Rahast ja kauplemisest 16. sajandil räägime tänases saates ja saates on ajaloo kandidaat Ivar Leimus ajaloo muuseumist. 16.-ks sajandiks oli Euroopas paljud asjad väga palju muutunud ja maade lavastus on üks niisuguseid põhilisi märksõnu. Kuidas maadeavastus, uute maade tekkimine eurooplase. Ellu muutis ka kaubandust ja kauplemist, rahandust noh esiteks maa keri oleks suuremaks ju hästi palju kohe ehkki iganenud, algul ju ei keegi ei teadnud. Ta suuremaks läks ju arvata, et Indialeitise, et see ei olnud inglise, selgus ju ikka aja käigus ja aga selge on ka see, et seda Indiat tuli otsitud kaua ja kaubelda tuli temaga ka nii-öelda kaua, nii et kui see jutumärkides india lõpuks leiti ja ta osutus, et ta on nagu väga rikkas maa mis oligi ju ette teada, siis loomulikult muutis ta väga palju kogu maailma majandust ja eeskätt seetõttu, et sealt hakkas tulema hästi palju kulda ja hõbedat. Hispaanlased muidugi olid need, kes põhiliselt seda Neid varusid Expluateerisid ema kullalaevadega siis Mehhiko, ütleme ja Hispaania vahet Euroopa vahet heegeldasid. Ja muidugi see ei tulnud ju korraga, eks ole, kui me teame, et Ameerika või India avastati alles 1492, siis see tähendab, et kõik kõiki neid varusid kasutusele võtta ja, ja kuni see ükskord majandusele mõju avaldab, see, see võttis omajagu aega. Et kui me nüüd räägime siis niisugusest mõjust ütleme selle kulla ja hõbedahunniku mõjust, mis Euroopasse tuli ja kuidas ta siis Euroopat mõjutas, siis muidugi tuleb niisugune märksõna kohe mängu nagu hindade revolutsioon, eks ole. Aga hindade revolutsioon on nüüd üks niisugune teema, millega on tegeldud, ju ajaloolased on tegelenud päris kaua jalgu lava, arvati, et see mõjus nagu väga kiiresti. No milles on asi, asi on selles, et, et mida rohkem on raha, seda odavamaks raha läheb või või noh, see tähendab, et tema väär, kuidas nagu langeb see tähendab, et hinnad siis järelikult asjad lähevad järelikult kallimaks. Paradoksaalsel kombel mida rohkem raha meil on, seda kallim kõik on, seda raskemaks elu läheb seda. Me täheldame ju siin päevast päeva ja mõnikord isegi ilma rahahunniku tõusuta läheb kõik kallimaks. Eks ole ju niisugune üldine majandus, majandusseadus ja ta on toiminud hoolimata sellest, missugune ühiskondlik parajasti valitseb, on see siis Fjodori kapitalism, sotsialism või mingisugune uus, mida me veel ei tea ega pole näinud ega kogenud ka antiikajal inflatsioon olemas täiesti. No vot. Ja siis selle hõbedahunnikuga seoses see ju hakkas laotuma niimoodi Euroopat mööda laiali ja ilmselt jõudiste siis mingil ajal ka siia Liivimaale. Meie vedasime ju siit sel ajal välja peaasjalikult vilja või noh, see oli üks niisugune põhilisi puu, mida, mida Liivimaalt saadi muidugi Euroopa mastaabis olid need mahud hästi-hästi väikesed võib-olla mingisugune protsendi ringis ehk Euroopa viljavajadusest, kui sedagi, võib-olla pool protsenti. Väga raske on niisuguseid arvutusi teha, aga tähtis oli see, et vilja hind hakkas Euroopas tõusma tänu sellele samale hindade revolutsioonile, tõenäoliselt aga mitte ainult tänu sellele. Ilmselt tuli ka asi selles, et Euroopa ju ka kasvas ja arenes ja lihtsalt tema viljavajadus kogu aeg ju suurenes. Mis teeb selle vajaduse suureks, on see, et linnad kasvavad, linnarahvas ju põldu ei hari ta endale leiba, ta võib küpsetada, aga, aga ta jahu osta, aga aga ta ise oma oma põllult oma tõue õuemaalt, mis tal siin linnas võiski olla linna linna taga, sealt tema ju vilja ei lõika. See tähendab seda, et Lääne-Euroopa suured linnad muutusid tol ajal juba tööstuslinnadeks, Kustik hakkasid tekkima suured manufaktuuri teriti, ütleme Madalmaades Inglismaal niisugused tööstuslikult arenenud piirkonnad, nemad tarbisid tohutult palju vill ja seetõttu amsterdami turg ja tema, tema niisuguseid viljahinnad olid üks niisugune põhiline indikaator tol ajal, mis siis näitas kuidas Euroopas kliendid on. Ja need trendid hakkasid ülespoole minema just kusagil 1540.-te aastate keskpaiku alles, nii et see võttis ikka päris palju aega, pika vinnaga oli see hindade areng niisugune noh, vähemalt 50 aastat ja ega me täpselt ei teagi, kas ja mis selle taga täpselt, et täpselt oli. Üldiselt arvatakse niimoodi, et niisugune tõsine tõsine hindade revolutsioon hakkab aset leidma alles kusagil, ütleme 16. sajandi lõpp, pust, seal hakkavad muutuma mitte ainult hõbeda ja kaupade hinnad, sellepärast et ütleme, vilja hind küll, ütleme 16. sajandi keskpaiku tõusis, aga näiteks soola hind ei tõusnud, ühesõnaga seal on igasugused kohalikud iseärasused mängus ja kohaliku turu nõudmised. Aga niisuguses laias laastus, kus raha läheb tõeliselt juba odavamaks, see on jah alles alles ütleme 100 aastat pärast Ameerika avastamist. Tähendab siis esialgu Ameerika avastamine nagu tõstis hindu või need hinnad tõusid? Mitte sellel põhjusel? No nii ja naa, eks, nagu ma ütlesin, et olidki väga paljud kohalikud põhjused, mis hindu hindu tõstsid eeskätt mingi turu vajadus mingi kauba järele. Aga jah, umbes 100 aasta pärast hakkas see väärismetalli sissevool, mis seal siis toimus, alles võib-olla õiget mõju avaldama seepärast, et tegelikult, ega Euroopas ju võeti ka ju samal ajal kasutusele omad suured väärtused, Ta oli varud, see võis ju omamoodi omakorda mõjutada seda asja veel. Nii, et see on nagu väga palju tegijaid on seal ütleme sest just ütleme 16. sajandi alguses oli see, kus 15 sajandi lõpp juba õieti, kust iroolis hakati väga palju hõbedat, et ta kaevandati varem ka, aga eriti palju kaevandama ja seda seal neid suuri hõbemünte tarneid tegema ja eriti Saksimaal ja Böömimaal 16. sajandi alguses, kus siis vorbiti neid rahasid ikka tohututes kogustes ja, ja need läksid üle Euroopa laiali, see kahtlemata kõik mõjutas. Nii et Ameerika hõbe võib-olla hakkab siis jah, tõesti, ja ameerika kuld loomulikult ka hakkab olulist rolli mängima alles alles ütleme seitsmeteistkümne sajandi algusest peale. Et rahaleedee, nii oma Euroopa väärismetallist kui ka hiljem, siis Ameerika väärismetallist, jah, ja Ameerika väärismetall tegelikult löödi rahaks juba seal Ameerikas koha peal, ütleme Mehhikos ja kõneldavast isegi laevadel ma küll ei kujuta seda hästi ette, see võib ka niisugune rahvajutt, et olla, et, et mitte aega kaotada, siis vorpisid nad laeva peal. Noh, teekond oli tol ajal ju päris pikk, eks ole. Või võis mitu kuud kestev, enne kui nad sealt Mehhiko rannikult siia Pürenee poolsaarele välja jõudsid, et selle aja peale, ega neil ei olnud iga kord midagi seal laeva peal teha ka, kui tormi ei olnud? Ei no jah, tormiga no tegelikult kui neid rahasid vaadata, mis sealt ütleme, kui laeva peal on löödud, siis on näha küll, et mõned on tormiga löödud. Pärast maade avastasin, muutes ka see pilt, kuidas, kas rahad ja kaubad liikusid Euroopast, Vahemeri oli enne ikkagi see põhiline kaubandusmeri absoluutselt Vahemeri oli ju, tegelikult Vahemeri ju ka jäi. Aga nagu öeldud, see hispaania roll ju väga-väga kasvab seoses Ameerika avastamisega ja siis hakkab ja kogu see konkurents, kõik tormavad ju, eks ole, inglased tormavad sinna, prantslased tormavad sinna ja tekib see jah, niisugune transatlantiline suhe enne ei saanudki olla. Nii et loomulikult see mõjutas väga palju. Hispaania oli võimsaim riik sõjaliselt 16. sajandi alguses, tema raha. Kõige kõvem-Euroopas kõik raha tulid kõvad, niimoodi ei saa öelda, sellepärast et ka tolle aja ette kutse järgi raha oli ikkagi. Kuidas nüüd öelda, substantsi kandja, ta vääring, tähendaski, iga iga raha oli täisväärtuslik raha, niisugust väärtusetud peenraha, seda tehti ka niukseks väiksemaks oma tarbeks, lokaalseks tarbeks, aga see oli kaduvväike osa kogu sellest rahamassis, nüüd tegelikult ju ei käibinud mitte raha, kui münt käib käibemündi kujul küll aga aga käibes, raha kui väärismetall. Ühesõnaga käibes kuld ja hõbe, aga enamasti müntidega, miks ka mittekangide kujul, mis tähendab omatarbeks raha tegema? Selles ma mõtlen, hästi-hästi, paha raha, niisugust, noh, kus oli vaske rohkem kui hõbedat ja niuksed, pisikesed Gilakad, ütleme mingiks tõesti noh, milles sai, ütleme, saia kangis ühe ühe Timp saia osta või ühe räime siin raekoja platsis on, midagi niisugust? Tõesti ei olnud nagu tegelikult seda siseväärtust ka, aga, aga noh, ütleme kuna see, kuna see oli nii väike raha, et siis väga palju tegelikku elu ja rahakäivet ei mõjutanud, tähendab, kaob. Tule ja kaupmees tundis raha selles mõttes, et see, mis filmides nähtud raamatutes loetud, et katsus hambaga, et see oligi niimoodi, et kaupmees pidi teada saama, milles, Münt tehtud on, ta üldiselt teadis, mindi tulidki kullast, hõbedast, aga jah, see on muidugi õige, eks ole. Et rahahambaga katsuti, noh see läheb küll võib-olla natuke varasemasse aega, kus need rahad on tõepoolest läbi kasutatud sõna otseses mõttes, eks ole. Aga noh, jah, ma tea, võiks proovi nalja pärast võtta kuskilt uuridest isegi leiab jooksule viikingi süljenäärmete eritist. Aga ütleme, 16. sajandil käis asi kaalu järgi ikkagi. No tavaliselt see oli teada, Taler oli niisugune, nüüd hakatigi tol ajal tegema, oli niisugune. Unitsiaal taarseteks kutsutakse ühe untsi raskused, see oli tsirka 30 grammi, eks ole, see oli muidugi, eks Slikerdasid vaikselt seda kaalu vähemaks, aga no siis teati ka ja selleks tehti spetsiaalsed kursi tabelid lausa. Kus oli siis kirjas, vot selle riigi või selle maa või selle linna Taaler on nii ja nii palju maksab, see on nii ja nii palju, ilmselt Amsterdam oli jälle see koht ja noh, Hamburg ja teised, niisugused suuremad keskused, kus niisuguseid tabeleid kõigepealt tegema hakati, don't valuutatabelid, ühesõnaga tabeleid olid täiesti olemas ja mitte ainult siis hõbeda kohta, vaid, vaid ka igasuguste kuldmüntide kohta, sest ütleme, Itaalia oli enam-vähem ühesugune, siis siis kuldmünte oli ikka tohutu palju erinevaid ja muidugi nad algasid Itaaliast kuskil 13. sajandil, algul olid enam-vähem ühesugused aga see läks väga kiiresti laiali ja käest ära ja siis olid mitte ainult need kursi tabelid, eks ole, vaid siis olid ka spetsiaalsed, niisugused kaaluvihid ja nende komplektid lausa ja kaalud niimoodi kaalu. Noh, ütleme raha vahetajatel kaupmeeste läks, noh, kui me vaatame, ütleme 16. sajandi maal ja kes siis on tihtipeale võib-olla kellelgi kellelegi tuleb meelde rahavahetaja ja tema naine, eks ole, siis kaks Niukest nahistavad seal kullahunniku kallal, kaalud on käes, eks ole, ninad on kõverad, prill on ees, eks, ja, ja vaatavad, palju siis tuli. No miks nad seda kontrollivad, eks nemad said ka oma vaheltkasu seal. Ja, ja need vihid olid siis niuksed, kandilised, messingtükikesed, kuhu oli siis niisugune noh, selle konkreetse kuldmündi, mille kaalule ta vastas, selle niisugune skemaatiline pildikene peale löödud, need igaüks nägi ära ja pihikomplektis oli veel allkiri ka, ütleme, seal on Reini kuldne, seal on inglise noobel, seal on, eks ole noh, mis iganes, eks ole, prantsuse küüni edasi ja nii edasi, nii edasi. Niimoodi käis see asi, mis on koduraha, uid, koduraha on hoopis midagi muud. See on tegelikult niisugune ilus eestikeelne termin, seda ei ole mujal maailmas niisugust ilusat sõna olemas. Mujal maailmas on žetoon, token, marke. No sakslased kasutavad küll ka sõna Hausmarke mõnikord, aga see tähendab tegelikult hoopis midagi muud majamärki ehk seda nihukest, mis on soome keeles puumärki ehk siis niisugust ruuni ruuni moodi omaniku märki, nii et tegelikult Ja see on niisugune piiratud funktsiooniga rahatäht, ütleme siis, see on umbes sama, kui noh, minuealised inimesed mäletavad, kui me kolhoosis käisime kunagi kooli ajal, ülikooli ajal isegi töökohast, eks ole, kui olid rasked ajad kolhoosidele, kani tulid igal sügisel siis me käisime ju kart võtmas ja kui te mäletate, siis brigadirid andsid meile iga kartulivaka vastu niisukese, ilusa papist, rohelisest papist tembeldatud neljakandilise märgi. Ja sellega läksime pärast kolhoosi keskusesse, saime selle eest raha vastavalt sellele siis, mis, kui palju keegi kartult võtnud oli, võiks ka suppi saada, mõnikord lihtsalt võistkond lihtsalt suppi saada, kui kolhoosi kontoris juhtumisi raha ei olnud. Aga ühesõnaga, see oli nüüd niisugune mingisugune raha aseaine, mingi vahetus, märg, mille eest midagi võis saada ka mitte mitte päris raha, ühesõnaga selle papi latakas õigupoodi lähe, eks ole, vaidlevad sa peatega ikka kuhugi mujale minema, enne ta rahaks vahetama, ütleme või siis saad otse tema vastu midagi ja need olidki siis, ütleme keskajal oli neid Tallinnas ja tööandjad on ja see oli üle kogu euroopaline nähtus Hispaaniast kuni Tallinnani välja ja kõik, mis sinna vahele jäi, aga vahele ei jää ju päris palju. Et need olid kasutusele eeskätt just vaestehoolekandes, sellepärast et no vaadake, igal hinnal olid omad sandid ja eesti vanasõnagi ütleb, iga vald toidab oma sandid. See oli keskajal väga-väga tähtis, sellepärast et santi oli ju palju ja eriti kui olid rasked ajad siis sai sante tuli ka külast juurde ja siis pidi ju neid oma sante kuidagi kaitsma konkurentsi eest. Sest no mis oli keskaja inimese niisugune põhiline arusaamine asjast, et siin siinpool maailmas tuleb oma hinge eest hoolitseda, et teisel pool, eks ole, mitte nad puhastustulle tuli niikuinii minna, aga nutsin kauaks viibima jääda, sest see oli päris valus koht, et, et siis oli nagu võimalikult hästi siinpool elada ja niisugusi magasid, annetusi teha ja inimeste eest hoolt kanda. Rikkad olid vaeste jaoks vaesed rikaste jaoks, eks ole. Mõlemaid oli vaja, et mõlemad kuhugi saaks niimoodi pärast surma ja siis need rikkad ja igasugused organisatsioonid, eeskätt vennaskonnad, gildid rajasid siis vaeste jaoks mitmesuguseid hoolekandeasutusi ütleme näiteks suurgild, rajas pühavaimu kirikusse vaeste laua ja noh, ja seal olid siis nummerdatud sandid, neil santide arv kasvas niimoodi ajapikku ja 16.-ks sajandiks kasvatada 44 40 santi igal tasandil oli oma number ühes kirikus ja püha Püha Vaimu saad, said siis nädalavahetusel anti neile seal prii lobi ja võib-olla mingit kaltsusid ka, eks ole. Aga selleks, et seda saada, selleks pidid nad selle niisuguse kodu raha võisid tooni ette näitama, see oli antud juhul oli see nagu niisugune sandimärk, eks ole, et andsid oma, need olid tinast tehtud, valatud hiljem ka vermitud niisugused Latakad nummerdatud ka vastavalt siis selle sandinumbrile niimoodi, et sant number 10, eks ole, tuli andis oma number 10 märgi, eks ole, näitas ette, sai oma lobi kätte, eks ole, jalutas minema, kõht, täispidurit, tavaliselt niisugused kodusandid, neid kutsuti kodus antideks, nendel oma kinnisvara ei olnud neid veel kuskil elada. Silla alla nad ei läinud, tol ajal sildasid, niux ei olnud ja siis nad elasid kellelegagi majapidamise nurgas kuskil õuenurgas mingis kuuris või mingis majapidamishoones või kuskil oli seal siis niukene mingi kaltsudes tase, kus nad siis vegeteerisid päeval käisid siis ringi ja ja said siis seda oma prii Priibajukid, kuskilt. Keskaegne sotsiaalhoolekanne. Just nimelt see oligi sotsiaalhoolekanne ja niisugusi niisugusi oli palju, ütleme ka eraisik võis mingi kapitali rajada kuhugi, näiteks niisugune Suurgildi, Oldermanni hilisem raehärra Luutkevanoitten rajas oma isikliku niisuguse kapitali, mille protsentide pealt siis anti ka vaestele süüa ja tema vaesed kandsid siis tema peremärgiga niisugust sandimärki. Või selline natukene uhkuse asi ka või. Kui asi, et ma pean oma sandid nii nagu te ütlesite selle Eesti vanasõnaga, et oma sandid ise ära Ei no see oli just sellepärast, et eluajal mingisugune vaga tegu teha pärast surma endale, garanteerida seal pilvepiiril kusagil. See oli väga-väga konkreetne, ega see oli niimoodi, mina sulle, sina mulle näh, kaupmehe asi ja niisugusi hoolekandeasutusi oli tegelikult Tallinnas Tallinnas päris palju nous, seek, mis seal 1525. aasta paiku rajati näiteks ja sellel oli koguni kahte sorti santi, nendele anti kaasandi märgid niimoodi. Jällegi et tõend edasi, et nad võivad kerjata, kusjuures nad võisid kirjata veel kahte moodi, Ühed tohtisid ainult Niguliste kiriku ukse ees istuda ja kerjata, aga teised tohtisid ka ringi liikuda, möödakäijaid tülitada ja raha nuruda, eks ole, need olid ka omad niuksed risti kujutisega setoonikesed jällegi jällegi olemas. Ja noh, hiljem see kodurahade funktsioon muidugi muidugi muutub vastavalt siis ühiskonna ja majanduse, võtame selle, nad muutuvad, need sandirahad, need käibivad kuni põhjasõjani meile tehakse Põhjasõja ajal veel, kui linnad vooris neid uusi sante hästi palju juurde, siis tuli teha sandimärgid ja, ja aga hiljem hakkavad mitmesugused klubid neid tegema oma tarbeks ja tööstusettevõtted tarbeks jälle siis ettevõtte siseselt arveldada niimoodi, et see oli nagu väga praktiline. Siis maksid palgana omased toonid välja ja korjasid vabrikupoest või söötes nad jälle tagasi, Kreenholm näiteks talitas niimoodi. Aga noh, see on hilisem nähtus, aga ütleme, 16. sajandil olid need niisugused kodurahad seotud just eelkõige selles Aitlusega ühelt poolt ja teiselt poolt Te olite Tallinnas väga levinud, on levinud Veskirahad. Sest vaadake, veskid kuulusid linnale. Aga Mölder oli ikkagi mölder, eks ole, ja seal hakkas igasugune sahkermahker pea, eks ole. Aga liin tahtis oma veskites loomulikult tulu saada, miks ta neid siis omas või Elis. Ja siis oli niimoodi, et ega sa ei saanud niimoodi, et lähete, lähed veskis jahvatada, ära maksad möldri mölder enam midagi linnale ka paneb poole oma tasku nagu taksojuht, eks ole, ja ja kogu moos. Selleks kõigepealt, et jahvatada, läksid sa raekotta, eks ole, rääkisid ära, vat mul on nii palju nii palju koti vilja jahvatada, maksid seal summa ära ja siis said vastu teatavad Veski rahad, žetoonid, kuhu oli siis peale ka need olid ka kas kriipsud hiljem numbritega või õieti niuksed mummukestega märgitud, kui mitu Leisikat või mida iganes. Mis mõõtu, eks ole, vilja, sa oled jahvatamisest maksnud, vot ja siis sellise tooniga läksid sa möldri juurde, näitasid ette, vaat mul on nii ja nii palju oma kotid vedasid sinna ja, ja siis ta sulle jahvatas ja tema ei saanud vahelt mitte midagi enam, sest raehärrad panid kõik prae rahalaekas. Ja, ja siis olid spetsiaalsed septuuni tulid ka linnaste jahvatamist ehk sellepärast et see oli seotud õlleteoga ja see oli väga tähtis, sest Tallinnas oli õllemüügiõigus ainult suurgildi liikmetel ja mitte ka veel igaühel, vaid suurgildi seisoojuma pruulikild, kus siis nagu ütleme mingisugused vaimulikud või õpetajad või mingid nisukesed sellid, kes, kes nagu suurgildi endast, intellektuaalsete võimetega sisse smugeldasid, nemad pruulida ei tohtinud selle omad selgelt seisus vahekorrad ja sellest peeti väga-väga rangelt kinni. Vaata siis jällegi selle selle linnaste ja pruulimärgid olid veel omaette märgid, millega siis ka linnaseid sai jahvatada ja pärast eks ole õlut pruulida ja et oi, see oli väga keeruline süsteem. Kas see maailma või Euroopa areng 16. sajandil, kas süvendas ka vaeste ja rikaste vastuolu tegelikult et vaeseid tekkis nagu rohkem, kui 1525 rajati uus seek näiteks ja jah, no ühtepidi võib-olla ma sellele on väga raske vastata, tõenäoliselt, mida rohkem on raha, seda suurem on varanduslik ebavõrdsus, on nagu väga loomulik asjade käik, aga seda on väga raske mõõta, ütleme ega 15. sajand ainult selles mõttes parem. Võib-olla siis olid üldiselt kõik vaesemad. Ja mitte võib-olla vaid kindlasti olidki, sest see oli kõige raskem sajand üldse. Aga kui me võtame kõik need haigused ja katkuudia, mis hakkasid Euroopa Neljateistkümnenda sajandi keskpaigas või natukene seda laastama siis lähebki nagu asi käest ära ja ja võib-olla see ebavõrdsus siis ka tol ajal suureneb, aga, aga seda nüüd kole raske mõõta, mil peaksid olema mingid demograafilised andmed, kui palju oli, ütleme, linna rahvastikus, käsitöölisi, kui palju oli kaupmehi, kui palju oli sulas rahvast, kui palju oli sant. Aga seda me ei tea, me teame, kui palju oli jah, enam-vähem kaup mehisest, nemad maksid maksu, eks ole, ja selle järgi maksulehtede järgi niisuguseid asjade järgi me saame teada, palju oli seda nii-öelda patritsiaati linnas need, kes tegelikult ruulisid. Aga, ja käsitöölised, me saame kätte niimoodi, aga kõik ülejäänu, eks ole, mida siis lihtsalt ütleb, et ah, et majapidamisi oli keskeltläbi viis inimest, eks ole, nii, saame teada Tallinna elanike arv teisedki, Pattaya võib-olla kaheksa. Ja vot korrutavad ja siis me ütleme, et meil oli Tallinnas elas viis kuni 7000 inimest, näiteks me ei tea seda ja ma ei tea absoluutselt seda rahvastiku koosseisu. Nii et, et midagi kindlat selles suhtes väita on väga raske. Võib-olla, kui rajati uus, ehk see tähendab just nimelt vastupidist, et hoolekannet oli rohkem raha, oli rohkem vaestest hoolt kanda, et seda võib ka niipidi tõlgendada. Miks katoliku kirik raha ette jäi indulgentsi müüma hakkas? Kas ta nüüd just rahahätta jäi, aga tahtis lihtsalt rohkem ja rohkem raha saada, indulgentsi tulid lihtsalt üks hea. Eks juba tol ajal süüdistati neid pigem pigem ahnuses kui vaesuses, noh, kui me mõtleme, mille peale raha kulutate, ütleme Roomas ja mujal ja muidugi noh, tegelikkuses loomulikult paavstiga ju maailmapoliitikat ja poliitikat ilma rahata teadupärast ei tee, sellepärast et noh, tänapäeval vähemalt me varjame seda poliitikat tehakse rahaga, kuigi noh, ega kõike varjaga. Aga tol ajal tehti seda varjamatult rahaga ja ütleme, paavsti juures ütleme, kui siin kliimapoliitikat vaadata, siis võidu, siin käisid piiskopid, ordu saadikud, eks ole, kes omavahel võitlesid, üritasid siis, no mis me paavsti juurde jõudnudki, keegi, aga ütleme paavsti ametnike seal mingit kardinalikesi ära osta ja see käis päevast päeva ja tunnist tundi ja kogu aeg, aga Rooma pidi omakorda ju raha välja andma, et kusagil kuningad ja keisrid ära osta. Mis on, mis on olnud Vatikani või ütleme, rooma ütleme dilemma, eriti varasemal keskajal, ütleme tol ajal võib-olla mitte mitte nii palju, aga, aga siiski ka. Et ta oli ju varem, oli ta ju alasi ja haamri vahele, et kui me vaatame, noh, vaata, aga kui me mõtleme kaarti, eks ole, siis on see Itaalia saabas, eks ole ja tol ajal oli see Saksa-Rooma keisririik ju suur ja võimas. Ja siis üle ülevalpool oli Saksamaa ja allpool oli Sitsiilia kuningriik, mis kuulus ka Saksa-Rooma keisririigile ja ka alumine osa saabast, eks ole, nii et tal oli nagu vahepeal võid ta saksa vahel ja siis ta pidi kogu aeg, eks laveerima Euroopas ja hiljem, ütleme 16. sajandil ja 15. seal oli väga palju igasuguseid itaalia riigikesi, kes ju omavahel kõik kaklesid ja paavst oli ju enamasti siis mõne mõne kuulsa Itaalia aadlisoo esindaja, kes oli ka jällegi noh, raha ja mõrvadega enamasti oma oma trooni saavutanud, nii et seal oli seda sisepoliitikat, seal oli seda välispoliitikat see kõik loomulikult tarvis kohutavalt palju raha. Ei tea, kas intelligents, ideniimine, kas Eestist on teada mõni erakordne lugu müümise kohta teada, aga indulgentsi anti lausa Liivimaa jaoks välja ütleme neid 16. sajandi alguses müüdi Euroopas ja kuulutati välja ja neid säilinud ristisõjaks Liivimaal venelaste vastu. See oli pumpoweri ajal, enne seda oli just ju toimunud suur sõda Plettenbergi sõda venelastega, eks ole, mis, mis lõppes selle nii-öelda suure Plettenbergi võiduga. Tegelikult jäi lahing viiki, aga vähemalt selleks, nojah, noh, baltisaksa autorid ja meie nende järel väidame, et see pani 50-ks aastaks seisma venelaste tungi itta, noh, see oli. Ma ma ei, ma ei julge seda nii täpselt kinnitada, kas venelased tol ajal veel väga itta tahtsid tungida, see võis olla ka Ivan neljanda poliitika pigem, kui on kolmandapoliitika. Aga, aga igal juhul sisse hirmud, olid hirmud, olid ja suhtumine oli, et venelased tulevad juba tol ajal ja siis kuna venelased tulevad, siis ristirahvas venelased, väärusulised, nüüd kogu aeg üritati positiivselt hõlmata. Need kogu aeg üritati positiivselt hõlvata katoliku usku saada. Ei midagi uut, ei midagi uut. Ja väga tõsiselt tõsine hõlbamis, plaan oli näiteks 1400, mis ta nüüd oligi seitsmekümnendatel aastatel, kui Ivan kolmas on kolmandale, anti viimase Bütsantsi keisrilapselaps Sophia Palaioloogina naiseks või Ivan kolmas sõitja siis, aga noh, see oli niimoodi, et paavst andisest Sophia, kuna türklased on vahepeal juba, eks ole Bütsantsi vallutanud, siis Sophia elas Roomas, eks ole, oli katoliku usku ja puha ja siis arvatigi niimoodi, et no mis oli, paavstil oli vaja Euroopat päästa türklaste vastu selleks talveks, kuna türklaste naabruses elasid venelased, oli tarvis venelaste abi. Aga venelased ei olnud nagu õiget uskus, üritati niimoodi, et no nemad katoliku oskusele Sofiaga pöörata, Sophia võtabki vanni ära, pöörab teni vanni, katoliku usku, Ivan tuleb, eks ole, roomale appi ja siis tehakse türklased tümaks. Plaan oli niukene asi läks täpselt vastupidi, või nagu ütles Tšerna võrdin, läks nii nagu alati tahtsime nagu et oleks parem, aga läks nagu alati. Ja, ja tegelikult Läks hoopis Sophia, eks ortodoksi usku ludinal. Nii kui ta Moskvasse jõudis ja, ja sellega see asi lõppes, aga noh, seal oli neid kirikukogusid kogu aeg, kus seda vene asja arutati ja, ja vahepeal olid jah, niuksed. Pigem andsid venelased kogu aeg petlikke lubadusi, et ja, ja kohe-kohe me seda teemiaga heinad heina teinud ja pole senimaani teinud. Et vot niisugune lugu oli sellega, kuhu me jäime oma indulgentsi teie juurde Tiit julge ei ajanud ja just nimelt ja siis sellega seoses sellega seoses siis see kuna need venelased olid väärusulised nagu nimed, nagu ma juba nimetasin, siis siis tehti jah, niisugune katse venelased venelaste vastu Euroopat ristisõtta noh kui, kui tõsiselt see mõeldud oli, aga, aga vähemalt tulgence trükiti see oli juba trükitud kujul. Ja ilmselt ka müüdi, müüdi Saksamaal küll niisugust Järgmises saates jõuame Ivar Leimus aga selle juurde, missugust raha, missuguseid münte kasutati Liivimaal 16. sajandil, kui ajad olid poliitiliselt eriti keerulised praegu peatuma ka veel Hispaanial, maailmariigil, kuidas elas, mida võis endale lubada jõukas hispaanlanna 16. sajandil alguses? Sellest rääkis 1991. aastal silmaringi saates tuntud ja hinnatud ajaloolane, vestja ja mälumängija Hardi tiidus. Ja valime välja ajamomendi. Et oleks natukene asi detailsem ja hoidiksime eesti keeles. Üksikasjalikum. Panime aastal 1000 519519 sellel ajal, kas tal sai Saksa Rahva Püha Rooma riigi keisriks Karl viies kes oli enne seda juba olnud kolm aastat Hispaania kuningas Carlos esimese nime all. No nüüd juhtus siis nii, et tema alamateks oli väga palju erinevaid keeli kõnelevaid ning erisuguste eluviisidega rahvaid. Hispaania ise juba oli siis maailma riik, kus päike kunagi ei loojunud niimoodi öeldigi, seal liikus päike kunagi ei loojunud. Ja miks seda öeldi aga sellepärast, et Hispaanial oli siis juba niinimetatud ronijad asumaad. Osa oli neist Ida-Aasia saartel, näiteks Filipiinidel, Moruki saared ja teine osa oli juba Ameerikas Ameerika valdused, nii et näete, kui oli ühes kohas, oli öösi tingimata päev, nii et selles riigis kunagi ei olnud momente, kuid kogu riik oleks olnud TÖÖ võimuses. Noh, see oli nii suusoojaks öeldud, aga näiteks süngele kassiljal ja ja lahkemalandaluusial polnud omavahel midagi ühist. Elanikud olid seal omade tavadega omade pärimusega ja neil olid erinevad religioonid. Ühiskonna tipus olid siis Hispaanias tolajal grandid Grande see tähendab suur suur nikuga ülesande võiks siis öelda eesti keeles. Ja ainult 20-l perekonnal. Hispaanias oli õigus sellele tiitlile 20 perekonda. Kandid olid väga ülbed, ennast täis. Ja nad kandsid ainult tantsu, flaami moe järgi rõivaid. Eks pitskrae oli isegi Kürashi juures külasson muidugi soomussoomusvest geolal kanti pidi kaitsma kuuli eska kandjat. Ja nüüd küsib, et mikspärast kandsite siis prantsuse või flaami moe järgi rõivaid, mis on sellepärast, et neil oli raha küll vastavastatud Ameerikast oli toodud juba väga palju kulda. Kuningale muidugi see jagas ka seda omakarandidelegeledad põhiliselt toetus. Ja kuna Hispaanial ei olnud veel oma Mööndusi ei olnud arenenud õitsev või väga vähe aga, aga Prantsusmaal ja, ja Madalmaade libaosati teha väga ilusaid riideid, rõivaid ja andsin isegi tooni, kogu maailm oli tol ajal siis muidugi rikkad inimesed oma kulla eest, ostsid. Riiutasidki vastavalt nendele oli raha küll. Ja paistab, et nende naisedki olid nii ehetega ja rõivastusega sõltuni koormatud. Et kui me vaatame nende portreesid tolleaegseid kaasaegse Kulsi poldjatelt portreesid, siis me näeme seda, et need naised, kes neid kaala rüüsid, kannavad pidulikke rõivaid, kannavad nad nagu halvatud sellesse uhkuse ja rikkuse bukett ka nagu halvatud, seal seisab nagu puukuju seal keset oma ehteid ja ma tooksin teile niukseid näitlikku, teil on võimalik vahest saada kätte mõne kunstialbum, siis tollest ajast üks kunstnik on Guello. Temal maalinud seal terve rea portreesid. Näiteks kuningas Felipe, teisest ja kuninganna peske. Ja nüüd me vaatame neid portreesid ja me märkame, et kõigil on üks ja sama viga. Kui mehed on enam-vähem veel. Normaalsema ilmega, siis naised, kõik paistavad olemad nagu halvatud. On näha, et ta ei saa ennast liigutada. Nüüd seal on kuninganna portreed on seljas väga kõrge kraega. Mingisugune pidulik kleit, tagant krae läheb isegi kõrgemale kui juuksed. Staadion täis, pärleid, briljanti, ühesõnaga täiesti näitus. Ja samuti und realsi rinnaesine, kaetud ka igasuguste vigadeta väärtuslike pisiasjadega pidi kihis hoidma ennast nii rahulikult, et midagi maha ei Pillak, sest et iga asi, mis maha kukkus, oli ju varandus. Paistab, et see on tõepoolest nendele suur nikkudele oli see piinakamber minu meelest ta pani selle muidugi, selge siis, kui ta läks kuskile esindusliku vastuvõtule või võttis ise kedagi vastu. Kui ta kodus oli, siis kahtlemata seal oli hoopis teistsugune, natuke mahedam, tualett. Kui vaatame siis lähemalt seda perioodi, siis selle suursuguse hispaanlanna eluviis oli ka täiesti vastav tema rõivastusele, nagu me näeme. Ma toon teile ühe näite siin tüüpilise näite väga tähtsat grandi, abikaasa eluviisist. Tema virgub hommikuti väga hilja, päike on juba kaugel üleval, kui tema vilgub klaasi jäävett. Siis tõmbab selga montilia montilias pika sihukese mõtleksime pissi moodi hõlmadega ja mantel hakkab peas peale Julia juurde läheb ta seljale ja ja ümber ja nii edasi, Zemantiljandal seljas ja siis ta läheb oma dueniaga Trueenialisid, jamasi seltsidaam või õuedaam, kuidas seda nimetatakse. Läheb siis sellega saatel, läheb kirikusse, kõikidel nendel pole veel söönudki vett ja, ja siis kohesele süda läks kohe kirikusse. Siiski liikus, tuleb koju, nüüd ta joob tassikese kakaod, kakao, see oli tollal ka suur uudis, seda toodi Ameerikast lähvaldati peeneks ja tehti siis niiskust, jooki ja see oli siis väga peen ja selle segati siis ka suhkruga ja sessi magusaks ja oli see oli siis nende väga rikastel inimestel hommikune menüü osa, pärast seda, kui kakao oli ära joonud, siis ta kohtub oma pihi isaga paatriga vaimulikuga, suurtel Frandedile ei olnudki nii väga-väga kõrged vaimulikud pihisadeks seal, tõsi, tavaliselt mõne madalama seisvusega vaimuliku ja miks see on ka teada, siis on sellepärast, et kõrged pihiisad tülid hollimis võimuahned ja ja grandil seisundit, huvi, et need teaksid nende saladusi liiga palju ja sellepärast võeti niukene, väiksem vaimulik. Sellega aeti siis oma pihtimust ära ja siis kas juba keskpäev siis alles võeti kerge hommikueine, noh, mida seal hommikueine ajal pakuti, see on mul ka siin üles märgitud, aga see vist ei, ei olegi nii üllatav, sest et seal oli kõike asju, aga väga vähe, paar suutäit, igasugust toitu. Ja muidugi see oli kõik väga vürtsitatud ürtidega rikastatud, seal oli siis näiteks kaalikas ära riivitud püstitatud siis Lippmaisi toodud Ameerikast jällegi Riga Ameeriks toodud kraam siis maisiputru natukene ja siis oli kitsepiima. Nii huvitav, kui see ka pole kitsepiim, siis natuke juustu natukene sealjuures võid ei olnud ka nendel veel olemas, siis siis oli õliga praetud kala, igasugust kala, seal oli siis veega tähendab ainult puhas liha oli välja lõigatud, edasi. Seda siis söödi, siis tekkis juba see aeg, mida nimetatakse siesta siesta südapäeva aeg, kui päike on väga kõrgel ja kõrvetab hirmsasti ja siis sel ajal on väga raske üldse ilutegevust jätkata, siis tavaliselt selle all kuskil varjus pikali. Magavad nähtavasti lesivad ja see kestis tavaliselt talviti kuni kella kaheni ja suviti kuni kella neljani. See oli siis küll surnud aeg ja pärast sedasi estad, vot siis tuli alles lõuna. Lõuna-juba oli natuke, jäi selle poolest, et lõuna ajal pakuti tavaliselt praadi. Need olid kas siis igasuguseid ulukeid, mis sõitjate sealsed linnud või siis oli ka loomaliha. Paistab, et sealiha ka väga vähe tarvitati, eriti Burnikude poolt vaesemat küll kasutasid ka sealiha, küllap vist oli siin ka mõju sellele, et aga palju juute elas ka tollal Hispaanias. Ja ega nemad sealiha ju ka väga ei tahtnud vastu võtta, isegi siis, kui nad olid juba ristitud sunniviisiliselt muidugi Hispaanias seda tehti. Nüüd, mida pärast lõunat siis tegi ka meie see väga suur daam. Tavaliselt oli siis visiit kellelegi juure muidugi kuldse peale, kui kutse oli, siis ta läks ilma kutseta, ei mindud visiidile. See ei olnud päris päeva Brassi visiiti, siis oli jalutuskäik ikka Sloveenia saartel muidugi ei häiri ja siis õhtis käikse kestis umbes tund aega. Ja siis tuldi tagasi koju, võeti kerge õhtueine, õhtueine oli tavaliselt siis ikkagi jälle puuvili või keedetud kompott mingisugune. Ja kui see oli ära võetud, siis mindi voodi ja kogu see majapidamine ja see oleks seal oli väga suursugune suured ruumid. Nii et seal nad isegi pihivad oma memuaarides, et üks ütleb, et mu kodu on nii suured Makko, kardan seal käia. Et ma kardan, et seal iga nuka taga võib olla mingisugune kummitus või mingisugune niisugune asi. Et ma ajan oma tagasihoidlikkuse magamistuppa, siis seal peab olema ka timul inimesed juures, et ma kardan üksi olla, me maja on niivõrd suur. Kuidas seevastu teenijanna käsi 1519. aastal Hispaanias käis, võite kuulata aadressilt Eesti lugu, punkt vikerraadio poee. Samuti leiab sellelt aadressilt Ivar Leimuse varasemad saated Eesti raha ajaloost. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja saate kodus on esmaspäeviti tund enne südaööd.