Ameerika avastamine muutis elu Euroopas, igaüks tundis seda omal nahal oma tasku pealt ka kindlasti. Raha ja hinnad Liivimaal 16. sajandil ja missugused mündid olid kasutusel, on teemaks ajaloodoktor Ivar Leimus Eesti ajaloomuuseumist ja saate toimetaja Piret Kriivan. Ivar Leimus. See aeg, 16. sajand oli Liivimaa jaoks väga kirev aeg. Võimud vahetusid üksteise võidu. Kui palju siis münte vahetus? Oh, ja see oli vist tõesti kõige kirevam aeg kogu Liivimaa ajaloos ütleme see vana ilus orduriik või noh, ei saa öelda orduriik ordu ja piiskoppide riik see ilus Vana-Liivimaa konföderatsioon, kus olid siis palju neid piiskoppe siis oligi, eks ole, maahärrasid siin Eestimaal, eks ole, Tartu ja Lääne piiskop ja Lätimaal siis veel Riia peapiiskop, Kuramaa piiskop ja siis veel orduriik, need viis riiki, kes tuli ja nemad siis lagunesid 1561 62 ära. Ja siis tulid siia ju, eks ole, venelased, rootslased, taanlased, ordumeister Kettlerist viimasest ordumeistrist sai Poola kuninga vas Alina, Kuramaa hertsog. Siis noh, poola väed olid siini asevalitsejad, Riia kuulutas ennast vabalinnaks. Noh jah, eks ole, Tallinn ja Põhja-Eesti olid Rootsi omad. Ühesõnaga tohutu virvarr ja praktiliselt kõik need võimud, nii need eelmised võimud, eks ole, kes need lasid ju igaüks oma raha välja. Kui ka siis järgmised võimud peale venelaste nõidsin kõik oma raha ja muidugi mingit poodi pidi see raha käibima, ta oli suhteliselt selles mõttes sarnane, et see vana Liivimaa rahasüsteem nagu säilitati, esialgu veel säilitati, eks ta säilis lihtsalt. Et noh, seal olid Margaadioveeringuid ja Killingid ja pennid jäävad need Markuja Kirninguidjoveeringuite penne löödi ikka edasi veel kuni sajandi lõpuni igal pool. Noh, ütleme seal 80 90.-te aastateni ei olnud seda piiret esimesest jaanuarist kõik ei lõppenud, aga teine raha ei veel ei olnud ja noh, muidugi uued võimud ikka üritasid, aga kuna olukord oli ka äärmiselt segane, keegi ei teadnud, kes mida tegelikult valitseb, sest iga iga valitseja tiitli oli enam-vähem Eestimaa hertsogi või midagi niisugust kirjutatud. Praktiliselt igaühel. Aga tegelikult ju oli jupp ühel, teisel, kolmandal, nii et asi käis nagu omasoodu ja põhimõtteliselt tuli nagu kaks niisugust keskust Tallinna pool ikka ja teine oli see Riia pool ja Riia poole läks tollal paremini majanduslikult, sest tema sattus nagu Poola Poola mõjusfääri. Majanduslikult oli ta seda kogu aeg Poolale ja Leedule töötanud peamiselt ja see turg ju jäi kõik kenasti kenasti alles. Samas ütleme Tallinn, eks ole, sattus Rootsi alla, aga Tallinn jooli töötanud peamiselt Venemaa turule ja venelased tulid ju ise sisse, võtsid Narva ära ja hakkasid kogu oma seda lääne-idavahelist kaubandust hoopis Narva kaudu arendama. Ütleme, Lübecki laevad ei tulnud enam nagu Russovi kirjutab, et eks ole, kodanikud seisid seal Paksu Margareeta juures mäe peal ja vaatasid, igatsevad, kuidas Lübecki laevad kõik, eks ole, mis enne Tallinnasse sisse keerasid. Sadam oli sealsamas all ju, eks ole, purjetasid nüüd kenasti mööda sealt ja ta kirjutab sellest nii ilusti ja nii oligi ja ega nad siis seda niisama ilupärast ei vaadanud, et näe, ilusad laevad purjetavad mööda nende, nende elatis, nende toidus, nende äri, kõik, kõik, kõik läks mööda ja samas Rootsi ise oli ju tol ajal, mis Rootsis oli, Rootsist ei olnud ju veel suurriiki saanud, Rootsi sai suurriigiks alles tsipa hiljem. Rootsi oli vaene, aga tal oli palju hõbedat ja vaske ja selle peal ta kasvaski. Rahvas seal ju ei olnud oluliselt rohkem kui neid tol ajal. Ja, ja Rootsi pidasime mitut seda, eks ole, ega siis me räägime Liivi sõjast tegelikult Liivi sõjas, erinevad ajaloolased loevad seitse kuni 10 sõda. Kuidas keegi tahab lugeda, eks ju ja omavahel sõdisid nad ka kõik, kõik need osapooled, keda ma siin nimetasin ja, ja Rootsi sõdis seal nii venelaste kui taanlastega kui poolakatega leedulastega ja loomulikult iga sõda nõuab eeskätt raha ja raha, neil nagu öeldud, hõbedat ja vaske neil küll oli, aga hõbehakkas, et otsa saama, aga vaske oli palju, eks ja siis nad sulasid seda vaske kogu aeg sinna rahale sekka. Need Rootsis toimus juba 1500 kuuekümnete eriti seitsmekümnendatel ja ka üheksandate aastate alguses, tohutu inflatsioon, see oli niisugune esimene suur inflatsioonilaine võib-olla noh, siin siinkandis Euroopat, ütleme seal Hispaanias ja Madalmaades siukseid asju ka. Aga siinkandis, Euroopat oli see niisugune esimene suur inflatsioonilaine ja kuna Tallinn kuulus Rootsi alla, eks ole. Tal oli küll oma mündisüsteem, aga no määrused ütles, et ta peab enam-vähem rootsi moodi seda tegema ja ja siis oli inflatsioon ka Tallinnas tollal hästi-hästi kiire ja hästi tugev, ütleme siin raha väärtus langes mingisugune noh mingisugune seitse korda selle aja jooksul, selle, ütleme, paari-kolmekümne sõjaaasta jooksul. Samas Riiasta langes umbes poolteist korda ainult sellesama aja jooksul. Nii et vahe oli, vahe oli tegelikult väga suur ja, ja ütleme, Tallinna killing ei makstud midagi, võrreldes Riia Killingite kehtiga, need läksid halvemaks nagu öeldud ja Margad ja kõik, aga veeringud, aga ikkagi oli vaks vahet. Aga süsteem jah, esialgu püsis, aga siis lõpuks Stefan patori võtab Riia linna 1581 ära ja siis ta aitab küll. Nii, nüüd aitab, eks ole, meil on üks riik, üks raha ja, ja siis Riia läheb siis sellisele Poola-Leedu rahasüsteemile üle, mis oli ka just vahetult enne seda 1569 nagu ühtlustatud muidu poolakate, leedukate omamoodi, see oli küll nagu liitriik, aga tegelikult seal juunijoon ja need olid mõlemad omaette riigid, neil oli ka omaette raha. Aga siis nad olid oma rahasüsteemid ühendanud just või ühildanud, kuidas nüüd öelda. Ja, ja, ja siis Riia läks sellele üle, aga tallinnaks üle alles. 1500 üheksakümnendatel aastatel 94, kui kuningas Sigismund oli juba Rootsis ka Poolas, siis tema ütles ka, et aitab naljast, et ikkagi ühes riigis peab üks raha olema, mis siis vana rahaga tehti, sulatati üles, tehti uued, vahetati ümber sulatada, mis ta seal sulatada oli, sealtpeale vase suurt midagi enam sees ei olnud, eks ju. Ja ta oli nagu ma sisse ka jäänud üks talumehed siis ju linnas midagi said siis selle varanatukese, nad mõtlesid ju kohe maha, siis nad löödi sõja käigus maha ja siis see raha ka väga suures osas maa sisse lihtlabaselt. Sest ütleme jah, Liivi sõja ajast ütleme nendest taas, sest ongi meil ju tohutu hulk sadu ja sadu rahapadasid maa sees. Ega see näitajad, inimesed, dollar, rikad olid, see näitab, et inimesed surid ära või löödi maha, täpsemalt öeldes. Ja nende varandused lihtsalt jäid maa sisse. Mis rahad need olid siis Killingid, tellingud, veeringud, pennid, penne vähem, penn oli nii väike raha, et seda ei hakanud keegi maha matma. Aga tavaliselt Killingud veeringud, mõned suuremad, ka juba üksikud staarid tulevad siis kes rikka messil võis isegi mõni kuldmünt olla, aga noh ütleme põhimõtet suhteliselt Liivimaal keskel, talurahvale kuldraha ei lubatud anda. Aga see ei olnud jälle mitte mingi diskrimineerimine, vaid vastupidi, see oli kaitseabinõu. Sest kui ma rääkisin enne kuldrahasid oli väga palju erinevaid ja selleks võid oma ettekaalud ja kursitabelid ja süsteemid, värgid. Vabandust, mis talumat sellest teadis, eks ole, teda ta oli, teda oli lihtne petta, näevad, siin on sulle. Ai, see on väga hea, kuldraha on ikka hull proovi ise ja see on väga hea kuldraha, eks ole, sai vastu pükse, nii et tolmas ühesõnaga seda takistada, eks ole seda ära hoida, siis öeldi, et poisid, makske hõbedast seal meil ühesugune raha siin Liivimaal igal pool, noh tol ajal veel enne Liivi sõda oli, et siis on nagu hundid söönud ja lambad terved. Et rahaga tegelemine oli ikkagi, see eeldas teatud haridust. See eeldas teatud haridus ju tegelikult. No jumal hoidku, juba 13. sajandil tekivad Itaalias koolid, kus seda õpetatakse, see paneb aritmeetika alus Euroopas raha, lugemine, raha, raha ja kaupade lugemine täpselt nii. Köie trükimasin, leiutati trükkimine, kas siis hakati kohe ka paberraha tegema? Ei no paberraha võib ju ka käsitsi teha lõpuks kui tal vajadus tehti. No ütleme noh, mis on paberraha? Paberraha on ju, eks ole, paber, mille peale on mingi summa kirjutatud ja mis selle summa asemel liigub. On ju, eksju, vist küll vat nii et selles mõttes ju iga keskaegne võlapaber võis ju ka tegelikult sama hästi paberraha ju olla, sest ta ju sellega kanti ju teatavat summat sellega veksliga võis maksta, eks ole. Ja kui teada, kelle, kelle juures seda lunastada, siis ei olnud ju probleemi. Aga noh, tegelikult päris paberrahad tulevad ju alles Rootsis ja alles 1600 kuuekümnendatel aastatel, see on hoopis omaette teema, see on selle, selle rootsi suure vase tootmise ja sealt suure vaskraha tootmise tulemus, mis lihtsalt oli puht puht niivõrd ebamugav iga igapäevases käibes, et no kujutage ette, eks ole, kilode kilode viisi vaske kaasas kanda, eks see kuna hõbe hõbehõbedat Bly Rootsis vähe ja seda nad vahepeal peaaegu üldse verminudki, aga vaske, maskina on see tänase jutu teema või, või see on niuke. Võib-olla räägid sellest, lähme siit edasi. Vaestest vaesematest oli lähemalt juttu aga rikkamad inimesed 16. sajandil Eestis olid need need, kes raha tegid näiteks. No kes ise rahaleid? Jah, kuigi nüüd see ei ole ilmtingimata mingi seaduspära, sellepärast et ütleme näiteks nii mõnigi rahategija ju sattus ka pankrotti, et ütleme, kui ta oli, kui ta ei olnud piisavalt tark või olud ei olnud piisavalt head või vaid vastupidi, liiga tark, eks ole, et Slikerdas seal liiga palju, eks ole, ja sest noh, üldiselt NUT meistrid olid muidugi haritud mehed kõik, ütleme ja nendest üks kõige haritumaid siin Tallinnas oli niukene mees, kelle nimi oli urban, teen ja tema, tema läks küll rikkaks. Jah, rahalöömisega muidugi. Tal olid soodsad olud ka. Et et tema ajal toimus nagu teatav niisugune mündi mitte rikkumine, vaid ütleme, mündi halvendamine või teatav niisugune infot, mitte inflatsioon, aga ütleme, devalveerimine, raha, devalveerimine siis ütleme et hõbedat. Aga see oli ametlik, ütleme, hõbedat tuli sees vähem ja ja ta oli ise ka osav mees ja ta teadis, mida lüüa, mille pealt rohkem võita ja kuidas tehnoloogilised protsessid käivad, tal oli Tallinnas üks parimaid raamatukogusid. Nii et ta oli igatpidi haritud, meest oli ja ta läks rikkaks, tõesti, tuli metseen, eks ole. Ta kinkis siin raamatuid stuudioosustele ja ja siis noh, laest eest hoolitses, selle eest hoolitses ta ka on olemas üks. Noh, üleeile tuli meil muuseumis üks niisugune koduraha, millest meil enne juttu oli, sul oleks vaeste märk, mille peal on rist, eks ole, aastal 1539 ja kahed nime tehed UT ja siis on veel Haadee ja see noh, see Haadee ka on ta nüüd, kes ta on, ma arvan, kesta võib-olla neid kaupmehi, kes seda nimetähti kandsid, ei olnud palju. Uudeed on kindla peale ainult üks Tallinnas, kes võis veel vaestest kaualt kanda kõigele lisaks. See oli tolleaegne suurgildi liige ja müntmeister, Urban, teen need tema kindlasti oli kas mingisuguse vaestelaua või, või, või, või seegi eesseisja sel ajal ja tema või, või asutas ta lausa mingi omanimelise kapitali kuhugi, kuhu tema nimetähed siis ja andis välja siis need žetoonid, kuhu tema nimetähed siis peale peale löödi. Nii et tema oli kõva mees ja sakslane ikka kõik need olid sakslased. Siin meil linnaeliidis ütleme suurgildi ei tohtinud ühtegi eestlast võtta, ei võetud ka. Käsitöölised olid teine asi, aga see oli juba kraad madalam seltskond. Ega seal ka olenes käsitööalast kõik, aga noh, see on teine jutt jällegi. Et Taali kõva mees, jah, ja tema, ütleme kui ta suri, ta suri 1506 kentsis, ta jättis endast maha ilusa testamendi ja testamendis, on ta siis seal, annab igaühele midagi. Aga vaestel annab jah, päris palju ja just sellele uuele seegi rida pärandab 400 mark ka ja seal teised söögid ja neid oli Tallinnas päris palju ja igasugused muud niisugused hoolekande asutused saavad 100 kuni 200 marka kõik temalt, nii et et uue seegiga näib tal olevat olnud küll mingi erisuhe. Samas uue Seegeessey seda tol ajal ei olnud, võib-olla tal oli seal mingi oma omakapital. Ma ei oska, igatahes andmeid on nii vähe, ega ta kogu oma parandust sissekide leian. No ikka oma oma sugulastele jättis ja poegi poegi harista Poloniaaja, kus ülikoolides kõik ja vaestel eesti koolipoistel jättis ka. Nii et see oli omaette kategooria, eks ole, kõik need Hans Susi, kes meil siin olid, eks ole, kes lugema õppisid ja kirjandus tõlkisid eesti keelde ja nii et noh, Ta oli, ma ütlen talle, intelligentne mees, jumal, ta oli Rootsist saadeti tema juurde, eks ole, mehi õppima, kuidas asja ajada, nii et oli nagu ta oli nagu tõeliselt, aga jah, ja tal oli kinnisvara, tulid kinnisvara siin ja kinnisvara Kölnis ja ja kõik kokku Nõukogude rahasse arvestada, siis oli see umbes kaks tsentnerit puhast hõbedat. Nii et seda oli nagu päris palju. Aga ta ei pruukinud muidugi kõige rikkam olla, sest kaupmehi kindlasti võis olla ka rikkamaid, kus tema mindiga asus siis Tallinnas on see teada ajas ja see on teada ka seda, seda maja praegu ei ole, see oli Niguliste tänaval seal nurga peal seal, aga sinna see maja on niivõrd palju ümber ehitatud, nii et praegu võib-olla keeld. Ma ei ole seal sees sisse sattunud, sest noh, see ei ole avalik maja nii-öelda. Aga võimalik, et vanad keldrid, keldrid on ikka tallinnas alles, et need võivad olla. No see oli paine, tedagi seal nihukesed, vanad, vanad, keskaegsed, aga, aga ülejäänud osas seisis. Eks ole, eks tal oli linnas ja kinnisvaraga ja eks ma arvan, et ma ei tea, kus ta seda oma varandust ja ega siis tal ma ütlen, suurem osa oli kinnisvaras ja, ja ta tegeles ju ka raha laenamisega, mütt meistrid olid ju ka väiksed väikest viisi pankurid selles mõttes ja noh, keskajal oli ju väga lihtne see raha laenamis, protsent oli enam-vähem. Noh, ma ei tea, kas ametlik Mul tuli kuskil kirjas, aga kuus protsenti tavaliselt oli nii, et kuue protsendiga Nad laenasid seda peeti heaks. Niukseks mõistlikuks protsendiks ei ärritanud kedagi, see oli niuke jumalale meelepärane tegevus veel. Sest no üldiselt põhimõtteliselt igasugune liiakasuvõtmine oli varasemal keskajal, oli ju saatanast, ühesõnaga selles suured dispuuti tulid, eks ole, et, et see on nagu jumalaga võistlemine, eks ole, et sa ei tee mitte midagi, aga kogu aeg raha tiksub juurde, eks ole, et kuidas saab nii mulle mitte millestki midagi, ainult jumal teeb mitte millestki midagi, et sa nagu varastad aega ja ühesõnaga see oli nagu, et inimene hakkas nagu konkureerima jumalaga, seda peeti väga pahaks, aga see oli varasemal keskel, sind ikka nägid, et niimoodi ikka ei saa, et on vaja, kõik on vaja, palun, kui neid on vaja, kaupmehe vaja, liiakasuvõtjad vaja sulisid võmme, kerjuseid ja keda iganes. Ja, ja seetõttu tolleks ajaks oli see ju ikkagi aktsepteeritud. Kas on võimalik seda 16. sajandi rikkujat? Võrrelda ütleme 20. või 21. sajandi rikkuritega, et kas on võimalik niisugust edetabelit koostada, et kui rikas urban teen, siis oli. Jah, selleks peaks meile väga täpselt tausta teadma, ülejäänud, eks ole, sissetulekute taustu. Ma arvan, et see oleks võimalik teha mingil määral, tähendab, see oleks siis puhtsuhe, ütleme, eliit ja alamkiht, eks ole, ütleme, meiesugused, palgatöötajad, eks ole, ja siis ütleme ettevõtjad, hästi minevad ettevõtjad. Aga ma ei julge seda küll praegu. Ma ei julge seda praegu küll teha, ma arvan, et see on jah, seda on kogu aeg tehtud, on, internet on täis niukesi, ümberarvutusi, aga aga, aga noh, need summad, mis sealt on nagu välja arvutatud No ma ei tea Et, et ma jätaks selle praegu meil taas hakata uurima just palku ja hindasid nende võrdlusi ja sissetulekuid, ega inimeste sissetulekuid ja natuke me oleme selle tööga algust teinud ja ma ütleme, tean, kui palju ütleme tol ajal kiviraidur päevast sai või tema sell päevast sai ju, need olid ka reguleeritud mõningal määral linnades need palgad, ütleme, palju maksis tal seal too Põlut või paar paar saapaid ja, ja niimoodi me saame niisuguse teatava elatusmiinimumi niisuguse korgi, eks ole, kokku panna, aga see töö on nii nii, nii alles algusjärgus, et et selle pealt midagi midagi rääkida on, on vastvaara. No ütleme, Urban, teen kaks tsentnerit, hõbedat, talumehe rahapott, eks ole, ütleme hea talumehe raha bot, no me võime eeldada, et seal olid tema säästud. No tal oli veel ütleme seal mingi lehm ja kits ja lammas ja naine, eks ole, ja vallasvara seal majas. Aga noh, kui palju seegi maksis, ütleme, talul seal maksimaalselt mõni kilo hõbedat, ütleme, et vahe võis olla, ütleme, kuni sajakordne Praegu, ma arvan, on vahed suuremad vist, eks ju. Kartan. Aga muidugi oli veel vaesemaid, mitte ainult, kellel oli kaks kilo hõbedat, vaid kellel võis olla, ütleme püksinööp, pigi, nii-öelda hinge, needsamad seekide asukad, eks ole, muidugi tsehhide asukad ei olnud üldse kõik vaesed, ega see ei olnud, ütleme, niuke vaestemaja ainult selles mõttes sihkuliga pansion sinna pandi, ütleme või vanad inimesed läksid ise sinna elama, nendel oli kindel sissetulek, nad said, ega seegi sante ju hästi süüa, ütleme kui me nendega söögiarveid loeme, eks ole. Siis ei olnud seal neil häda mitte midagi, seal liha ja leiba, kõike, tõsi küll, võib-olla kvaliteet ei olnud päris see, ütleme siin kuuskemagi. Üks hommik raadios rääkis, et ütleme, kui pagarimeistrite untsu läks, saadetis, saiad, seeki. Et no aga, aga ei noh, eks need, kes maksid, need said ka paremat. Et meil olid kindlasti ka samad korralikud hotellitoad. Ja samas oli ka ilmselt rikkamaid inimesi, kui Urban teen. Võis olla jah, sest ega me ju noh, kui palju neid siin on nüüd kaupmehed, kaupmehed, mõned kohmetud, kindlasti rikkamad. Kui palju kirjutati 16. sajandi kroonikates rahast? Mitte eriti palju, aga mõnikord ikka ütleme seoses ka just selle sõjaaegse inflatsiooniga võib-olla tuli kallis aeg ja raha oleks halvaks ja midagi niisugust, aga või siis pigem ütleme, kui Russavidki lugeda, siis ta räägib, ordumeister Klettenberg lasi suuri kuldmünte lüüa, seal Portugal eesid, need olid niuksed, kümnedukatulised jurakat. Ta vist mõned lasi jah teha, et neid tehti nagu vist hiljem hiljem rohkem. Võimalik, et nüüd tihti Liivi sõja ajal autasudeks, mul on niisugune kuri kahtlus, mis nende nimi oli, Portugal tuleb selle järg või Portugal, öösel on ta saksa keeles. Vaata Portugalis hakati tegema niukseid, tohutu suuri, ma tean 10 Cruzeadoseid niukesi kuldmünte, mis kaalusid sellelegi mingi kolme-neljakümne trummi vahel, eks ole. Noh, see on ikka nihuke jurakas, eks ole, ta ei olegi väga jurakas ta nagu Taaler umbes, aga ta on kullast selle võrra raskem, eks ju. Kallimat kuni 10 sentimeetrit ja nii saigi. Jooned on kuus, seitse, kuus ost jah, midagi niisugust. Et sellest on jah juttu näiteks, aga ega kui noh, näiteks seal mingites oli Hamburgi või kuskil kroonikas on ka, kui seal mingisugune mingisugune raha mäss tekib või siis siis loomulikult, eks ole, oli ka niisuguseid asju, tuli ette, et inimesed hakkasid mässama, ei tahtnud seda raha, kas raha oli liiga all või oli tal kuidagi kurss vale või? Aga üldiselt kroonikates väga palju rahast juttu ei ole, see ei olnud sobilik teema. Ei, vist ei olnud jah kroonikat. Tol ajal jäädvustasid ikka nihukesi tähtsad ajaloosündmusi. Kuidas teile tundub, kas 16. sajandil, kui elu väga palju muutusi, mida inimesed siis nendest muutustest arvasid, et kas, kas siis oli ka inimestel mõnikord tunne, et elu läheb liiga kiiresti edasi? Jah kui nüüd teada, mis, mis nad arvasid, eks ole, ega nad ju meile ei jätnud seda sedalaadi kirjandust väga palju, ütleme kroonikatest noh, mis me kroonikatest välja loeme. Eks ettevaatlikku riigitruudust ja, ja ettevaatamist, et huvitav, et kes selleks ajaks võimul on, kui see kroonika Ilmblaid, eks. Nii et sealt võib-olla midagi niisugust välja lugeda. Noh, muidugi, mis on see venelaste hirm, see lööb igalt poolt läbi, eks ole, sest noh, see oli ikka seda kartsid kõik, aga ütle mingeid elumuutusi võib-olla pigem seda saab niisugustest kirjavahetusest erakirjavahetusest kindlasti, aga erakirjavahetust sellest ajast ausalt öeldes, ega seda on nagunii vähem säilinud. Ametlikus kirjavahetuses ütleme, on küll juttu ja on küll juttu, et elu läheb raskemaks ja ütleme, et seal lihakarnid on tühjad, aga noh, ütleme jällegi kungi rahast juttu ja öeldakse, et noh, Tallinnas on rahani halvaks läinud, ütleme, et ütleme, koolid ja pastorid ja ütleme, kes said Niukest kindlaks määratud palka, eks ole, need on tohutu vaesuses raskuses russo, vigisise vingus kogu aeg, et palka ja raha vähe, noh, eks tal oli ka seal perekondlikke põhjuseid ja aga ütleme siis, kaka, lihakarnid on tühjad ja kõik niisugused asjad. Talumehed ei too enam selle halva raha eest kaupa linna, sest rahaline talumist, milleks ma pean seda müüma, eks ole, sellise vask vaskpenni eest, eks ole, noh, ikka üritati hinnad samaks jätta, samal ajal kui raha väärtus langes kiiresti, siis see tähendaks ju tegelikult ju nagu ma ütlesin, raha hinnati ju, mitte tema selle peale, mis ta peale kirjutatud ei ole või mis ta nimi oli, vaid selle järgi, palju ta sees, eks ole, hõbedat või kulda oli. Nii et sellega seoses muidugi raha langenud ja hinnad paratamatult hakkasid tõusma ja ütleme seda näed küll, et kui nad ütleme sajandi esimesel poolel seal rahuajal veel tõusevad suhteliselt aeglaselt niimoodi võrreldes ütleme, raha, raha väärtusega siis ütleme juba Liivi sõja ajal, kui need asjad protsessid on kiiremad ja raha väärtus kukub kiiremini, siis ka hinnad ja kõik, kõik see avaldab mõju palju-palju kiiremini tekivad spekulandid kohe loomulikult, eks ole, kes teavad, kus on parem, kus halvem kurss ostavad raha ühelt poolt kokku ja müüvad teisel pool jälle edasi ja kõike seda hakkab juba tulema tulla. 16. sajandi mündid, et kui palju neist on järgi üsna palju ma sain aru ja võimalik näha muuseumites neid on 16. sajandi münte ongi meil vast kõige rohkem tänu just sellele, et inimesi nii palju hukka sai sel ajal. Et siis jah, neid on muuseumites võimalik näha meie muuseumi Eesti ajaloomuuseumi mündikabinet on küll hetkel remondis, aga see avatakse tuleva aasta loodetavasti mai lõpus. Aga on, on avatud, on ajaloo instituudis tõsi küll, sinna tuleb ette helistada ja paluda. On olemas niisugune eesti olete väljapanek, väga tore, kus on siis neid rahapadasid alates võite isegi mitte rahapadasid, olid aardeid, mis ei ole ilmtingimata ainult raha juba kiviajast peale, kuni kuni siis seal 18. sajandi sajandini välja ja, ja seal sealhulgas siis ka loomulikult 16. sajandi münte, aardeid. Aardeid oli ka ikka 16.-st sajandist ja, ja noh, kõik need rahapojad, need ongi aarded. Me nimetame neid kõiki Aareteks, Muni aardikene võib olla ju peotäis, mõni võib olla suur Openi täis kraapinud niuksed, suured pronkspotid kahe kõrvaga, millest kinni haarata, sellesse sõna tuleb kraapinud saksakeelne Craike, mis tähendab, eks ole, alamsaksa keeles, mis tähendab haarama, eks ole, kõrvust kinni ja siis niuksed postid ja neid on raha täis teinekord. Nii et seal on päris palju. Aga nagu öeldud, eks ole, see raha ise on juba väga kehvake trid spetsiaalselt, et raha hoidmiseks tehtud siis ei olnud, nad olid keetmiseks küpsetamiseks õieti smoorimiseks või ükskõik, milleks nad olid jalgade peal ja neil olid sangad ka, neid võis niimoodi konksu otsas üles-alla langetada, aga vaadake, keskajal olid ju niuksed, pleed, tõmmati söed, eks ole, koldest välja sinna lee peale, see oli niisugune noh, kuid ta on ikka kivirenn enam-vähem laiem. Sinna peale pandi siis jalgade peale see pott ja poti panni siis pudru hauduma või kapsad, kaalikad, mis iganes, eks ole. Ja tehti süüa niimoodi, need olid söögipotid ja neid oli igas majapidamises ikka mitmeid ja mitmeid ja neid oli ka taludes ikka igas talus oli mingi korralik pott tika olemas, nukkudesse ikka süüa teed. Et aga see oli ka nagu hea varanduse hoidmise talle ise midagi väärt natuke, ja sinna oli hea sisse panna. Jah. Kui neid rahasid ja münte, siis täpsemalt oli palju 16. sajandil, mis on kõige, kas on võimalik välja tuua kõige Uhkem leid sellest ajast, mis on säilinud. Oih, ma niimoodi peast peast ei oskagi võib-olla öelda. Kihme Aare oli seal seal oli vist kaks suurt katlatäit, see mitte Te, vaid ka ehteid ja värke, sest no ütleme, tol ajal ütleme mille poolest on ta sõjaaegne aare nagu natuke teistmoodi, kui rahu rahuaegne on see, et on näha, et ta on tõesti mitte ainult oma tarbeks kõrvale pandud, vaid ta on ikka sõjahirmus peidetud ja siis pannakse sinna mitte ainult mündid. No kui me rahuaegne aare seal on tavaliselt natuke münt, eks ole, või ka palju münte, aga ega seal muud ei ole, sest see on lihtsalt inimese rahalaegas on kodus kuskil nurgas mullakamara all, aga see on, ta teab, sealt ta võtab. Aga sõjaaegne Mare on selle poolest teistmoodi, et siis on kõik pandud, mis vähegi väärtuslik on, siis on helmekeed, siis on rinnalehed, siis on hõbekaelavõrud, et mis iganes, eks ole, mis inimesel väärtuslik oli, ta ta paneb siis kõik sinna ja siis noh, võibolla võibolla jah, see oli nagu mahult ehk võib-olla kõige suuremad, aga no jumal ise teab selle pärast, ega siis kõik ei ole ju teada ja kõik pole ma ammugi mitte muuseumisse jõudnud. Kas see on välistatud näiteks selline asi, et ütleme, 16.-st sajandist leitakse veel täiesti uus, senitundmatu mint kõige naljakam, et ei olegi välistatud, ehkki neid münte tuhandeid ja kümneid ja sadu tuhandeid sellest ajast, mil leitud, aga ma toon ühe näite Te kohe. Ja vot sellesama seoses selle, meie, meie muuseumi remondiga võtsime maha ühe ekspositsioonist maha ühe kaelaga, mis oli seal rippunud vist 60.-test aastatest peale. Ma polnud kunagi lähemalt vaadanud ja mõtlesin, et vaatan siis lähemalt, mis mündid seal on, et noh, ikkagi huvitav, et suuremaid ja väiksemaid ja vaatan missugune veering seal 1573 tototatud minu teada sel aastal pole siukest veeringut, löödubki lehitseja igaks juhuks kõik kataloogid läbi. Loomulikult ei olegi olemas. Tavaline, mitte väga suur nagu umbes eesti metallkrooni suurune mündike, eks ole, aastaarv selgelt peale, aga polegi olemas ja see on tavamünt, aga ütleme ja teine näide, mis ma olin kuu aega tagasi käisime umbes mõni nädal tagasi Hamburgis ühe kolleegi juures, esinesin seal sealsetele numis maatikutele ja ja, ja tal oli väga hea raamatukogu kodus, vanakirjandust. Hästi, paljud on niisugune vana õpetaja, vana friik. Ma lehitsi seal siis ühte niisugust Amsterdamis kusagil ka seitsmeteistkümnenda sajandi algupoole välja antud niisugust kuld, hõbemüntide siukest, raamatut, see oli vist pigem mõeldud nagu rahavahetajate jaoks. Mis mingi raha väärt on enam-vähem, et palju seal noh, millisel mündi alusel ta on tehtud. Vaata. Riia jällegi küll mitte Tallinnaga, Riia. Riia tukat, ordumeister fürstenberg. Küll, aga see oli hoopis teisest taastasse teise kujundusega. Meil on pilt sellest, aga seda münti ei ole veel senimaani leitud, kuldmünt, võib-olla ta tuleb kunagi välja. Ja meil on, meil on teada niisugusi kirjalikes allikates teisigi just nimelt kuldmünte või pilte vanadest aadritest, mida mündina ei ole keegi kunagi näinud. Suurepärane, ja soovime teile uusi leida. Üllatusi. Ajaloodoktor Ivar Leimus rääkis, missuguse rahaga liivimaalased kauplesid. 16. sajandil vaatame veel Saksamaale Nürnbergi aastasse 1502. Hardi tiidus jutustab itaalia kaupmehe postkaardi järgi rändkaupmehe elust. Ja nüüd ta on üks võitja pilt, siin on rändkaupmees sulle aegne midagi kaupmees või siis pakkuda, tähendab, ta tuli tavaliselt sinna, kus olid, olid kuues Kirnessite, tähendab seda, et talurahvas oli tulnud kohale, pühitseda mõnda tähtpäeva ja nii edasi. Aga kohal oli kohe rändkaupmehe, ütlesin vanasti selle kohta harjusk, aga seal oli ikka rändkaupmees ja ema oli paigas. Nii kui 21 kopikat oli tema kohe kohal, nii palju kuskil mõni pidu. Ja nüüd me näeme tema, ta paneb oma asjade rändkraami kõik välja, tal on niisugune, kas kaaslastele välja kõik, mis seal on, seal me läheme kohe, millega tema kauples. Kõigepealt väikesed käsipeeglid, käsi-, peeglid, visioon, hõbesuled või Preisid, ma ei saa aru, kumbat, nad on sellega, millega kinnitatakse ist. Riideid, rõivaid. Siis on kindel, tingimata on seal määritud juuresid need kindad on parfüüm, meeritud lõhnastatud vaeva, hüüdsin imelikult kaabedamisele meelde, et parfüümi pandud ihu peale tol ajal seda pandi ainult pliidi esemetele, eriti kinnastele. Nüüd veel üks huvitav asi, mis me näeme seal mängukaardid, et see oli levinud ka juba nüüd Saksamaale mängukaardid. Juba Saksamaale jõudnud ja siin hakkasid Nürnbergis hakkasid väga leidlikud mehed mängukaarti valmistuma. Väga leidlikud mehed, seal kasutati trükivahendeid ja trükiti juba mängukaarte. Aga põhiline siiski kõige targemalt kaardilt ikkagi käsitsi tehtud kunstnikud poolt iga mänguga asja veidi oma tore pilt ja nii edasi. Savist valmistatud nukud, samuti ka puunukud riidest peadega. Ja siis teatri, kui te olete vist muusikas kuulnud niukseid ooperi nimingaa, nürnbergi nukk, on olemas niisugune ooper. Nii et see juba isegi muusikasse levisse teadmine Nürnbergis valmistatakse kõige ilusamaid laste mänguasja eriti lukk. Üks nukk on isegi ratsaseal savistid nõrdlal terrakota, lihtsalt põletatud savist ära värvitud, põletades savinukud maha pillad, siis ikka katki ka minna, nii midagi pole teha. Ja mis veel on Jüri telgis kilbiks ära märkida, et mitte unustada. Nürnbergi linnas on juutidel oma linnaosa juurde Firkel. Ja igal õhtul oli see suletud ist, nagu vangla. Nii kirjutab itaallane, aga mina arvan seda, et sületult oli ta kindlasti mõlemalt poolt siseseks juudi kogukond ka oldi, tundis muret, kesid oli ju kerge, neid oli palju vähem, need jõulud ja kirik oli neid siiski diskrimineerida. Kaabakate poolt, eks ole, näpaniitsis ikka ma kaitseks ka omad omad väravad kinni. Itaalia naerab seda, et ikkagi see oli nagu vangla pandi väljastpoolt kinni ja ei lasknud neid välja. Nürnbergis sealjuures twitteris ja omapärane keel mida me nimetame jidišit juutide piiblisse neuroopa, juutide keel, seal, vana saksa keele segu heebrea keelega. No ja mis siis veel, võin öelda nende juutide kohtadelt, nad olid põhiliselt kaup, meedia väga rikkad, nadolid, pankurid Itaaliast tulnud selle kunsti Saksamaal üle. Nad olid loonud oma pangad ja pankadel oma Raudnesside mitte transportida väga väärtuslikke raha, märg ja väärtpabereid. Sellest transporditi ainult vastavaid tšekke. Näiteks tõend selle kohta, et vaat see kodanik sees jäi, härra käsib sinul kais pugev, maksan sellele härrale, väljakul ta sinna jõuab maksta. Tule välja see summa. Aga kus asjad mulle, oma mehe siia, minu, mina maksan talle tagasi potti, umbes niisugune asjaajamine käis tulla. Me ei hakkagi siinkohal vägisi võrdlema Urban teeni Tallinna müntmeistri arvatavalt läbi ajaloo ühe rikkama eestimaalase varandust ja Jakob huugeri Hardi tiiduse mainitud Saksamaa kaupmehe varandust. Fugeri nimi tähendab veel tänaselgi päeval Saksamaal sotsiaalasulat Augsburgi linnas. Selle rajajaks on just nimelt pankur, ärimees Jacob huuger, Euroopa üks jõukamaid inimesi 16. sajandil. Jõukad terves Euroopas ka ääremaadel toetasid vaeseid ja toetasid ka kunsti. Ja lõpetame saate 16. sajandi kõige enam rännanud ja paljude arvates ka tolle sajandi kõige kuulsama ja olulisema heliloojaga Orlando di lasso elik Orlando Lassusega, laulja ja heliloojaga, kes kuulsuse saavutas juba oma eluajal. Ja kui täpsem olla, siis tegelikult juba lapsena. Ta olevat olnud nii ilusa häälega poiss lapseta rööviti suisa kolm korda kodust sellepärast ära tema kirjutatud ja lauldud prantsuse šansoone võlust võis osa saada prantsuse rändkaupmees või Itaalia rändkaupmees või saksa kaupmees või mine tea, miks mitte ka liinimaalt teele asunud rändkaupmees. King Singers laulab käskijanna le unistuste daamile.