Tere päevast, lugupeetud kodanikud, ülekuulamine alustab. 2010. aasta alguses liideti Eesti suurimaks ametiks politsei, piirivalve ja kodakondsus-migratsiooniamet. Politsei ja piirivalveametit hakkas juhtima Raivo Küüt. Kas töö on tänaseks tehtud või on veel vara lõikuspidu pidada? Sellele küsimusele annab vastuse tänane ülekuulamine. Kuulamine. Toimik number 152 tüüta Raivo ülekuulajad, Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustada. Raivo Küüt kõigepealt politsei aastapäeva puhul tagantjärgi loomulikult üks päev hiljem palju õnne soovida. Tegelikult suur aitäh teile selle nende õnnesoovide pärast, sest jah eile, 12. novembril politsei tähistas oma 90 teist sünnipäeva. Meil kingitust anda ei ole, aga vabariigi kurikaelad tähistasid politsei sünnipäeva nii nagu nad viimasel ajal on seda teatud selliseid valsisammu teinud üks, kaks, kolm ehk siis iga kolmanda sammu ajal ikka käiakse Lasnamäel ühest, ühest pangakontorist läbi ja võetakse suurem summa rahakaaslasel samal päeval. Sellel samal päeval võib-olla alati mitte, aga aga eks neid kurikael on ka, kes ikka üritavad midagi, sõltumata, mis päevast toime panna, nemad valivad mingite teiste asjade järgi seda, kuna nad toimetatud. Seal on kolleegiga siin, arutasime üle kuule, Silvia, arutasime, et sinna peaks panga inimesed juba tegema väikese puust tee, et oleks ka ütleme, intelligentne röövimisprotseduur, et et samal ajal kui laotakse rahakottidesse või ma ei tea, kuidas see täpselt seal toimub, et siis saaks kurikael võtta väikese väikese võileiva või siis lugeda lihtsalt infomaterjale, et küllap see nagu kuidagi seal korraldatud rääkida nende väga küüniliselt, aga tegelikult kui, kui palju selliseid pisivargused teid, Raivo Küüt konkreetselt, kui palju nad jõuavad teieni nagu ühendasutuse kõige kõrgema juhini. Kui sageli te konkreetsete asjade pärast mingil põhjusel struktuuri kõige madalamasse punkti ühendust võtate ja, ja asjade kohta otse? Kui nüüd sedapidi on küsimus püstitatud, siis tegelikult ma saan ülevaateid Mazan operatiivselt ülevaateid väga tõsistest kuritegudest kohe SMS-i teel, kui kuskil paigas midagi juhtub. Ja siis on ülevaadet telefoni teel juba vastavalt hierarhia, kuidas on siis tegevused juba kohapeal planeeritud, mis on ette võetud, kuidas asjad toimivad. Aga kui me räägime pisivargustest pisikuritegudest, siis vaateid nendest saan siis ikkagi peamiselt ülevaadete kaudu, mida siis pannakse kokku, ehk näeb trende. Teame nende kuritegude tehi olusid ja, ja oskame selle järgi siis planeerida oma tegevusi. Nii et siin kohapeal on märgiliselt oluline just nende. Kui tõsiseid kuritegusid alati politseile ja õiguskaitseorganitele teatatakse siis on väga positiivne, et viimasel ajal ja pidevalt on tõusnud ka teavitamine väikestest kuritegudest, siis see on ikkagi väga tähtis, et sellest antakse teada, sellest sõltub ka see, millist ressurssi politseile eraldatakse ja kuidas politsei saab oma tegevust planeerida. No teie töö igapäevaelust rääkides, siis ma sain aru, et ka enese vormis hoidmiseks enam nii-öelda politseiraadiot aktiivselt lahti oma töölaual ei hoia, et ikka kuulda, mis elu tänaval elada. Kabinetis on olemas politsei raadideliga. Jah, mul on olemas politsei raadio, aga tõepoolest igapäevaselt ma seda ei kuula sellest, et minu igapäevastesse tööülesannetesse kuuluvad teistsugused otsuse langetas, et eeskätt selle üle, et meie ametnikud tänavatel saaksid neid samu raadioid kasutada. Nad saatsid igapäevaselt patrullida, piiri valvata, dokumente väljastada, et need otsused on sealt. Ja kui ma iga päev kuulaksin raadioeetrit, siis ega see paljus midagi kaasa. See on arusaadav, aga siis, kui ikkagi Otepäält kaugelt sugulased külla tulevad või, või jämedalt ma kursakaaslased, siis aeg-ajalt ikka lülitate sisse lasete, nagu kuulata, mismoodi see elu tegelikult toimub. Tänavatel. Ei, sellist asja ei ole küll ette tulnud, aga loomulikult kui inimene või politseinik viibida viibib või kohtub oma ammuste tuttavatega, siis ikka tuntakse huvi ju politsei asjade vastu, nii nagu ka tänases saatesse tunnete huvi, et kuidas erinevad asjad teevad ja ehk siis ikka selgitame nende teadmiste pinnalt, mis meil kellelgil on. Seda ma ei märganud paluda, et oleks võtnud politsei raadiokaaslased oleks väga huvitav olnud pealt kuulata, aga telefon? Ma loodan, kas teil tööleping muideks lubab üldse välja lülitada seda või peate olema 24, seitse nagu öeldakse, vabariigis kogu aeg kättesaadav? Jah, tegelikult meie süsteemis ikkagi need, kes on politseiametnikud ja on kuskil vastutavate kohtade peal, siis nad peavad vastavalt nendele kordadele olema pidevalt kättesaadavad või siis, kui ei ole just teenistussuhe, on peatatud või puhkus või et siis keegi teine asendab siis tema sel ajal. Aga põhimõtteliselt, teil on ka öösel kell kolm telefon sees, see on kuskil öökapi peal, sealsamas on igal juhul sees. Ja telefon on ööpäev ringi sees ja tuleb ka ikkagi ette olukordi, kus tuleb keset ööd. Võta see telefon vastu ja, ja kuulata ära, mis on toimunud ja, ja mõnikord ka ise reageerida. No mis jõulud need on, kui politsei peadirektor saab öösel kell kolm kõne ja on vaja nii-öelda reaalselt reageerida, see on ilmselt üritus, sündmus, ettevõtmine, mis on pigem nii-öelda pronksimõõtu kui, kui lihtne pangarööv kuskil pae tänavalt. Kindlasti on see selline, kui on suuremad rahutused või siis ütleme, kui me räägime avalikust korrast või mõnest kuriteost üldises mõttes. Aga kindlasti näiteks kui juhtub midagi meie töötajatega on rünnak nende vastu. Siis käivitub ju terve ahel, mis on kõik vaja kiiresti toimetada. Et. Mida viimati teile nii-öelda öösel kell kolm teatati, millega seoses, mis asjaoludel? Sel aastal öösel kell kolm või keset ööd telefonikõnet olnud ei ole, kuid kuid meenuvad just need olukorrad, kus on olnud ründed politseinike suhtes või siis meie töötajate suhtes. Need on olnud need, kus on vaja selgesti peadirektoril reageerida. Siin seda võimalust ei ole olnud, et, et kuivõrd teil on nii-öelda vaikusel, on öösiti, et äkki lihtsalt info sumbub organisatsiooni sees, sest olgem ausad ka sellel nädalal, mis nüüd otsa hakkab saama, on räägitud väga palju sellest, et selles ühendametis info võib-olla kõige paremini sees ei liigu. See ei ole selles küsimuses Ei ole üldse küsimus, info liikumise küsimus on, muidugi on alati väga intrigeeriv, et kui palju seal liigub ja mis suunas liigub. Kui me räägime juhtumitest, mis on seotud ikkagi vastastega õiguskorra vastaselt, siis seal on info liikumise skeemid väga selged nad liiguvad selgelt kanaleid pidi, liigub see kuni ministeeriumini välja vastavalt sündmuse tasemele ja, ja sellest on informeeritud korraga väga paljud inimesed. SMS-id tulevad ööpäev ringselt. Küsimus on kõnedest. Kui on vaja, et peadirektor võtaks mingit otsust vastu selles küsimuses. Enne kui me läheme veel selle nädala sündmuste ja nende lugude ümber, mis, mis siis politsei ümber on keerelnud, mul üks ikkagi telefoni küsimus veel, mind huvitab, kas teil on muide märgitud ka erinevad telefoniks nii-öelda helinat tänapäevane nii-öelda vidinate maailm võimaldab ju väga palju, et kas teil on nagu tähistatud ära selle helinaga selle astme juht Lenin, aga see ja selle linaga see ja kas teil on üldse üks telefoninumber või selles mõttes, et on, seal, on seal nagu mitu tasandit, et mõnele saabki helistada ainult peaminister, siseminister ja, ja, ja, ja ma siis ei teadnud, ütleme kuskohast ütleme, piiridel väljaspoolt organisatsioonides, kus te esindatud olema, kuidas see korraldatud on? Minul on selgelt üks telefoninumber, on ka avaldatud. Nii et meie kodulehelt on näha see telefoninumber ka kõikidele telefon. Te ütlete, et iga küla, ütleme niimoodi lennukama fantaasiaga inimene võib teiega võtta ühendust ja ja rääkida oma muret otse raju pidu. Minul on riigi telefon ja see on avalikustatud ja, ja, ja, ja sellele siis Te võtate kogu aeg vastused või see peaks ju praegu helisema lakkamatult olema punane. No inimesed ikkagi teavad väga selgelt ja see on väga suurt minu poolt suured kiidusõnad inimestele, et nad teavad, kuhu konkreetselt ikkagi murega tuleb pöörduda 110 ja sealt hakkavad tegelikult siis ka saavad lahendid. Kui eelistada peadirektorile, et juhtus nüüd niisugune kuritegu, siis ma saan soovitadagi seda, et tuleb helistada üks siin-seal registreeritakse see asi kindlas blabaasis, ta ei lähe kaduma ja sealt hakkab see reageerimine ja toimetamine peale. Ma pean ikkagi ühe küsimuse veel küsimus sealsamas liinis, kui te ütlete, et teie telefoninumber on avalik, siis seda teavad ju ka kõik teie sõbrad-tuttavad ja ma saan aru, et see on see ka provokatiivne ja ma aiman, et ei saa ju rääkida vastu nii-öelda lihtsalt, et te peate rääkima nii, nagu on praegu poliitiliselt korrektne. Millal teie poole viimati keegi tuttavatest pöördes helistasite? Raivo. Kuule, mäletad? Me olime just seal koos, aga nüüd on mul selline probleem, et äkki saad kuidagi ära. Mul on oma, selliseid on olnud, eks ju. Tal on oma karjääri jooksul olnud väga väheseid juhtumeid, kus on ongi pöördutud, et äkki on võimalik midagi teha. Ja kuna sellele on alati olnud vastus, et omad vitsad peksavad. Kui on olnud mingisugune rikkumine, siis on selleks jada, kuhu kaevata, mismoodi sellega edasi minna ja sinna on see piirdunud ja ma olen uhke nende oma sõprade üle tuttavate üle, et nad on mind säästnud. No sa pead vastu seina, aga mismoodi te uusi kolleege mehi, kes ütleme, tõusevad redeli peal või kuidas, kui palju te kontrollite seda vaatate, et mida nad on tegelikult teinud, kas on nii-öelda kahtlast lõhna juures sellepärast Eesti on väike, me mingil hetkel ikkagi leiame oma suguvõsast minu pärast kas või ühel hetkel Facebookis kellelegi, kes, kes töötab struktuurides, kes saaks aidata. Me kontrollime absoluutselt, meil on olemas täiesti sisekontrolli mehhanismid ja, ja me jälgime ju oma otsuste vastuvõtmisi, kas need on noh, niisuguseid sarnaseid rikkumisi on ju paljusid ja kui kuskil on sellest keskmisest kõrvalekalle sisse, kutsub üles järelevalvet teostama ja meil on olemas oma sisekontroll oma meetmetega juhtide järelevalve, nii et, et siin me teeme väga kõvasti tööd ja lisaks sellele on meil teisi järelevalveorganid, kes vaatavad meie tegevusele nii, et me üksi iseenda üle järelevalvet ei tee. Sõnade sisuliste kontrolliti ka seda, et, et kas teie enda meeskonna liikmed, lähedasemaid liikmed kuuluvad mõnda ühiskondlikku organisatsiooni ja nii edasi, see kõik on teile teada. Jah, meie oma organisatsiooni liikmete üle järelevalvet peame ja see on täiesti mõistetav ja aru saada, et ma arvan, et iga inimene on, peab teadma, et need, kes järelevalvet ja õiguskorrakaitset tagavad ja turvalisust pakuvad, et need on ausad ja kontrollitud inimest. Kuhu teie kuulute, kui te nende pagunid praegu peatanud ära võtate, kodanikuna Raivo Küüt, kuhu organisatsioonidesse kuulub, millised MTÜd, mille tegevusest olete kaasatud? Korteriühistu kasse näiteks? Jah, korteriühistus olen lihtliikmena, olen olemas, aga muidu olen kaitseliidu toetajaliige vanematekogu liige. Kuulun sellisesse organisatsiooni nagu rahvusvaheline politseijuhtide institutsioon. Olen Euroopa esinduse juht, nii et need on niisugused minuseevee kohalikel käed, vaadake, seal on kõik kirjas sealt ühtegi asja välja põletatud. Ma veel küsisin korraks nende meeste osas keele, kelle osas võiks olla ka nagu süsteemil kahtlus, et nad on aidanud või, või, või nii-öelda lobistanud kuidagi ma ei taha öelda otseselt asju sulenud, aga kuidas nende meestega käib, kas see nende jaoks tähendab lihtsalt seda, et neil on teetõkkepuu ees, nad ei pääse enam ülespoole või ikkagi, kui on mingid kahtlased, siis klaaritakse asjad lõpuni ära, mitte ei, ei jäeta teda lihtsalt, ainult nagu karjääri mõttes seisma, kuidas sa nagu politseis tegelikult sellist korrutada on omad, see on teie meeskonna küsimus, hästi palju, eks ju. Et et, et siin on nagu otseselt juhtidel on alati tohutu tohutu sõnaõigus ja nemad kujundavad selle protsessina. No nüüd nii päris ütelda ei saa, et seal on tohutu sõnaõiguseta igas sellises küsimuses tegelikult kõige üldisemalt ikkagi kehtib süütuse presumptsioon. See tähendab, et kui on mingisuguseid arvamusi, keegi ütleb, vihjab, et äkki seal keegi politseinikke on erapoolik ehk et ta teeb suunatud otsuseid, siis seda kontrollitakse kõikide meile seaduslikult antud vahenditega võetakse vastu otsus ja, ja, ja siis kas inimene saab jätkata või ta ei saa üldse jätkata politseitööl, me ei räägi siin ta mitte juhtimisest, vaid spetsialist. Nüüd ikkagi selles mõttes ei saa olla nii, et ta on nagu väikese kahtluse all, aga lihtsalt on, nagu ta on, et ta ei saa kusagile edasi, vaatame ja uurime. Ei, need on vaja välja selgitada, siis on ikkagi konkreetne uurimine ja siis juba asjad, nagu niimoodi käivad. Just täpselt. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, amet, politsei- ja piirivalveameti peadirektor. Sünniaeg 11. Null 3969. Haridus. Lõpetas 1988. Need on sovhoostehnikumi agronoomina. 1994 Tallinna politseikooli politsei vanemametnikuna ja 1995 sama kooli juristi politseiametnikuna. 2000 lõpetas sisekaitseakadeemia politseikolledži. Täiendanud end mitmetele väliskoolitustele Ungaris, Taanis, Soomes ja USA-s. Õpib Tallinna tehnikaülikooli haldusjuhtimise magistriõppes. Raivo Küüt, kas oskasite ette näha, et selle ühendasutuse tekitamine ehk siis Politsei-Piirivalveameti ja kodakondsus-migratsiooniameti kokkuliitmine lähebki nii raskelt nagu. Jah, mul on päris mitu erinevat sellist sellist laadi reformikogemust selja taga ja ja olenevalt siis nende mahust võib alati ette näha, et, et et kui kiiresti või kui sujuvalt ja kui noh, niimoodi mõnusalt need asjad paika lähevad. Ja kui me ikkagi praegust reformi võtame, siis see on väga mahukas ja väga mitmed mahuline ja, ja väga-väga suur. Nii et see tegelikult võtab aega. Et ma ei ütleks, et siin on nii suured, erinevad raskused asjad vaid see lihtsalt võtab pikemalt aega, et, et need protsessid ja see arusaam sellest sellest organisatsioonist siseselt jõuab igaüheni muutused on alati niisugune vastuseisu aeg ka. Et see jõuab igaüheni ja siis saab see täiesti Mis on praegu kõige rohkem venima jäänud kogu selles protsessis, te ütlete, et see võtab aega, ilmselt peavad harjuma aru saama, kus nad töötavad, mida nad teevad, mis on muutunud ühendametis. Aga mis on see, mis kõige kauem praegu aega võtab, mis teie arvates on nii-öelda isegi võib-olla liiga kauaks venima jäänud tuleks natukene piitsa anda. Ma arvan, et kõige valusam ja kõige raskem üldse ja see on kindlasti ka nii, on on see, et me peame liitma ja ühendama tegelikult ühendama kolm erinevat organisatsioonikultuuri. Ja vaadake selle kultuuride kokkuviimine tegelikult ongi see, mis on kõige valusam ehk et tehakse kompromisse. Milline on see üks ja ühine, milles keegi peaks loobuma üks või teine pool peab millegist loobuma selleks et et tuleks ratsionaalne uus organisatsioon ja sellest ei taheta. No aga mis on erinevus, ütleme näiteks mis mõttes organisatsiooni kultuur migratsiooniametid on erinev, kui piirivalveametis või näiteks politseis või nendega oligi erinevad, aga mis mõttes noh, tooge nagu eluline näide selles mõttes praegu on, on väga noh, eks ole, tore on kuulda, see on selline teoreetiline jutt, kultuurid on erinevad. Täna organisatsioonikultuuri elemendid, näiteks sümbolid eks ole, et milline on ühe või teise sümbol, milline on lipp kuidas käitutakse, missugused on juhtimisstruktuurid mismoodi on toimunud teatud tavad, traditsioonid, need on kõik sellised asjad, ütleme, kuidas pidusid peetakse, kuidas kurbi sündmusi tähistatakse, tähtpäevadel käitutakse milline on vormiriietus ja, ja kõik sinna juurde kuuluv, nii et see ongi see, mis on ju kõige kõige raskem ja mis puudutab igaüht. Et see on nii-öelda organisatsiooni inimlikum osa, et kas, kas jõuluks on loosipakid või mitte, eks ole. Noh, näiteks ka see, et kas nad on või mitte ja, ja need on niisugused väga inimlikud, inimlikud kohad. Ja need on rasked organisatsioonis selgitada, ratsionaalselt saavad kõik aru, aga emotsionaalselt on see alati probleem. Kas see on ka see koht, kus kohas siis oligi nii-öelda politseinikel näiteks keeruline mõista seda, et mis mõttes on nemad nüüd klienditeenindajad võib-olla tänaval olles, eksju, relv vööl, aga ikkagi nad peavad käituma klienditeenindajana, mis klienditeenindaja, see on, relv, relv vööl, aga samas on selge, et kodakondsus-migratsiooniametis nii just üle leti inimestega räägitegi, nende dokumente menetledes neist kusagil kabiinis 15 krooni eest pilte tehes. Jah, ka see on selline asi, on, on tõesti, meil on olemas otse klienditeenindajaid, kus, kus ongi teeninduslett, nii nagu pangas. Ja teine pool on muidugi see, et kui me ütleme, et milline on meie kontseptsioon, kui me ütleme, et et meie organisatsioon on kogukonnakeskse tööstrateegiaga kogukonnakesksest. Et mida see täpsemalt tähendab, see tegelikult tähendab seda, et me küsime Nikonnalt seda, millega ja kuidas me tegelema peaksime. Ja, ja meie jaoks kogukond laiemas mõttes siis need inimesed, kes vajavad meie teenust, on meie jaoks kliendid, ehk ka siis näiteks kriminaalpolitsei jaoks on kliendiks seaduskuulekas inimene, kellelt nüüd midagi näiteks varastati ja siis ta vajab seda teenust. Ja nüüd me ei ütle, et kriminaalpolitseiniku otse klienditeenindaja sead, aga ta peab seda nüüd oma teenust pakkuma või siis turvalisust sellel inimesel pakkuma sellisel viisil, mis on tsiviliseeritud, mis, mis vastab selle inimese ootustele ja lihtsamas keeles ütleme, et noh, kõige arusaadav on see, et vot niisugune klienditeenindus, kus sul on hea tunne ja pärast seda, kui politseinik on käinud või, või oled sa käinud kodakond, migratsiooniameti või teenindusletis, jääb selline mõnus tunne pärast seda. Vot see on see asi, et see on selle kontseptsiooni küsimus. Te peate rohkem lihtsalt magusaid komme leti peale korvikesse panema ja meepurke salle ja neid DVD-mängijaid, puhastajaid, Lõvi Leo. Just nii nagu on pangad teinud, eks ole, aga kui palju üleüldse selles nii-öelda ametlik kokkupanekus ja nendest probleemidest, mida te täna siin räägite, kas oma organisatsioonikultuuri probleem, kas seal taga on ressursipuudus või see, et me oleme näinud seda liitmise peale üsna nappide ressurssidega ajal? Et ma kõigepealt tuleks sinna juurde tagasi, et ikkagi meie niisuguse teenuse pakkumine või, või kriminaalpolitsei töö, siis seal me võime neid komme asju jagada kui palju tahes, ei ole see mõjusus. Tegelikult on ikkagi see inimese käitumine, meie töötajad, käitumine, suhtumine sellesse probleemi nendesse inimestesse, kellel on mure, see on tähtis, seal me räägime sellest kontseptsioonist. Et aga. Aga nüüd tuleme ressursside juurde selles mõttes, et kas, kas need napid ressursid, mis paraku riigil on, tähendab seda, et teie tööameti liitmisel selle ühtse meeskonna tekitamisel selle 7000 inimese sees, kes teie alluvuses on, on raskendatud. Et, et tegelikult kui me praegu sattusime sellesse olukorda, et liideti kolm ametit ja, ja ja see selline liitmismoment nõuab justkui lisaressurssi tegelikult kiires olukorras järsku tõuseb töökoormus, mida tuleks hüvitada, makstaks siis juurde inimestele, et nad teevad lisaks igapäevastele tegevustele peavad tegema ka neid tegevusi, mis on selle organisse uue organisatsiooni toime reeglite väljatöötamine ja, ja käia lükkamine peaks nagu lisa maksma, aga meil vastupidi hoopis kärbe sellel ajal. Nii et, et see on kindlasti lisanud raskusi, aga, aga see ei ole kindlasti nüüd ütleme selle kultuuri koha pealt, kultuuride ühendamise ja selle koha pealt ei ole, ei ole see põhiküsimus, see on see asi, mis võtab aega, arusaamist, selginemist ja seal ei ole ka üldse võimalik, nii et teeme nipsu ja ütleme, et nüüd me oleme üks, see ei ole lihtsalt. Või olete te ise tajunud seda, et te teete tegelikult mitte teie siis selles mõttes, et, et see protsess tegelikult käib teie enda, inimeste, politsei, piirivalveameti inimeste arvelt? Ma olen seda öelnud ka välja, et tegelikult selline kiire liitmine on olnud minu arvates minu arvates väga kasulik ja, ja ka nüüd ütleme juba lühivaates hakkab tooma kasu maksumaksjale meie näiteks erinevad hanked, mida me teeme, kui ennem ma lihtsalt toon näite nagu ennem iga meie amet soetas ise näiteks bürootarbeid, transportvahendi, tarbeid, mida iganes seal vaja oli iseseisvalt lisaks nende kõikide ametite allasutused iseseisvalt siis sel aastal me oleme niisugune asutus, et kui me midagi ostame, siis kohe riigihanke piir. Ja tegelikult need on suured mahud, mida me tellime ja selle tõttu ka need hanked on tegelikult osutunud soodsamaks ja see hakkab tooma. Selles kõiges näete juba praegu, ehkki nagu ju numbreid ei ole veel aastat, ei ole täisaasta aruanded üheksa kanud. Meil on üheksa kuu aruanded ja ma olen need ära kuulanud ja see annab mulle selle kindlustunde, neid asju. Palju neid on siis kokku hoitud, ütleme. Räägime protsentidest, et siis ikkagi seal 10 kuni 20 protsendi juures tulevad nendest hangetest kokkuhoiud. Suur hankeid on kuskil 200 juures. Kui suur on praegu, ütleme politsei eelarvele otsa vaadates, see nii-öelda miinus, milles te töötate, et mis on nagu hädavajalik, mis võiks juures olla, siis tuleks enam-vähem rahul, sest noh, kunagi selles mõttes eelarve numbriga rahul olla ju ei saa, alati on vähe, eks, aga nii-öelda, mis on reaalselt puudu, mis te näete, mis võiks politsei oral juures olla, et ta saaks normaalselt hästi tagatud siis turvalise ühiskonna Ma ei tea luua, aga see on üpris hea küsimus ja keeruline vastata, et alati on olemas mingisugune ütleme, ideaalstandard, millele me võiksime vastata ja, ja vot siis oleks meil meie vaates ideaal ja elanikkonna ootustele siis täiesti vastav. No teil on kuskil selline oranž kaust kindlasti kapis olemas, kus ta kirjeldas, on olemas kõike. Jah, me niisugused ideaalid alati koostama ja selles oleme, aga oleme realistid, et me näeme olukorda, teame, mis on ja alati tuleb teha ka valikuid, millele me saame rohkem ressurssi panustada, millele vähem. Aga ikkagi 100 miljonit 200 300 miljonit. Tulles konkreetsema asja juurde tagasi, et suured numbrid on väga keeruline, et mis seal on nagu tulema konkreetse asja juurde, siis minu jaoks kõige valusam küsimus on täna see et me võtame neid palgata puhkus. Ja kui me näiteks ei peaks neid enam võtma, siis seal number ei olegi nii väga suur. See on 32, kaks miljonit krooni tingimusele. Et meil on sama arv töötajaid nagu praegu meil on üpris suur hulka on, pidevalt on teenis suhe peatatud olnud siis kas välismissioonidel või või lapsehoolduspuhkusel või nagu ikka elu on, aga siis oleks see kolm, kaks ja kui me ütleme, et 20 protsenti tuleb meil juurde tagasi, teenistusse vahepeatumine lõpeb, siis oleks 52 miljonit, mis ei olegi väga suur summa ja me oleksime sellest probleemist maas. Aga kokkuvõttes 52 miljonit pole veel tuvastanud, mis võiks olla nii-öelda äkki see summa, kus te saate öelda, et kõikidel meestel on õiged relvad õiget siis raadiosaatjad taskutes, vöö peal olemas ja tänaval on korraga. Ja iga kord ei tule mootoreid välja lülitada, kui auto seisma jääb. Korras. No see on ikka kordades suurem summa kordades suurem summas, ma ei saa seda praegu siin täpselt nimetada. Aga mis on polis eelarve üldse, kui me räägime, saame mahu paika, eks ole, et et selle uue ametikokkuvõttes eelarve Meil on kuskil kaks miljardit, sellest on 1,3, on personalikulud, see on kõige suurem osa meil ja siis ülejäänud osa on, on majanduskulud, millest kõige suurem osa on siis transport, vahenditele minev kütus, transport, vahendid ja siis ka kinnisena. 1,3 miljardit on see üks pool, eksju, ja siis 30 miljonit on see, et kõik saaksid normaalselt kätte selle palga, mis seal on lepingutes 50 60 miljonit ja ei peaks võtma palgata puhkusepäev. Jah, see on praegu. Vot selle asja osas on teil ikkagi fakti ette pandud, et seda ei saagi küüt töötage rahulikult edasi, ärge ärge töötage mind, selle küsimusega on teile siseminister öelnud. Lootus sureb viimasena ja päris niimoodi nüüd öeldud ei ole küll meil on esmased alb numbrid alla öeldud ja need on need, mis siis räägivad jah, sellest. Et seal süsteem hakkab järgmisel aastal Et see olukord on ka järgmisel aastal samade numbritega küll aga ikkagi oleme mõnevõrra ise paremas seisus selle võrra, et et meil reformiga seoses oli ka teatud selliseid kulusid, mis meil järgmisel aastal ei ole, et siis see Ja me ei hakanud nendest muidugi rääkima, eks ju, muidu võtavad selle arvelt. Need on nõnda, need on nõnda väiksed, et need suures plaanis ei mõjuta. Vaatasin neid ühendasutuse numbreid ja tegelikult need töötajate numbrid nüüd väga palju vähenenud ka ei ole, et kui ma ei eksi laias laastus umbes 200 inimese võrra 6500 on praegune tase umbes nii, 6700 oli varem, kas see oligi ette näha või see on ikkagi olnud paradoks tegelikult inimeste arvelt vaatamata sellele, et osad struktuurid justkui kattusid, et see siis ainult see 200 oligi see. No tegelikult nüüd jah, kui me räägime, siin on kaks asja, mida tuleb teada, üks on see, eks ole, et minul struktuurilised koosseisud. Et kuidas need arvud liikusid ja teine on siis konkreetselt olemasolevad inimesed, siis kõik kohad ei ole täidetud, ei ole täidetud sel põhjusel, et lihtsalt pole maksta tasu. Et siis mõlemad suunad näitavad, et reformi järgselt, mis oligi, Plaan oli see, et eesmärk oli ju tugiteenuse arvelt tugevdada põhiteenuseid, tugiteenused on, mis need taandus, tähendab, finantspersonaallogistik ka peamised, aga meil on ka orkester, niisugused asjad. Ja mis on põhiteenus, on siis politseis korrakaitse, kriminaalpiirivalve kollakas migratsioon, et siis sealt tugist saaks rohkem sinna põhivaldkondadesse. Ja see ametikohtade järgselt aga isikute järgselt nii ka toimus, ehk siis kui me räägime nüüd kärpetingimustest, siis suurema osa selle kärpest võttis enda peale tugivaldkond ja väiksem osa põhivaldkond, aga seda võtsid kõik, et selles mõttes nii ei olnud, et ainult ühte oleks läinud. Ja nüüd selles mõttes, eks ole, mis on natukene siin ka king pigistanud ja, ja, ja meie sisemist niisugust ütleme toime muret tekitanud ongi see tugipool. Kuna see elas kõige suurema muudatuse läbi esimesest jaanuarist täiesti uus meeskond, tekkis üksainus struktuur, täiesti uued toimeloogikat, uued regulatsioonid, uued andmebaasid ja nende käimaminek on olnud kõige valusam. Põhivaldkondades jäid tööd samaks ja valdavalt meeskonnad samaks. Saadi lisaressurssi ka juurde siis põhiselles tugivaldkonnas oli, see oli, see muutus suur. Nii et selles mõttes selles mõttes on olnud see osavast kõige keerukam. Ja see on ka ilmselt see, mille pärast needsamad samas kordonis kusagil Lõuna-Eestis idapiiri peal töötavad mehed ja siis ütleme näiteks kas või Tartus patrullis või Saaremaal patrullis olevad mehed tegelikult nähes töö on justkui sama midagi muutunud ei ole, kohtuvad tegelikult mingeid probleeme, mis on tekkinud just sellesama administratsiooni töö pöörasest muutumisest, et see on tekitanudki tegelikult noh, näiteks needsamad jutud serveritest ja nii edasi ja nii edasi. Jah, see on kindlasti üks osa, üks osa, see kultuuride konflikt, eks ole, et see, mis on nagu tervikuna ja teine asi, see, et järsku see tugiosa on toime, on näinud teistsuguseks, et justkui enne oli kõik väga mugav käe-jala juures, nüüd on ta kaugemal ja on võtnud aega, aga siin ongi just see oluline asi, et see, me võtsime sellest kõvasti ressurssi kokku ja Me oleme ökonoomsemad ja me tegelikult ja saame paika need pikaajalised hankelepingud ja sellest tulenevalt hakkab olema järgmisest aastast asi kiirem, efektiivsem ja mis Teamine, säästlikum. Aga mis siis, mõtlesin ühe küsimuse vahele, kes Suvepäevad muideks võitis kas politsei, piirivalve või kodakondsus-migratsiooniametisüsteem. Aga me sel aastal ei olnud suvepäevi, et meil on rohkem tööga pistmist. Aga tuleme tagasi selle struktuuri ja andmebaaside juurde, siis mis seal ikka valesti on siis läinud, et praegu me saame rääkida olukorrast, kus isegi tunnistate siinsamas, eks ole, ülekuulamise kambris istudes, et andmebaasidega on probleeme, serverid on aeglased, tihti ei saada infot, et õigeaegselt või, või siis, kui oleks tööprotsessi mõttes võib-olla kõige olulisem ja kiirem seda saada, mis on valesti, et need, kes on valesti teinud midagi? Siin võib-olla ühest vastust, et kes midagi valesti on teinud, ei olegi, et eks see on ju meie Me ju reklaamimine Ennast, IT riigina ja IT-maana ja ja meil on väga palju v süsteemi, jäite ka seda e-riigi mulli uskuma, mitte mulli uskuma, vaid selles valguses tahavad kõike arendust. Ehk siis sama patrulli mees tänaval piirivalvur piiril tahab saada sellist mugavust ja töövahendid on temaga kogu aeg kaasas, ta saab kohe kiiresti seal kõike teha, sest nad tahavad osutada paremat teenust, selle tõttu tulevad järjest uued ja uued arendustellimused ja, ja me kõike tahaks teha, aga see võimekus, finantsplaan ja see võimekus erinevad, et siis need, kellelt me tellime neid asju siis see võimekus tegelikult ei tule nii kiiresti järele. Ehk riigieelarvest santi raha tõukeratta ostmiseks, millega oleks pidanud sõitma kuule. Noh võib nii ka seda käsitleda, et peamiselt siiski need väga suured arendused on ka siin, euro, eurorahadest ja erinevatest fondidest aga lihtsalt ütleme see IT-võimekus minu arvates mõnikord ei ole sellisel tasemel, et IT projektidest kõik ei rakendu täpselt nii ajaliselt, nagu me tahame. Kui see on huvitav, seda räägivad sotsiaalminister, seda räägite teie siin praegu ja nii edasi, et inimesi on nagu väga palju, aga legend sellisest e-riigis käib ikkagi. Ma tahaks teada, kes selle eest lõpuks vastutab, tegelikult e-riik enam ammu ei eksisteeri, aga vaadates aastavahetuse peale, eks ju, 2011 esimesest jaanuarist ma ei pea enam juhiluba kaasas hoidma, ehk te hakata iga kord siis kontrollima julgete kinnitada, et see osa uuest aastast rakendub ja et need serverite probleem, mis praegu on, lubavad tõesti liikluspolitseinikel teha oma tööd, nii nagu seadus käseb, ehk siis üle internetti kontrollides, kas tüübaa esitades siis lube võib sõita üldse. No loomulikult, kõigepealt ma tõmbaks natukene seda, seda teemat allapoole tagasi, et ega nüüd see olukord nii drastiline hull ka ei ole, et andmebaasid siiski töötavad. Täna on meil ka väga selge tegevuskava selleks, et millised siis sellised arendused. Me pidurdame natuke, et põhiasjad ikkagi saaksid toimida. Ja, ja seda seda me praegu väga väga selgelt teeme, nii et näiteks seesama näide, et juhiloa kontrollimine, auto numbri kontrollimine, see on esmane asi, kui liikluspolitsei või, või politseipatrull liigub, et ta selle saab kiiresti vastuse, kui on vaja veel täpsemaid andmeid, siis on võimalik ka telefoni teel lisa juurde tulla, nii et nii et selle taha küll seaduse rakendamine kindlasti ei jää. Kui palju sellest nii-öelda IT probleemide ühisest katlast moodustab see, et pärast esimest jaanuarit hakkame arvestama eurodes. Te olete pidanud raha panema ka sinna alla, et süsteem nii-öelda eurode peale üle viia. Jah, nende süsteemide kogu projekt on riigis tervik ja meie oleme üks selle osa ja need tegevused kõik käivad nii, et esimesest jaanuarist Nii et õnneks teie eelarvest nii-öelda ei ole ära unustatud see. Saatnud meile lisakoormust lisakoormust töö näol jah, aga mitte finantsilist. Finantsilises plaanis ma tulen kohe lisakoormuste teema juurde, et siin on olnud juttu juba sellest, kui palju politseinikud teevad lisatöötunde selleni, et, et meile igale poole kohale jõuaksid eurosedelit, selle jaoks valitsus teile lõpuks lisavahendeid andis, andis piisavalt ja, ja saad rahulikult vedada eurosid turvaliselt mööda kodumaad laiali. Ma ütlen küll, et selles mõttes mis on vajalik selleks, et eurosid liigutada. Me saime finantse, mina korra kaitsena alati, et ressurssi ei ole piisavalt. Aga peame arvestama kõikide situatsioonidega ja peame olema nutikad, et meile antud eraldatud vahenditega võimalik säästlikult toime tulla ja, ja tõesti, me saime selleks lisavahendeid ja, ja see on ka väga vajalik, sellepärast et et see on ikkagi eraldi töö ja eraldi toimimine, mõtlemine, et et me ei saa samaaegselt saates neid vedusid toimetada ja teha kõrvalt ka liiklusjärelevalvet või midagi muud, nii et sellest seda tuleb sellisena. Kas või seda, et ütleme, et näiteks nii-öelda kontoriinimesi, kes harilikult istuvad pintsakud, lipsud ees, on suunatud eurovalvesse On nii ja naa, on nii ja naa, need, kes on väga tõsiselt selle planeerimisega seotud, et on ka ise väga paljus nende läbiviimise juures otseses mõttes on siis nende staapide koosseisudes, mis pidevalt on üles ehitatud meil on üpris suur ja hea kogemus, niisuguste suurte operatsioonide juht. Aga nii-öelda tänava nurgale seisma hariliku tüüpiliselt kontoris pigem töötavad politseiametnikud ei ole saatnud. Sellist korraldust, käsku ei ole küll, aga kui selline vajadus on, siis neid inimesi kaasatakse ja neid inimesi kaasatakse. Meil on neid juhtumeid küll ja, ja, ja tõenäoliselt on ka selles, sest see projekt eurodeks vahetamine, see kestab veel mõndagi aega, mitte ainult selle aasta lõpuni, vaid läheb järgmine aasta edasi. Absoluutselt kuni rahuneb ja setude, eks ju, aga see pikem vastus alguses tähendas seda, et vahendeid saite, aga mitte piisavalt tähendas seda, et põhimõtteliselt helikopteri jaoks kütust ja autode jaoks ka kütust anti, aga inimestele lisatasu palka maksta ei saa. Ei, ikkagi ma väidan, et need ületunnid, mis meil on planeeritud tegevused, need on läbi arutatud ja selles mahus, mis on heaks kiidetud, on meile kõik antud, nii et need inimesed, keda me lülitame sellesse tegevusse, need saavad kuule järgi tähtsustatud. Kuid tihe külaline te olete siseministri juures just selle teemaga, et politsei jätkuvalt on siis ühe või teise projekti jaoks vaja lisaraha või kuskilt õudsalt juba king. Pigistab noh, see käib ikkagi niimoodi, et on olemas selge planeerimisprotsess, millal nendele asjadele otsa vaadatakse, meile säetakse teatud ülesanded. Me vaatame üle, mis ressurss meile antakse, need näiteks praegu on selline protsess järgmiseks aastaks käimas. Ja sellest vastavalt tulevad ka meie tegevuskavad. Aga selles mõttes, no ma saan aruplaanid, on üks asi, strateegilised kohtumised, koosolekud peetakse nii nagu kalendrisse on juba võib-olla aasta või paar ette, eks ole kirja pandud, aga ma mõtlen sõna otseses mõttes sisuliselt te räägite inimesele inimesega, et raha oleks vaja, ole hea minister, räägi natukene jõulisemalt, võib-olla rahandusministriga ja, ja äkki me saame need 32 või 56 miljonit siiski järgmiseks aastaks kuskilt juurde. Eks meil on tihe koostöö ja erinevatel aegadel kohtume ja vestleme erinevatel teemadel, missugused murekohad on, millised on jooksul avaldunud? Millised on toimunud muutused keskkonnas, seal midagi kallines midagi, et mis on tinginud juurde nii, et kord nädalas on meil selline operatiivnõupidamine siseministeeriumis, kus me siis ütleme ja seda, mis operatiivselt muutunud on või millega tuleb arvestada? Siseminister vähemalt väljaspoole paistab, ei ole väga initsiatiivikus olnud, ma ei ole tema suust kuulnud erinevaid plaane või näiteks ka mingit 10. kampaania korras, et nii palju liiklussurmasid nii palju roolijoodikuid ja see on meie plaan. No need plaanid on meile ilusti selgeks tehtud ja selle järgi me käitume Cyrite initsiatiivikus, minister käib teile peale, loomulikult me oleme plaanid võtnud ja, ja me peame täitma. Me me oleme küllaltki distsiplineeritud rahvas seal organisatsioonis ja kui me oleme ülesanded võtnud, siis me tahame endaga hakkama saada ja kui ilmnevad riskid probleemid, siis anname õigeaegselt sellest teada. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Allikas Eesti Päevaleht aeg 11. Juuni 2009 kommenteerib Kalle Laanet endine siseminister Raivo Küüdi kunagine ülem Raivo Küüt võib küll jätta endast pehme mehe mulje kuid tegelikult see nii pole. Seetõttu on esimene mulje temast kindlasti petlik. Mul on olnud üsna mitu sellist koosviibimist, kus Küütanud väga teravalt sõna võtnud ja need teised, kellelt eeldanuks vahel ütlemisti oma selga arvamuse avaldamist on vait olla. Nii et tegelikult on küüt sirge seljaga mees. Küüdil on oma arvamus ja ta julgeb vastu õelad. Eriti torkas see silma eelmise siseminister Jüri Pihli puhul. Süsteemi kriitikud on öelnud, et ja ma ei tea, kas te saate öelda, et kas neil on õigus või mitte, aga aga tegelikult, et nii-öelda seda kontorirahvaressurssi see oli nagu praegu üsna piisavalt ja nad ütlevad seda üsna piisavalt selle mõttega, et tegelikult neid võiks olla mõnevõrra vähem, seal võib peituda tegelikult politsei ja piirivalveameti. Noh, ütleme selline lisaressursside leidmise allikas, kas 2010. aastal on oodata ees mingit sellist koondumist või kokkutõmbamist teatud juhtimisteenuste osas? Istratiiv või haldusteenust? Ma pean siin kohapeal kohe selgesti ütlema, et eks selline kriitika on alati üldine, kui me räägime organisatsioonidest juhte palju ja, ja reatöötajaid vähemalt või mis mõiste reatöötaja on, eks ole, spetsialiste vä? See, kes kaabakalt kätt väänab, südamele. Et, et kui me nüüd võrdleme ikkagi organisatsioone varasemalt ja uut politsei ja piirivalveametit ma pean silmas tervikuna, siis ka, kus on regionaalset prefektuuri sees siis ikkagi juhtide osakaal vähenes oluliselt. Nüüd kui me räägime sellest, et, et kas on kusagil neid Saabise hästi palju neid töötajaid ja toimetajaid siis siis tegelikult ka seal oli vähenemine ja mida tuleb mõista siis just praegusel hetkel on, on nendel nii-ütelda staabitöötajaid, kes on alati risti-põiki hammaste vahel, kõigil siis sellise muutuse ajal on väga palju, nendel on käed-jalad tööd täis, et need regulatsioonid uued saaksid välja töötatud ja ja kehtestatud neid on vaja vahel kõiki kooskõlastada, mida varem ta iga ometigi ise omad. Aga nüüd, eks ole, on erinevate pooltega vaja arvestada, et et see organisatsioon tervikuna ühe meeskonnana toimib. No te räägite praegu koordinatsioonibüroo eest, eks ju, et see on nagu olnud sellele lisa vajalik. Üksus ei ole üldse lisavajalik, vaid koordinatsioon, arendusbürood, mis on igas valdkonnas, see on üks tervik. Niisugune staabiorganisatsioon, mis varem oli käsitluses piirivalveamet, politseiamet ja kodakondsus-migratsiooniamet, on ainult siilukene. Siilukene arendusbürood ja koordinatsioonibüroo, mis moodustavad terviku ameti ja prefektuuride on samasugused koordinatsioonibürood. Kokku 220. Nii et ühesõnaga ameti kontsad töötavad praegu nii, nagu te ise ütlesite, staabis nemad ei pea kartma, 2010. aastal koondamist. Hetkel ei pea koondamisi kartma, mitte keegi. Me käivitame seda organisatsiooni, samal ajal laseme kindlasti õhku välja, aga õhku välja laseme selle koha pealt, et vaadates, kus koha peal on meil dubleerimisi et siis need lõpetada ja minna siis nii, et need dubleerimisi edasi. Inimesed tõstetakse võib-olla üle teistele ametikohtadele, mida nad saata. Kui suur praegu üldse siis ühendametis on selline personali liikuvus, te näete, et inimesed kas ületundide pärast või organisatsioonis lihtsalt nii-öelda uues organisatsioonis mitte hakkama saamise või sobimise pärast otsivad endale uut tööd ja lahkuvate juurest või praegu nii-öelda õnnelik aeg. Inimesed kannatavad ära, õpivad siiski kasvõi hambad ristis ära, sest et tööturg on ju ka kokku kuivanud. Kõigele. Pigem on inimeste jaoks ikkagi see palgaküsimus ja kui me praegu vaatame, siis liikuvus on nelja protsendi peale alles hiljuti me vaatasime nii, et et ta suur ei ole ja ma ikkagi Ütlen seda, et need inimesed, kes on selle ameti valinud siis nad on sellele ametile ka lojaalsed ja selle üle on mul ainult hea meel, et me tajume ja teame, et on raske aeg. See ühendamine on raske ja on raske aeg ka sellega, et majanduslikult on raske olukord. Aga, aga inimesed teevad oma tööd missioonitundega ja panustavad selleks, et kõigil inimestel oleks turul. No kui palju te panete pahaks, ütleks seda, et kui, kui politseinik nii-öelda sellel vabal päeval, mis tal teie juurest, eks ole, on, teeb kuskil mujal. Tööd meil on see seadusega ametlikult keelatud olla teise tööandja juures, nii et. Olla ise ettevõtja kodus midagi valmistada müüa, see on lubatud. Kõik, mis on seadusega lubatud, siis on inimestele ikka teretulnud, et sellega tegelema. Kirjeldame piltlikult, kes on võtnud endale lehma, et seda lüpsta selle jaoks, et, et kuidagi ikkagi ära. Muide, Niukest näputööd või puutööd, mida müüa laatadel. Ma ei oska seda hinnata, et me ei ole siin selliseid sellilaadset statistikat pidanud. Inimesed, kes kes kaela maja tunnevad ja keda võib usaldada, on rääkinud väga palju ka sellest meeskonnast, kes, kes seda asutust juhib, et et kui rahul te olete nähtud, et praegu on nii-öelda moodustunud meeskond sajaprotsendiliselt ehk siis noh, teie treene võtjate kapten, eks ju, kes kutsub siis ülejäänud meeskonna liikmed kõige aktiivsem, pisemad, kõige tugevamad süsteemi juhtima, olete te sajaprotsendiliselt rahul või näete, et midagi veel tuleks sättida? Midagi tuleks veel kohendada, sest loomulikult 300 päeva esimest, mis ametit on praegu olnud 300? Jah millegiga, eks ju, selge on see, et ei saagi kohe 10-sse tulistada, see on selge. Mina olen oma oma meeskonnaga rahul, sest kui me niimoodi võtame, siis kõikidel on olemas nii oma valdkonna spetsialiteedi tundmine kui ka juhtimiskogemus, et minu arvates on see on see väga oluline näitaja ning teine asi see, et just nimelt sellises reformi ajal sellises kiiresti muutuvas infoväljas tulvas, kus tuleb kiiresti otsuseid langetada, erineva kaaluga suudetakse hästi hakkama saada, nii et minu arvates on nad olnud tublid. Aga mis te arvate, kust kohast siis need jutud tulevad, et kus öeldakse, et, et võib-olla küüdil on raske, sellepärast et tema enda läheb meeskond, et nende hulgas on inimesi, kes hoiavad vaikselt käsipidurit niimoodi peani kangi peos kogu aeg. No minu teada nüüd küll keegi kuskil käsipiduri otsas ei istu ja, ja eks erinevaid arvamusi on, erinevate inimeste kohta. Neid ei tunta, neid ei teata nii hästi, inimesed alles õpivad 11 tundma, õpivad nägema, et, et. Ma usun, et see on see etapp, kus me praegu oleme ja Igalühel Igalühel meil selles organisatsioonis tuleb tõestada oma oma olemasolu ja näidata ennast võimeka nii juhi kui spetsialist. No sellest on räägitud ja see on legendaarne, mismoodi Jüri Pihl tegi selliseid kiireid, konkreetselt koosolek, igal esmaspäeval käisid ametite juhid, eksju, tema juures vaibal tund aega arutati kiiresti asjad mindi laiali, saadi konkreetsed korraldused. Mis süsteemi juht teie olete, kuidas kuidas teie asju ajate? Tollesama Jüri Pihli käest ma nädala sees kuulsin, kuidas ta rääkis, et võib-olla on koosolekud natuke liiga pikad ikkagi asutuses ja arvasin, et äkki räägitakse nagu juhtimisteemadel fantaseeritakse liiga palju. Et eks see on paljuski juhtimisstiili küsimused, et kuidas see asi võetakse, et. Te olete rohkem sihuke ära tunnetamise mees, vestlete vaatate, mismoodi inimesed räägivad, mida paberi peale kirjutavad. Tegelikult mina olen meeskonnamängija ja selles mõttes juhin seda organisatsiooni ka meeskondlikult ehk et organisatsiooni kõiki valdkondi puudutavaid otsuseid me võtame vastu üheskoos rääkida, et meil on nüüd mingid väga suured ja pikad nõupidamised, on ilmselt liialdamine, et kui meil on üks kord nädalas kaks tundi peadirektori nõupidamine, siis ma arvan, et see ei ole väga pikk. Ja, ja kui meil kuus korra on kogu juhtkond koos ja siis me kulutame pool päeva mõnikord ka päeva, kus on pikemad arvutid, eluteemad mitte ainult otsustas, et vaid ka niisuguseid kohti, kus tuleb arutleda, et siis siis oleks see igaühe hinnangu küsimus, aga see on pigem juhtimisstiili küsimus. Eriti selles olukorras, kus me oleme kõikide poolte selgeid argumente kuulama, arvesse võtma ja langetama sisaldusega. Juhtimise mõttes, mis tüüpi inimene te olete, saadate kõigepealt meili, kirjutate kõigepealt ja siis räägite või kohe kutsute enda juurde, räägite, seletate, ja siis, kui hakkavad tulema alles alluvale kirjad, on selge, et, et nüüd on nüüd on ülemus pahane. Nüüd on asjad nagu keeruliseks läinud kumbal skeemi, teie kasutate. Eks see on, sõltub ka ju olukorrast. Meie organisatsioon on ju osalt militaarne või paramilitaarne organisatsioon. Kuigi me oleme tsiviilorganisatsioonina nimetanud ennast ja olemegi meie, lähenemised on tsiviil-sed, ei ole militaarset. Ehk meie iga ametnik võtab ise otsuseid vastu. Selline juhtimis käsuliin ei ole nii tugev ja kõva. Aga kui meil on eriolukorrad ja me peame minema tänavatele massirahutusi maha suruma, siis on meil ka selge käsuliin. Nii et need juhtimine tulebki sellest, milline olukord on parasjagu ja ja kuidas siis otsast on vaja vastuvõtmisjuhtimist, õpikut viimati lugesite? Ma olen neid mitmeid paljulugenud, mis praegu pooleli on praegu pooleli, loen eestvedamisest ja kuidas olla hea liider? Aitavad aitavad need õpikud ka, teete märkusi endale kuidagi välja, jooniti alla, mismoodi, mismoodi juhtimistarkus? Raivo Küüti koguneb. Juhtimistarkus on ise kogunenud eluga, tuleb teda kõige rohkem ja läbi oma kogemuste. Teine on muidugi see, et kooli läbimised viimati magistriõppe haldusjuhtimise alal ja nüüd lihtsalt raamatuid lugedes on ikka hea vaadata kus ma, mina olen, kuidas meie olukorrad on ja mida siit ära tunda ja mida, mida siis kasutada? Ma usun, et selline standardküsimus, mida teie käest alati küsitakse, kui teil peaks olema juhtumisi selliseid nii-öelda kohtumisõhtute inimestega või, või kohtumist hunnid harilike inimestega, on see, miks politseid on tänaval vähe näha. Te olete enda jaoks standardvastuse juba moodustanud, oskate lihtsalt vastata, miks see nii on. See on muuseas, see küsimus on ka üleval, kus me kohtume, ükskõik milliste riikide politseijuhtidega ja, või politseinikega siis ikka on see, et politseid on tänaval vähe. Ja eks see sõltub väga palju sellest ressursist, kui palju meil ikkagi seda ressurssi on välja panna, sest politseinik nagu iga teine saab töötada teatud normtundide arvu ja kui me tahame, et neid oleks just niipalju, siis tuleb, on lihtne arvutada, kui palju selleks siis läheb ressurssi, et seda suurendada, nii et. Aga ütleme, et aga puhtpraktilistel kaalutlustel annab sulle öelda, kasvõi siis kuritegevuse statistikas näha ja tunda, et kui on rohkem politseinike sõna otseses mõttes tänaval jalutamas ringi, siis kuritegevus hakkab kohanema. Sellel on kindlasti on oma mõju sellest, et kui patrull on tänaval, siis sellel on, esiteks on tal ennetav mõju väga selgelt ja, ja see avaldab kindlasti mõju kuriseks langusele. Nii et see on ka väga oluline, kuidas me paljusid regulatsioone vaatame kuidas politseinikud ühte või teist rikkumist menetlema peavad. Mida keerukamaks ajada, seda rohkem läheb tal aega selleks, et neid pabereid kirjutada. Mida lihtsamaks teha, seda rohkem on tal võimalik liikuda ja ennetada kuritegusid, nii et. Nii et kõik, ühesõnaga poliitikud, kes nüüd märtsis valimistel hakkavad lubama seda, et me kavandame kuritegevust, peaks selle õpetussõna praegu kõrva taha panema, et rohkem politseinikke tänavale ja need 30 256 miljonit tuleks leida üsna pea. Et eelarvesse minu arust täiesti normaalne Sisekaitseakadeemia pidas sellel nädalal konverentsi ja, ja kurtis muu hulgas sisekaitseakadeemia. Seda, et kooli ei saa enam õpilasi vastu võetud, lihtsalt lihtsalt ei vasta, ei vasta nõutud standardile. Kui palju politsei näeb vaeva tegelikult sellega, et tööle tahtjaid on küll, aga valida meeste hulgast väga, kedagi ei ole. Eks see viimasel ajal on olnud olnud selgelt probleemi. Vaatamata on tööpuudus 60 100 kui palju iganes, 100000 inimest tööta, ikkagi on probleem. Probleem on selles, et tõepoolest viimasel ajal konkursid on kasvanud ehk inimesi taotleb rohkem tööle tulekule, aga nad ei vasta nendele nõuetele. Ja kuidas me aru saame, kes on see inimene, kellele usaldame meie üle järelevalve tegemise ja, ja meie kaitsmise, nii et, et see on murekoht ja, ja siin on meil ilmselt ühiskonnas mõttekoht, et kuidas edasi minna. Ma arvan, et see ei olnud juhus, et sellel nädalal esimest korda ühendasutuse pihta kärgatas selline tõsisem tõsisem ajakirjanduslik, selline suurvorm ja, ja küllap te teate ise paremini, kas selles kahuripaugud, mis siis päevalehe kaudu teie poole tulistati, oli seal teras, see kuulmislendas või, või nii nagu Arabella mereröövlilaevas olid ainult kaltsud. Kas praegune rünnak näitab seda, et valimised hakkavad lähenema? Jäägu see igaühe enda hinnata, kuidas see, mis, et loomulikult meie oleme ikkagi selline organisatsioon ja selline suur muutus on toimunud ja meie vastu huvi tuntakse. Nii et mis on täiesti loomulik ja, ja neid ütleme asju, mida me siin saate jooksul oleme käsitlenud, et skulptuuride liitmine ja asjad, need on ka sisemisi probleeme mida me mööname, mida lahendame, mida argipäevaga lahendada olemas. Aga mida ma tahan öelda, et tõepoolest see organisatsioon ei ole püssirohi tünn? See on hulk inimesi, kes igapäevaselt missioonitundest täidavad oma ülesandeid, tagavad Eesti riigi julgeolekut ja Eesti inimeste turvalisust ja ma kinnitan, saame sellega jätkuvalt hakkama. Nii et kapten kinnitab, mitte mingisugust mässu õrna haisugi ei ole. Ma ei tea, kust tulevad need täpset allikat, ma käin oma töötajatega kohtumas erinevates kohtades, nende nende töökohtades, kordonites, patrullidega, instruktaažidel olen rääkinud. Inimesed kurdavad muret, et tehnika on kehvem. Seal palgata puhkuse päevad, need on halvad. Aga neil samal ajal sära silmis. Nad nad teavad, mis tööd nad teevad. Nad teavad, et Eesti inimene ootab, näinud seda. Nad on selles mõttes motiveeritud. Ja me peame leidma loomulikult riigina võimalusi neile ka paremini tasustada ja paremat tehnikat kätanna, et nad oleks veel paremad. Aitäh Raivo Küüt ja kui ma ütlen, et kohtumiseni, siis loodan täiesti siiralt, et uuesti siin ruumis Aitäh teile ja soovin kõigile mõnusat ja turvalisust. Eestimaad. Ülekuulamise toimik number 152 küüt Raivo, toimik avatud, uurimine jätkub. Kuulaks.