Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 30.-st septembrist. Stuudios on Kai Vare Lihula skandaalne mälestus Kiviantidena omanikule Anstedrele tagasi. Suure tõenäosusega toimetatakse see Harjumaale Lagedile Eesti vabadusvõitlejate muuseumisse. Meie tööturuteenuse seaduse kohaselt koostatakse igale tööotsijale individuaal reaalne tööotsimiskava, mille abil peaks inimene töö leidma, on viie kuu jooksul. Uus seadus jõustub järgmisest aastast. Haiguste ennetamise põhiraskus võiks kanduda perearstil tõele ja perearstil võiks olla ka mitu õde niidutädi perearstide sügiskonverentsil. Paldiski tuumaobjektil on olulisemad puhastustööd tehtud, ees seisab reaktorite ümber olevate betoonsarkofaagi pidamine. Eesti kunstimuuseumi uus hoone kumu on valmis ja täna andis ehitaja selle üle. Külastajaile avab KUMU uksed veebruaris vene sõjalennuki allakukkumist uuriv Leedu komisjon tunnistas, et uurimistulemused tehakse teatavaks mitte sellel, vaid alles järgmisel nädalal. Poolas süttis põlema koolilapsi vedav buss, hukkus 11 inimest. Ilmateade lubab ööseks Kirde-Eestis veel vihma. Homne päev on peamiselt sajuta. Sooja on öösel kuus kuni 12, homme päeval 14 kuni 18 kraadi. Lihulast maha võetud vabadusvõitlejate mälestuskivi antidena omanikule Ans tütrele tagasi. Mees plaanis esialgu selle küll uuesti Lihula surnuaiale püsti panna, kuid ilmselt viiakse kivi siiski Harjumaale Lagedile Eesti Vabadusvõitlejate muuseumisse. Selle variandi pakkusid välja justiitsminister Rein Lang ja siseminister Kalle Laanet. Siseministeeriumi pressiesindaja sõnul leiti pärast arutelu, et Lagedi muuseum on mälestusmärgi jaoks sobiv koht. Indrek Kiisler küsis mälestuskivi püstitamise eest hea seisnud Lihula vallavanemalt Tiit Madissonilt, miks loobuti esialgsest plaanist kivi taas Lihulasse viia. See oli nüüd Ants Tederi, nagu kuidas ma ütlen nüüd viimase hetke nagu, kui otsus, tema on ju selle kivi omanik peale siis mitmete ministrite telefonikõnesid meil kella ütleme enne kahte oli veel kõik selge, et me lähme koos pimedal Lihulasse, aga peale seda, kui härra lange, Laanet eristasid, otsustas ta meelt muuta, nii et tehku igaüks ise järeldused. Mida ministrid talle lubasid? No lubati, et pannakse Lagedile ja tehakse kõik ilusasti alus ja ja isegi vist Lagedi sellele muuseumile antakse raha ja meestele suppi ja kõik saab väga-väga korda. Mis saab sellest plaadist, mis kuulub nüüd Lihula? No plaadi me saame kätte, meil lihtsalt praegu oli, ütleme ei olnud tehnilisi võimalusi, seda plaat nagu hakatud kiskuma, et meie nagu Tederiga leppisime kokku, et plaadi saame kätte. Mis te teete selle plaadiga? No ma ei oska, ma ei oska nüüd ütelda, on minu isiklik arvamus, et võiks ka nagu panna sinna lihtsalt kivi külge kasv ja panna sinna see laseme juurde kivi või tähendab selle aseme peale, mis sellest peale sellest järgi jäi, nagu et see on praegu minu isiklik arvamus, ma ei tea, see on nüüd mina nagu üksinda ei saa sinu otsustada, aga mõni vallavalitsuse liige ka toetab seda, aga noh, praegu on see nüüd tulevikku. Teate, kas kivi jõudis täna juba Lagedile? Ei, ma arvan, et ta ei jõudnud, vaat sellepärast ma hakkangi nagu kahtlema kogu selles värgis, et ta oli nagu auto peal ja kõik, aga siis toodina käändeks Lagedile ei ole nagu teda ikka kuskile panna, kuigi noh, maapinnale saab ka juba viidati, et näed, ikka alust ei ole, las ta olla veel ikka seal ja noh, ühesõnaga niuke. Nüüd mina, kes ma olen juba pessimistlik siin muutudes nagu sunnib nagu siin kahtlema, et ma kardan, et ta jõua veel niipea sinna Lagedile kus see kivi siis praegu on, no praegu on seal üksik päästekompanii territooriumil ilmselt veel meie kirjutasime alla, et me oleme nende käest kätte saanud, aga noh, nõus sellega, et teda veel hoitakse seal. Politsei peadirektor Raivo aeg otsustas viia Tallinna liikluspolitsei juhi Aivar Toompere Lääne-Harju politseiosakonna juhi Tarmo Vaheri liikluspolitseinike altkäemaksuskandaali tõttu teistele ametikohtadele. Toompere jätkab teenistust põhja prefektuuri kriminaalosakonna kriminalistika talituses Vaher põhja prefektuuri teenistusosakonna infotöötlustalituses. Nii Toompere kui Vaher jätkavad teenistust uutele ametikohtadele peskümnendast oktoobrist. Selleks ajaks saab ka selgeks, kes hakkab neid asendama nende senisel tööpostil. Toompere Vaher esitasid teatavasti lahkumisavalduse, kuna põhja prefektuuri liikluspolitseinikke ja Harju patrullpolitseinikke süüdistatakse altkäemaksu võtmises. Seni on prokuratuur esitanud kuriteo kahtluse 20-le politseinikule. Riigikogu kiitis sel nädalal heaks uue tööturuteenuste ja toetuste seaduse. Birgit Itse palus seadus kommenteerida sotsiaalministeeriumi asekantsleril Janno järvel. Uus seadus on eeskätt mõeldud kõigi nende inimeste abistamiseks, kes on hetkel töötada soovivad otsida tööd. Kui me mõtleme selle peale, et kes sellest seadusest kõige rohkem võidavad, siis eeskätt just need inimesed, kellel on soov tööd leida, kes hetkel tööturul ei osale. Milline grupp nendest, kes hetkel tööd soovivad leida, on ju neid, kes võib-olla alles paar nädalat otsivad ja teised, kes tõesti võib-olla aastaid on proovinud tööd leida ja ka noorematel on ilmselt tööd kergem leida kui 50 aastastel. Seadus kindlasti toob välja erinevad riskigrupid, kelle hulgas on ka puuetega inimesed ja pikaajalised töötud ja vanemaealised inimesed. Ma arvan, et kõige olulisem punkt, mida siin on läbi selle seaduse pidevalt rõhutatud, on individuaalne lähenemine. Ehk siis üks tööturuamet püüab lähendadel individuaalselt vaadata üle just teie konkreetsed probleemid. Ja vastavalt siis nendele disainida selliselt lahendused ja teenuste paketid, mis võimaldavad kõige paremini tööle saada. No kuidas see reaalselt toimuma hakkab, inimene, kes on töötu, läheb kohaliku tööhõiveametisse ja mida siis temaga seal tehakse või mida ta ise tegema peab? Peale sellise standardse registreerimisprotseduuri, mis on enam-vähem sarnane ka sellega, mis praegu toimub, on nüüd uue seaduse alusel üks selline oluline asi, mis kokku pannakse individuaalne tööotsimiskava, see on, valmib koostöös tööotsija ja konsultandiga selles kavas siis püütaksegi ära kaardistada, esiteks see, mida see inimene oskab, seda, mida ta soovib ja tahab teisipidi siis täiendavad teenused, mida talle tuleks pakkuda selle jaoks et tema praegused oskused ja teadmised ja soovid selles osas, millist töötas, teha, realiseeruda saaksid, ehk siis individuaalne tööotsimistegevuskava on see, kus pannakse samm-sammult kirja see, mida see inimene peaks tegema selle jaoks, et kõige kiiremini tööle jõuda. Kui kiiresti see inimene võiks selle töö leida, et mis need eesmärgid on paika seatud? No meie lootused on praeguses seisus ikkagi sellised, et see esimene 20 nädalat, millest siin natuke räägitud, on ka, et selle jooksul peaks valdav osa inimestest, kes tööd otsivad ja kes ei vaja pikemaajalist ümberõpet või täiendkoolitust ikkagi töö leidma. Ehk siis viie kuu jooksul võiks inimene töö leida. Viie kuu jooksul jah, loodetavasti isegi varem. Mis ajast võivad inimesed minna tööhõiveametisse ja seda individuaalse tööotsimiskava nõuda? See uus seadus jõustub 2006. aasta esimesest jaanuarist. Eestis on üle 800 perearsti, nende esindajad olid täna oma sügiskonverentsil Rakveres. Ülevaate teeb Ago Gaškov. Tänavuse konverentsi teema oli haiguste ennetamine. Ajasin juttu perearstide seltsi esimehe Madis tiigiga. Haigustoimetamine tähendab tegelikult seda, et üsna palju tööd peaks tegema ära pereõde, kes peaks inimesi harima, arst või roll, võib-olla seal on isegi väiksem, see on väga õige. Perearst peab olema see inimene, kes ütleb patsiendile, et sinu terviseprobleemid võivad olla seotud, et sinu elustiiliga või sinu toitumisega kui vähese liikumisega ja nüüd juba edasi peaks selle patsiendiga tegelema pereõde, kellel siis on rohkem aega nii-öelda individuaalseks nõustamiseks. Olgem ausad, perearsti töö siiski on suurelt jaolt selline haigustega ja selline tulekahju kustutamise roll, et tal ei ole füüsiliselt aega, et iga patsiendiga individuaalselt nõustada, küll seda on rohkem õel õdede palk on oluliselt väiksem kui arstidel ja tegelikult ega nende koormus ei ole ka sugugi väiksem, kui arstil endal. Äkki peax ühel arstil olema mitu õde, kas ta suudab mitut õde üleval pidada? Tõesti, ütleme, õdede palgatase on kuskil 50 protsenti arsti palgast, aga seda on plaanis tõsta 60-ni, see on palgaläbirääkimiste teema, aga nüüd, mis puudutab nõustamist perearsti juures, siis mina jagan küll seda seisukohta, et tegelikult perearstil peaks olema rohkem kui üks abiline ja just nimelt selle teelõigu katmiseks, sest praegu on võib-olla vähem kaetud ehk ennetusnõustamine, individuaalne nõustamine. Praegu on minu arust ennetus võib-olla liiga palju killustatud erinevate organisatsioonide vahel. Võimalus inimese elustiili mõjutada on kõige paremini perearstil ja tema meeskonnale. Mõjutada saab ikkagi inimest, kes laseb ennast tutada. Kuidas siis perearst jõuab selle inimeseni, keda on vaja nõustada? See on nagu mõtteviisi küsimus, et tegelikult me mõtleme küll jah, et patsiendid käivad haigustega meie juures, kuid iga sellise haiguse episood algab mingist punktist ja lõppeb tervenemisega või kaebuste leevendamiseks. Iga visiidi juures on mingi komponent ennetus. Juba ainuüksi selline väide, kus arst ütleb patsiendile, et suitsetamine võib olla põhjuseks teie haigustele kolm protsenti inimese juba loobuks selle tõttu juba suitsetamisest. See töö on pidev, see on iga visiidi osa ja alati sa ei olegi märgatav individuaalne lähenemine, on see võtmesõna? Valimisliidus piisaklenskava eestvedajad Dmitri Klenski, Stanislaw tsi repanov kaotasid riigikohtus vaidluse valimised keskkomisjoniga. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve komisjon ei rahuldanud Klenski tserepanovi kaebust ning jättis valimiste keskkomisjoni otsuse muutmata. Tüli valimisliidu ümber sai alguse augustis, kui Tallinna valimiskomisjon ei registreerinud seda venekeelse nimega. Pärast tagasilükkamist valimiste keskkomisjonis esitasid Klenski Chirepanov kaebuse riigikohtusse ning saavutasid seal võidu. Tallinna valimiskomisjon taastas pärast riigikohtu otsust valimisliidu algse nimekuju ehk spiisak Klenskava. Samas jättis valimiskomisjon rahuldamata meeste nõude valimistel osalemiseks dokumentide esitamise tähtaja ennist tähtaeg ennistada. Erakondade valimisliitude ja sõltumatute kandidaate parteide nimekirjade järjestus uuesti loosida. Valimiskomisjon leidis, et valimisliidu nimekuju muutmine ei muuda nimekirja enda sisu. Samuti on valimisteks sätestatud liisuheitmise aeg juba möödas. Spiisak Klenskava kaebas selle otsuse siis edasi, aga nagu öeldud, riigikohtu otsusega jäi valimiskomisjoni otsus nõusse jõusse. Möödus 10 aastat Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti lõplikust üleandmisest Eestile. Tuumaobjekti ülevõtmine 95. aasta sügisel oli asjatundjate hinnangul ainuõige. Sellele eelnesid aga pingelised läbirääkimised Venemaaga, kes tahtis esialgu tähtajaks seada 2000. aasta või veelgi hilisema aja. Läbirääkimiste päevil välisministeeriumi asekantslerina töötanud Raul Mälk. Läbirääkimised olid küllaltki unikaalsed ja rasked, rasked sellepärast et noh, loomulikult mäletate, et Vene Föderatsioon ei soovinud põrmugi siit Eestist oma vägesid ära viia ja see oli väga keeruline läbirääkimiste protsess, teisalt aga ka see, et siiski on rahvusvahelise õiguse ajaloos unikaalne juhtum, kus mitte tuumariigi rahvusvaheliste konventsioonide seisukohast territooriumil oli tuumariigi sõjaline tuumaobjekt. Tuumaobjekti üleandmisele eelnes Eesti spetsialistide tõsine ettevalmistus, kuna meil selle ala asjatundjaid polnud, rõhutas koordinatsioonikomisjonis töötanud Kalev Timberg. Kui esitatakse küsimus, et kas me olime tuumakatastroofi äärel, siis ma ütlen, et ei olnud, sellepärast et kütuse Rakverest väljavõtmine on tegelikult rutiinne tehnoloogiline protsess. Meie ühine tööverespetsialistidega oli see, et nemad tagasid ohutu avamise ja kiirgusallikate kütusevarraste väljavõtu. Me pidime tagama kiirgusohutuse juhul, kui peab tekkima situatsioon, mis ei ole nagu tehnoloogilises protsessis ette nähtud või peaks juhtuma midagi tõsiselt hirmsat. Raul Mälk peab saavutatud lepingut ainuõigeks. See poliitiline ja julgeolekuline aspekt on niivõrd oluline, et selle tõttu me võtsime endale teadlikult suure hulga tundmatuid ülesanded mõnes mõttes kaela, kuid selleks, et võimalikult kiirelt siiski. Lõplikult likvideeritakse Paldiski tuumaobjekt 50 aasta pärast, sest praegu ei ole meil lõpphoidlat, kuhu reaktorid panna. Praegu objekti haldava aktsiaseltsi Alara juhataja Joel Valge sõnul kulub Paldiski tuumaobjekti saastusest puhastamiseks igal aastal riigieelarvest 10 miljonit krooni. Lisaks on järgmise aasta lõpuni kasutada 20 miljonit krooni Euroopa Liidu raha. Nüüd ongi meil eesmärk tugevdada reaktorisektsioone ümbritsevad sarkofaagi peahoone, kus need sarkofaagi tasuvad, renoveerida täielikult ja paigaldada korralik seiresüsteem, mis annab täieliku ülevaate seal toimuvatest protsessidest. Kui ohtlik see objekt praegu on, kui me võrdleme loodusliku fooniga, siis siis looduslik foon on vaata et kohati mõnikord kõrgem, isegi. Paldiski tuumaobjekti ümber on ligi 30 kilomeetri laiune vöönd, kuhu ehitada ei tohi ja Joel Valge sõnul sinna praegu keegi ka ei kipu. Ta rõhutas, et lõpphoidla rajamiseks tehakse väga põhjalikku tööd. Ainuüksi asukoha valik võtab paarkümmend aastat. Praegu on kuus asukohta Eestis nagu arvestades geoloogilisi näitajaid välja valitud. Aga millisesse täpselt see eeltööd on niivõrd põhjalikud, et, et see selleks läheb aastakümneid aega. Seda enam, et lõpp hoida, peab vastu pidama. 10000 aastat. Välissõnumid võtab nüüd kokku Indrek Kiisler Kumist uuriv Leedu ametkondade vaheline komisjon jätkas täna pardasalvestiste andmete ja muudest allikatest saadud teabe analüüsimist. Ootame Vene poolelt vastuseid meie küsimustele, ütles uurimiskomisjoni juht, Leedu kaitseväe staabiülem pitaalius vaiks Norras. Tema sõnul lubas uurimises osalev vene kaitseministeeriumi esindaja kindralmajor Sergei painetov esitada ametliku selgituse, miks komisjonile ametlikult esitatud puruks kukkunud hävitaja tehnilised andmed erinevad lennukipaiga hukust leitutest vaiks Norras ütles, et lennukirusude hulgast leiti kaks erinevat tehase identifitseerimisnumbrit. Seetõttu peatati eile informatsiooni analüüs ning Vaikses. Norras palus Vene esindajalt andmete lahknamuse kohta selgitusi. Vene pool on ühtlasi lubanud, et täna saab uurimiskomisjon vastused eelmisel nädalal saadetud päringule hävituslennuki pardal asunud ohtlike ainete kohta samuti Kaliningradi oblastis asuvate radarite näidud hävitanud lennust ja kõnelustest lennujuhtimisteenistusega. Leedu kaitseministeeriumi juhide uurimiskomisjon oletasid varem, et lennuki huku põhjuste uurimise tulemused tehakse teatavaks sel nädalal, kuid nüüdse ilmselt nii ei lähe. ÜRO kutsub kõiki riike kiiremas korras võtma kasutusele meetmed inimesele ohtliku linnugripipandeemia vältimiseks. Maailmaorganisatsiooni hinnangul on väga tõenäoline, et linnugripp areneb ka inimesele ohtlikuks viiruseks. See tooks kaasa kuni 150 miljoni inimese surma. Juba praegu on taoline linnuviirus levimas Aasias. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul võib epideemia puhkeda igal hetkel. Seetõttu peavad kõik riigid oma jõupingutused selle tõrjumiseks juhendama. Viimane ülemaailmne gripiepideemia toimus 1918. aastal, siis suri sellesse 40 miljonit inimest. Poola kirdeosas põrkas koolilapsi vedanud autobuss kui veoautoga. Õnnetuses hukkus vähemalt 11 inimest. Koolilapsed olid teel Belastoki linnast ekskursioonile Lõuna-Poola katoliiklikest pühapaikadesse. Kokku oli bussis 60 inimest 20 inimest viidi haiglasse. Buss ise põles maani maha. Täna andsid aktsiaselts Merko ja kunstimuuseumiehituse sihtasutus uue muuseumihoone KUMU Eesti kunstimuuseumile üle. Maksma läks üle 600 miljoni krooni. Nüüd hakkab muuseum sisse kolima ja külastajaile avab KUMU uksed. Veebruaris jätkab Riina Eentalu. Eesti Kunstimuuseum on oma maja oodanud pea sajandi viimased 14 aastat on selle eest ka kõvasti võideldud, aga nüüd on ta valmis. Ilus, moodne ja muuseumiks ehitatud. Aga oli aegu, kus see väga endastmõistetav ei olnud. Kunstimuuseumi direktor Marika Valk meenutab jutuajamist ühe toonase Tallinna juhiga. Ära loodagi, nad võivad otsustada praegu, see on nii hea asukoht, sa mõtled, tiirleb mingisugune muuseas? Vaata seda vaadet, ma vaatan ta vaadata, siin ongi seesamasugune. Pekka vaba paariprojekt on teoks saanud. Tahtsin teha Eesti kunsti jaoks väärika hoone, ütles Pekka vabavoori. Eesti muuseum Eesti oma rahvuskivist. Kumu nimelt esitleb Eesti paekivi eri ilmelisust, siin on neli-viis eri liiki paekivi Kaarmalt Lasnamäelt, orgitalt Haapsalust need vaskklaase paekivi ja kokku kaunis hoone, mis ilusasti seob Lasnamäe nõlva Kadrioru pargiga. Kultuuriminister Raivo Palmaru sõnul kuulub Kumu Eesti rahvuslike suurehituste ritta. Kunstimuuseumi peadirektor Marika Valk usub, et eestlased ise ehk ei saagi veel aru, kui tähtis see Eesti jaoks on. See on ometi üks samm jälle kultuurrahvastele lähemale ehitatud sai, nii et Eesti rahvas peab olema uhke, aga keegi teine ütleb meile varsti seda kuskilt mujalt, et me peame olema uhked. 23000 ruutmeetrit kogu pinda 5000 ruutmeetrit näituste jaoks. Lõpuks on meil võimalik näha Eesti kunsti püsiekspositsiooni ja tuua tööd hoidlast välja. Aga kumu on tulnud, et avardada mõistet muuseum. See on näitusesaalid, hariduskeskus, saal, mis on avatud kunstisündmusteks kontsertideks. Teatrietendustega kumu direktori Sirje Helme ettekujutuses on kumu elav organism. Kumu ei ole kiviskoloss monumente, ma pigem võrdleksin seda tõepoolest sellise elava kehaga noor tan, intensiivne, ta on jõuline ja nagu ma olen ka juba mitu korda öelnud, et muuseumil on aeg loobuda sellest iseenese õigustamisest ja kaitses ta taktikast, et nüüd on õige aeg. Sammede pole asuda rünnakule mitte halvas mõttes, aga heas mõttes. Kuma avab külastajaile uksed veebruaris. Ja nüüd üliilmast eeloleval ööl pilvisus hõreneb, Kirde-Eestis sajab veel vihma, kohati tekib udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis, sooja on kuus kuni 12 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta Ta ilm. Puhub lõunatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, sooja on 14 kuni 18 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.