Tere hommikust, minu nimi on Toomas Luhats. Te kuulate juttu, et ja meie tänane külaline on kammerkoori Woodžes, musikaalse ellukutsuja Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestrile peadirigent, 2008. aastal vastloodud Tallens infonietta peadirigent alates sügisest 2009 Rahvusooperis Estonia peakoormeister ja dirigent ning alates 2010. aastaajast ka festivali klaaspärlimäng kunstiline nõustaja. Värske uudisena Madalmaade kammerkoori dirigent ja muidugi aasta dirigent 2009, seega oleks läbi ja lõhki muusikainimene. Tere hommikust, Risto Joost. Tere hommikust. Kas polnud uhke sissejuhatus täiesti, ma juba siin muigasin kõrvale, siis ma ütlesin ka, kaugele see jada läheb, et kas kaua, kas täpselt nii, et kas raadiokuulaja üldse saab aru sellest, et kellega tegu on, aga tõepoolest on olnud suur rõõm teha palju muusikat ja, ja väga erinevate kollektiivid, et seda nii, et see kõik vastab tõele. Kui nüüd kõiki neid tiitleid kokku lugeda, siis võiks vaata, sa saad käesoleval aastal vähemalt 60 aastaseks, vana sa tegelikult oled? No ma just suvel sain kolmekümneaastaseks, nii et pool maha. Täpselt nii, nii, aga alustame kusagilt nooremast east, et kui sa olid noorem, siis mäletasid poistekoorist. Ei saaks öelda, et see nagu olid nagu kõige korralikum, et sa olid selline krutskeid täis, kohati küll laulsid inglihäälega loomulikult, aga sind huvitasid kõik muud asjad ka peale muusika, korvpall ja mis iganes, et et kuidas see niimoodi süvitsi muusikasse läksid. Tegelikult see tee sai ju alguse täpselt nii, nagu te ütlesite Eesti poistekoori ridadest kummaline vastane ja, ja ma arvan, see oligi see põhi. Üks põhjustest, miks ma edaspidigi muusikaga jätkasin, loomulikult peaeesmärgina oli mul lihtsalt laulda enda lõbuks ja kujundada kujuneda sellist edu, kus, kus muusika oleks suur osa minust, aga seal kohe juhtkonna poolt siis Tallinna eesti poistekooris arvati, et et mõistlik oleks ka muusikakeskkoolis õpinguid jätkata ja ja ühtlasi jätkata nii poistekooris lauljana, siis algselt küll ütleme nii-öelda B klaveriõpilasena muusikakeskkoolis ja ühtlasi, nagu sa ka mainisid oli korvpall väga suur osa minu elust, nii et tegelikult oli mul sellist kolm suurt suunda ja ma väga detailselt, et sel hetkel ei mõelnudki, kes minust võiks saada, pigem kaldus kaalukauss ausalt öeldes korvpalli poole ja mul oli suur kirg käia kõikidel Kalevi korvpallimeeskonna mängudel, kuna ma elan praegusele, siis Kalevi staadionile väga lähedal ja seal toimusid ju põhiliselt põhiliselt korvpallimängud, nii et see oli, see oli väga suur osa minu elust, aga mida aeg edasi siis seda, seda selgemaks sai, et, et ei ole. Mul seda seda kiirust ja ei ole seda võimet. Küll suutsin visata mõne kolmepunktiviske, aga ega sellest ilmselgelt väheks ja loomulikult muusika kõrvalt ei saa trennile nii palju pühenda ta aega kui sooviks, nii et pigem oli mul selline selline harrastaja ja muusika hakkas iga päev järjest rohkem võimust võtma. Küll õnnestus mul vahepeal kaks aastat olla ka korvpallitreener, mille üle mul oli väga hea meel ja, ja lõppkokkuvõttes ma olen toonud paralleele enda jaoks dirigeerimise ja treeneritöö vahel, et paratamatult see on ka juhtimine ja ja iniminimeste organiseerimine ühel või teisel moel, et saavutada maksimaalset professionaalne tulemus. Keda sa treenisid, siis? Ma töötasin Kalevi korvpallikoolis ja juhendasin mõju praegu ausalt öeldes enam ei mäleta, jättagi, aga, aga on loomulikult need olid. Olid noor noorteklassi kuuluva kuuluvad noored korvpallurid, nii 10 aasta vanused. Pärast muusikaakadeemiat, mis tuli loomuliku jätkuna pärast muusikakeskkooli siis läks sul rahuldavaks. Jah, pärast Muusikaakadeemia tegelikult juhtus niimoodi, et Muusikaakadeemia oli tegelikult isegi võiks öelda, siiamaani on üks, üks väga pikk protsess minu jaoks olnud, kuna peale muusikakeskkooli ma astusin muusikaakadeemiasse ühtlasi sealt avanesid ka väga paljud muud harud. Ma väga tahtsin tegeleda edasi laulmisega ja sealt tekkis võimalus hakata laulma ansamblis Vox Clamantis. Missis põhiliselt viljeleb Grigori enim muusikat ja, ja selle ansambli dirigent ja kunstiline juht Jaan-Eik Tulve. Väga soojalt võttis mind vastu ja siis saigi nii, et ma selle kollektiiviga rändasin mööda mööda maailma ja andsime väga palju kontserte, mina osalesin selles protsessis seitse aastat kokku ja sealt juba läks, läks sama hooga edasi, tekkisid uued võimalused, laulsin ette filharmoonia kammerkoori ja Tõnu Kaljuste oli see, kes mind võttis. Tollal oli veel see filharmoonia kammerkoori selline laiendatud koosseis ja see oli täpselt murdeperiood, kui Tõnu Kaljuste oli oma ametipostilt lahkumas pärast kahtekümmend aastat ja, ja siis tuli pool Hilje, kes oli täiesti teisest kultuuriruumist ja teiste kogemustega ja, ja tema võttis mind vastu filharmoonia kammerkoori ja ma olin esimene ja siiamaani ka viimane kontra teha, kes seal nii-öelda ametlikult igapäevatööd on teinud. Nüüd nii-öelda statsionaarse lauljana olin seal ainult ühe aasta, kuna ma siis siirdusin edasi õppima Viini kaunite kunstide ja muusikaülikooli ja seal ma jätkasin siis oma dirigeerimise õpinguid. Kuna dirigeerimine tegelikult sai juba minu põhierialaks 14 aastaselt, kui muusikakeskkoolis tuli valida oma erialasuund ja kuna algselt minu mulle valitud klarneti suund jäi mingil põhjusel valimata. Kuna minu kallis ema arvas, et, et see ei ole mitte see film, mida ma peaksin mängima, siis loomulikult mul ei olnud ka, aga konkreetselt arvamust antud hetkel mul sellest korvpalli oli kordi olulisem ja, ja siis suunati mind nii-öelda loomulikul teel koorijuhtimise peale ja selle vastu ei olnud mul kaugeltki midagi. Ja ühtlasi see protsess kujunes, kujunes nii loomuga tänaseks, et ma juba keskkoolis ja ja noh, eriti keskkooli viimasel aastal ei kujutanud ettegi, et ma võiksin midagi muud oma erialaks lõppkokkuvõttes valida kui, kui dirigeerimist ja, ja sealse loomulikult jätkus akadeemias õppisin koorijuhtimist ja ühtlasi alustasin orkestridirigeerimise õpingut, aga mis siis nii-öelda omavahel said kokku Viinis kuumavahetusüliõpilasena läksin seal ma õppisin nii laulmist, orkestridirigeerimist kui ta kooridirigeerimist ja ühtlasi ma sain laulda Arnold Schönbergi kooris, mis oli siis siiamaani on Austria ainuke sisuliselt professionaalne koor, kuna ametlikult küll palgal ei ole, aga kõik kõik on professionaalsed lauljad ja töötavad nii-öelda projekti korras. Ja kuna minu professor oli ühtlasi seal dirigent, siis õnnestus mul musitseerida koos selliste korüfeede, nagu saime rattal ja Berliini Filharmoonikute Nikkolo sarnukur ja Guntšintus musicus viin. Nii et sealt tekkisid väga-väga positiivsed uued suunad ja ka ja ka võimalused, et maailma näha ja, ja muusikat tajuda. Ja sealt edasi ma muidugi ühest küljest tajusin, et nüüd on, nüüd on nii-öelda teed lahti muusikukarjäär või, või nii-öelda alata, aga samas mul oli ikkagi alati see dilemma, nii nagu oli korvpalli ja muusika vahel, siis hakkas tekkima dilemma laulmise dirigeerimise vahel. Kuna lauljana sa pead ikkagi oma instrumendiga tegelema iga päev selleks, et hoida, hoida stabiilset vormi, ennast arendada dirigendina see protsess natukene mitmetahulisem, kuna dirigeerimise eriala ei ole ainult ainult manuaaltehnika, vaid et see on, see on enamjaolt teoreetiliste ja praktiliste teadmistepagas, mida on vaja koguda ja ja kui sa dirigeerimist manuaalselt ei harjuta, üks päev ei juhtu sellest midagi või ka kaks päeva, kui seal laulmist juba ja ei harjuta ja ei tegele sellega tõesti intensiivselt, just just mitte ainult füüsilisel tasandil, vaid ka ole selles repertuaaris sees kogu aeg siis vorm saab väga kiiresti tagasi saada, seda on kordi raskem ja ja siis sellest lähtuski minu minu mingi hetk konkreetne otsus, et tulin Viinist ära ja otsustasin, otsustasin hakata siin tegelema ainult põhiliselt trigeerimisega ja, ja võtsin nii-öelda laulmis endale professionaalseks, sobiks see laulmine, sa mainisid ka oma nii-öelda häälerühma, et sa oled kontratenor. Kui mitte ainus, siis üks vähestest Eestis selles mõttes, et väga palju sellise häälega inimesi ei ole väga palju. Vaata võib-olla ei teagi, mis see kontratenor on, see, siis on kontor tenor iseenesest on hääleliik, mis, mis tähist tähistab tegelikult puht anatoomiliselt situatsiooni, kui mehe hääl tuleb peale murdemurdeiga sellises protsessis välja, kus inimene on võimeline veel laulma. Antud meesterahvas on võimeline laulma poisi häälega, ehk siis selle kõrge registriga, mida ta enne kasutas falsetiregistriga. Ja kui see register hoida töös Need häälemurde ajal, mitte seda, seda kaotsi lasta, siis on, on võimalik see register väga korralikult säilitada ja seda edasi arendada. Ja Eesti poistekoori eesotsas lauluga hoidis siis sellist Inglismaal vägagi aktiivselt viljeletud suunda. Soprani hallid, kes siis jõudsid murdeikka, jätkasid laulmist jätkasid laulmist oma oma rühmas ja tegelikult oli neid kontratenorit tol ajal ikka väga palju. Julgeks öelda, et selline viis, 15 kontratenorit kogu koori peale oli täiesti tavaline nähtus, aga siis loomulikult mingi hetk hakkasid nad kõika meeste rühma edasi minema ja ja minul mingil hetkel lihtsalt, kui see protsess juba oli käimas, tekkis võimalus osaleda ühes projektis, mida korraldas sisiks norra vokaalpedagoogi laulja Karl ürgset, kes siis uuris noorte noorte poiste häälepaelu, mida teeb üks üks organismile läbi, kui, kui ta jõuab murdeikka ja, ja filmis neid ja ja osalesime siis suurema seltskonnaga Eestist kolmeaastases projektis, kus siis käisime mööda Skandinaaviamaid ja andsime kontserte ja tänu sellele tekkis mul ka suurem huvi selle hääleliigi vastu ja ühtlasi ma jäingi, jäingi seda edasi laulma. Mida see tähendab, olla hea kontratenor näiteks maailma mastaabis, et tähendab see seda, et et sinu nii-öelda kontsert, Kontsert plaan on kogu aeg täis. Jah, no ütleme niimoodi, et praeguses situatsioonis kontser tenorina Eesti vabariigis tööd ja väga palju ei ole, et on teatud vanamuusikafestivalid ja kindlasti on võimalik ansamblites laulda, aga aga kui sa oled ikkagi juba arvestataval tasemel kontratenor, siis on, on tööd põhimõtteliselt väga palju ja, ja ma olen saanud ka kutseid erinevatesse ansamblites ja olen juba laulnud, aga nüüd praeguseks loobunud tõesti peaaegu kõigist neist, et ma teen hetkel ainult veel mõningaid soolokontserte ja ooperiprojekte aga niimoodi aktiivselt igapäeva laulmisega ma enam ei ei tegele, aga kui sa oled, ütleme, kui tuua lauljate skaalas võrdlus, kui sa oled hea kontor tenor või sa oled hea sopran, siis kontratenori teil on kahtlemata koordi suurem eelis jõuda karjääriredelil kõrgemale, sellepärast et tõesti häid lauljaid on väga vähe ka sopranite hulgas, olgugi et neid on palju rohkem on. On häid lauljaid, nii tõeliselt häid lauljaid ka mitte liiga palju. Siis konkurents nende vahel on peaaegu olematu. Aga räägime siis dirigeerimisest. Dirigeerimine tuli sul kõigepealt moodsis muslikaale siga kooriga, mille sa ise lõid, millega sa pead saavutanud ka juba hulgaliselt tähelepanu. Vot selle väikse detaili unustasin mainida, et kui, kui ma astusin muusikaakadeemiasse, siis ütlesin, ma tajusin peale esimest aastat, et võimalused muusikaakadeemias oma oskusi arendada olid, olid just praktilise poole pealt natukene piiratud, kuna kuna oli palju õpilasi ja, ja sellist praktilist koorile, aga ega siis koolis juhatades ja musitseerida, siis oli väga vähe ja seda oleks avanenud alles alles hilisematel kursustel, aga no ilmselgelt ei suutnud nii kaua oodata ja, ja otsustasin ise luua koori. Ja see, see koor sündis 1999 tõesti, nii palju aastaid on mööda läinud. Ei suuda isegi seda numbritena välja hääldada. Ja see koor moodustas siis antud hetkel muusikakeskkooli ja Eesti Muusikaakadeemia üliõpilastest ja minu sõpradest, kellega me koos õppisime ja ja oli selline kirg koos musitseerida. Imekombel meid kohe esimesel ülesastumisel saatis edu, osalesime vabariiklikul segaja kammerkooride konkursil uus Tuljak ja meil läks seal edukalt, võitsime Grand Prix ja tänu sellele avanes järgnevaid võimalusi ja niimoodi on kogu see protsess edasi läinud, et praeguseks hetkeks ma enam nendega aktiivselt ei tööta, olgugi et mõningad projektid on veel tulemas. Siis koor ikkagi tegutseb edasi ja nad on üsna ambitsioonikad ja ja väljavaated tulevikus iseseisvalt jätkata on väga head. Kas sa oled pidanud ennast kuidagi dirigendina ka tõestama, on olnud sellist asja, et sinusse suhtutakse kui ikkagi väga noort dirigenti umbusklikult? No loomulikult, eks, eks seda kohtab ju kohtagi kui peaaegu iga päev, et paratamatult see on niisugune psühholoogiline moment, et nii või naa, kui kui keegi vanem kolleeg või, või ükskõik ükskõik mis inimene, kes, kes on, kas siis sama ala peal tegev või ei ole ja peab võtma vastu mingisuguseid otsuseid, siis, siis see vanuse küsimus on paratamatult, et selle erialaga väga tihedalt seotud, kuna räägitakse ju, et dirigendi eriala algab eelkõige pärast viiekümnendat. No eks see natuke utreeritud, aga kahtlemata on dirigendi eriala üks suur kogemustepagas, mida on vaja aastate jooksul omandada selleks et kõik muutuks väga orgaaniliseks ja sujuvaks. Aga ma arvan, et eelkõige on, on ikkagi küsimus selles, kuivõrd palju see konkreetne inimene tahab muusikat teha, siis kes selle eriala valinud, et et sel sel juhul kui veendumus olema, see ei ole vanusel absoluutselt mingisugust rolli. Lihtsalt tööd sul siis praegu Eestis näiteks käsil on, kui sa rahvusooperis 2008 tegite kohe vallanbergiga pauguga sellise debüüdi, siis siis praegu näiteks ettevalmistatud, millised on sul praegu tööd, mida sa Eestis reaalselt silma peal hoiad? Praegu on päris huvitav, et viimase aasta jooksul ma olen tõesti väga intensiivselt töötanud rahvusooperis Estonia ja see töö on täiesti fantastiline minu jaoks, kuna ma saan testida väga lähedalt näha erinevaid protsesse, mis suures ooperimajas toimub nii orkestri, koori, solistide kui ka balletipoolt ja ma olen nende kõikide protsessidega ise aktiivselt olnud seotud. Esimest korda õnnestus mul juhatada balleti ja nüüd viimase paari nädala jooksul olema väga tihedalt kokku puutunud juba juba siin siin uute tükkidega, kuna kuna kahjuks maestro Ta pidi loobuma mõnedest etendustest, siis, siis ühtlasi oli, olin mina see, kes, kes ühest küljest sai võimalusega, aga pidid idaga asendama ja mul õnnestus teha siin siin viimase paari nädala jooksul lumivalgeke ja seitse pöialpoissi ja Luikede järv ja mis on ballettidena väga komplitseeritud ja nüüd tuleb pähklipureja. Ja ühtlasi oli mul eelmine nädal minu esietendus Putšiini poeemiga ja ühtlasi ka Berliini mon tegija kapulletiga, nii et see, see muusikahulk, mis on siin viimase viimase paari kuu jooksul miinusest läbi käinud ja ma olen ma olen, olen pidanud selle omandama, on täiesti täiesti enneolematult suur, aga ühtlasi selle protsessi läbimine ikkagi varastab. Nii ma arvan, inimest niimoodi nagu ei, ei, ei kusagil mujal muusikalises kontekstis ei ole seda üldse võimalik saavutada, sellepärast teater on, on ikkagi suur masinavärk, kus on etendused vähemalt viiel viiel päeval ja nii õhtuti kui ka kui ka hommikuti võimalust osaleda selles protsessis, kas siis lava kõrvalt või, või otse dirigendipuldist on väga palju ja ja sõltub eelkõige sellest, kuivõrd aktiivselt sa tahad ise selles protsessis osaleda. Oled sa Madalmaade kammerkoori peadirigent? Sellist väga suur asi tegelikult pole, päris täpselt ei tea, mis asi see Madalmaade kammerkoor on, et kuskohal see koormatasemelt on. No Madalmaade kammerkoor on ikkagi praeguses situatsioonis koor, kes saab ennast maailmas ikkagi üheks juhtivaks kammerkooriks nii professionaalsuse aspektist võrreldes. No ma arvan, et igal juhul võib tõmmata paralleeli amsterdami Kontsert orkestriga, mis eelmine aasta sai näiteks muusikakriitikutelt kõige kõrgema asetuse isegi enne Berliini Filharmoonikute Madalmaade kammerkoor on kahtlemata üks üks maailma tippkollektiive viimastel aastatel, neil ei ole olnud peadirigent ja, ja üks põhjus, miks, miks neil nüüd uus dirigent on, ongi see, et nad tahavad kunstiliselt edasi liikuda ja, ja seal on toimunud administratsioonis suured muudatused, nii et praegu lihtsalt langes minule osaks suur õnn butada nendega kokku ajal, millal, millal nemad otsisid uut peadirigenti ja, ja tänu eelmise aasta projektile, kuhu nad mind kutsusid, mis oli siis kaasaegse koorimuusikafestival veetsin nendega seal kolm nädalat ja mida peale mida siis nad kutsusid mind tagasi juhatama ja ühtlasi tegid ka peadirigendi ametipostiettepaneku. Ja, ja ma kaalusin seda pikalt, et ja, ja, ja võttis, võttis tõesti enne väga palju sellist detailset läbimõtlemist, kuni ma selle ihasena ütlesin. Aga selle koori puhul on võib-olla veel üks, üks oluline faktor, et nad ei ole, nad ei ole klassikalises mõistes hetkel selline kammerkoor siis tavaliselt laulab, ütleme, 24 lauljat selles kooris hetkel on 18 lauljat mis tähendab seda, et nad on pigem selline. Pigem oled vokaalansambel ja kõik lauljad on võimelised, esita esitama solistid solistipartiisid ja ja selle tõttu on nad väga virtuaalne, otsene ja mitmekülgne. Muusikute seltskond, kes on, on tõesti võimeline esitama ükskõik millised, millist repertuaari ja, ja seetõttu just sellest muusikalisest aspektist ma selle koha vastu võtsingi. Kuidas reaalselt sinu jaoks tähendab, tähendab see seda et sa iga nädal korra põrutad Hollandisse või kus see peakorter teil seal täpselt on? Jah, koor baseerub Amsterdamis ja see tähendab seda, et ma pean seal kohapeal viibima neli korda vastus, mis tegelikult ei ole üldse nii suur koormus, kui võiks eeldada, kuna Madalmaades on hetkel käimas tõsised kul kultuuripoliitilised muudatused? Jaa, jaa. On väga suur tõenäosus, et ka seesama Madalmaade kammerkoor võib, võib mingi hetk veel suuremas rahahädas olla, kui nad praegu on, kuna tegelikult, kui näiteks võrdluseks tuua Eesti filharmoonia kammerkoor töötab protsendilise koormusega, on on ka neil isegi olnud ju majanduslangusest tingituna vabasid töönädalaid, aga aga Madalmaade kammerkoor töötab 60 protsendikoormusega, mis tähendab seda, et nad peavad osaliselt olema ka vabakutselised ja ja dirigendile, see tähendab lihtsalt seda, et, et tal ei ole, teil ei ole nii palju tööd ja nii palju kohustusi selle kollektiiviga, mis minule sobib väga hästi, sellepärast et minu põhitöö on ikkagi rahvusooperis. Me räägime seda juttu täna hommikul Risto joostiga, kes on enam ei saa öelda ka noor dirigent, küll aga üks väga-väga hea eesti dirigent. Ja teeme siin väikese muusikalise pausi, et kuulata sedasama Madalmaade kammerkoori. Jutusaate külaline on täna dirigent Risto Joost, me rääkisime ja kuulasime praegu Madalmaade kammerkoori, aga millised on sinu lähema kolme aasta plaanid selle kooriga, sellepärast et ma saan aru, et peadirigendileping on tehtud kolmeks aastaks. Praeguses situatsioonis on plaanid veel nii-öelda koostamisjärgus, aga mõned mõned suuremad suunad on, on paika pandud ja eks iga peadirigent toob endaga kaasa teatud lähenemise kunstilise visiooni ja ja minu soov nendega oleks esitada repertuaari eelkõige, mida ma ise tahaksin kuulata, Ta, ja mida ma arvan, publik tuleks meeleldi kuulama ja, ja see ühtlasi arendaks koori ja tooks koorile selliseid võimalusi esineda festivalidel üle maailma. Et nad, nad oleksid rahvusvahelisel muusika areenil nõutud. Nad ise hindaksid oma kunsti veelgi kõrgemalt ja nad tõesti ootaksid kontserdilavadel neid eesmärke, mida, mida me siis selle protsessi käigus püstitama ja, ja ma pean eelkõige silmas selliste oma spetsiifilise erialal nagu laulmine, laulmise, kunsti, testi, kõrg üks nüanss, et inimene, kes tuleb saali saab, saab sellise külalise ja muusikalise Nirvana nautlejaks, et see on see, mida mina muusikast otsin ja, ja seal on väga palju seotud, et väga konkreetsete selliste külaliste detailidega, mis igal maal on väga erinevad ja, ja see on selles mõttes hästi huvitav, et üks üks minu vana hea kolleeg filharmoonia kammerkoorist ütlesid, kas pole mitte huvitav situatsioon? Hollandi dirigent Daniel Royce, kes on kapela Amsterdami dirigent, mis on kahjuks professionaalne koor Hollandis on ühtlasi peadirigent ka Eestis siis Eesti filharmoonia kammerkoori peadirigent ja nüüd mina eestlasena olen läinud amsterdami Madalmaade kammerkooridirigendiks, nii et see on selline huvitav sümbioos L-i vahet, et on täiesti täiesti dirigendivahetuse, ühtlasi ka kultuuride vahetus ja, ja selle kõlaesteetika vahetused. Et kahtlemata on sealne laulumaneer ja meie laulumaneer väga erinevad. Kindlasti põhiväärtused on samad, aga saabki olema huvitav kuidas neid asju siis omavahel kombineerida ja mis sümbioos seal tekib. Tõnu Kaljuste on olnud ka selle koori dirigent on see pigem hea või sinu jaoks pigem halb. Vastupidi minu jaoks on minu jaoks on see ühest küljest suur au, et et mina saan olla ka osaline selles protsessis, tegelikult, kus maestro Kaljuste on, on kunagi, kus ta on olnud ja kus, kus ta nii-öelda ei jätnud jätnud koori järgmistele Tiligentidele siis olukorda, kus, kus ta on loonud väga kõrgeid kvaliteete ja dirigendid peavad kvaliteeti sealt edasi arendama. Maestro Kaljuste on teinud väga palju, väga palju häid salvestusi. Ja salvestused ongi tänapäeval need tegelikult, mis näitavad koori hetketaset ja ühtlasi annavad võimaluse muuta koor läbi raadio või lihtsalt heli, helikandjate saadad rohkem kontakti selle seltskonnaga, mis ühtlasi hoiab seltskond, aga ka hästi pildil ja, ja on nii-öelda ajakohane. Kui dirigentidest kõneldakse, siis unustatakse vahel inimlikkus, see tähendab neid dirigente kuidagi idealiseeritakse, nad muutuvad nagu sellisteks ebajumaluseks. Mida Risto Joost teeb siis, kui ta dirigeeri ja noh, kui ta enam ei laula. See on hea küsimus. Mõtlesin, et ma tekitan natuke pikema mõtlev mõttepausi, et mul ei olekski midagi öelda. Aga õnneks asi nii hull ei ole. Loomulikult praeguses situatsioonis ma veedan enamus oma ajast partituuri tega proovi tehes, et ega tegelikult ma saan sellise linnaloa rahvusooperist ainult ainult ööseks. Ja ujuma ka täna ja kohe-kohe tagasi, aga vaata et et see ei oleks peale kümmet. Niiet praeguses situatsioonis tõesti enamus ajast läheb sinna väga meeldib sporti teha ja, ja erinevad pallimängud korvpalli ja sulgpall on väga hingelähedased ja, ja, ja meil on rahvusooperis jõusaal, nii et üritan ohtralt ohtralt ka tegeleda sportlike tegevustega siis muusikatöö kõrvalt, muide siin peab mainima, et rahvusooperimajas eksisteerib korvpallimeeskond mis on ausalt öeldes väga kõrgetasemeline ja me peame siinkohal peab mainima, et eelmine aasta me täiesti hiilgavalt võitsime riigikogu meeskonda ja see see aasta meil on plaanis seda kõike korraga ja võite neid veelgi suurema vahega. Kui te juba riigikogu meeskonda võiksite, siis võib-olla peaks rahvusringhäälingumeeskonnaga sellise võistlused maha pidada, absoluutselt tundub, et me oleme siis enam-vähem samal tasemel. Nii võtab igal juhul suure heameelega väljakutse vastu. No loomulikult, sa pead kuulama ise väga palju muusikat, mõtlen ka tööväliselt ettevalmistamiseks nii-öelda näiteks oma töö ettevalmistamiseks. Aga kui, kui dirigent Joost saab kuulata muusikat, ma ei tea kuskil autos või, või sellised, et ta ei pea, ta ei pea kuulama nii-öelda otseselt tööga seotud muusikat, siis, siis mida sa kuulad? See on hea küsimus, et sellise vahe kommentaarina ütlen, et Eesti autosse lähen, siis, siis on mul väga raske kuulata klassikaraadiot. Mitte et mitte, et mulle ei meeldiks klassikaraadiovastupidi. Aga see taevane muusik, klassikalise muusikahulk on nii suur, et mul on vaja kuidagi vahepeal balansseerida seal raju rockiga või või jazzmuusikaga või, või täiesti sellise sellise kaasaegse popmuusikaga, mis, mis võivad täiesti ükstapuha mis ei saanud vist. Et ma, ma, ma eriti no ütleme eriti paar aastat tagasi, kui ma alustasin oma tööd muusikakeskkooli sümfooniaorkestriga, siis tihtipeale oli see peale proovi. Ma panin oma CD-mängijas, no ütleme näiteks, mis mul, mis mul oli parasjagu autos võtta näiteks Tanel Padari CD tegin aknad lahti ja, ja niimoodi kuskil minutiks hoidsin ikkagi muusika täiesti põhjas, niimoodi, et see käis kehast läbi, siis ma tundsin, et see on nagu mingisugune puhastamisprotsess ja siis võisin jälle klassikaraadio peale vahepeal nuppu vajutada ja ja ausalt öeldes mul ongi see pigem sõltub konkreetsest emotsionaalne sellest olukorrast, millist muusikat ma tahaksin kuulata ja mul on väga, väga suur muusikasõber, aga ma ei kuula muusikat ausalt öeldes ainult konkreetse esitaja pärast, et vot mulle meeldib konkreetselt see, see laulja või see ansambel vaid et see on nagu selline pigem kavad avastamisprotsess ja ma kuulan väga hea meelega täiesti erisugust ja, ja uut muusikat. Millist kontserti on kõige mõnusam dirigeerida? Kas sellest, kus pärast esimest takti on otsaesine märg, kus on iga noot, on oluline igasugune seal mingi nüüdismuusika, ma kujutan ette, mis on nagu väga-väga paljunõudev dirigendilt või siis on vastupidi selliste asja mõnusam dirigeerida, kus nii-öelda lööd, lööd kontserdi lahti ja juba tan läbi? No eelkõige, see sõltub iga kontsert loomulikult muusikast, mida esitatakse ja erinev muusika seab väga palju erinevaid käsundi dirigendile. Et loomulikult, et selline klassikaline repertuaar, kus kus on küsimus pigem muusikalise vormi kujundamisel, annab dirigendile võimaluse olla rohkem muusikas sees ja tegeleda tõesti eesti muusika muusikaliste nüanssidega. Kuivõrd näiteks tehnilisem partituur jaga ooperis väga palju, tuues näiteks Putšiini poeemi, mis on fantastiline muusika, aga tehniliselt väga komplitseeritud ja et see kõik kokku peegelduda see vajab dirigendid väga palju sellist matemaatika, matemaatilist täpsust ja, ja õiget ajastamist, nii et see on nagu eraldi ka veel tehniline ülesanne, et see siis sõltub, millist muusikat sa parasjagu esitad, millised ülesanded on. Et tegelikult see emotsioon, mida publik saab saalist, on keerulise teose puhul tihtipeale hoopis teine. Kui dirigent saab dirigendipuldist sellepärast, et on teinud väga palju tehnilisi selliseid nüansse selgeks siis muusikutele selleks, et nemad saaksid oma instrumentide kaudu väljendada selle muusika olemust. Aga, aga loomulikult on selline klassikaline ja puhtalt puhtalt harmoonial meloodiale baseeruv muusika dirigendile puhas nauding, see sellepärast, et et lõppkokkuvõttes me oleme ju kõik kõik seal selle, selle ilu ja, ja, ja emotsionaalse toonuse pärast. Ja kui inimene seda sealt kätte ei saa, siis muusikal tekib nagu teine mõõde ja tihtipeale on tihtipeale on näiteks klassikalise ja kaasaegse muusika vahele tõmmatud mingisugune piir, kuna üks on rohkem emotsionaalne, teine on rohkem tehniline ja siis ja siis ühtlasi inimesed teevad oma valiku, et kahtlemata näeb kaasaegse muusika kontserdil inimesi vähem kui ütleme näiteks klassikalise sümfooniaorkestri kontserdil. Ja loomulikult on aegade jooksul välja kujunenud selline nii-öelda klientuur, et uni on inimesed, kes, kes tõesti otsivadki seda, seda uudsust ja seda eksperimentaalsust ja on inimesed, kes on, on pigem konservatiivsemad ja soovivad, saadab väga tugevat emotsionaalset laengut. Nii et eks siin mitmeid aspekte, ausalt öeldes võib-olla võtaks kogu selle jutu kokku lihtsalt sõnumiga, et et ega kokkuvõttes ei ole, ei ole vahet, mida dirigeerida. Iga teos antud õhtul on kõige olulisem ja, ja sellest on vaja tuua välja see idee selles partituuris välja see idee, mida helilooja on kirja pannud. Kas sul on aga näiteks dirigeerimise ajal midagi mõelda ka peale muusika? Tõenäoliselt mitte. No aega oleks sellepärast, et ma arvan, ma arvan, iga inimene on ehitatud juba üles sellise sellise süsteemiga, et kui sa oled juba teatud refleksid sisse töötanud, siis, siis kindlasti saaksime mõelda sisuliselt järgmise söögikorra menüü peale mida ma arvan, on, on nii mõnelgi ka ette tulnud, aga aga kui keskenduda tõesti süvitsi ainult konkreetse asja peale, mida sa hetkel teed, ehk siis, et tuua välja mitte ainult selle selle teose struktuur, mida sa juhatad, vaid vaid anda edasise emotsionaalne kujund ja pilt, mida, mida publik võiks saada siis loomulikult sa pead jäägitult sellele pühenduma seepärast, et keskenduda näiteks ooperis kaks pool tundi pikemate ooperite puhul kuni seal viis tundi. Mul on väga keeruline. Kuhu sa tahad jõuda, kas see teekond on oluline või on mingi sihtpunkt oluline? Heino kokkuvõttes on ikkagi oluline iga päev, et see protsess on, on palju olulisem, kui lõppkokkuvõttes see eesmärk eesmärk saab olema, muidu ei ole, ei ole konkreetset protsessi. Aga ma väga. Ma arvan, et on, ikkagi, on ikkagi igal inimesel käes jõud suunata oma elu täpselt nii, nagu ta tahab. Et tuleb öelda välja see eesmärgi mõelda endale selgeks, aga siis nautida protsessi seepärast, et muidu eesmärk ei omagi lõppkokkuvõttes mingisugust tähtsust. Ja mingis mõttes on eesmärgid igal õhtul ja mingis mõttes on eesmärgid igal õhtul ongi see eesmärk on läbi protsessi saavutada tegelikult rahulolu ja nauding, et et kui lühidalt võtaks taas kord lause kokku, siis ütleks, et selline, see on selline piiritu õnn ja kirglik armastus. Oleks oleks need väljundid väga ilusalt veel. Räägime veel enne saate lõppu paari sõnaga vale, sest te teete lähemal ajal on oodata selliseid ühiseid kontserte mis ettekandele tuleb ja, ja mida te valmistate meile jõuludeks. Praeguseks joonis on tekkinud harukordne võimalus. Kuna ma olen veel viimaste aastate Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestri peadirigent, siis me otsustasime teha ühisprojekti jõulud perioodiks. Kõigepealt siis muusikakeskkooli sümfooniaorkester mängib detsembrikuus Beethoveni viiendat sümfooniat, mida, mida me esitasime juba eelmine hooaeg, aga nüüd on, nüüd on plaanis seda veel kord teha ja loodetavasti ka salvestada. Ja ühtlasi panime sinna kava lisaks veel Beethoveni missa C-duur, kus siis osaleb ka Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor ja koostöös siis kammerkooriga Vootšis muslikaales. Esitame selle selle kava detsembri keskpaiku mis oleks siis nii-öelda jõuluoode ja sealt asi on meil ühisprojekte, Tallinna barokkorkestriga taaskord kammerkooriga Vootsis musikaales detsembri lõpus kus meil on kontserdid nii Tartus kui ka Tallinnas ja kavas on Mozarti muusika esitamisel Mozart esimese sümfoonia ja taaskord, mis aga seekord on mitte C-duur, vaid see mull. See, see missa on üks kõige tuntumaid teoseid omast žanrist ja on fantastiline kahe koorimuusika solistidega ja väga-väga pidulik ja ülev ja, ja ülimalt sobiv aasta lõpuks. Ja viimane küsimus, millised on sinu pühapäevad siis, kui parajasti hommikust etendust või sellist lõunast etendust ei ole, õhtul ka kontsert ei ole. Millal selline Talle lõõgastus sinu jaoks pühapäeva pühala mainid, kuna meil on pühapäev ametlikult tööpäev ja on praegu ma ausalt öeldes mul ei tulegi meelde, millal oli viimane pühapäev vaba sellepärast et ma arvan, et see oli eelmine hooaeg. Seetõttu ma ei saa sulle konkreetset vastust anda. Aga milline oleks ideaalis? Vabav pühapäev? Siis? Kahtlemata mulle meeldib väga magada, et, et see on tõesti, see on haruldane hetk, kui inimene saab veeta vabalt aega endaga niimoodi, et ta ei ole nagu sunnitud sealt sealt voodist lahkuma. Aga, aga On pühapäev on ikkagi selline rahuhetk. Jaa, jaa. Stahlis, ideaalis peaks peaks pühapäev minu minu arvates olema koos perekonnaga ja ja oma sõprade seltsis, kus ja nii-öelda emotsionaalselt ennast ennast lõdvaks lasta ja, ja nautida sisuliselt mitte midagi. Tegemist ehk siis, et itaallastel on üks, on üks väga hea väljend, et, et magus, mitte midagi tegemine. Et ma arvan, see peakski olema selline päev, et meil paratamatult Eesti ühiskonnas on kujunenud välja olukord, kus nädalavahetused on tegelikult väga aktiivsed. Kui ma õppisin piinis, ma sain šoki esimesel nädalal, kuna laug, Päeval olid poed lahti kella kolmeni, pühapäeval olid absoluutselt kõik poed kinni, oli ainult üks toidupood keset Viini linna ja siis bensiinijaamad. See oli selle eesmärgiga, et inimesed, et ei kasutaks oma vaba aega sellisele materiaal selle nii-öelda eneserahuldamisele, vaid vaid veedaksid aega iseendaga, oma perega. Ja ühtlasi tegelikult nad tugevdavad sellega nii oma vaimu kogu ühiskonna vaimu ja hoiavad üleval neid väärtusi nagu kultuur, pere ja nii edasi. Mis siis tegelikult sellises töönädala rutiinis ju on väga kergelt kaduma. Suur tänu, dirigent Risto toost olemas tänahommikuse jutusaate külaline ja ma loodan, et sinu järgmine vaba pühapäev tuleb enne järgmist hooaega.