Tere algab saade, laste lood. Mina olen kadridiisel. Kas sa tead, kui palju on tarvis inimesi teha üht toredat lastesaadet? Käisin laulukarusselli kontsertsalvestuse proovis ja selgus, et neid inimesi on väga palju. Eelmises saates Eve Viilupi ka juttu ajades sain teada, et tema on koordinaator, toimetaja, kes korraldab laulukarusselli üle-eestilist eelvõistlust ja vaatab ka hiljem, et kõik paberid, dokumendid ja noodid õigetesse kohtadesse jõuaks. Nüüd on mul plaan piiluda ülekandebussi, millel on ilus nimi iiris ja vaadata, mis seal laulukarusselli proovi ajal toimub. Sest ega see õhtuse salvestuse ajal väga teistmoodi olla ju ei saa. Tere, kes teie olete? Mina olen Vahur-Üllar. Ma olen insenerülekandejaamas. Teie töölaud on hästi-hästi suur ja siin on väga palju ekraane, milleks nende ekraani vajalikud olla? Siin selles väikeses ruumis toimub kaamera piltide kontroll, eks pillirulased õige värviga erineval kaamera täpselt ühte värviavad oleksid. Õiged tähendab pildi heledus ja kontrast oleksid, et oled ilus vaadata. Aga miks neid ekraani siin nii palju peab olema? Iga kaamera kohta on oma monitor siis, kui iga Maci kohta mingeid kordusmakid või on spordisaates siis on vaja puldi väljundist pilti vaadata, seda pilti, mis läheb eetrisse mingisuguse bussi, tulevad sisse loha pildid, et neid võib-olla mingi paarkümmend tükki isegi. Lisaks on meil kaks või isegi kolm väikest ekraanil hästi paljude nuppudega seal küljes, mis ei näita üldse mitte telepilti, milleks needel? No tegelikult näidata ikkagi telepilti, aga teisel kujul see on ostsillograafe retroskoobid, selle järgi saame paika panna täpsed värvid, et oleks mustlasmusti valge, valge, aga mitte mingi tonaalsusega. Samuti pilklas õige nivooga. Et reaalse pildi järgi, noh, see on subjektiivne, et kas on heledam, tumedam, aga mõõteriista järgi on täpselt saab õige hoida. Ja kõik need nupud siin on selleks, et seda viiki reguleerida. Kas nii? Jah, et kaamerate värvi ja avakontrasti heledust saab reguleerida, sihita muid parameetreid operaator tagab selle klasse õige plaan võetud sisse ja fookuses oleks plaanud. Kas see tähendab, et oleks terav ja, ja õige suurusega? Jah, ka teravust ja ka igasuguseid selliseid asju, mida tavainimene ei oska ettegi kujutada saab kaamera menüüsse sisse minna ja settinguid panna, et oleks kõik kaamerad ühtemoodi. Aga kena jõudu teile tänasest tänama päevis. Piilume edasi. Kakoptere. Siin on tegevprodutsent Kadi Katarina Priske, kes vaatab hoolega ekraanidele, vajutab nuppe. Ja siin on kõige suuremad ekraanid, üks hästi suur ekraan keskel, sellest ma saan aru, sealt võib näha pilti, mis läheb pärast televiisoris. Ja lisaks on palju, palju väiksemaid, mis ka vist näitavad erinevate kaamerate pilte. Valmis esimene suure plaaniga valmis. Lõbusalt. Üks valmis, üks. Neljas valmis. Ja läheb neli, nüüd. Viies valmis kogu bändile Iisraelis viis. Kadi loeb siit paberi pealt on kõik laulud eraldi lahti kirjutatud, et millised kaamerad peavad näitama parasjagu, et kes näitab bändi ja kes näitab lauljat, kes näitab lapsevanemate. Ja siin läbi peamikrofoni me selle läbi siseside annate teada saalisesse, mis parasjagu mida on vaja võtta, kuidas. Siin pannakse need kõik erinevate kaamerate pildid kokku üheks. Seal nurga taga on veel üks pilt kus jällegi väga palju nuppe ja ainult üks suur ekraan, kus on küll väga palju väikseid pildikesi, aga õnneks saime sama õpetaja ja veel nivood, nii et loodame minule selle saate helirežissöör Marek Tammets. Ja töö siin on, mis te praegu teile palju-palju nuppe siin ees, mis te teete siin? Mina pean nende esinenud heli, et kõik, kes räägivad siin saates kõik helid jooksevad siit puldist läbi ja mina lükkunud õigel ajal lihtsalt peale. Et oluline on lihtsalt, et millal keegi rääkima hakkame siis peale lükata, kas nii täpselt täpselt, ja kas bändi heli tuleb ka läbisiitri, mis moodi see käib, see helitegemine? Bändi heli teeb eesti RadioAga bändi heli otsatelevad lihtsalt pole siiani lükkunud õigel ajal peale. Aga kõik sellised jutud ja intervjuud, need tulevad siit minu kaudu. Siis lihtsalt panevad õigele poole ja ta läks õige tugevusega täpselt, aga miks teleekraani vajan? Siis on lihtsalt parem näha, et kes millal räägib, et kas Eli on sünkroonis ja kas pilt ja heli jõuavad üheaegselt. Et ei oleks selliste viivituste pilt. Niisiis oleme teada saanud, et kindlasti teevad telesaadete toimetaja, insener, produtsent ja helirežissöör. Aga veel on kindlasti väga palju inimesi, keda me ei kohtagi. Ma arvan, et kõige kindlam on küsida ETV lastesaadete toimetuse juhid Margus Saarelt. Milliseid inimesi on tarvis, et valmiks üks tore telesaade? No see oleneb sellest, eksju, et millist saadet tehakse, ütleme, et kui vaadatakse televiisorist sellist saadet, kus saatejuht küsib oma külalistelt midagi, mis tähendab seda, et justkui kõige tähtsam inimene saates on saatejuht. Peale selle tihtipeale saatejuhti aitab toimetaja nimeline inimene, kes aitab saatejuhil saate sisuliselt täita. Ehk siis millest üldse saade on, kes on selles saates võib-olla külalised kutsutud külalised kohale? Pärast ka vormistab selle saate juurde igasuguseid pabereid või, või sellise teksti näiteks, mis telekavas on, et inimesed saaksid teada, millist saadet nad näevad? Aga kuidas on lastesaadetega näiteks saame kokku Tomi juures ja Laulukarussell, kas seal saatejuhid mõtlevad ise, mida nad räägivad? Saame kokku Tomi juures on ju tegelikult tegevuslik lavastus, ehk siis on üks onu või tädi, kes välja mõtleb, mida nad seal võiksid teha ja teda sel puhul nimetatakse stsenaristi-ks. Ehk siis ta kirjutab, justkui tekstid valmis, mida võiks saates esitada neid toimetaja neile see inimene, kes tegeleb ka taustaga, näiteks toimetaja on Tommy saate puhul selline inimene, kes vaatab, kas stsenaristi poolt pakutud tekst on faktitäpne. Kui seal on mingisugune aastaarv, siis tuleb kontrollida, kas on õigesti seal öeldud, et seal, Peeter, esimene sündis aastal see ja see siis tuleks üle kontrollida. Aga laulukarusselli saatejuhtidel, karusselli saatejuhtidel on ka üks inimene, aitas teksti kokku panna, et on, kuna meil on seal peaaegu 100 last, siis iga lapse kohta on, meil on olemas väike iseloomustus ja siis me mõtlesime välja või uurisime välja siis mõned laused iga lapse kohta ja siis pakkusime need saatejuhtidele, et selle lapse kohta võiks rääkida seda teist või kolmandat või tema käest küsida just neid küsimusi. Aga kas need saatejuhid peavad seal kohapeal välja mõtlema ka mingit teksti ise? Ikka peab ja mida toredam saatejuht, seda paremini ta oskab ise ka välja mõelda. Küsimusi? Noh, sest et tegemist on näiteks kui on laulukarusselli tegemist, siis on tegemist sellise avaliku kontserdiga ja mine tea, mis seal kõik juhtuda võib, eks. Siis tuleb see olukord kohe lahendada. Kas need inimesed, kes saadet juhivad, kas need mõtlevad ise, mida nad selga panevad? See, mida saatejuhid selga panevad, oleneb täiesti tõsta on sellised saated, kus saatejuhid käivad oma riietega, on sellised saated, kus neile tuuakse riided, ehk siis mingisugused sellised pidulikumal glamuursemad ja sellised viisakaid, riideid vajavad saated. Võib-olla kasutavad tihtipeale teiste inimeste toodud riideid, et nad oleksid värsked ja uhked ja viimane. Aga kui sa lähed õue tegema lihtsalt ühte intervjuud, siis suruvad oma riided täiesti seljas olla ja muidugi, kui sa oled näitlejana teeb midagi mingeid näitemängu, siis on muidugi selleks olemas kostümmeerijad, nimelised ametid ehk siis tädid ja onud, kes siis toovad kohale riided mis sobivad sellesse saatesse või selle tegelaskujuga. Selle näitleja rolliga. Nii et Tomili annil on, on cagostimeeria valitud riided ja ja nendel on ka sellised riided, mis on saatekunstnike müür ja välja mõelnud, milliseid inimesi veel on vaja saate tegemiseks. Tihtipeale veel, kui saated toimuvad telemajas, siis on minnakse läbi Krimmi paavst ja seal töötab grimeerija. Ehk siis selline inimene, kes justkui teeb meid kappi. Kõik tüdrukud teavad, mis meid Cap. Ja televisioonis on selline kohustus, et, et ka mehed peavad käima grimeerija juures puudrit peale panemas, sest televisioonitehnika on lihtsalt selline. Et kui sa ise arvad, et sa oled sile ja pruun ja ilma efektideta näos, kui sul ikka prožektor näkku lüüakse, siis tihtipeale inimesed lähevad näost sinakas-lillaks sest inimese näonaha struktuur on lihtsalt selline, et kui prožektor peale panna, siis ta läheb ebaloomulikku värvi ja siis pannakse, et oleks loomulik, pannakse tema peale puudrit reisikrimineerimis vahendeid. Nii saatejuhtidega tundub asi selge olevat, aga kindlasti on meil väga palju inimesi, kes töötavad nii-öelda kaadri taga, keda me ei näe. Vist kõikide saadete lõpus on kirjas ka produtsent. Mida teeb produtsent ühe saate juures? Ta on meeskonna juht ehk tema on siis see, kel kelle vastutada on kogu saadaprodutsent. Paneb kokku saate tegelaskonna ehk saatejuhid, toimetajad, operaatorid, režissööri, helioperaatorid, kunstnikud. Põhimõtteliselt on tema, see, kes on need inimesed tööle kutsunud ja tema vastutab. Et mingisuguse rahasumma eest saaks saade tehtud ja et see saade oleks ka huvitav. Veel ütlesid, et on olemas operaatorid, kes need operaatoreid on. Operaator on teise sõnaga kaameramees, ehk siis üks nendest kaadritagustest inimestest, kes on tegelikult saatejuhile või saates esinejatele kõige lähemal. Aga kuna nad on alati teisel pool kaamerat, siis neid kunagisi ei ole näha. Et nemad siis ongi telekaamera ja mehed, kes peavad selle saate justkui üles võtma. Aga veel on teil olemas ka peaoperaator, aga peaoperaator, keda me nägime ringi kõndimas seal laulukarusselli salvestusele ei olnud üldsegi mitte kaameraga. Miks niimodi? Ja operaator või siis juhtoperaator, kuidas teda parasjagu nimetatakse, tema tegeleb sellega, et see pilt tervikuna näeks hea välja ehk tema ja määrab ära kaamerate asukohad. Näiteks kontserdisaalis, kui on laulukarussell, meil oli seal viis kaamerat ja tema otsustas, kuskohas on saalis täpselt asuvad, et see pilt kõige paremini televiisoris jõuaks. Lisaks ta mõtles välja selle, milline valgus peaks saalis olema. Kuidas peaks olema valgustatud publik, kuidas peaks olema valgustatud laulja, kuidas tantsijad ja kuidas bänd. Juhtoperaator on Režissööri parem käsi ja üks kõige tähtsamaid tegelasi, et saatest pildiliselt ilus saade välja tuleks. Peale selle, et televiisor näitab pilti, on televiisoris ju ka heli, nii et nii nagu raadios on ka televisioonis helirežissöörid, võsiseli opera ratturid, ehk siis inimesed, kes tegelevad sellega, et kõik, mis suust välja tuleb, olgu ta siis lauluna, jutuna jõuaks televiisoris. Ja peale selle on helioperaatorile helirežissööril palju abilisi ehk helitehnikuid, sest tihtipeale suurtel saadetele on vaja ka inimest, kes mikrofoni õigesti paika paneks ja vaatab, et juhtmed oleks õigesti ühendatud ja juhe jõuaks ka õigesse makki, mis selle asja kõik ära salvestab, ehk neid nimetatakse siis heli tehnikuteks. Peale selle, et on nagu sellised saadetel tähtsad tegijad on ka justkui vähem tähtsad tegijad saate juures, aga kui need vähemtähtsaid tegijaid ei oleks, siis saade võib täitsa metsa minna. Saate tegijad on nagu üks meeskond, kellel igalühel on oma roll ja kui keegi oma mängu halvasti mängib, siis võib ebaõnnestuda kogu saade ja kui kõik oma töö hästi teevad, siis ongi igaühe töö olnud oluline ja see on õnnestunud. Aga kuidas on võimalik, et nii paljud inimesed, kes korraga kõik töötavad, saavad ühtemoodi aru sellest, mida peab tegema? Selleks ongi olemas saatel produtsent, kes seletab saate üldise mõtte. Ja teiseks siis on olemas režissöör ehk vahel öeldakse tema kohta ka lavastaja ehk siis tema on kõikide operaator, ratturite valgustajate tehnikute, noh, võib öelda vähemus, ehk tema ütleb, kuidas me selle saatonit pildiliselt kokku paneme. Aipa. See režissööri amet tundub väga tähtis olevat. Tead mis ma otsin üles režissöör Elo Seliranna ja siis saab tema käest täpsemalt üle küsida, mis tööta teeb. Kuule siis homme jälle. Laulukarusselli kontsertsalvestuse proovis käis toimetaja Kadri diisel.