Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti kunstnik, muuseumi uus hoone kumu on valmis ja täna andis ehitaja selle üleb külastajaile, avab oma uksed veebruaris. KuMul loetakse Eesti rahvuslike suurehituste ritta kuuluvaks. Pahandust tekitanud mälestuskivi anti omanikele tagasi ja tõenäoliselt viiakse see Lagedile Eesti vabadusvõitlejate muuseumid. Tööturuteenuste seaduse järgi koostatakse igale tööotsijale individuaalne tööotsimiskava, mille abil peaks inimene viie kuu jooksul töö leidma. Välismaalt jaapani ülemkohus otsustas, et peaminister ei tohi külastada. Asub kuuni pühamat kohal maetud miljoneid jaapani sõdureid, kuid teiste hulgas ka teise maailmasõja aegseid sõjakurjategijaid ja ilmast. Homme on Eestis peamiselt sajuta ilm ja sooja on 14 kuni 18 kraadi. Täna andsid ehitaja Aktsiaselts Merko ja kunstimuuseumiehituse sihtasutus uue muuseumihoone KUMU Eesti kunstimuuseumile üle maksma läks hoone 656 miljonit krooni. Eesti Kunstimuuseum on oma maja oodanud pea sajandi. Viimased 14 aastat on selle eest kõvasti võideldud, aga nüüd on ta valmis. Ilus, moodne ja muuseumiks ehitatud. Aga oli aegu, kus see väga endastmõistetav ei olnud. Kunstimuuseumi direktor Marika Valk meenutab jutuajamist ühe toonase Tallinna juhiga. Ära loodagi, nad võivad otsustada praegu, see on nii hea asukohaga, sa mõtted tiirlevad mingisugune muugisse, aga vaata seda vaadet, mina vaatan ta vaadata, siin ongi oma mingisugune moos. Pekka vaba paariprojekt on teoks saanud. Tahtsin teha Eesti kunsti jaoks väärika hoone, ütles Pekka vabavoori. Eesti muuseum Eesti oma rahvuskivist. Kumu nimelt esitleb Eesti paekivi eri ilmelisust. Siin on neli-viis eri liiki paekivi Kaarmalt, Lasnamäelt, argitalt Haapsalust need vask, klaasia, paekivi ja kokku kaunis hoone, mis ilusasti seob Lasnamäe nõlva Kadrioru pargiga. Kultuuriminister Raivo Palmaru sõnul kuulub kumu Eesti rahvuslike suurehituste ritta. Kunstimuuseumi peadirektor Marika Valk usub, et eestlased ise ehk ei saagi veel aru, kui tähtis see Eesti jaoks on. See on ometi üks samm jälle kultuurrahvastele lähemale et ehitatud sai, nii et Eesti rahvas peab olema uhke, aga keegi teine ütleb meile varsti seda kuskilt mujalt, et me peame olema uhked. 23000 ruutmeetrit kogu pinda 5000 ruutmeetrit näituste jaoks. Lõpuks on meil võimalik näha Eesti kunsti püsiekspositsiooni ja tuua tööd hoidlast välja. Aga kui ma on tulnud, et avardada mõistet muuseum see on näitusesaalid, hariduskeskus, saal, mis on avatud kunstisündmusteks kontsertideks teatrietenduseks. Kumu direktori Sirje Helme ettekujutuses on kumu elav organism. Kumu ei ole kiviskoloss monumente, ma pigem võrdlesin pooles sellise elava kehaga, noor, tan, intensiivne, ta on jõuline ja nagu ma olen ka juba mitu korda öelnud, et muuseumil on aeg loobuda sellest iseenese õigustamisest ja kaitses ta praktikas, et nüüd on õige aeg. Sammede pole asuda rünnakule mitte halvas mõttes, aga heas mõttes. Kuma avab külastajaile uksed veebruaris. Riigikogu kiitis sel nädalal heaks uue tööturuteenuste ja toetuste seaduse. Birgit Itse palus seadust kommenteerida sotsiaalministeeriumi asekantsleril Janno järvel. Uus seadus on eeskätt mõeldud kõigi nende inimeste abistamiseks, kes on hetkel töötada soovivad otsida tööd. Kui me mõtleme selle peale, et kes sellest seadusest kõige rohkem võidavad, siis eeskätt just need inimesed, kellel on soov tööd leida, kes hetkel tööturul. Milline grupp nendest, kes hetkel tööd soovivad leida, on ju neid, kes võib-olla alles paar nädalat otsivad ja teised, kes täiesti võib-olla aastaid on proovinud tööd leida ja ka noorematel on ilmselt tööd kergem leida kui 50 aastastel. No seadus kindlasti toob välja erinevad riskigrupid, kelle hulgas on ka puuetega inimesed ja pikaajalised töötud ja vanemaealised inimesed. Ma arvan, et kõige olulisem punkt, mida siin on läbi selle seaduse pidevalt rõhutatud, on individuaalne lähenemine. Ehk siis üks tööturuamet püüab läheneda individuaalselt, vaadata üle just teie konkreetsed probleemid ja vastavalt siis nendele disainida sellised lahendused ja teenused paketid, mis võimaldavad kõige paremini tööle saada. No kuidas see reaalselt toimuma hakkab, inimene, kes on töötu, läheb kohaliku tööhõiveametisse ja mida siis temaga seal tehakse või mida ta ise tegema peab? Peale sellise standardse registreerimisprotseduuri, mis on enam-vähem sarnane sellega, mis praegu toimub, on nüüd uue seaduse alusel üks selline oluline asi, mis kokku pannakse individuaalne tööotsimiskava, see on, valmib koostöös tööotsija konsultandiga, selles kavas siis püütaksegi ära kaardistada, esiteks see, mida see inimene oskab, seda, mida ta soovib ja tahab teisipidi siis täiendavad teenused, mida talle tuleks pakkuda selle jaoks, et et tema oskused ja teadmised ja soovid selles osas, millist töötas RAHA TEHA realiseeruda saaksid, ehk siis individuaalne tööotsimistegevuskava on see, kus pannakse samm-sammult kirja see, mida see inimene peaks tegema selle jaoks, et kõige kiiremini tööle jõuda. Kui kiiresti see inimene võiks selle töö leida, et mis need eesmärgid on paika seatud? No meie lootused on praeguses seisus ikkagi sellised, et see esimene 20 nädalat, millest siin natuke räägitud, on ka, et selle jooksul peaks valdav osa inimestest, kes tööd otsivad ja kes ei vaja pikemaajalist ümberõpet või täiendkoolitust ikkagi töö leidma. Ehk siis viie kuu jooksul võiks inimene töö leida. Viie kuu jooksul jah, loodetavasti isegi varem. Mis ajast võivad inimesed minna tööhõiveametisse ja seda individuaalse tööotsimiskava nõuda? See uus seadus jõustub 2006. aasta esimesest jaanuarist. Viking Line on otsustanud kanda Helsingi ja Tallinna vahel opereerima parvlaeva rosella Eesti laevaregistrisse. Hiljemalt 2006. aasta alguseks registreeritakse ümber äritegevuse tasuvus ja konkurentsivõime taastamise huvides. Selle reisiteenus kõnealusel marsruudil on hästi arenenud ja eestlastest reisijate arv kasvab pidevalt. Eesti personali palgates tõstab Viking Line veelgi eestlastest reisijatele osutatava teenuse kvaliteeti. Lihula skandaalne mälestuskivi toimetatakse ilmselt siiski Harjumaale Lagedile Eesti vabadusvõitluse muuseumisse. Tallinna Vabadusvõitlejate esindajale Ants Tederile pakkusid Lagedi varianti justiitsminister Rein Lang ja siseminister Kalle Laanet. Siseministeeriumi pressiesindaja ütles, et pärast arutelu leiti Lagedi muuseum olevat mälestusmärgi jaoks sobiv koht. Samba omanike esindaja Teder rääkis veel hommikul, et on valmis tagastatud mälestuskivi taas Lihulas püsti panema. Lihula mälestuskivi andis politsei kriminaalasja raames asitõendina päästeameti vastutavale hoiule möödunud aasta kolmandal septembril. Kohus käskis kivisele omanikule tagastada ja tänase kiviga tagasi anti. Indrek Kiisler küsis Tiit Madissonilt, millest kiviomanike meelemuutused Kivi Lagedile viiakse. See oli nüüd Ants Tederi, nagu kuidas ma ütlen nüüd viimase hetke nagu, kui otsus, tema on ju selle kiviomanik. Meie peale siis mitmete ministrite telefonikõnesid meil kella, ütleme enne kahte oli veel kõik selge, et me lähme koos pimedal Lihulasse, aga peale seda, kui härra lange, Laanet eristasid, otsustas ta meelt muuta, nii et tehku igaüks ise järeldused. Mida ministrid lubasid? No lubati, et pannakse Lagedile ja tehakse kõik ilusasti alus ja ja isegi vist Lagedi sellele muuseumile antakse raha ja meestele suppi ja kõik saab väga-väga korda. Mis saab sellest plaadist, mis kuulub nüüd? On loodud plaadi, me saame kätte, meil oli lihtsalt praegu oli, ütleme, ei olnud tehnilisi võimalusi, seda plaat nagu hakatud kiskuma, et me nagu Tederiga leppisime kokku, et plaadi saame kätte. Mis te teete selle plaadiga? No ma ei oska, ma ei oska nüüd ütelda, minu isiklik arvamus, et võiks seda nagu panna sinna lihtsalt kivi külge kasv ja panna sinna laseme juurde seal kivi või tähendab selle aseme peale, mis sellest peale sellest järgi jäi, nagu, et see on praegu minu isiklik arvamus, ma ei tea, see on nüüd mina nagu üksinda ei saa sinu otsustada, aga ja mõni vallavalitsuse liige ka toetab seda, aga noh praegu on see nüüd tulevikku. Kus see kivi siis praegu on, praegu on seal üksik päästekompanii territooriumil ilmselt veel meie kirjutasime alla, et me oleme nende käest kätte saanud, aga valm nõus sellega, et teda veel hoitakse seal. Teise maailmasõja meenutamise ja mälestamise üle ei vaielda ainult Eestis. Jaapanis otsustas ülemkohus, et peaminister rikub seadust, kui ta külastab Jazuconi pühamat kuhu on lisaks kahele ja poolele miljonile jaapani sõdurile maetud ka teises maailmasõjas toime pandud kuritegude eest süüdi mõistetud jaapanlasi. Takist jätkab Kadriollina. Kuigi kõrgema astme kohus otsustas reedel, et peaminister koalitsiooni külaskäigud kuni pühamusse olid tehtud mitte eraisikuna, vaid valitsus ametliku esindajana ja seega rikuvad riigivõimu ja religiooni lahutuse põhimõtet hagejatele mingit kompensatsiooni määratud. Ma ei tuvastatud, et külaskäigud oleksid rippunud pagejate mõte või usuvabadust. Sagejate arvates peaks peaminister koalitsiooni ja Siipa pühamu maksma kompensatsiooni vaimsete piinade eest, mida peaministri külaskäigud komisjonile tekitavad. Kõrgema astme kohtul on ka varem otsustanud peaministri külaskäigud on põhiseaduse vastased kuid sellest hoolimata pole peaministreid koonis sõjas hukkunute austamiseks loobunud. Samas on erinevad kõrgema astme kohtud leidnud ka, et peaministri külaskäigud ei ole mitteametlikud, vaid tehtud eraisikuna ja seega mingit vastuolu põhiseadusega ei ole. Seega ühtne seisukoht selles küsimuses Jaapanis puudub ja peaministriks saades lubas, kuid loomi külastada järsud kuunite igal aastal, et avaldada austust sõjas hukkunud seal ka praegu ongi jaapani meedias arutlusel, kas peaminister sellel aastal järsud kuulisse lähevad, kuivõrd suhted Hiina ja Lõuna-Koreaga on praegu üsna pingelised. Kihamon pühendatud sõjas hukkunuid sõduritele seal on umbes kaks kolm miljonit sõdurit, kelle hulgas on ka 14 teises maailmasõjas sõjakurjategijatena süüdi mõistetud sõdurit. Ja ilmateade. Eeloleval ööl pilvisus hõreneb, Kirde-Eestis sajab veel vihma, kohati tekib udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja sooja on öösel kuus kuni 12 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm, puhub lõunatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on 14 kuni 18 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.