Tere algab saade, laste lood. Minu nimi on kadridiisel. Uurin parasjagu, kuidas tehakse telesaadet. Eelmine kord käisin laulukarusselli kontsertsalvestuse proovis ja sai teada, et saate tegemiseks on vaja väga palju inimesi. Operaatoreid, valgustajaid, insener, helitehnikuid, saatejuhte, toimetajaid, Krimmeerijaid veel väga palju muid, kuid üks väga oluline tegija saate juures on režissöör täna lähemegi režissöör Elo Seliranna juurde, kes parasjagu montaažiruumis koos videomonteerija Viljar Säre kannuga laulukarusselli saadet ilusaks teeb. Kes on režissöör, oma ametikohta, on seda kuidagi hästi keeruline ja raske öelda. Aga see on kõige tähtsam inimene. Tema ongi see, kes tegelikult vastutab selle eest, et saade tuleks kokku just selline, nagu vaataja seda näha tahab. Näeks selline välja ja kõik inimesed, kes sinna tööd teevad, teeks tööd niimoodi, et see kõik omavahel kokku sobiks. Ehk siis saatejuhid on küll ekraanil ja kõik me teame, Nad on hästi kuulsad ja ilusad ja tähtsad. Aga kui režissööri ütleks neile, kuidas nad peavad, äkki ma seda teksti, mille on stsenarist kirjutanud, kus koha peal nad peavad seda tegema. Missuguses valguses, mille on pannud sinna operaator, missugune kaamera neidudele, kes võtab, mida ütleb ka režissöör sellele operaatorile, kes kaamera taga on. Ja siis ütleb režissöör helirežissöörile, pange talle mikrofon ka külge. Siis tegelikult saade eetris jõuaks. Mitmel inimesel nimede hääldusi peab jagama, kui suur see hulk on? See võib olla kuni kuus inimest, kui sa teed väikest saadet, sellist saadet, et sa sõidad oma võttegrupiga välja, sul on opera, otra, valgustaja, helimees autojuht ja üks tubli saate tegija, kes on siis autor või toimetaja ja ja siis sa lähed kuue inimesega välja, see on kõige väiksem kogus hobused jäid sellist ülekannet nagu laulukarussell siis neid inimesi koos kontserdimaja inimestega, kes samamoodi küsivad suhted, mis kell me uksed lahti teeme ja kas lapsed tahavad lava taga vett ka juua, siis neid inimesi on kuskil 60. Missis režissööride nüüd on, kas teil on mingeid kohustusi ka või, või siis, kui kõik teevad endale, et siis ongi juba kõik hästi. Režissöör on suuresti selle algataja ja kes mõtleb välja, kuidas see kõik välja nägema peab? Eksisteerima on nagu see kunstnikele peas on olemas pilt missugune peab olema üks saade, aga kui kunstnik maalib oma pildi ise, siis režissööri pintslik siia värvideks on need inimesed, kes teevad erinevaid töid, et ema asi on siis ütelda, et kaasa teeb peaaegu et õigesti jagamata. Tahaksin, et see oleks natuke nii ja nii iga natuke kaval peab ka olema režissöör, sest et vahel, kui sa mõtled ühele inimesele lihtsalt, et sa tegid valesti ja niisiis ei tule üldse midagi. Sellepärast peab olema režissöör natuke nagu nutikas ja osav läbirääkija, aga siis tuleb selline pilt, nagu ta tahtis saada. Ja vahel tuleb isegi parem. Sest et kui ta on osavalt kõigile rääkinud, siis kõik inimesed püüavad rohkem ja tuleb veel ilusam pilt kui see, mis oma peas välja mõtlesid. Vahetevahel, kui me vaatame, kas telesaate lõpus niite hanesid, kes seal ta veel on vaeva näinud selle filmi või saate tegemise nimel, siis seal on veel kirjas teine režissöör, miks režissööri vahest mitu peab olema? See töö on väga raske. Režissöör teeb, see on niimoodi, et kui näiteks laulukarusselli, mis on otsesalvestuse pärast seda, kui sa koju lähed, siis see oleks nagu jooksnud ära 50 kilomeetrit järjest. Aga kui sa teed pikka filmi sisse, jookseks nagu iga päev 50 kilomeetrit, üks režissöör ei jõua joosta iga päev 50 kilomeetrit. Sellepärast on sealjuures teine režissöör kes tegeleb siis nüüd kõige sellega, kes mootoreid valgustavad, helimehed planeerib ja aitab neil nagu ette planeerida oma tööd, režissöör tegeleb sellisel juhul ainult näitlejatega ja nii-öelda kunstilise küljega, et ta on vabastatud kõigest sellest, mis on nii-öelda tehniline. Meil on vahetevahel kirjas režissööri assistent, kas assistent midagi muud? Režissööri assistent on natuke teine Amed, režissööri assistent, toon, režissööri, näed, ehk siis minu assistent Kadi on see, kes lisaks sellele, et ta täpselt minu korralduste järgi vajutab puldis õiged nupud sisse saab väga lihtsalt, aga on väga raske ja väga keeruline, sest et tema on tegelikult see viimane lüli, kes saab takistada mind ka viga tegemast. Ehk siis ta peab alati ka veel mind kontrollima, on ta see inimene samamoodi kes teab saatest kõike ja oskab vastata siis kõigile küsimustele, kui režissööri täiesti vastab näiteks mingitele teistele. Et on võib-olla üks aja, et kui sinu küsib korraga kaheksa inimest. Ja siis sellisel juhul on hea, kui sul on kõrvalassistent, kes saab vähemasti Belgolmele ära vastata, et ükski töö seisma ei jää. Aga Katiga särina prisken märgitute Laulukarussellil tegevprodutsendiks, miks te siis ei ole seal kirjas kui režissööri assistent? Meil on selline meeskond, et me võime selle kohta ütelda peaaegu perekond. Sest et meil on hästi palju neid inimesi, kes teevad mitut tööd. Ja teevad natuke sellepärast ka, et Eestis ei ole televisiooni tegemine nii tohutult rikas. Tegelikult Need lõputiitrid, mis tunduvad saate lõpus, et on hästi pikad, peaksid olema tegelikult kaks korda pikemad ja neid inimesi peaksime kaks korda rohkem. Aga kuna meie tahtsime ikka väga hästi saadet teha, siis me otsustasime, et me teeme kõik natuke rohkem kõiki teisi töid ka. Lisaks sellele, mis on nagu üks amet, et meie juhtoperaator on samamoodi ka saatekunstnik, näiteks mees, telekomioperaator on kunstniku assistent ja Kadiga režissööri assistent ja tegevprodutsent. Või Me käisime proovi vaatamas, siis te istusite saalis olid kõrvaklapid peas ja mikrofon ees ja see oli veel üks ekraan, kus oli neli pilti, mis te parasjagu siis tegite. Režissöör saab teha proovi mitut moodi. Üks võimalus on see, sa lähed, istud kohe sinna üle, kanda oma ja juhid oma meeskonda sealt. Aga kuna laulukarussell on ka selline kontsert, mida sa pead natuke lavastama, ehk siis tegelikult tuleb rääkida lastega, et nad teaksid ja tunneksid ennast hästi kindlalt ja kontserdi kõike õigesti teha oskaksid. Et kuna mulle saalis ja nelja pildi pealt ma vaatasin tegelikult seda, mille me olime Kadiga ennem kokku leppinud, kokku harjutanud, ehk siis kõigi nende lastelaulude ja nende vaev Äratulekute järgi tegelikult oli olemas kaamera plaan, ehk siis iga sekundi kohta, mida me saates hakkasime salvestama, oli kirjas, mis kaamera sellel hetkel eetris peab olema. Need lehed olid kadi ees ja minu ees minu ees olid need selleks, et ma saaksin teha viimaseid vigade parandusi ja kadi siis puldis, vajutas nuppe ja mina kontrollisin saalis. Ja kui midagi viltu läks või ei läinud päris plaanipäraselt, sain seda hästi kiiresti muuta. Aga kuidas salvestuse päris, kui päris kontsert Käisi salvestus, hääl, mis te aitäh, kui salvestus pihta hakkab, siis on režissööri ees saate pabereid, mis on siis saate selline skeem, kus on kirjas mis järgi tuleb, siis on täpsed laulude lehed, kuhu peale on kirjutatud, iga rea taha, mis kaamera seal eetris siis tuleb. Ja siis on saate stsenaarium, kus peale on täpselt, mida saatejuhid räägivad. Ja neid kolme paberit, kuute ekraani neljasidekanalit ja assistendi näppe, siis peabki režissöör suutma juhtida. Ehk siis mina mõtlesin oma viga parandustega lehed enda ette. Ja Pessori töö kõlab jube lihtsalt, sest ta peab ütlema lihtsalt terve salvestuse ajad. Neljas valmis, neljas eetris. Kolmas valmis, kolmas eetris, teine valmis Peetris ja ole valmis sõiduga seid tehnika kolm, kaks, üks läheb oma, see kõlab õudselt lihtsalt, kui sa oled seal peas kaheksa korda läbi harjutanud, kirja pannud ja siis lihtsalt otse-eetris teed selle ära. Ja tegelikult mikrofoniga käisime, saad teemas, KS istus parasjagu kadi just seal suurte ekraanide taga ja, ja ütles neid numbreid ja kõik laulud olid eraldi lahti kirjutatud eraldi. Aga kuidas te teate, millal peab, mida näitama või kuidas hea on? Meil on olemas laulude fonod, ehk siis see, kuidas lapsed laulavad kus teab, Me saame kuulata, kuidas nad laulavad, kõik lapsed käisid telemajas enne proovis, vaatasime, kuidas nad selle laulu selle koha peal liigub. Me panime selle kirja ja lisaks sellele on olemas režissööril kaamerate skeem, ehk siis ta teab, mis kaamera tal, kus koha peal on ja missugust pilti ta selle koha pealt anda saab. Ja siis need teadmised tuleb omavahel kombineerida ja nii saabki teha kõige rohkem ettetööd ära. Aga vahet vahel on vaja teha ka otseülekandeid, niimoodi tülitus parasjagu toimub ja siis samal ajal televiisor näitab pilti ka, kuidas seda siis teha saab? No eks põhimõtteliselt on see ikka kõik alati seesama koht, et kui su oma peas on see pilt valmise selge ja sa tead tegelikult tehniliselt ka seda kuulma olen oma kaamera sinna, siis ma saan sellise pildi sealt ja kui ma panen sinna, siis sellise pildi ega üritustel on ikka olemas päris selliseid üritusi, et me tuleme kokku ja ei tea, mida me nüüd siin tegema hakkab, noh, neid juhtub väga harva. Ega need ei tule teles välja ka, kui selline üritus on, aga kui me ikka teame, et meie üritus algab rongkäiguga, siis pärast seda on kõned ja siis laulab laulu siis see on juba režissöörile päris palju teadmisi, et ta juba enam-vähem teab, mis järjekorras ta peaksime kaameraid eetrisse vajutama. Kas Laulukarusselli salvestustel on midagi väga valesti läinud ka? Me oleme nii kaua ette valmistanud, me oleme juba maikuust saati kogu aeg rääkinud sellest, kuidas me seda teeme. Et kõik see, mis sai valesti minna, on juba juulikuus ära hoitud. Ehk siis, kui september kätte jõudis, siis meil enam väga valesti minna, midagi saada. On juhtunud küll selliseid asju, et ma ei tea. Viimasel hetkel läheb projektor katki just see, kes näitab lapse taha pilti. Aga siis sa pead teadma, kus sa siis uue projektrisad. Aga mis te siin montaažiruumis teete? Põhimõtteliselt on montaažiruum, sellepärast õudselt tore koht, et me teeme kõik vigade pärast ilmselt siin ära. Ehk siis kõik, mis metsa on läinud, kõik salvestusel tehtud vead ja teiste vead ja enda vead. Ja selle saade on liiga pikk selle mäe parandamisega. Viljar teeb veel kuldsete kätega laste tutvustavad klipid juurde, mida kontserdil ei näinudki. Ja siis paneme nimed ja laulu autoreid alla tiitrid alla ja siis saab saade valmis, siis me vaatame saate üle, teeme temast sellise ja mis saab eetrisse minna. Vajutame jess ja nõu ja saadame ta teele. Ja loodame, ta jõuab kohale ka. Siin plaan, kus on kaks erinevat pilti peal, miks nii manian, miks ühel on laps, kes laulab ja teisel on see taust, ainult kui oli väga-väga vana aeg, siis sai Diamond taas niimoodi täpselt panid lindi käima ja siis, kui sa ei tahtnud seda kohta enam, siis vahetasin stop. Ja siis kui uuesti tahtsid, siis kerisid Tase panid uuesti salvestama ja said muuta ainult täpselt niimoodi, et kui sa jõudsid saate lõppu ja mõtlesid, et saate alguses sulle ei meeldi spiit, terve saate uuesti tegema. Aga nüüd on uus aeg ja nüüd me saame teha niimoodi, et et me võtame releed panemisega ühte aknasse, lõikame sealt need tükid, mis meile meeldivad, teise aknasse kokku. Ja kui meile ühel hetkel see esimene aken tundub, et seal mingi tore koht kasutamata siis me saame selle vahele tõsta. Et kõik asjad ei ole enam seotud sellega, et täpselt selles järjekorras tegema, nagu nad saates on. Sellepärast on kaks akent, aga suur aitäh rääkimast mõnusat Monteerimistele. Kui pühapäeval televiisorist laulukarusselli vaatad, siis tead juba, kui palju inimesi on nende saadete õnnestumiseks oma panuse andnud. Otsi siis lõputiitrites tuttavaid imesid telesaate tegemisest, rääkis režissöör Elo Selirannaga. Kadridiisel.