Kell on 11 ja viis minutit ja rahva teenrid, nagu ikka laupäeviti sel kellaajal alustavad oma tunniajalist jutusaadet ja ilma liialdamata võib öelda, et täname üritame teha väikest revolutsiooni, sest nimelt esimest korda on üks rahva teener mitte Tallinnas ega Tartus, vaid kogunisti Võru linnas. Tere hommikust, Sulev Valner. Tere hommikust. Varast hääl kõlab täpselt samuti nagu Tallinnast või Tartust, mingeid mingit vahet ei ole, võib-olla ei oleks nagu põhjust, väike jah, ei, võib-olla ei oleks nagu põhjust üldse sel teemal rääkida, et, et meie sajandil nüüd võrust saab otse-eetrisse minna, aga ometigi ometigi me, me oleme täna esimest korda nii kaugel ja, ja sealt tuleb nagu väärikalt tähistada. No ma arvan ka, et kahtlemata Ta tegu võib-olla on väikese sammuga inimkonna jaoks, aga ehk mitte nii väikesega meie jaoks siin. Et, aga muidugi see ei ole nüüd kindlasti tänase saate peateema, seda kindlasti, aga, aga igal juhul on see tore, et traadio tehnika pool on siin Võru Igor Tarole sisustatud uues korrespondendipunktis nii kaugele jõudnud, et saab eetrisse minna telepoole tehnikaga läheb veel natuke aega. Nii ja lisaks siis Sulev Valner ile Võru linnas on Tallinnas vikerraadio Rahva teenrite stuudios siis Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe mõlemad siis rahvusringhäälingust. Ma millegipärast kohtasin väga mitu korda sellist lauset, et potsatas postkasti ilus ilus väljend ja, ja minu postkasti potsatas ka ja nimelt potsatas see, mis sinna lõpuks kaob, otsustama pidi, ehk siis eurokalkulaator. Erinevalt mõnest teisest hädakisast, mida me oleme siin kuulnud sel nädalal, et kalkulaatorit Hiinas valmistatud kollased väikesed karbikesed ei taha hästi töötada või siis on arvutanud Eurogursiks 8,6, mitte ette nähtud 15,6 neli kuus kuus. Minu oma töötab täiesti hästi, aga ma pean ausalt öeldes tunnistama, et ma Ma ei leia nagu erilist otstarvet ma ei tähendab, seda võib kasutada tavalisi kalkulaatori, kui, kui tahad oma oma perekonnale rahaasju arvutada, aga aga euro ümber konverteerimiseks kroonidesse või, või vastupidi ma ma ei näe seda kohta, kus seda peaksin kasutama. Nojah ma olen ka paljude inimestega vestelnud ja nad kurdavad seda, et oi-oi, mis nüüd esimesel jaanuaril saab, et kuidas see võimalik on. Et sa suudad seda järge hoida, et sa ei, ei, ei osta ennast lõhki või, või ostad sa liiga vähe, et mis peaks nagu tegema oleks tõesti selle kalkulaatoriga siis kogu ringi käima ja muudkui nagu ümber arvutama, siis ma arvan, et selline lihtne rusikareegel võiks ju olla see et vähemalt, mis puudutab esmatarbekaupu või toiduained, et mina soovitaksin küll inimestele, olen soovitanud ka nendele inimestele, kes seda küsivad, et et tuleb minna alates esimesest jaanuarist poodi ja osta enam-vähem samu toidukaupu, mida sa oled kogu ostnud ja täpselt samast poest. Et ma arvan, et siis nagu eriti mööda ei pane või petta ei saa osta piima, eks ole. Sinki, no mida iganes, eks ole, kohvi. Et siis ma arvan, ei ole ka mõtet seda kalkulaatorit taskust väljavõtted seda arvutada, aga ilmselt läheb kalkulaatorit vaja siis kui sa hakkad suuremaid asju ostma. Noh, ma ei tea, televiisorit või jumal hoidku autot näiteks. Et siis nagu siis nagu tasub ikka kergarvutusi teha. Ei, ma lihtsalt mõtlesin seda, et meie poodides on ju hinnad mõlemas vääringus paralleelselt kogu aeg nähtaval ja ja eks see väikene šokk saab ikka olema, et kui inimese sissetulek ja pangaarve on järsku jagatud 16 15 koma kuueni ja kuue kuu aega ja siis tundub see see summa muidugi armetult väike, aga, aga tegelikult noh, me oleme siin ju tegelikult mitu mitu rahareformi üle elanud. Enamus meist ühe vähemalt ja, ja väga paljud ka kaks või lausa kolm, nii et sest ei ole nagu midagi, et ma usun, et me harjume üsna ruttu. Et mulle tundub, et võib-olla selle kalkulaatori selline üks praktiline Tartus saab olema isegi selles, et just nimelt inimesed saavad arvutada oma sissetulekuid sellega sellega nagu paremini, et kui see uus aasta kätte jõuab et näiteks võimalikel palgaläbirääkimistel või, või üldse küsides mingi töö eest mingit tasu et inimene saaks aru, et ta sellega petta ei saa. Et see, see võib-olla on nagu üks väärtus ja teine väärtus selle postkasti potsatamise puhul. Noh, ma ütleks, Mul on ta praegu seal kuskil riiulil ja täpselt nagu enam ei teagi, et kus ta täpselt on. Aga teisest küljest selle postkasti potsatamise fakt, kas te ise võib-olla paljudele? No ma ei tea, kui paljudele oli vaja muidugi veel praegu veel kord üle korrata seda teadmist, et euro ikka tuleb aga ütleme, et see fakt iseenesest võib-olla annab mingisuguse füüsilise kinnituse sellisele-sellisele teadmisele, mis äkki ei olnud veel päris kõigile kohale jõudnud. Ta on nagu selline käegakatsutav kinnitused tulebki. No eile ma näiteks kusagilt onlainmeediast nägin uudist, et Pealt poole Eesti elanikkonnast on euro tuleku vastu, see on samasugune teadmine, et, et sellega ei ole ka nagu midagi peale hakata enam ta vastu, siis vastu aga tuleb ta nagu vääramatult nagu nagu neli aastaaega. Et selliseid küsitlusi võib ju mõni eraalgatuslik inimene nagu, nagu korraldada, aga suuremat tolku pole. Siiamaani on küsitlused näidanud natukene vastupidist trendi. Ilmselt oleneb ka sellest, et mis metoodikaid kasutatakse tõepoolest alati nii nagu erakondade reitingu puhul on sageli ka oluline see, kes, kes selle küsitluse tellib, nii et minu meelest viimase viimase küsitud, mis küsimus esitada ja just tellis minu meelest? Härra Poolamets, kes on teadupärast ju tugev eurovastane Jah, et ma täpselt ei teagi, kuidas see küsimus seal esitatud oli, aga kui see küsimus oli esitatud, et kas teil on natukenegi kahju, et kroon ära kaob, siis ma kujutan ette küll. Kuidas ta seda küll ja muide märksa märksa vingemat sõnavara kasutati ka ja lausa Euroopa Liidu tipptasemel sel nädalal nimelt Euroopa president. Kui tohib härra Trump juhid niimoodi tituleerida, siis, siis tema ütles, et euroskeptitsism viib paratamatult uue sõjani vist lausa maailmasõjani ja hurjutas siis rahvuslike rahvuslikult meelestatud ringkondi, gruppe, riike, kes siis nagu ei pea euro ühtsust mitte millekski, arvavad, et nendel riikidel oleks omaette palju parem siin kontinendi peal elada. Et esimest korda ma olen kuulnud midagi, midagi nii jõulist, nii kõrge tippametniku suust. No selles mõttes on vähemasti härra Rompuy hakkab õigustama oma olemasolu, et kui paljud on nagu kahelnud, et kas ta kas, kas tema ametisolek ajal tema suust üldse midagi jõulist kunagi kostuma hakkab, siis tundub, et siiski äkki hakkab. Et selles mõttes noh, temast on räägitud kui Euroopa liidu hallist tundmatust juhist, kelles, kes jääbki halliks tundmatuks niikuinii. Äkki siis isegi üllatab meid positiivselt. No ma arvan, et meie saate mahtlist jaga formaat ei võimalda seda, et me sel teemal nüüd avaksime siin diskussiooni, sest ma kujutan ette, et see võtaks kaks tundi vähemalt, et et kumb siis nagu Euroopa jaoks hukatuslikum on, kas see, kui rahvusriigid on, on rahvusriigid ja uhked selle üle, et nad on rahvusriigid või või süveneb veelgi rohkem see nõndanimetatud lõdva püksikummipoliitika, mis ju paraku ei ole ka Euroopas eriti häid vilju pannud? Nojah, aga ühest küljest võiks öelda, et tegu on, eks ole, sügavalt välispoliitilise teemaga aga samahästi võiks diskussioon olla täiesti vabalt Eestis eelseisvate valimiste teema. Sellepärast et teistpidi võttes osana Euroopa Liidust võib öelda, et Euroopa Liidu asjad on ju ka täiesti meie jaoks sisepoliitiline küsimus. Aga mida sa siis nuku sure praegu konkreetselt silmas pead, et mis, mis see teema võiks olla või kuidas sa selle teema võiksin sõnastada, et kas, kas ühtses eesti, eesti ühtses Euroopas või Eesti omaette või või kuidas see võiks nagu kõlaga siis selles selle Rompi nüüd lausungi valguses. No eks ta natukese kõlab seesama, mida sa tuletasid meelde selle euro kui rahaühiku ümber toimuvateks selline euroskepsis, mille lähtepunktiks on see, et kui seda Euroopa liitu üldse taluda, siis igal juhul mingi väga lõdva liiduna ja noh, teine teine vaatenurk, eks ole, mille äärmuslik ettekujutus on mingid Euroopa ühendriigid täieliku sellise unitaarriigina peaaegu et noh, kuskil, et kus see tasakaalupunkt seal vahel on? Põhimõtteliselt ma olen tulemusega täiesti nõus, et see võiks olla valimiste üks vaata keskne teema, aga millegipärast ma arvan, et seniseid praktikaid arvestades Te ei ole. Ehk siis välispoliitika ei ole kunagi olnud Eestis valimiste no ega ka teistes riikides tegelikult laias laastus valimiste keskne teema. Aga tegelikult enamgi veel, kui toimus viimane maarahva kongress ja seal tükk tükk maad auru läks selle peale, noh, sisuliselt ikkagi tühja tünni komistamise peale, siis siis paar päeva hiljem tekkis mul mõte, kui ma lugesin ka mitmeid uudiseid siin Eesti-Vene suhetest ja, ja, ja ka NATO tulevikust tegelikult oleks täiesti koht, kui Eestis korraldataks tõsine välispoliitika kongress arutada läbi väga mitmed teemad, mis, mis on Eesti tuleviku seisukohast väga olulised, kasvõi seesama teema, mida sina tõstatasid või siis Eesti koht üldse Euroopa liidus või või NATO tulevik, suhted Venemaaga, ma arvan, see oleks väga põnev ja Eesti riigi jaoks väga kasulik. Debatis. Ma ei saa aru, Peeter, mis kongressi vaimustuses olnud peale tuli, kui silme ees on äsja olnud maarahva kongress ja, ja ühtlasi spordikongress, mis mõlemad olid suhteliselt sellised tühja tünni kõbistamisega mardahanteerite, tühja tünni. See ei tuleks võib-olla tühja tünni covid kõmistamine, kui seda korralikult organiseerida, kutsuda, meil on praktika olemas kutsuda siia väga asiseid, välismaa mõttekodade inimesi ja kaitseuuringute keskus on selliseid kongresse ja konverentse kongresse küll mitte konverentsi korraldanud ja need on olnud sellise kitsa kitsa ringi üritused, aga see võiks olla kahe täiesti selline laia ringi üritus. Ma arvan, et see oleks nagu, no ma ei tea, äkki ma olen sõja öeldakse friik, professionaalne kretiin, eks ole. Minu jaoks oleks see väga huvitav. See kõlab väga huvitavalt, võib-olla tõesti see iga-aastase Lennart Meri konveri printsi näiteks raames oleks võimalik ka teha mingi üritus väljapoole seda ringi, kes, kes ütleme siis seal ainult rangelt inglise keeles ja ja nii-öelda asja asjaomaste ringis asju arutab. Igal juhul mulle tundub ka, et see, selle mõttel on seda jumet, et ma ei näe, mida see halba peaks tegema, ütleme halvemal juhul noh, tõepoolest läheb nagu spordikongressi või maarahva kongressi ka, et võib-olla ei ole ka palju villa. Aga iseenesest kuigi kuigi mingit pidi jälle võib võib nagu uskuda, et võib-olla on ka Eesti välispoliitikale hea olnud. Ta ei ole olnud liialt sellist. Seal ta populaarsete otsuste tegemise tallermaa et karta on, et need arguse argumentatsioon võib muutuda küllaltki primitiivseks, millega hakatakse ühte ja teist poolt. Kui, kui erakonda Nad tõesti tunnevad, et sellest sõltub näiteks nende valimistulemus, siis siis on karta, et argumentatsioon nihkub kuhugi väga madala ühisnimetaja tasemele. Ja kas see sild, kolleegid, mille, mille nende jõudsite nüüd, et kas lõdvalt seotud riikide liit või unitaarriik föderatsioon ja, ja selle suhe Eestiga, see ei ole, välispoliitikas on sisepoliitika. Noh, see on nii kohalike kui välismaal, see on puhas Eesti sisepoliitika, et kuhu, kuhu suunas nagu nagu Eesti tahaks liikuda, see on, see on Eesti püsimajäämise, julgeoleku ja kõige muu küsimus, nii et. Ja see oleks väga-väga teretulnud debatt, aga, aga ma kardan, et puhtalt nii-öelda oma riigi piirides seda korraldada eestikeelsena ja, ja omade vahel ehk siis korrata midagi siin kas presidendi kärajatel või või mingi muu väiksema konverentsi, sellist malli selle sellel nagu ei ole, ei ole vist suuremat mõtet noh, ütleme spordikongress ja, ja tegelikult ka maarahva kongress olid ikkagi suuresti nagu, nagu selles mõttes hoiatavad, et et noh, läheb nagu jutupeoks või, või kõnede pidamiseks ja igaüks räägib väga-väga olulist ja väga tarka ja väga-väga õiget juttu, ainult et noh, et mis, mis selle tulem on. Loomulikult ei saa ka mingisuguseid siduvaid otsuseid sünnitada. Sellepärast, et kui tulevad targad inimesed kokku, siis, siis nad ei otsusta ju nii-öelda ei ei rahavooge ega ka ka muid muid asju, nad, nad lihtsalt juhivad tähelepanu ja sellega nagu ongi kogu lugu. No mina siiski hoiduksin. Spordikongress ja maarahva kongressi päris ühte patta panemast sest olemuselt olid nad siiski võib-olla mõnevõrra erinevad erinevad sündmused, et võimalik, et tulemus oma selliselt noh, mitte väga suurelt tulemusel. Ta on sarnane ütleme, sportlikku resultaati võib-olla vähe mõlemal puhul aga aga kuigi jälle seda, aga minu meelest, kui spordikongress ikkagi vähemasti üritas olla selline erakondade ülene tõsine noh, arutelu koht nagu, kus ei ole nagu ei kogutud nagu poliitilisi punkte nii palju siis Maarahva Kongressi ainult selleks üritus, mida nimetati maarahvakongressiks, eks ole, mille mida võib öelda ka, et mis oli maarahva kongressi tus Uskorpeerimise üritus tegelikult ühe erakonna poolt. Et selle ürituse eesmärk oli hoopis teine ja, ja kogu see noh, ütleme, et noh, Ta küll aset mõnes mõttes ta täitis mingi tühja koha tõesti, et kahjuks need, kes võib-olla oleksid olnud volitatud ja määratud või nagu rohkem õigustatud Maarahva Kongressi korraldama, ei ole seda palju aastaid teinud. Aga et iseenesest maarahva kongressi ka käis ikka hoopis mingi teine kampaaniaks kaasas, kuigi samas võib öelda jälle, et võib-olla selle korraldajate jaoks ta võib osutuda vägagi resultatiivse, eks. Seda me näeme kevadel valimist. No eks see side nende vahel ongi niisugune rohkem välja mõeldud, kuigi seal taga võiks ju olla nii-öelda mure nii ühe kui teise asja pärast, ehk siis maarahva kongressi puhul maaelu tuleviku pärast ja, ja spordikongressi puhul siis Eesti spordi tuleviku pärast ja ja vanemaid võib ju maalida tegelikult päris tumedates värvides. No ütleme, siin maaelukongressid. Me oleme mitu saadet tagasi pikalt rääkinud aga ütleme, kui me räägime täna natukene spordi kongressist väga palju seda teha ei jõua, siis ega siis Eesti spordi tulevik on tume. Eesti sporti tipptasemel maailmatasemel on, on vana ja võib-olla sealt see tundub mulle isegi natukene imelik sel aastal rääkida, kus, ütleme siis me oleme olümpiamedali saanud ja olümpiamedal on ükspuha, mis värvi ta on alati olnud ime. Ja äsja, kui, kui vehklemises on tulnud meile maailmameistritiitel. Aga need on, need on sellised sähvatused, mis, mis ei, ei näita nagu, nagu süsteemi, aga süsteem meil suuresti puudub ja, ja see, see on see murekoht. Ei, no üks asi, mida võiks ikkagi sellest kongressist ka sellise positiivsena esile tuua, mõtlen spordikongress oli, oli see, et väga palju räägiti seal harrastusspordist ja noh, hea küll, me võime siin rääkida tippsport, et võib-olla noh, ei ole meil praegu kõige paremas seisus, kuigi noh, näiteks meie meie vehklejad head saavutused on ju alles alles äsjased siis vehkleja, vehkleja no ka naiskond jõudis veerandfinaali. No see selleks, aga see, et et harrastussport, et Eestis siiski nagu jõudsalt ülesmäge rühib, see on ju nagu positiivne asi, ma lihtsalt võtsin kaasa seoses selle spordi kongressiga mõned arvud, mis, mis seal välja käidi, et Eestis on praegu kui 1684 spordiklubi ja sa harjutab 133000 harrastajat pluss veel 113 spordikooli, kus harjutab 27000 õpilast, nii et noh, hea küll, me ei saa praegu ilmselt võrrelda ennast näiteks Soomega ja nende võimalustega, mis Soome, Soome harrastussportlastele on, on pakkuda, aga noh, see, et inimesed ennast liigutama, aga see on ju ilmselge fakt. Tegelikult, eks ole. Ja sellest sõltub rahva tervis ja, ja noh, kui on, nagu harrastusspordibaas on küllaltki tugev, noh küllap seal siis mõne hetke pärast tulevad ka tulevad ka tipp saab. Ei, nojah, ei, kindlasti on olukord läinud paremaks, mulle väga meeldis presidendi selline rõhuasetus selle kongressi alguses, et president küll ei viitsinud või saanud või ei tahtnud seda. Seda, seda kongressi nagu lõpuni istud, aga lahkus õige varsti pärast oma ettekannet, aga, aga see sõnum, mis ta nagu andis oli, oli ühemõtteliselt väga selge, et tippsport noh, see on nüüd minu interpretatsioon, aga, aga lugedes seda kõnet, jäi niisugune mulje, et tippsport võib-olla ta on innustav ja annab noortele väga palju eeskuju, aga harrastussport peab olema sellepärast, et ta annab rahvale tervise. Ta võrdles tippsportlasi reklaamiagentidega, kes ja kes nagu innustavad Kahtlemata, ja, ja mulle tundub, et see harrastusspordipool on tegelikult aastaid meil olnud niukses vaeslapse osas ja nüüd järsku nagu hakatud rohkem rääkima, et kui siin noh, kasvõi kui vaatasime kolmapäevast foorumi saadet ETV-s, siis, siis noh, endised tippsportlased rõhusid just sellele, et, et spordikoolid ja sporditegemise nii-öelda tipptaseme saavutab lai kandepind ja sealt üles püramiidi tippu. Aga, aga teine pool väga-väga jõuliselt rõhub ka praegu sellele, et harrastusspordile rohkem raha anda ja küsimus paljuski rahas olla, sest et dekani ühesuurune ja kui, et kui palju seda raha nagunii juurde ei tule lähiaastatel, siis kumma poole seda tykki rohkem tõmmatakse, et üks jääb küll natukene, võib-olla varju ja vilutasse, aga, aga teine saab jälle sellest nagu rohkem ja ma mulle tundub küll, et harrastussport on seni olnud nii-öelda vaeslapse osas ja nüüd äkki hakkavad asjad muutuma. No võib-olla, et nad on ikkagi mõlemad suhteliselt vaeslapse osas olnud, et ega need tippsportlaste puhul, kui me vaatame kas või seda riiklikku toetust, mida määratakse inimestele, keda me kujutame ette potentsiaalsete tulevaste olümpia medalistidena siis räägitakse ju mingitest praegu mingitest toetustest kuistest toetussummadest ma ei tea, 5000 krooni vä? Võime 10000, heal juhul või, või 3000 krooni, eks ole, on seal tüüpiline, mingi stipendiumi suurus? Ei ole just väga-väga rikkalik, et toidulaud, ütleme selle selle summa juures. Nii et, et selles mõttes ei saa ka öelda, et, et et hirmsasti üle kuulatakse. Ja kui siis tõesti, eks ole, inimene tuleb olümpiavõitjaks, ütleme ja siis ajakirjandus kirjutab suurte pealkirjadega teenis sellega miljoni, siis mõelge tegelikult, mis on selle selle miljoni teenimise taga olnud ja siis me saame aru, et et palju, On palju lihtsamaid mooduseid ka Eesti riigis, eks ole. Ja kuuseteenitud miljon läheb, eks ole, sa lähed nii-öelda taaskasutusse. Järgmised piletid, järgmised hotellid, järgmised treeningvahendite ja nii edasi. No õnneks narraga harrastussport selline asi, et ega sinna väga palju selliseid riiklike vahendite siis polegi vaja taguda. Kui sa tahad metsale jooksma minna, siis on ühekordne väljaminek, osta dressid ja tossud ja, ja mina ei jookse ja, ja noh, väljaminek on see, aga see, see kuulub ka muu infrastruktuuri tuuri juurde on ju see, kui palju on viimasel ajal ikkagi kas või siin Tallinna ümbruses rajatud, neid vist nimetataksegi kergliiklusteedeks. Ehk siis need, kus saavad kõndida jalakäijaid, jalutada oma koertega, kus saavad rulluisutajad sõita, kus saavad jooksjad aktiviteet ja arendada ja pluss veel rattad, nii et noh, selles mõttes on midagi tehtud. Harrastajate hulk on, on tõesti kui niimoodi relvastamata silmaga välja minnes on näha, et nende hulk on tõesti tõusnud, aga siin Sulev kohe seal jah. Jah, et see on pigem nagu selline hoiak muutumise küsimus, mitte niivõrd tohutu riikliku ressursi suunamine selle selle arvu suurendamisse. Ma arvan, et tegelikult Eesti spordiolukorras minu meelest peegeldub täitsa hästi ka see, meie üldisem olukord, mis mis ikkagi iseloomustab kogu selle riigi juhtimist läbi läbi pika aja, et me oleme nii-öelda üldrahvalikult valinud sellise sellise riigi juhtimise mudeli, võib öelda, eks ole, viimastel valimistel ju ka, et ikkagi, et asjad nii-öelda kulgevad suhteliselt omasoodu. Selline liberaalne riigikorraldus, mis tähendab, et paratamatult tõusudele järgnevad kriisid ja ja sport on minu meelest peegeldab seda tõenäoliselt ilmekalt, et ongi paremad ja halvemad, taastada hakkavad või isegi ajaperioodid hakkavad lihtsalt tekkima, kuigi see kriisi võib-olla periood lihtsalt ei kattu päriselt selle masuks nimetatav majanduskriisiga toimub mingisuguse teise nihkega vähemalt mingit põlvkondade vahetumisest. Aga iseenesest on need mehhanismid ilmselt sarnased sellisemad Andrus kriisiga kuni selleni välja, et et spordi rahastamine väga suures osas sõltub praegu hasartmängumaksust, mis väheneks, nagu me teame jah, et viimastel aastatel on see lennanud kuskile ikkagi langenud nii-öelda poole võrra või midagi sellistes suurusjärkudes, et siis ei saagi ju spordirahast mõtlemine viimasel paaril aastal väga heas seisus olla. Noh, see on nii-öelda rand, oli üks väike osa ja, ja, ja lisaraha mitte, mitte see siis põhi, põhiosa rahast, mis, mida, mida spordis kasutada nii tipp- kui harrastusspordi. Aga Sulev ütles siin natuke aega tagasi välja maagilise sõna valimised ja, ja eks siis valimised tõesti lähenevad. Vähem kui neli kuud on jäänud. Riigikogu järgmiste valimisteni käib praegu väga aktiivne selline valimiseelsete positsioonide hõivamine ja määratlemine, eks siis ka see riigikogus endas toimunud maaelu tuleviku arutelu kui riiklikult tähtis küsimus, mis siin nüüd toimus? Oli üks, oli üks sellest osast ehk siis ei pea olema eriti suur geenius, et aru saada, et selle küsimuse tõstatanud Keskerakond jahib siis loojakarja minema. Rahvaliidu valijaid ja, ja see hulk, keda keda jahtida on ehk ulukite armun on tegelikult päris suur kaviimate viimaste küsitluste järgi 30 kuni 40 protsenti vähemalt on neid neid valijaid otsustanud mida nemad tegema hakkavad ja kellele nad oma oma mandaadi annavad. Ja, ja loomulikult tasub ka selliseid üritusi teha, kuigi noh, üritus ise oli pigem halenaljakas tühjale saalile. Küsimusi esitasid ainult keskerakondlased ja teised, nagu ei tahtnud sellest midagi teada ja isegi riigikogu maaelukomisjon ei olnud osaline, nii et noh, see, see näitab ka selle selle asja nii-öelda sisulist aset, aga, aga üritus toimus ja, ja võib-olla teatav osa publiku sellises maailmapildis ja maailma tajumises läks ta ka mingisuguse linnukese kirja. Ja huvitav on see tegelikult, et ma vaatasin, et kas meie päevalehed kajastavad seda maaeluarvutit arutelu riiklikult tähtsa küsimusena, kui ta päevakorras oli, ma tean, et aktuaalses kaameras oli sellest küll päris pikk lugu päevalehtedes, järgmisel päeval ma ei leidnud isegi ühtegi rida selle kohta aga aga tegelikult oli ju see päris selline intellektuaalselt huvitav mõte, millega tuli Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Riigikogus välja. See oli see, et et kui kodumaine turg jääb Eesti toiduainetetööstusele või tähendab põllumeestele kitsaks, et siis võiks kaaluda variant nii et et need toidukaubad, mis ei mahu kas Eesti turule või ei leia kohta Euroopa Liidu turul või Venemaal, et neid võiks ju müüa vähearenenud ja puudustkannatavatele riikidele ja teha seda rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu otse Emitte otsa ja ta pole maksevõimelisust, et siis nagu nende organisatsioonide kaudu ja seal kukuks siis ka Eesti põllumehe kaukasse mõnigi kopikas ei tohi enam öelda, nüüd tuleb öelda euro, eks ole. Nojah, aga kuidas, kuidas see nagu saavutatav on, see on nüüd küsimus, et see on nagu Iraagi või Afganistani ülesehitamisel, mõtlesingi intellektuaalse. Suured poisid saavad sinna küll ligi, aga kuidas meiesugune väike kärbes oma oma või ja vorstiga rahvusvaheliste abiorganisatsioonide eeskätt siis mingisuguse, ma kujutan ette ÜRO liinis või Punase Risti liinis organisatsioonid, kuidas me sinna jagu jala ukse vahele saame, et, et see on saanud tõeliselt intelleks. Intellektuaalselt huvitav küsimus. No minul ei tule sa selles mõttes päris üllatusena, et omal ajal Maalehe peatoimetajana ma mäletan päris juba hulk aastaid tagasi, no oli selline teema piimatöösturite seas täitsa jutuks ja mulle tundub, et võib-olla väikestes kogustes, ilmselt väikestes kogustes, muidu me teaksime sellest rohkem siiski mingeid abisaadetisi kuhugi sinna Lähis-Idas õnnestus kasutada. Aga aga jah, ilmselt sellest nagu suurt äri ei sündinud, aga et selles mõttes kindlasti Edgar Savisaar ei ole päris esimene, kellele see mõte pähe tuleb ja, aga teistpidi ka see mõte kindlasti üldse mitte rumal mõte, vaid täiesti tõsiselt, võib-olla ka riikliku väliskaubanduspoliitikas nagu mõtlemist väärt mõte, et võib-olla võib-olla õnnestub sellele tõesti mingit, et mingit tuge nagu, nagu taha anda ütleme ja ma arvan, et kui me mõtleme, et eesti piimandusega tegelevad ka näiteks sellised ärimehed nagu Joakim Helenius, siis noh, ütleme, et seal ei ole sugugi võib-olla seda potentsiaali ka ka ekspordile mõeldes sugugi vähe. Ja tegelikult, et eks kui me võtame Eesti põllumajanduses, mõtlen, et piimandus on teadaolevalt võib-olla kõige kõige jõulisem alamile täiesti nagu põllumajandus mis on tõesti täiesti märgatav osa Eesti piimast, lähebki ekspordiks, ütleme me ise tegelikult piima ja piimasaadusi kui me, kui me, kui see piirduks ainult siseturuga, siis tõenäoliselt veel tuleks oluline osa eesti lehmasid kahjuks tapamajja saata. Et tegelikult Eesti piimandus sõltub väga palju sellest, et neid piimatooteid eelkõige piimapulbrit ja seda, mida annab toorpiimast nagu teha, et päris toorpiima ju väga kaugele ja väga pikaks ajaks välja ei vii. Aga et sellest, kuidas, kuidas see läheb, et see on nagu oluline. Aga, aga selles mõttes, et Edgar savisaarel võis olla muidugi toredaid mõtteid seal ettekandes, aga põhimõtteliselt Aarne, ma olen nõus sooseks algse järeldusega, et minu meelest tegid mõlemad pooled nii opositsioon kui koalitsioon kõik, et sellest arutelust kujuneks riiklikult vähetähtis küsimus mitte riiklikult tähtis küsimus, eks ole, et koalitsioon sellega, et nad üldse ei suvatsenud saali minna ega seda asja tõepoolest teemasid arutada. Aga ausalt öeldes ka ütleme, et Keskerakonna poolt ikkagi panna sellel teemal peaesinejaks Tallinna linnapea rääkima maaelu arengust. Kõlab nagu natukese esiteks kummaliselt ja teiseks küljest oli ju noh, see on täiesti selge, et, et sellega välistatakse võimalus nagu et keegi teiselt poolelt võtaks seda millegi muuna kui valimiskampaania. Aga ma küsiksin siis Sulev siis vastu, et kes siis veel viimasel ajal on Keskerakonna esimehel läinud mitte just kõige paremini ja, ja loomulikult oli see üks koht, kus, kus ennast näidata ja ja, ja panna ka koalitsiooniliikmed kuulama, kuigi tõsi saalis neid oli, oli ühe käe sõrmedel võib-olla üles üles lugeda, no ütleme äärmisel juhul kahe kahe käe sõrmedel, et keegi ei viitsinud seda juttu kuulata. Pidanud tõuseb tõusetama ja ega ettekandega esinema tegelikult rahvaliidu uus juht Juhan Aare, aga paraku ta ei saa vist seda tehast, ei ole riigikogu liige ja no võtame siis mõni teine rahvaliidul Rahvaliit teda ka väga ei volitusel. Jah, ja ega ega rahvaliitlasi ju Riigikokku polegi jäänud pärast eilset vist üks, ainult nagu ma aru saan. Mai Treial. On viimane maik vaenlane ja no ester tuiksoo nimi jah, oleks paratamatult meil jutustasid läbi tulnud. Ehk siis ester, tuiksoo, endine põllumajandusminister ja praegune kohtu all maadevahetuse asjas kohtu all olev inimene siis otsustas erakonda vahetada ja mitte lihtsalt erakonda vahetada või kutsus üles ka kahe erakonna ühinemisele, ütles, et kui see de jure ei õnnestu, mis ta siis muidugi ei õnnestu ilmselt nendele paari kuu jooksul, siis siis vähemalt hakata kahe, kahe erakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu vahel tegema siis sellist väga tihedat väga tihedat koostööd. Huvitav on see, et Keskerakond vastu võtab inimesi, kes on kohtu all, ma jäin nagu seda mõtlema, et ei oodata nagu ära, et, et kas on süüdi või ei ole süüdi või täiesti vabalt tähendab Keskerakonna poolt ei ole mingi mingisugust pressiteadet mu meelest tehtud, et, et nad ei taha ester tuiksoo. Eino enamgi veel, ma täna lugesin mingisugust arvamusartiklit, kus väideti juba päris kindlalt, et ester tuiksoost saab ilmselt Keskerakonna esinumber Valga ja Võrumaal sinu kandis Sulev, eks ole. Kus ta siis eelmistel riigikogu valimistel kogus, kui ma ei eksi, umbes siis 1700. Heimar Lenk kogus 1700 häält. Ei ester tuikmäng kogus vist rohkem, jah, vabandust, ma ütlesin valesti, ester tuiksookogus 1007 Väljataga Heimar Lenk, kes oli Keskerakonna esinumber toona, siis tema kogus vist vaata et kolm korda rohkem. Nii et ma ei saa nagu sellest loogikast päris hästi aru. Jah, tuiksoo sai 1722, jah, just, ja länkis 3701. Äkki talenti äkki lengi talente lihtsalt kasutatakse nüüd kuskil mujal piirkonnas tema on ju selline üldrahvalik staar. Vigadest talente sa silmas pead, kas oskust 1000 krooniga nagu kuus ära ära toituda või, või mida, mida peab seal varu Võru-Valga- ja Põlvamaal sulle õpetama inimestena? No selle eksperimendi valguses võiks Heimar Lenk muidugi kandideerida lausa üksikkandidaadina üle Eesti, et see on ikka kõva sõna 1000 krooniga ära elada, niimoodi. Isegi rahvusvahelisse meediasse, sellega. Ja eriti just Soome halasse kus imestatakse, et, et mis siis nüüd juhtunud on, et Eesti Parlamendi liige peab mingisuguse tühise hulga eurode eest nagu ära äran nälgima. Aga, aga siin oli, siin oli positsioonide nii-öelda selginemiste ju teisigi. No ütleme, siin peaminister Ansip on maha saanud kõva lausega, et tema välistab koostöö savisaarega ehk siis mida on juba tõlgendatud ka sedaviisi, et mitte Keskerakonnaga, vaid, vaid just nimelt savisaarega. Kui me siiasamasse potti paneme. Sotsiaaldemokraatide värske juhi Sven Mikseril House, mille ta ütles, et savisaarega koostöö on, on täiesti võimalik valimiste järel. Ja siis loomulikult võib-olla et kõige nagu nagu kuulsam lause on, on tulnud tänasest ajakirjandusest välja, ehk siis rohelised on teinud võimsa Gambiidi ja meelitamas enda enda ridadesse, siis mõjukaid, kuid samas parteiväliseid inimesi ja on lubanud, et kui need inimesed osutuvad valituks, ei hakata neid survestama erakonna distsipliinile ollumiseks. Nõnda on siis seisnud roheliste volikogu otsuses ja, ja esimene, esimene mõjukas ja parteiväline, keda siis välja pakutakse, on siin Kaarel Tarand. Eks see nimi on täna siis esimest korda läinud, näinud, näinud nagu ilmavalgust, et Kaarel ise ütleb, et ta ta küll ei, ei välista midagi, aga ta ka ei kinnita praegu midagit. No ester tuiksoo üleeile ka ei kinnitanud keskerakonda minekut eile juba kinnitas et selles mõttes võib arvata, et kus suitsu, seal kipub tuld olema. Aga midagi, mis puudutab Ansipi lausesse tai, et ta välistab koostöö savisaarega, siis mina ei välistaks tema lausete peale küll mitte midagi. Et arvestades kõiki seni kogu senist nagu praktikat, et siis on siin nagu noh, saame näha, kuigi mine tea, Ansip omamoodi on jälle osutunud väga kindlameelseks oma sõnadest kinni pidanud lisaks, mis puutub haldusreformi või pensionite säilitamist või seda, et võib-olla võib-olla ta ka selle lause puhul nüüd on tõesti jõudnud mingile veendumusele, kuigi kuigi ma ei mäleta tunnete enne eelmisi riigikogu valimisi, olid nad Edgar savisaarega koos valitsuses ja ja valimiste ajal oli ka justkui see tunne, et et ei ole üldse. Et lihtsalt kukkus nii välja, et, et seekord teeme IRL-i uue valitsuse. Et oleks võinud ka teistpidi olla. Huvitav, et siiamaani nagu reeglina enne valimisi selliseid välistamisi niimoodi avalikult ei kuulutata, pigem vastupidi, räägitakse, kas vaatame, mis tulemused tulevad ja öeldakse jah, et siis nagu on kõik läbirääkimiste teema, kui kui oli juttu Ansipi, et Ansip välistab koostöö savisaarega, siis minule jäi silma veel üks välistamine millega esines Neljapäevases Ekspress siis Tallinna uus abilinnapea ja sotside üks noh ilmselt siis juhtfiguure, eks ole, Valeri Belobrovtsev, kes ütles, et Vadim Vadim, jah, vabandust, Vadim Belobrovtsev, kes, kes ütles, et tema küll ei näe, nähtavas tulevikus võimaluseta suudaks andestada või et vene inimesed Eestis suudaksid andestada Ansipile seda, mis ta tegi pronkssõduriga? Ehk siis välistas koostöö Ansipiga. Ei tea, seda võib võtta ka niiviisi, et lihtsalt Belobrovtsev nahkas öelda, ta tõdes teatud tõsiasja, mis, mis iga aasta üheksandal mail pronkssõduri juures toimuva taustal on tõenäoliselt tõsi et paljude inimeste jaoks oli see niisugune nii-öelda pühasse kaevu sülitamine ja ega seda väga lihtsalt andeks ei antagi. Nojaa, aga kelle arvamust Vadim Belobrovtsev nagu esindab sotside oma nüüd vaevalt et see kõlab umbes nii, et kärbes välistab koos elevandiga, aga aga noh, las ta siis välistab, eks ole, aga et see on niisugune niukene sõnakõlks, muidugi ta esindab teatud ja mitte mitte väikese hulga venekeelsete inimeste arvamust. Kelle jaoks on Ansip noh, niisugune ikka ikka sõimu sünonüüm. Aga, aga vaevalt et sotsid midagi midagi välistavad ja sotsid, sotsid kui erakond, eks ole, ja sotsid ei saa siin üldse midagi välistada. Vaadates nende nende jõunatukest, mis, mis praegu neil enne enne valimisi on, nii et selles mõttes meil on praktiliselt, võib nii-öelda silma teha küll vene valijale ja see võib mõnele vene valijale paista ka selleni välja, et nad arvavad sotsid. Kuigi nad seda kindlasti ei tee. Aga ütleme mikseri lause siin selle kohta, et ta on valmis kohe ruttu savisaarega paati heitma, see oli märksa-märksa kahtlasem, sellepärast et et tegu on ikkagi erakonna esimehega ja ja seda seda lauset ja seda arvamust ei jaga kindlasti paljud sotsid mitte, nii et, et see, see lause võib veel tulevikus väga valusalt kätte maksta ja lõhestada seda erakonda kui rohkem, kui vaja oleks. Aga mis puutub sellesse roheliste ettepanekusse rohelistega võivad ühineda ka need, kes ei taha ennast parteiga siduda, siis see on päris huvitav. See on päris huvitav mõttearendus ja see on selline noh, seal huvitav, intellektuaalset ei, ma tahaksin isegi veel kaugemale jõuda, et kui maletermineid kasutades võib omamoodi isegi sellist vahvlid tähendada, ainult et kas ta tähendab nüüd kahvlit, kus pannakse, nagu öeldakse, kahvel kuningale ja lipule või siis vankrile või on see kahvel, kus pannakse ratsu lööma ühel ajal nii etturid kui ka lipu, sellepärast et ehk siis asi on kahe otsaga. Et loomulikult need inimesed, kes tahavad valimistel kandideerida, parteiga ennast siduda ei taha näevad selles, või neil on selleks siis eanisminna, mine roheliste juurde. Ja võib-olla lähevad sinna ka tuntud inimesed, aga seal on üks, aga on see, et me ju teame, milline on praegu roheliste maine populaarsus. Küsitluste järgi nad künnist ei ületaks. Ja need inimesed, kes elavad kas või lõdvalt rohelistega seovad nad võivad oma šansid niimoodi ju valimistel hoopiski maha mängida, et kui valija näeb, et nad on rohelistega ühes paadis töötab see mudel. Kui küsitlused näitavad, et erakond üle künnise ei saa, siis ei ole mõtet ka valimistel nende poolt hääletada, nii et selles mõttes on see kahe otsaga asi. Nojah, aga samas vabandust, Sulev, aga ega meil väga palju või, vabandust, Rohelistel väga palju kaotada ka ei ole, sest et nende jaoks on ikkagi küsimus väga lihtne, kas, kas kilbiga või kilbil ja kas kas üle või alla viie protsendi ja tuleb proovida ju igasuguseid vahendeid ja võimalusi. Ja noh, oletame, et, et Kaarel Tarand on esimene pääsukene, kes, kes nüüd kelle nimi on nagu välja tulnud, kuigi Kaarel ise ütleb, et, et see ei ole nagu lõplikult kindel. Aga oletame, et tuleb mingisugune seltskond selliseid sõltumatuid tugevaid intellektuaale avalikkusele hästi tuntud, kes ei taha olla üheski erakonnas, kes näevad praegu võimalust, et et noh, igasugustel motiividel, alates sellest, et midagi paremat teha ei ole kuni kuni selleni, et hetkel oled nagu töötu ja ei ole, ei ole nagu korralikku sissetulekut, eks ole, tuleb kandideerida ja väga mugav variant on ju, kui, kui Erakond ei sunni sind oma oma ridadesse astuma ja ütleb sulle juba lausa ette, et kus austatud valituks, et siis me ei hakka sulle oma tagatoapoliitikat peale suruma. See on ju, see on ju väga mugav ja, ja võib-olla see toob edu, eks me siis vaatame. Sõltub sellest, kuidas see nimekiri nagu täieneb nüüd nende kuude jooksul Jah, et ma tahtsin ka just öelda sedasama, et kui rohelised oleks tõesti selline valgelt lehelt ilusalt heleroheliselt lehelt alustav maakond praegu, siis, siis see kõlaks nagu väga tugeva käiguna. Aga praegu on see võib-olla natuke keerulisem paljude inimeste jaoks, arvestades, mis nende erakonnaga endaga on nagu, nagu ikkagi suhteliselt hiljuti toimunud. Noh, ma arvan, et see tekitab, vähemasti nad peavad ennem ka nende inimeste jaoks ja avalikkuse jaoks ilmselt vastama kuidagi väga veenvalt, et teatud küsimustele, et edaspidi lähevad mingid asjad teistmoodi, kui on kasvõi roheliste erakonna siseopositsiooniga läinud viimase aasta jooksul. Need selleks, et tõepoolest uskuda, et, et need inimesed, kes justkui heas tahtes lähevad roheliste sekka nagu sellise avatud poliitikaga ja siis ma ei tea, lõpuks lõpetavad kuidagi inimesi Trubetsky kamber. Et, et et see on nagu tõenäoliselt selline teatud teatud vastamiste koht roheliste poolt, aga aga kui nad pingutavad, võib-olla nad suudavad anda veenvaid vastuseid, et nüüd on nii-öelda kõik uus ja teistmoodi ja ja iseenesest mulle nagu väga meeldib see. Et kui korralikud inimesed otsustavad liiku, otsustavad, et vahepeal võib nii öelda liikuda ühtede liistude juurest poliitika liistude juurde, et miks mitte, et iseenesest ei ole see selles ju midagi halba, võib-olla Eesti poliitika tõesti vajab teatud värskeid nimesid ja muidugi huviga ootan, et mitte ainult roheliste, vaid ma arvan, et hulga teiste erakondade nimekirjades me saame näha lähikuudel väga huvitavaid uusi tegijaid ja ja ma eriti tõepoolest ootaks huviga ja Keskerakonna tulevast valimisnimekirja, et ma arvan, et seal ma arvan, et nad töötavad väga tõsiselt, arvestades kõiki varasemate valimiste kogemusi selle nimel praegu. Et üldse mitte selle nimel, et avalikkuses ühe või teise algatusega rohkem või vähem silma paista, kuivõrd sellega, et panna kui selline valimisnimekiri, mis meid oma tugevusega ist nimede selliste tuntud nimede hulgaga, isegi nagu üllataks. Ma arvan, et nad võtavad arvestades varasemaid kogemusi sellega rohkem kui mõnedki teised erakonnad, et ma arvan, et on, on erakondi, kelle tulevase valimisnimekirja esiotsa me võime juba üsnagi noh, arvata, et ta on üsna sarnane sellega, mis on alati olnud ja on erakondi, kes meid selles osas natuke üllatavad. Nonii, on rohelistega muidugi igasuguseid probleeme, jah, ilmavaatel ei ole ju häda midagi ja eks need inimesed, kes sinna nüüd nii-öelda mugavusparteisse ma nimetaksin küll rohelisi praegu sellisena lähevad, siis eks nad ise ise teavad oma asju, aga aga, aga eks ta vähe kummaline ole, kui kui isegi see on arusaamatu, et kes neid praegu nagu juhib ja ja missugust poliitikat nad ajavad ja kelle, kelle kiiluvees ja kellega nad on valmis koostööd tegema ja kellega nad ei ole valmis ja kõik, kõik need olulised küsimused, et mingi abstraktne roheline ilmavaade on, on, on muidugi väga-väga tore, aga, aga see nagu ei vii nagu edasi. Eile ma just mõtlengi, et kui, kui näiteks Keskerakond või Reformierakond teatakse, et nad teevad sellise lõdva nimekirja ja kutsuvad ühinema ja parteilist survet Ta ei avaldanud, siis oleks nagu nagu pilt enam-vähem loogiline, aga, aga roheliste erakond ju kogu Euroopas ja kannab ikkagi teatavat maailmavaadet, ehk siis rohelist maailmavaadet. Ma kujutan ette, et sa võid olla tugev tugev nimi, üle Eesti sind tuntakse, aga kui sa oled ikka selline korralik napsi nalja-naiste- ja automees, kes sõidab mingisuguse džiibiga ringi, eks ole siis saama hingelt roheline, võib-olla ei ole. Aga, aga sind oodatakse ikka pikki-pikkisilmi nimekirja, nii et natukene Göriette küsimusega. Ei no rohelise vastane saab ainult see olla, kui sa sõidad liiga suure autoga, kõik muud need komponendid peaksite sobima, suvaline. See ei oma tähtsust. Kuulge valimistega lennukiga ja me tahtsime täna rääkida ka veel Eesti-Vene suhetest ja, ja meil on ka igati selleks põhjus olemas, nii formaalne kui sisuline, ehk siis Venemaa uus suursaadik on pärast volikirja üleandmise teinud esimest korda nagu põhjalikult, suu lahti, ainult pika pressikonverentsi. Ajalehed ja eeter kihas sellest mitu päeva ja iga lause, mis sealt välja tuli, oli, oli nii-öelda tsiteerimist väärt. Nii et selles mõttes on uus suursaadik Juri Merzljakov alustanud alustanud võimsalt. Tahate, tasub tähelepanu juhtida, et, et väga huvitavate nimedega vene suursaadikud saabuvad järjest Eestisse, viimane viimase saadiku nimi võiks tõlkes kõlada umbes külmavares näiteks. Aga, aga, aga see selleks ja igasuguseid huvitavaid ettepanekuid oli tal loomulikult seostas ta siis piirileppe saatust meie riigikogu valimistega kuuendal märtsil ütles, et, et ta on täiesti kindel, et piirilepe sünnib, kui Eestis on parlamendivalimised umbes nagu, nagu Eesti taga oleks, vii leppe sündimine ainult ja, ja tuletas meelde taas vajadust Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Viisavabaks. Viie viisavabaks reisimiseks toetas venekeelse õppe jätkamist Eestist ja, ja oli üllatunud, et siis ta on meeldivalt palju siin siin Eestis käimas, et Vene turistide arv on juba riigid riikide lõikes teisel kolmandal kohal, et soomlaste vastu venelased ei saa mitte kunagi, aga aga teine-kolmas koht on, on igati igati auväärne koht. Ja võib-olla kroon sellele, mis, mida need suursaadik ütles, oli siis see ja mida on eriti väga palju arutatud, on see ühtse või ühise ajaloolaste komisjoni moodustamine, millise ettepaneku Sist Besla kohtagi? No tegelikult see on muidugi noh, selles mõttes ikkagi kõva sõna, et noh, kuni Merzljakovi avaldusteni oli ju ajalugu kõige kõrgemal riiklikul tasandil nüüd Moskvas oli ikkagi tabuteema. Või teistpidi öeldes oli sellele ajaloole antud juba kindel hinnang seaduse tasemel lausa, et need, kes ajalugu siis Moskva arvates võltsivad, et need on vaata kriminaalkurjategijad. Et selles mõttes Merzljakovi selline lahtise käega öeldud mõte, et võiks nüüd tõesti ajaloolased kokku istuda ja need ajaloovalupunktid ilma poliitikasse sekkumata arutada on ju igati teretulnud, ainult küsimus on selles, et et noh, kui palju nagu, nagu Venemaa poolt nüüd seda, seda avatust pakutakse või või on see ajaloolaste komisjon, mis kokku istub ikkagi nagu ametliku ideoloogia kontrolli, et seda me praegu ei tea. Ja, ja selles mõttes on ka Eesti reaktsioonid olnud ju täiesti täiesti adekvaatsed kuini. Nii ajaloolased kui ka poliitikud on öelnud, et miks mitte, et ajaloolased võivad kokku istuda, aga kui, kui poliitikat seal taga ei ole, siis, siis on nagu veel asi veel kõige parem. Jah, selles mõttes on see niisugune katteta jutt, et nagu ütles Merzljakov, et lase ajalooga tegelevad ajaloolased ja poliitikud tegelevad oleviku ja tulevikuga. Siiamaani on Venemaal tegelenud ajalooga poliitik Ja eks see, eks see küsimuste küsimus on ikkagi see nii ajaloolaste kui poliitikute jaoks, et kui Venemaa avab oma arhiivid täielikult nii meie kui teiste riikide uurijatele, siis siis ta avab ja siis on võimalik nagu midagi arutada ja, ja mingisugust tööd alustada, kui ta jama sisse ja ei ole see lihtsalt võimalik ja ongi kogu lugu. Aga võib-olla selles on just teie oskate nüüd öelda, võib-olla välispoliitikat rohkem jälgivate inimestena isegi paremini, aga võib-olla see on mingi laiemas skaalas Venemaal väike muutus, mitte väike muutus, aga just oluline muutus, kus noh, Eesti on, lihtsalt, tuleb selle kiiluvees, mis on toimunud tegelikult näiteks Vene-Poola suhetes. Või ka vene, Leedu suhetes, kus on samamoodi komisjon olemas? Jah, et võib-olla selles mõttes me siin natuke ennast ka liiga kipume vaatama eraldi nii-öelda muust maailmast või sellise nabana, et, et Venemaa nüüd spetsiaalselt hakkab tegelema Eestiga, et pigem on ta võib-olla Eestisse jõuab teatud viivitusega, see, mis juba mõnes teises kohas on, on olnud noh ütleme ühel või teisel põhjusel, eks ole, ja pool aga võib olla ka osaliselt juba selle suure lennukatastroofi tõttu on toimunud mingi teatud murrang, mida, mis muidu oleks võib-olla võtnud rohkem aega. No kindlasti oli see Smolenski lähedal toimunud lennukatastroof tõsine katalüsaator sellele, et Katõni asju oleks hakatud täiesti forsseeritud tempos arutama ja Venemaa oleks andnud üle kõik dokumendid, mis puudutavad Katõni massimõrva. Ütleme, nii-öelda, kui Venemaa on andnud järele Katõni küsimuses, siis nii üleeuroopalises mastaabis ütleme see, et nagu tunnistada Baltimaades teatud repressioone, noh, ei ole enam nagu väga murranguline. Nojah, aga ütleme ka Tõnn oli võigas ja jube genotsiid, aga Katõn oli, oli ju selles mõttes üksikjuhtum Eestis tuleb tunnistada protsessi, mis viib ju kaugemale, mis viib kogu poole, ütleme, Euroopa annekteerimisele ja okupeerimise pärast pärast teist ilmasõda. Nii et Eesti oli siin üks esimesi pääsukesi, Eesti okupeerimise tunnistamine on sellepärast võib-olla noh, nii-öelda väga-väga keeruline. Poola oli ju satelliitriik, aga Eesti-Läti-Leedu leid ikkagi okupeeritud. Ja teisest küljest, ega siis Merzljakov ega Venemaa ei ei riskeerima mitte millegagi selliste üleskutsetega loome neid ühiseid ajalookomisjone ja hakkame uurima ja sinna ei ole sisse programmeeritud mingisugune tulemuse saavutamine, mis, mis võiks mahtuda näiteks mingisuguste kaante vahele või või veel parem paljude kaante vahele, et tuleb seal mingisugune mitme mitmeosaline koguteos. Sest seda ei ole ju seal olemas, et, et see on lihtsalt üleskutse, mis, mis kõlab hästi. Aga, aga mis, mis ta nagu tegelik sisu on, on see, on, see on noh, niisugune ettevaatlikuks teeb ka näiteks see, et noh, piirileppe jutt, hea küll, piirilepet oleks põhimõtteliselt vaja, aga kovi ütlemine selle kohta, et kui me saavutame piirileppe, et siis on Eesti lahendanud ka nii-öelda halli passi probleemi. Noh, see on, see on väga kaheldava väärtusega, sellepärast et kui, kui need inimesed on, ei ole siiamaani otsustanud, mida nad, mida nad tahavad, ega siis see, et, et nad vene vene inimesed saavad hakata viisavabalt reisima, ei tähenda seda, et et halli passi mehed hakkavad massiliselt Eesti kodakondsust võtma. Sellepärast et passid, nagu ütleme, reisimise seisukohalt võrdsustavad. Seda, seda ma ei usu. Mina ikka jätkuvalt soovitan mitte heldida nende Venemaakäikude suhtes, mis siin eesti suunas tehakse. Ma saan aru, et kui on suhted olnud jääs ja, ja Venemaa on meile väga oluline naaber ja väga tugev naaber, et siis, kui mingi liigutus tehakse, siis kohe nagu kiputakse pükstest välja hüppama, aga tuleks ikka jälgida Venemaa poliitikat laiemalt ja tuleks kuulata ka neid inimesi, kes on Venemaal opositsioonis, mida nemad Venemaa poliitika kohta üldiselt arvavad nii sise- kui välispoliitika kohta ja selles mõttes on hästi-hästi kasulik oleks näiteks, kellel on võimalik võimalik kuulata ehho Moskvõ koduleheküljelt, et Venemaa ajakirjaniku Julia Latõnina intervjuud Latin teatavasti käis hiljuti Eestis tutvus Eesti oludega ja see, mis tema ütleb Venemaa sise- ja ka välispoliitika kohta ja poliitika kohta Eestiga on väga õpetlik ja see ei ole mitte hea sõnum. Aga loomulikult jah. See on pikem intervjuu, jaht lihtsalt, ma tahtsin veel lisada, et pikem intervjuu, mille ta andis siis hammasvööle pärast pärast käimist, kui te mäletate, siis neid vene teisitimõtlejaid ja opositsiooni on siin nüüd päris palju käinud, see oli siis see daam leeki punaste juustega sellise kahupeaga, kes, kes on äärmiselt kriitiline siis kremli Kremli poliitika suhtes. No ta, ta on öelnud ka ja see on ka Eesti ajakirjanduses läbi läinud, et noh, kui küsitakse, et kes siis nagu Venemaad juhib, et ta on öelnud selle selle väga ilusa kalambuure, et tegelikult on loomulikult Venemaa president Vladimir Putin ja ja president Medvedjev on tegelikult tema pressiesindaja Jah, ja sa tahtsid midagi lisada. Ma, ma nägin kehakeeles. Ma tahan, eks üks huvitav selline visuaalne tunne tekkinud Venemaa saadikut vaadates et noh, tähendab, vaadates just neid pressikajastusi, ma ei ole isiklikult temaga kohtunud, aga et nendel piltidel kuidagimoodi mul tuleb mingi 20.-te 30.-te, et aastate diplomaat ja tunne. Ma ei tea, miks mul on selline tunne, nagu oleks tegu, ütleme sellise kavala diplomaadiga kuskilt 30.-test aastatest. Sest see on oluline vahe, kas kahekümnendad kolmekümnendad Ja ei alahinda küsida, et kumb, kumba poolemise kopul kuulub, kas, kas selle, kelle Stalini ära ära koristas 30.-te lõpul või kellede ellu jättis? Ma ei tea, aga, aga ma arvan, et jälle tulemusena, võib-olla, kui järeldada, siis kummal mõlemal juhul taks Peetri soovitusega tegelikult nõustuma. No minu ees on see Postimees, kus on refereeritud seda Merzljakovi pressikonverentsi ja mina küll ei mäleta, et ma oleksin viimastel aastatel või isegi aastakümnel läinud ühte ühegi riigi suursaadikud Eesti ajakirjanduses üldse ajakirjanduses sigaret suus. Ja ja selles mõttes on ta jätnud nagu oma poisi mulje jah, ja tegelikult ka oma sellise välise muljega pannud võib-olla rohkem oma oma sõnadele tähelepanu pöörama ja rohkem neid tsitaate tema tema suust otsima, et tegu on niukse. Paistab, et intelligentse ja väga sõbraliku ja, ja mitte sellise Harlini liini esindajana, et ta. Armastab Peeter. Et sellisena on ta kindlasti vastand eelmisele Vene suursaadikule. Aga see võib muidugi kasutada uinatavaks. Aga kahtlemata jah, aga ei, kahtlemata on ka väga hea minu meelest, kui lõpeb selline teatud nagu demoniseerimis periood, et ütleme, ei pea ju kogu aeg olema ka nii-öelda mingisuguses kaevikupositsioonis suheldes oma naaberriigiga, et võtame lihtsalt teatud mõistliku ettevaatusega, aga miks mitte ka natuke sõbralikult. Ja ärme unustame seda, et suursaadik on ikkagi sõnumitooja mitte poliitika kujundaja. Seda seda kindlasti, aga nüüd oleme sunnitud lõpetama ja panema oma raadioeetritelje tallinn võru mõneks ajaks kinni, aga me kohtume taas Suleviga ilmselt jälle Võrus ka järgmisel nädalal. Kus me siis ka koos teeme, Peetri asemel on, on keegi kolmas? Aitäh täna kuulamast ja ilm on väljas läinud kuidagi väga-väga morniks, nagu hakkaks juba pimedaks minema, aga loodetavasti veel veel mitte. Ilusat nädalavahetust soovime teile, aga igal juhul.