Tere kuulama järjekordset keele sõnumi saadet. Nagu nädal tagasi lubasime, viin teid järgnevast salvestuse vahendusel Eesti keele instituuti, kus sel kolmapäeval kogunes suure sõnavõistluse sõnavus töörühma välja valida parimad vasted ja ka üldvõitja. Kolme tunniga sai ülesanne täidetud, aga kuulake ise nüüd instituudi direktori Urmas Sutropi avasõnavõtu. Jah, pärast istungi lõppu tehtud intervjuud temaga. Me lepiks kokku töökorras leppis kokku selles, et me ei hakkaks arutama seda algset nimekirja, mille väljatrükk on mul siin aga jube paks, mis on täis sõnu ja pakkumisi, et võtaks seda viimandades kolmanda ringi varianti aluseks ja vajadusel vaataksime korrashoida pakki, kui tekib probleem, et võtaks sõna haaval ja võib-olla, et oli kõigepealt teeks välistamise meetodil, et need sõnad, mis siin Ülle madise osutas, et sõnumis ei kõlba mitte kuskile, saba allagi juriidiliselt ja, või nüüd on paks kohe maha ja välistaks, et me saaks kiiremini edasi liikuda ja et meie eesmärgiks ei tohiks olla, et me istuksime siin kella 10-ni õhtul 11-l õhtul ikka vaidlesime, vaidlesime ja sõnu ei leia. Et kas on ettepanekuid meile ette antud koosoleku ajaks, mis käime, lõpetame, Ei julge pageda, rahu ei taha, no vot seal juba ei aeta, paneb nii et leppis kokku selles, et üle kolme tunni me kell on 11, see tähendab, et et kaks hiljemalt koosolek lõppenud, kui saame varem, on hästi. Et ja alustame sellest, et vast igaüks meest järjest ütleb midagi, mis ta arvab, kas siis mõni seda väga meeldib või ta tahaks välistada ja siis hakkaksime arutama nende mõistete kaupa, nii nagu meil siin on selles väljendubki, see on, et pleier. Või kohe ja aga tähendab, et hakkame korraga, igaüks võiks öelda midagi, kui tal on midagi südamel. Et ei jääks kaastunnet, et tahtsid midagi väga öelda. Ei lasknud, ei antud, 100. Eelmine kord me tegime ka nii, et alguses rääkisime suu puhtaks. Pärast neid Urmas Sutropi ala sõnul läks Sis kõvaks arutluseks ja seda kestis üle kolme tunni. Õhkkond oli pingeline, aga sõbralik. Jah, õhkkond oli väga huvitav, arutelu oli väga elav, inimesed vaidlesid ja lõpuks jõudsime enamasti konsensusele, mõnel puhul me pidime hääletama, et tulemusi teada saada. Ja ennäe imet, üldvõitja selgitamisel läks väga kergelt. Aga kahjuks ei tohi ma veel võidusõnu öelda, sest võidusõdade võitjad kuulutab välja vabariigi president teisel detsembril kus ta kutsub siis sõda, võistluse võitjad kõik kohale ja teed tulemused teatavaks. Kui me viimati kohtusime, siis oli juttu neist sõnadest, mis ilmselt saavad kõige rohkem vasteid, kas nii läks? Ei jah, infrastruktuur oli väga populaarne ja, ja vasteid oli üle mitme 1000 pakuti sõna välja ja nüüd enne tänast valikut, töötas kaks komisjoni veel, kes tegid eelvalikud teatud kriteeriumite alusel. Nii et me täna arutasime juba vähendatud nimekirja. Ja sõda oli tõesti palju ja kõige toredam on see, et mitte, et meil on võidusõnad, vaid et nii palju inimesi tegeles, mõtles eesti keele peale, mõtles uute sõnade peale, et võitsid kõik, mitte ainult need, kes siis Kadriorgu kutsutakse. Kas me võime lugeda võistluse õnnestunuks? Kindlasti võime. Ma ei saa lubada, et kõik sõnad, mis me välja kuulutame, võitjatena kasutusse läheksid aga kindlasti lähevad nende hulgast kasutusse ja seda eks aeg näitab. Aga kindlasti on õnnestunud võistlus. No me võime vast seda öelda, et üks sõna ei leidnud sellist vastet, mis oleks komisjoni heakskiitu pälvinud, me ei ütle seda veel välja? Ei, me ei ütle seda välja, aga üks-ühele mõistele Me vastet ei leidnud, tegelikult noh, olid mõned vasted kaalumisel, aga komisjon lõpuks üksmeelselt otsustas, et jätame siin võitja välja kuulutamata. Ta, ja võib-olla leiame seal sobiva sõna, tulevikus. Aga tuli ka selliseid topeltvasteid või nii-öelda variantidega vasteid. No ikka tuli lähedasi tuletisi sama tüve mitmeid eri variante tuli küll ja teid oli palju, aga ma jällegi ei saa neid öelda praegult. Komisjoni töö, Size osalenuna paistis silma, et siiski päris uusi tüvesid oli, suhteliselt vähe oli mõningaid murdesõnu, mida välja pakuti, mis aga siiski ei leidnud lõpuks jällegi komisjoni üldist heakskiitu. Jah, aga, aga samas loodi paar kunst tüve, mis isegi üks jah on võidusõnade hulgas. Nii et päris nii ei ole, et üldse uusi tüvesid ka mõni oli. Nii nagu te ütlesite, ega me ei saa kindlustada, et need sõnad lähevad käibele. Härra president on ise öelnud, et tema püüab vähemasti neid võidusõnu hakata oma kõnedes kasutama. Kui me nüüd jällegi mõtleme tagasi eelmiste võistlustega võrreldes, siis missugune oleks ennustus, palju neist 10-st sõnast, need, mis siis välja pakutakse, võiksid minna laiemalt käibele, kuigi jah, seal oli ka osa mõisteid, mis ilmselt üldse ei ole väga laialt käibel. No siin seekord oli võistlus natuke sedamoodi, et oli terminit, mis on ainult väga spetsiifilises riigivalitsemise terminoloogias, et see oleks eestikeelne, mis ei ole üldkeele sõna, aga ma usun, kolm-neli ikka leiavad laialdast kasutust, noh eelmisest sõnavõistlusest tuletan meelde üle Ilvastumine ilmastuma lõimuma lõimumine, see on väga tugev tulemus ja seal oli teisi veel, mida tõukefond, mida ei armastata eriti kasutada. Aga, aga on ka teisisõnu, aga kui ka siin tuleb kaks sõna on väga hästi, aga ma arvan, tuleb rohkem. Komisjoni töösse hakkas ka silma see, et nii mõnegi sena puhul pakuti välja juba käibel olevaid sõnu, nii et tegelikult siin võib-olla ka probleem, et tema käibel olev sõna ja uus sõna satuvad teatavasse konflikti või konkurentsi. No siin mõningate sõnade puhul mitte jah, mis on varem käibel, lihtsalt anti sõnal uus tähendus selles poliitika või riigijuhtimise kontekstis, aga see on alati sealt, sõnade muutumine toimubki uute tähenduste lisamisega ja täpsustamisena. See on väga hea, see ei ole üldse halb. No lisaks neile 11-le mõistele oli ju ka võimalus pakkuda täiesti uusi sõnu omalt poolt hoopis teisi mõisteid. Nüüd pärast komisjoni istungit võiks öelda, et see oli küllaltki produktiivne ettepanek ja ka neist sõnadest me saime väga häid sõnu ja ma arvan, et neist lähevad küll mitmed käibele seal küll naljakaid asju, et oli esitatud sõnum, mis on juba 2006. aasta õigekeelsussõnaraamatusse suurte sõnade pähe. Aga noh, see on lihtsalt tööõnnetus, et inimene ehk siis aga seal on väga häid sõnu, jälgima ei tohi neid nimetada, aga, aga need lähevad kindlasti käibele. No ikka kerime seda pinevast üles, et enne teist detsembrit me päris konkreetseid tulemusi ei saa. Aga need kõik, kes osalesid, kindlasti oleksid huvitatud, et nägema neid oma sõnu nüüd mingi ühtse tabelina, kas see tuleb interneti ja interneti tulevad tabelit, võidusõnad kui ka kõik pakutud sõnad? Me oleme, rõhutan veel kord, me paneme kõik sõnad üles, mis pakud. Me paneme ka need sõnad üles, mis kohe esimeses ringis välja praagiti, kus olid noh, ulakusest tehtud sõnad, ropud, sõnad, me ei varja midagi, keel on keel, aga ma loodan, et ei juhtu sellist asja, et kõik hakkaksid kasutama, et seda, mis, mis seal tabelsest väljad jäädud. No valimisel lõpuks tuli kasutada üsna palju hääletust, et konsensuslikult läksid läbi vist ainult et paar sõna. Kuidas nüüd seda hinnata, kas kas see ongi nii ühe sõnause puhul või sõnavõistluse puhul, et me valime lõpuks mingi keskmise? No me tegelikult ju hääletasime küll, aga lõpuks tulemus oli ikkagi konsensuslik, kõik tunnistasid seda juhtunud väga üksikul juhul. Mõni komisjoni liige oli, ei olnud rahul tulemusega, tegelikult me olime ka mina ise olin rahul siis, kui minu eelistus ei osutunud võitjaks, vaid väga head sõnad said ikkagi võidusõnadeks. Ja võib-olla siis nii üldiselt kirjeldame, kellest koosnes komisjon, komisjoni esimees, Urmas Sutrop, keele instituudi direktor, aga seal oli väga erinevate erialade inimesi, komisjonis oli juristid, kirjanikud, keeleinimesed seal väga erinevate elualade inimesi kahjuks kõik ei olnud täna kohal, aga paljud saatsid kirjalikult oma arvamuse, mida me ka arvestasime, et nad ei saanud hääletamisel osaleda. Et siin oli ise naersime, et komisjon koosneb kolmest osast kaks inimest, kes siis on nagu tehnilise poole pealt, aga hääleõiguslikud siis keelepool ja siis oli spetsialistide poolt, kes teadsid, kuidas sõnu kasutatakse, kustet kasutatakse ja keeleinimesed siis teadsid, missugused sõnad peavad olema, kuidas peab pöörama, kuidas peab käänama. Seal kõige üldisem komisjoni kirjeldus. Jääme siis ootama teist detsembrit ja loodetavasti meie kuulajad siis juba neljandal detsembril meie järjekordses keeles enam ei saates saavad olla ka väikese intervjuu selle võistluse üldvõitja ka, keda siis ka kutsutakse presidendi vastuvõtule. Küsiksin veel päris isiklikku arvamust, et kas Urmas Sutrop yle mõni neist 10-st või natuke rohkem sõnast ka selline oli, mida võib-olla võtate oma isiklikku kasutusse ja minu absoluutne lemmik oli üks lisasõnadest, mida ma juba olen kasutanud, ütlemata, et seal uus sõna ja, ja ka tegelikult peaaegu kõiki hakkan kasutama. Kui on ikka dokumentidega tegemist, siis tuleb, tuleb kasutada sobivat sõna ja kui me oleme otsustanud ise, et need ongi kõige sobivamad eesti keeles, miks mitte kasutada. Ja päris lõpuks, et millal tuleb järgmine sõnavus. Ärme seda veel loba sõnas tuleb siis, kui teda on vaja. Kindlasti mõni aasta läheb mööda, tekivad uued valupunktid eesti keelde. Järsku avastame, et meil ei ole siin pasliku sobilikku sõna, meil ei ole seal sõna. Aga ma arvan, et nelja-viie aasta pärast kuskil hakkame jälle mõtlema uue sõnavõistluse peale jõuda selleks aitäh. Kuulusin Ta ise otsustajate sekka, kuid pean tulemuste suhtes oma suu üsna kõvasti kinni pidama. Mõningaid kommentaare küll. Pean rõõmuga tunnistama, et väljavalitud sõnadest enamik kuulus ka minu eelistuste hulka. Minu arust valiti välja üsna mõistlikud sõna vasted, mida võiks hakata ka kasutama trükisõnas ja mujalgi. Väga uusi sõnatüvesid välja ei valitud, pigem eelistati eesti keelesüsteemiga. Haakuvaid sõnumile puhul kasutatakse selliseid liit teid, mis annavad võimaluse seda sõna kasutada uues või täpsemas tähenduses. Kuna komisjonis oli nii keeleinimesi kui ka juriste ja minusuguseid keele harrastajaid siis lõpuks tulemus oli nagu Urmas Sutrop tõdes, üsna konsensuslik. Kas need sõnad ka laiemalt käibele lähevad, ei sõltu enam komisjonist, vaid ikka teist eesti keele kasutajatest ajakirjanikest, keele toime töötajatest ja lõpuks ka igaühest meist. Kokkuvõte meie oma võistlusest teeme nädala pärast. Eelmise saate küsimusele vene õpilaste eesti keele oskusest saime napilt vastuseid, kuid paistab, et üldiselt usutakse, et õpilaste eesti keele oskus on kas päris hea või vähemalt rahuldav. Sain ka kirja hiljalt Pärnumaalt, kes arvustab televisiooni keelekasutust. Ta kirjutab 29. septembri AK teema tutvustused, mis jooksid teleri pildi allosas olid enamuses halvasti sõnastatud. Esiteks desorienteerivalt, kuna sõnade järjekord oli ebasobiv ja sellega muutus rõhuasetus. Eesti kodanikel, lasub kahtlus suures küberkuriteos. Ja mehi süüdistatakse mõrvas ja tapmises. Teine sõnastus kõlab süüdistusena, et kõik meie kodanikud ja kõik mehed on kurjategijad. Esimese süüdistuse kohta saates siiski räägiti, et tegu oli suure küberkuriteoga, kus oli osalisi mitmelt maalt. Ja kahtluse all oli ka neli Lasnamäelt pärit vene rahvusest eesti kodanik. Teisi väiteid aga lahti ei seletatud. Jah, märkus temalt osalt tobedat, kas vormilt või sisult amet, naaberpoodide hinnad ja ministeerium jälle koolon. Jaanuar näitab ka töötuse olemist. Või tööstustoodang kasvas septembris aastaga nii mitu protsenti. Mis amet ja milline ministeerium, mida tähendab töötluse paranemine, mida tähendab kasvas septembris aastaga? Probleeme pole ainult televisiooniga. Aeg-ajalt on kuulda või näha lauset, kus sõnade ebakohase järjekorra tõttu lause mõte moondub üsna ise äralikuks. Kaks ilmekamalt vana näidet ikka hiljalt. Mitu aastat tagasi kuulsin raadiost, meenutame reisijate abiga põhja läinud parvlaev Estonia. Või ühe väikelinna poe seinal võis aastaid näha silti müüa kasutatud meeste rõivad. Niisuguseid mõrasid pärle, mida olete teie hilja märganud, võiksid ka ülejäänud meile edastada. Tänaseks aga nii palju nädala pärast taas uued teemad. Keelesõnumi toimetaja Mart Ummelas, helirežissöör Vivika Ludvig järgi siis vahepeal midagi olulist ütlemata jätke, ehkki võib-olla täpselt ei tea, kas ütlus on just kõige õigemas kirjakeeles? Kõnekeel on ikka isikupärane ja seetõttu just huvitav kuulmis.