvas välja Google'i otsingusüsteem ja nad eesteks suutsid mõelda, kuidas nad raha teenivad. Teiseks, nad suutsid seda asja investoritel müüa. Kolmandaks, ülikool aitas neid õigetpidi Google'i lisensonsenturdi oma. Ei, ta ei ole publi oma ja Stefan litsenseeritud Google'ile 300 miljoni dollari eest. See on paar korda suurem summa kui Tartu ülikool eelarveaasta eelarve ja Ameerikas, nii ülikoolid kui ka tudengid saavad aru, kuidas äri teha. Eestis. Nad ei ole selles väga huvitav, sellepärast see siloharidusprioriteete Ehk teisisõnu, ma loen teie sõnadest praegu välja selle, mida te olete kirjutanud mingis arvamusloos, et või noh, nii-öelda see dilemma, eks, et milline näeks Google või milline näeks näiteks Facebook välja siis kui selle tellijad oleksid olnud näiteks Eesti riik ja EAS ja see oleks tellitud mingilt ühelt või teiselt ettevõttelt, nii nagu hästi palju Eestis mingite projektidega püütaksegi tegeleda. Ehk teisisõnu, rääkides siin e riigist on peamine probleem see, et riigil lihtsalt ei jätku aju tellida õigeid lahendusi, küsida asju, mida tegelikult sellel riigil võiks vaja minna. Nagu me ärist räägime, siis nad ei peagi seda tellima, piir, pigem riik võiks võiks luua tegu süsteemi, kus need asjad tulevad iseenesest välja ja see, kus süsteem algab ikkagi väga-väga lihtsatest asjadest, noh kindlasti on tore ja lihtne teha mingisuguse suure joonis kampaania stiilset. Malia toome spetsialisti koju reaalselt selleks, et kampaaniaga toimiks, sa pead tegema neid nähtamatuid, asju, mis ei tekita nii suurt tähelepanu meedias, aga mis toovad sulle tulemust? Võib-olla mingi viie 10 aasta pärast ja mis on vajalikud selleks, et Eesti riik oleks võimeline neid inimesi vastu võtma. No seda koju tundub üldse olevat selline projekt, kus riik tegelikult, saades aru, et koha pealt midagi ei teki, aga et saada kõrgepalgalisi töökohti riiki juurde ise midagi tegemata, loodab rahvustundele apelleerides, et inimesed tulevad tagasi ja loovad, nagu siin oma ärisid hakkavad, siin ise tegin, ehkki nagu põhjus tegelikult midagi mingit ju selleks ei ole. Ei, ma arvan, et see on väga õige, aga, aga noh, tuleb, on, peab olema, tuleb veel jah, seks seda keskkonda ette valmistada. Aga mis meie tänases keskkonnas veel puudu on? Me oleme rääkinud täna väga palju siin e-riigi ja, ja nii-öelda sellest, kuidas riik tellib ja siis neid e-lahendusi ja kuidas meil puudub selline üldine hea strateegia, aga mis veel selles keskkonnas on sellist, mis täna on puudu. Tere, õpilastega õpilased. Ilus, eks ole, et aga mis veel on puudumise osas me saame rääkida, et me ei ole valmis nii-öelda neid koju tulevaid talente siin õigesti vastu võtma hakkaksid, tekiks tõesti rakendused, mis maailmas on müüdavad. No ma arvan, et see on see, kui system tervikuna, et me võime rääkida siis näiteks sellest räägitakse, et need alustavate IT-firmad ei suuda kapitali kaasata, näiteks tegevusse nii olnud ja, ja seda kapitali on noh, start-upidesse ja need algstaadiumi investeeringutes 10 20 korda vähem kui keskmises Euroopa riigis, isegi kui me võrdleme seda SKP-ga mis tähendab seda, et raha nagu oleks, aga ta ei lähe sinna. Ja ta ei lähe sinna sellepärast et investorid ei ole, ütleme, nad ei tunne seda valdkonda. Riik võiks mõelda sellest, kuidas, kuidas seda natuke paremaks teha, et Inglismaal näiteks tehakse selles mõttes väga, väga palju selles suunas nende erainvestoritega, kellel ei ole võib-olla seda no aga IT-haridust ja kes on tulnud teil nagu erinevaid kinnisvarast või kust iganes siis nendega tehakse tööd, seletatakse, mis on need riskid, mis on need võimalused ja nii edasi, et kas või nende kapitalis läheks sinna. Eestis seda ei tehta. Noh, see on nagu üks Untijat, kui see kapital tekiks Eestis, siis siin oleks ka rohkem neid alustavaid firmasid ja mõni neist kindlasti oleks ka oleks 10 aasta pärast võib-olla üks Eesti edulugu. Nii et me ei pea rääkima mitte ainult matemaatikute bioloogide keeleteadlaste õpetamisest selles suhtes, kuidas äri teha, vaid me peame ka kapitalile andma siis juurde avaramat, pilku kinnisvarast ümber, näiteks suunata ennast Yitherisse. Jah, sellepärast, kui see geniaalne matemaatik saab näiteks ka vastavat haridust ja tahab seda kuulid teha, siis tal ei ole selleks raha ikkagi. Ja Eestis ta seda täna ei leia, nii et tal on jällegi võimalus minna kuhugi välismaale ja siis tarbida järjekord kampaania tule palun tagasi, aga ta võib-olla ei tule enam sellepärast, et investorid nagu väga ei taha, et ta tagasi tuleks, sellepärast et nad tahavad, et oleks kõrval seal ja selleks, et seda muuta, võiks jah, tõepoolest mõelda, kuidas, kuidas seda raha kaasata. Aga mis veel on siin meie nii-öelda ökosüsteemis, mis on, mis on puudu sellest, et siin saaks tõelised internetirevolutsiooni tekitavad asjad tekkida? No ma arvan, mis on üle, võib-olla on igasugused riigi toetust, mis, mis lähevad, lähevad erinevatesse firmadesse ja ja võib-olla mõnikord kui ühe IT-firma ja ärimudel on esitatud selle peale, et saada EASilt rohkem raha, siis sealt suure tehasega rohkem elame innovatsiooni, tule. Ja noh, võiks seda raha nagu piiratud, pigem koolitada inimesi saadeti igasugustesse majja õppe reisidesse ja teha selliseid asju, kus nad otseselt raha ei saa. Aga selle saad teadmisi näiteks. Nii et riik poputab praegu meie IT-ettevõtjaid, mõnes mõttes. See on väga väike turg, me käisime siin hiljuti Ameerikas ja kas Bilburgis äkki oli, oli seal üks, üks riigi font nimega Innovation Works ja selle kontseptsiooni see, et riik andis neile raha selleks, et investeerida firmadesse selles linnas on väga suur ülikooli. Lisaks sellele on selle osariigi SKP tunduvalt suurem kui Eesti oma. Ja see firma 10 aastaga kuuludes 48 miljonit dollarit investeeringuid ja tagasi kuus. Ehk siis nende see tagasisaamise protsent on kuskil noh, siin 15 protsenti umbes Ameerika majandus seedib selle ära. Seal on investorit olemas, seal on ülikooli tase piisavalt kõrge ja inimesed saavad majandusharidust kätte. Nad võtavad. Aga see on nagu vägagi tilk seal Eestis on sarnased projektid käivitunud ja see ei ole nagu tilk seal silus, nagu nad moodustavad seda kogu turgu. Ja kui kuuturg nagu on selline, kus kuus investeeringud toovad sulle 15 protsenti tagasi siis see ei ole hea hea motivaator tulevastele investoritele ka, et kui riik püüab seda rikkuda, siis ta saavutab seda ja viie aasta pärast ei ole meil investorit rohkem, vaid neid lihtsalt ei ole veel. Andrei Korobeinik kritiseeris e-riigi süsteemi üsna julgelt tolles räägitud Päevalehe arvamusloos tuleme korrusele sellest e-riigi süsteemist välja ja vaatame teist suurt e-süsteem, mida Eesti riik ehitab, ehk siis NATO küberkaitsekeskust ja püüame panustada ka sinna väga palju ressurssi ja sinna lisaks veel tuua Eestisse siis viisaküsimustega tegelevat arvutiparki Prantsusmaalt, kellega ka praegu sellepärast kõva pusklemine käib. Kas need süsteemid tegelikult, mis võtavad ju Eesti nii-öelda seda vaimurikkust enda alla, veelgi tegelema kitsaste konkreetsete projektidega, kas nad on väga suures plaanis tegelikult on Eestile kasulikud või tapavad kasutades lihtsalt ära selle ressursi, mis peaks välja mõtlema uusi guugleid, Facebooki ja nii edasi ja nii edasi, kasutavad nad ära lihtsalt palgatööjõuna, näiteks NATO huvides Euroopa Liidu huvides ja nii meie enda tegelikult sisemaine majandus jääb nii-öelda need marjad, nopin, vaata mis, mis võiksid tekkida. Ja ma arvan, on pikalt seal kasulikult ja noh, nii mainele kui ka kui ka sellele Nov Haule, mis tänu nende väiksele Eestile tekkida, nii et ma arvan, see on suur saavutus ja noh, selles mõttes ka sellised asjad tuleb, seda parem. Aga see selles mõttes ei, ei ole vastuolus sellesama kompetentsi kokkupanekuga nagu ühte kohta, et kui meil on küberkeskus, siis ta tegelikult väga ei aidanud, kuid eriti arendatud näiteks või või ettevõtlusharidust või start-upe tekkimist, et see on tore asi ja vajalik asi, aga tuleb ka muid muid asju juurde panna. Andrei, te saite reidi müügist pea 40 miljonit krooni. Kui palju te ise olete seda raha suunanud sellesse, et siin Eestis tekiksid omad Google'i, te olete loonud startup nutikaid inimesi enda nii öelda hõlma alla kokku vihmavarju alla kokku kutsunud, et midagi luua, kus on need nii-öelda tulemused, et need suured kuldsed viljad, mida peaksime nautima? No Eestis ma ise praegu tegelen Paristar tapiga ja teiseks, ma olen investeeringud teinud küll ja, ja paar neist on päris edukalt ja ma arvan, et ma loodan, et neist saab ka järgneval kuuel mõne aasta pärast. No see reidi müük toimus umbes viis aastat tagasi, 2005 oli see nii või 2006 ja neli neli, pigem see on päris piisav aeg, et juba uus Google luua. Avalikkuse ees me selliseid suuri villu näinud pole. No ütleme, Google jõudis avalikkuse ette just mingi, ma ei tea, viie aasta kuue aasta peale seda, kus, kus nad tegid doktoritööd, nii et ma arvan, tuleb natuke oodata lihtsalt, ja noh, küll. Andrei Korobeinik maaliga lõpuks pilt, mis juhtub Eesti e-riigiga juhul, kui mitte midagi ja radikaalselt ette lähiajal ei võeta, kui süsteem ja täpselt samamoodi edasi arenema, nagu ta siiamaani arenenud on. Millist e-riiki me näeme 10 või 15 aasta pärast, näiteks? No, ma arvan, joonistan graafikut, kus on näha Eesti koht maailmapildis Erigi arenduse kiirust ja lihtsalt jätkame neid niimoodi edasi, siis me näeme seda pildi, mis ei ole vist väga optimistlik. Ma arvan, et 10 aastaga, Eesti kaotab oma liidripositsiooni isegi Ida-Euroopas. Meisti joovad, et näiteks Leedu, mis teeb täna suurepärast tööd nii Erigi valdkonnas kui ka välisminister ning gaas, mis, mis on ka muide hästi oluline teema, mis toob Eesti leegioni nooh, aud kui ka kui ka töökohti, aga paraku meil ei ole ühtegi välisinvesteeringud viimase 10 aasta jooksul, vaid IT valdkonnas ja Leedus on neid viis tükki viimase kahe aasta jooksul. Mul on kuskil keskel Ida-Euroopas päris all Euroopas üldiselt ja kiirus on niivõrd kehv, et noh, iga aastaga tuleb kuluta aina rohkem raha selleks, et üldse midagi saavutada. Ja ma arvan, et noh, riik teeb järeldusi ja, ja muudab selle, aga mida, mida varem ta seda teeb, seda, seda soodsam ja kiirem on see taastamine. Ülekuulamise toimik number 151. Korobeinik Andrei toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.