Tervislik toitumine ja Evelin Ilves on eestlase jaoks juba vaated sünonüümid. Raadiokuulaja ei pea pettuma ka sel korral. Räägime tervislikust toitumisest ja täna on stuudios Evelin Ilves. Mina olen saatejuht Piret kooli, te kuulate keskööprogrammi? Peamine põhjus, miks me siin täna juttu ajame, ongi toitumine, tervis ja meie kõigi Eesti rahva tervise ja heaolu. See on teile väga oluline, miks. Ma arvan, et see on inimese jaoks kõige tähtsam asi, et et inimene oleks õnnelik ja, ja tuleks oma igapäevase eluga toime. Aga rahva tervis rahvatervis on, on laiemalt iga üksikinimese tervis, nende summa. Ja te olete otsustanud seda liini ajama hakata. Öelge palun, kui teist ei oleks saanud proua Evelin Ilves, siis kas ta oleks seda rida ajama? No ma üldiselt ma olen seda rida eluaeg ajanud kõvasti jah, ta erineval erineval moel, sõltuvalt sellest, mida ma parasjagu teinud olen, et ega ma ju ei läinud ilmaasjata arstiks õppima ülikooli, et see on mind alati huvitanud ja inimeste tervis ja ja ma olen laiendanud seda teemat erinevatele elualadele, mida, millega ma olen sattunud tegelema ja tegelikult ah, et kui vaadata tagasi, siis kõik niidid viivad ikka ikka samasse kohta. Ometigi muutus palju teie välises ja ka selles valjuses elustiili avalikustamises. Pärast seda, kui teist sai presidendi abikaasa ja pärast ühte väga piinlikku intsidenti miks toimus see muutus, siis? Tõtt öeldes ei olnud see piinlik intsident mingi muudatuse põhjuseks. Üleüldse ei olnud mingisugune mingi haruldane muudatus, sellepärast et ma olen enamasti eluaeg täitsa korralikus tervislikus vormis olnud, et tolleks ajaks ma lihtsalt ei olnud oma beebikilosid jõudnud maha võtta, et mul ei olnud aega sellega tegeleda, et ma ehitasin talu ja mu sõbranna Tiina ja usu, kes mul külas käis just vahetult enne presidendivalimisi Kambodža, st et siis tema kirjutas mulle. Et mis asja, see meelelahutusajakiri Andrus räägib, et et ma mäletan väga hästi, et sa ütlesid, et kahte asja korraga ei saa teha piisavalt hästi kõigepealt mainida talu üles, siis teen ennast korda, aga noh, see tuli täiesti ootamatult, tuli linna tagasi kolida. Mul seal maal oli tõepoolest olulisi asju teha ja mul ei olnud lihtsalt eriti lihtne planeerida aega, nii et ma saaksin minna näiteks regulaarset trenni teha, ma olin ikkagi tillukese lapsega ja mul oli ehitus käis hommikust õhtuni ja ma pidin seal olema ehitusjärelvalve ja projektijuht ja kõik asjad ühes isikus. Ja see on hästi kerge öelda, et ei ole aega, aga küsimus on ikka prioriteetides alati. Aga see oli minu jaoks lühike periood paar aastat elus. Paljudesse internetiportaalides ja ka lihtsalt, kui rahvas omavahel räägib, on arvatud ikka, et no aega on nüüd teil ju kindlasti palju rohkem iseendaga tegeleda kui toona. Aga see ülejäänud rahvas, neil ei pruugigi sellist võimalust tulla, et on aega rohkem. See on midagi ehitada, nokitseda, teha, mis te ütlete neile inimestele? Ma arvan, et ajad on nii, et see kõik sõltub ikkagi ajaplaneerimisest. Minu praeguses elus puudub igasugune regulaarsus, mis on tegelikult ajaplaneerimise jaoks kõige raskem variant. Ma olen endale lihtsalt pähe võtnud, et ma selle tund aega treeningut mahutad igasse päeva raudselt ja, ja seda ma ka teen ja ma olen valmis minema siis kas kell kuus hommikul öösel ei ole hea trenni teha, aga varahommikul on täitsa tehtav ja ja kui piisavalt põhjalikult tegeleda selle teemaga, siis sa leiad ka, et kuidas on võimalik ka trenni linnuke kirja saada poole tunniga, kuidas on nii, no seal näiteks intensiivne intervalltreening 20 minutit, aga Friidesse tuleb ka panna ja riidest lahti võtta ja siis selle peale läheb aega. Te olete väga kirglik. Treeni ja, ja ta ei jäta seda võimalusel kasutamata, isegi mitte välisvisiitidel. Ameerikas viimati olite ka jooksu harrastamas. Jooksmine on kõige lihtsam, et ja ma ei ole üldse ainus õnneks päris alguses ma olin küll ainus ja enamus vaatasid imelikult, et kui ma läksin hommikul kell kuus või pool seitse jooksma või uisutama, aga aga nüüd on neid veel, on ärimeeste hulgas, kui on äridelegatsioon kaasas, on ministrite hulgas kes käivad ja jooksevad ja jooksmine on kõige lihtsam, et sa ei pea kuhugile minema ja aega kulutama eriti noh, suurtes linnades võtab sõitmine ühest kohast teise juba nii palju, aeg-ajalt seda lihtsalt ei ole võimalik, et ja mina ei, ei vaja jooksmiseks parki või mingid spetsiaalsed teid. Ma jooksen hea meelega linnatänavatel, siis ma lähen inimesi ja teeb põlved peavad vastu ja jalanõud on head. Jah, et selle põlvede jooksmise teema on tegelikult viimasel ajal hästi põhjalikult uuritud tervisespetsialistide spordispetsialistide poolt ja taaskord on leitud, et kõige tervislikum on joosta paljajalu. Aga see, et kui tänapäeva inimesed nüüd viimase 30 aasta jooksul väidetavalt on siis massiliselt tekkinud põlveliigeste probleeme ja füüsiliste ja füüsikaliste eksperimentide käigus on ära tõestatud, et selle probleemide aluseks on valed jooksujalatsid ehk et need paksu tallaga igasugused tossud, mis on nalja mõeldud, et füsioloogiline liikumisviis on paljajalu inimesele nagu loomulikult ei ole füsioloogiline liikuda paljal asfaldil, et seal liiga kõvaaegset on kümneid tuhandeid aastaid liikunud mööda suhteliselt pehmet pinnast ja paljajalu, kui siis tehti need igasugused vetruv paksu tallaga jooksujalanõud, et need lihtsalt tõstavad kuni sadu kordi seda koormust põlveliigestele ja loomulikult siis põlvelikes kulub rutt kui ära. Aga nüüd on välja mõeldud ka jooksujalanõud, mis siis modelleerivad paljajalu jooksmist ja mul ühed sellised on isegi sellised, et millel on ka iga varvas on eraldi. Ja tõesti, tal on pandud need paksendused, et sa ei põrutaks ja algas siis täpselt nendesse kohtadesse, kus füsioloogiliselt ehk on kõige suurem, kui sa seisad või jooksed ja varba otsa, selline tugevdused kaitse, et sa vastu kivisid, ei vigasta ennast ja väga hästi toimib ja väidetavalt aga joostakse ka talvetingimustes aasta läbi, juhul kui ei ole muidugi paksus lumes, aga ta on ikkagi selline õhuke. Ja ma naudin seda. Mul on niikuinii paljajalu käia ja tõesti väga-väga hea reostane. Kui palju selliseid elanud maksavad täpselt sama palju kui tavalised tossud 1000 krooni ringis. Rahast ei ole eriti viisakas, äkki ta, eestlased on endale selliseid tabusid teinud? Usust me ka väga ei räägi, üks teema, mida väga ka ei tahate puudutada, on tervis. Presidendi tervisest on räägitud ja on räägitud ka sellest, et kas rahvas peaks teadma, kuidas on tervislik seisund presidendil ja presidendipaaril või mitte. Mida teie arvate? No ma arvan, et et peaks ikka teadma, et vähemasti seda, et kui tal on mingi probleem, peaks teadma Kõlakas selle kohta, et president põdes kopsupõletikku, on see kõlakas või vastab tõele. Ta köhis? Ja, ja vahetult enne, kui ta sõitis Afganistani, Ma saatsin ta perearsti juurest lihtsalt läbi igaks juhuks kopsupõletiku diagnoosimiseks on vaja teha tegelikult röntgenpilt ja tal seda ei tehtud, selles mõttes ei saa öelda, kas tal oli või ei olnud, et lihtsalt kuulmise järgi diagnoosita kasule Teku. Aga noh, tal oli mingisugune äge hingamisteede põletik, see tal oli ja talle pandi antibiootikumid peale igaks juhuks. Nii et noh, bronhide diagnoositakse, eks ju, ka lihtsalt kuuldetorudega kuulamise järgi, aga, aga kopsupõletiku diagnoos ei saa panna. Vähemasti siis, kui mina arstiteaduskonnas õppisin, siis oli nii. Praeguseks on tervis korras ja muretsemiseks ei ole ka teil põhjust. Hea ja täiesti täiesti korras, et temal isegi jälle seekord, et Ta jõudis sinna arsti juurde hästi ruttu, et praegu on neid igasuguseid viiruslike, hingamisteede põletike, erinevaid ka kopsupõletik väga-väga palju ja inimesed köhivad nädalate kaupa, et tema oli siis vist ikka oma kolm-neli päeva niimoodi köhinud, et siis siis me saadame sadamast juurde. Et üle vaadata. Kolm-neli aastat tagasi ütlesite te, et iga mehe tervise taga on naine. See oli üsna teie ajastu alguses ja siis öeldi, et aga evelin, näita tänaseks. Olete te näidanud, mina ei ole näidanud, iga mees näitab isemeestega on nii, et neid ei saa sundida, et nad otsustavad ise, mida nad teevad ja küll aga saab neid motiveerida seda otsust tegema. Millist nõu te annate sellele koduperenaisele või sellele mures olevale naisele, kes meid täna kuulab ja kes soovib oma meest aidata parema elu poole tervema, elu poole kuidasmoodi alustada? Ma arvan, et et alustama peab ikkagi toitumisest, see on kõige alus, noh, toitumine, liikumine käivad käsikäes. Aga et kui sul on juba kaal paigast ära, et siis siis väga intensiivselt liikuma kohe ei tasuks hakata. Ja toitumisega on ja minu meelest üpris lihtne, et mis on kõige tähtsam teha ise kodus süüa, mitte kasutada valmistooteid, mitte kasutada poolfabrikaate ja mitte kasutada mitte midagi, mis on ära pakitud hermeetiliselt. See on nagu esimene samm tegelikult on täiesti lihtne. Ma ei ütle, et peaksite kõiki asju ostma ainult mahetalunikud teha ja nii edasi. Küll, aga me oleme ise oma perega kuidagi mitte üldse seda endale eesmärgiks seades, vaid lihtsalt kuidagi on nii läinud, et me oleme päris palju igapäevatoiduks vajalikku järk-järgult hakanud ostma oma mulgimaakodu ümbruse talunikelt. Seda juba ammu enne, kui omas valiti presidendiks. Ja kui ma ükspäev sattusin, ma ei mäleta, kas kuhugile suurde toidupoodi Tallinna Kaubamaja toidupoodi, vist siis ma mõtlesin, et oo et ma ei ole siin nii ammu käinud. Ja millal ma viimati käisin suures toidupoes, nii et mulle kärutäis toitu ilmselt siis, kui ma lapsega kolisin härmale. Et siis alguses ma käisin, nii et ma ostsin palju sööki ära, mul ei olnud aega ka poes käia. Aga nüüd on meil vastupidi, et kui me tuleme Tallinnasse, siis meil on auto pagasnik täis sööki, kui me võtame sealt kaasa ja me käi suurtes poodides ja ei ole mingit vajadustki. Et ma käin, ostan ainult mõnikord midagi. Kui tõesti üldse aega ei ole, lähen ostan mingit soolatud kala või Lähme, käin väikses poes siis siin Tallinnas, et kui mul piim otsa saab, muidu võtame piimaga kaasa. Härmalt. Võtate söögi kaasa, kui pikaks ajaks nädalaks, nädalaks jah. Mul on suured jahukotid, nurgas küpsetan leiba, vahest, kui keegi tahab, siis küpsetan saia. Liha kohalikelt talumeestelt, jahimeestelt, meil on üks naaber talutädi, kust me ostame oma munad, kõik andmeil on pajumäe, talu on meie samas naaber, kus me ostame kaid, piimatooted meil nüüd on ka pärnus kalapood, kus eesti poisid turustavad Eestis püütud kala, nii et ma tihtipeale sõidan reedel, kui ma sõidan härmale, siis ma juba hommikul helistan, et ma tulen läbi ja võtan kalased kaasa. Ise soolame, lõhet, muid asju. Ja kuna ma kokan nädalavahetuse see on lihtsalt minu kirgem, mulle meeldib, et siis mul on ka valmis tehtud juba süüa kaasas. Kui me tuleme tagasi, täitsa toimib, selline elu korraldas. Aga ma ei arva, et see on, see on, on mingi nurm, kuidas peab elama ja kui ei ole sellist sahvrit ja siis sa ei saa seda endale 40 kilost jahukoti nurka. Näiteks see kõlab. Nii imeliselt ja iga kord, kui lugeda Ta teie järjekordset retsepti või näha uudist selle kohta, et te olete jälle leiba küpsetanud või õhtusööki serveerinud armal olnud külalistele hobikokaks saated ennast tänasel päeval juba julgelt nimetada, sest et te ei tee süüa mitte ainult kolmeliikmelisele perele, vaid ka suurtele seltskondadele. 15 liikmelistele 40-le olen teinud kõige rohkem isegi debakita kaasa väliskülalistele toidukorve. Mille üle nad on äärmiselt õnnelikud, muide see oli üks tore idee, see on tõesti väärt järgimist. Kust te võtate selle aja, taevas on ju 24 tundi ja tegelikkuses on nii, et ma teen lihtsalt kogu aeg mitut asja korraga, näiteks noh, Toomas teeb ka väga hästi süüa, muidu aga ta viimasel ajal enam köögis ei ole, sellepärast et ma ütlen, et tuisu rahulikult, mine lõika võsa, et ma teen hea meelega, ma teen kolme toitu korraga ka siis teised jäävad mulle ette, kes seal köögis on, sest mul on vaja kogu aeg kihutada ühest köögiäärest teise ja ja et kõik see oleks nagu mul näha ja kontrolli all, mis toimub, et üldiselt täitsa hästi toimib, et mida rohkem teed, seda rohkem jõuad vahepealseks, seda tegi meile, kui mingi asi teeb ja ja mõnikord ma olen kõige arvuti telefoniraamatutega tükkis seal köögis ja ei ole probleemi, jää põhja, ei kõrbe kunagi. No ikka juhtub. Aga üldiselt ei kõrbe. Kuidas te siis toimite, kui põhja kõrbeda hakata kohe uut tegema või püüate selle kõrbeva kooriku pealt ära saada? Üldiselt ma ei viska mitte midagi ära. Need Kadrioru kokad on veel õpetanud mulle veelgi juurde nippe, kuidas kõik asjad ära kasutada, et professionaalsed kokad ka ei viska mitte midagi ära. Ja näiteks üks hea nipp, mida kõik saaksid kasutada, on see, et kõik maitsetaimed, mis üle jäävad, tuleb panna kas aknalaua peal ahju peale kuivama. Lihtsalt mul on üks korv, et kuhu ma viskan kõik, et nad ei säili eriti kaua. Panen ka mingeid chillid või isegi suvel näiteks mõni seen või kukeseen või puravik või leian ühe seene, panin kõik sinna, kuivavad ära ja, ja tillivarred ja näiteks peterselli võtad lehed küljest ära, varred ja kõik muud ka. Ja siis on, sealt on suure peotäie näiteks kui puljongit keedad, et suurepärane, ei ole vaja midagi osta, mingeid maitsetaime, aga seda õpetas mulle näiteks kivisalu. See võib olla päris huvitav vaatepilt, kui aknalaud on täis, kuivab Aid asju lihtsalt planna üks korv selline, kuhu kõik üksteise otsa ega hallitama ei lähe n suppi, et ega ma siis ei vali, et mul on seal kõike koriandrit ja rosmariini ja tüümiani ja mida parasjagu on, et mida me oleme kasutanud, et sa kunagi ju tegelikult tervitada potti ei kasuta korraga ära ja kui ta juba paar päeva seisab seal, et siis ta külmutuskapis ükskõik kus, siis ta hakkab lihtsalt pahaks minema. Siis ma lõikan ära ja panen kuivama. Aga ikkagi see kõrbenud koorik, kuna ma härmal tõesti teen palju süüa, mul on seal koer. Ja kõik naeravad. Meil on peenikene iiri setter on meil nagu notsu, tema saab kõik ära, mis just päris hukka ei ole läinud, aga muidu muidu kõikamis lapsel üle jääb ja kõik saab tema endale. Ta on väga õnnelik trikiga, küsivad, et kuidas ta nii vanades 14 meil juba näeb ilus välja ja jookseb käib innuga ikka jooksmas ja. Andke koerale ka kodutoitu. Aga tütar. Sööb ka kõike või on selliseid probleeme ka teie peres, et ma saan abikaasaga süüa seda, aga lastele pean ma tegema, vot nüüd seda näiteks pojeti keetma või mannaputru, sest talle teatud toidud lihtsalt ei meki. Vanuseline. Ja vot ei tee, vaat sööb kõike. Et see on äärmiselt vale lähenemine, et eriti veel minna kergema vastupanu teed ja keeta spagette ja anda viinereid. Mitte kunagi. Viinereid siiski sööte, seda ütlesite te ise kevadel, siis kui valiti teie kaasabil ja osalusel tervislikke toiduaineid ja, ja säilitusainete vaba viiner on teie menüüs täiesti olemas. Ei ole, et ma ei ütle, et seda ei pea sööma, aga mees et üldiselt sellised vorstitooted ei kuulu üldse meie menüüsse ja ma soovitan ikka kellelgi süüa, isegi mitte enda tehtud vorste, ei ole jah, kui ise teha, ma just nüüd viimasena rajal olen mõlgutanud mõtet, et ma tean, et mul on veel üks jupp soolt härmale soolasid. Et eelmisest vorstid ostetud prooviks teha ikke päris Niukest liha, vorsti, et verivorsti jah, seda ma olen ka ise teinud ja see on, on täitsa jõulude ajal meie menüüs olemas. Muidugi. Aga miks neid vorstitooteid? Me ei saa, on see, et nendest 99 protsenti lihtsalt sisaldavad säilitusaineid, värvaineid ja maitsetugevdajad ja maitsetugevdaja ja e-kuus, kaks, üks monosoodium glutamate ma ei ole veel kohanud mitte ühtegi meditsiinilise haridusega inimese poolt kirjutatud artiklid või, või räägitud kõnet, kes ütleks, et ei ole kahjulik ja et seda võib lastele anda, et igal pool olen, ma loen väga palju sellel teemal üle maailma ilmuvaid artikleid, kogu aeg öeldakse, et et loomulikult olemas minimaalsed kogused, mis väidetavalt ei ole tervisele kahjulikud, aga alati öeldakse lahendusena, et lastele seda kanda ei soovitata. Aga mõelge, kui te panete iga päev neid lastevorste kasvõi selle viilu leiva peale, siis see ongi juba igapäevane tarbimine ja seda ei soovitata. Et nüüd õnneks on meie lihatööstused jõudnud sinnamaani, et ma olen kuulnud, et töötatakse selle nimel, et selliseid tooteid tuleks turule, kus ei ole neid sees eriti maitsetugevdajad. Aga see on suur probleem ja meie näiteks mõned välismaal elavad tuttavad, kes siinsamas Soomes ja Rootsis, kes on varem näiteks linnud, ei ostnud eestist sülti, pasteeti, et see oli nii hea, et see oli nii, päris, enam ei tee seda, sest ei ole võimalik leida mitte ühtegi silti, kus ei ole maitsetugevdajad sees ja ükskord ma ise proovisin, ostsin poest ühte verivorsti ja pärast minu laps ütles, et tema seda ei söö. Minu meelest oli maitse täitsa normaalne ja ma ise sõin kaks tükki ära ja pärast jõin umbes kolm liitrit vett peale. Ja siis ma mõtlesin, et jumal, kas mulle mingi mürgituse saanud, et noh, tõesti nii see oli täiesti ebaharilik. Ja võtsin selle pakisildi välja, prügikastist seal ei olnud, seal oli maitseained. Ja siis helistasin Kadrioru kokale, ütlesin, et, et mis sina tead nagu selle markeerimise kohta ja tema ütles väga lihtne. Eesti seadused lubavad mitte välja tuua detailset infot, kui tegemist on kombineeritud maitseainega, mida näiteks maitseainesegu ja võid kirjutada peale maitseainesegu. Aga nagu minu tuttavad lihatöösturid ütlevad enamus maitseainesegu täitsa näiteks maitsetugevdaja sees ja, ja muid säilitusaineid ka, eks. Aga on olemas ka ilma maitsetugevdajad, teda maitseainesegusid, aga see maitse tugedajatega segud lihtsalt võimaldavad kasutada odavamate viletsamat toorainet, et maskeerida seda siis keemiliste maitsetugevdajatena. Minu meelest nagu laste tervisesse tuleb väga-väga tõsiselt suhtuda, et iga täiskasvanu võib et ise otsustada, et kas ta rikub oma tervist keemiaga või ei riku, aga ka täiskasvanul peab olema võimalik aru saada. Tal peab olema võimalik saada infot selle kohta, et mis seal toidupaki sees on. Ja see markeerimine on meil äärmiselt vähearenenud. Et kui ma nüüd Ameerikas jälle käisin, ma olen juba mitu aastat käinud New Yorgis linnavalitsuse tervise, Helf austan osakonda, mis tegeleb nagu inimeste tervislike eluviiside edendamisega nii-öelda, et siis nemad näiteks seekord ütlesid, et transrasvad see on meie jaoks unustatud asi. Et see on kohustuslik igal pool, et see peab olema suurelt välja kirjutatud, kas on või ei ole, kui on palju ja kõik teavad, et mida see teeb, eks, aga Mei näete ikka siiamaani ei ole. Ei ole mitte mingit kohustustki peale märkida, et kas on või ei ole, ometi on, on teada. Minu meelest peaksid teadma ka töösturid, et nende puhul ei ole olemas minimaalset tervisliku kogust ja eriti ei soovitata neid anda lastele. Ameerika visiidi ajal andsite te intervjuu Neeme rauale, milles muu hulgas ütlesite, et meil on palju selliseid toiduaineid, mida ei peaks poes olema. Praegu te viitasite sellele uuesti. Sellele vestlusele tuli vastukaja Delfi naistekas ja räägiti muuhulgas sellest, et süüa saab täpselt seda, mida poest osta on paljud pered, eriti suurlinnades ju turvavad ennast sellega, et nad lähevadki valmistoidu leti juurde ja ostavad sealt selle sooja õhtusöögi lähevad koju. Probleem on mitte selles, et need pered ei tahaks tervislikult toituda, vaid probleem on pigem selles, miks tehakse sellist toitu meil jätkuvalt iga päev ja turustatakse. No tegelikult ei saa niimoodi küsida, et kui, kui turustatakse, siis järelikult on ka ostjaid, et kõigepealt luuakse vajadus ja siis ta vajadust rahuldada. Aga toit olla sellisel juhul korralikult tehtud, nii nagu teie siin räägite just täpselt, see on ju igati hea ja tervislik. Miks ei võiks poest sedasama toitu valmistada, eriti kui seda tehaksegi sealsamas kohapeal? Aga vot kui inimene otsustab näiteks ainult hinna järgi ja valib alati kõige odavama, siis ei ole võimalik seda teha, aga see on küsimus tarbija teadlikkusest ja ma arvan, et ka meie tarbija muutub järjest teadlikumaks, eks, et kui mõned aastad tagasi see oli Tartu Ülikoolis, ma mäletan, Margit Keller andis intervjuu, kes tegeleb tarbimiskäitumise uurimisega ajakirjandus- ja kommunikatsiooni instituudis. Tema ütles, et Eesti tarbija iseloomustab kõige enam ükskõiksus. Et teda huvitab ainult hind, aga et kui me loeme nüüd viimase paari aasta jooksul tehtud uuringuid siis ma näen, et ükskõiksus ja hind ei ole ainult enam need kõige tähtsamad asjad, et järjest enam muud dub kvaliteet tervislikkus päritolumaa oluliseks ja see muutub oluliseks läbi informatsiooni saamise. Et mis tegelikkuses, kust sai alguse see esimene juhtum, kui USA-s keelati ära transrasvad? Oli ju see tarbijad avastasid ühel hetkel oma suureks ehmatuseks, et see ette võtta ja keda nad olid alati usaldanud, et see teeb tervislikke küpsiseid nende lastele, et need ei ole enam tervislikud ja see oli suur šokk nende jaoks. Ja nad olid nii hingepõhjani solvunud, et nad läksid kohtusse ja võitsid et ka meil toimub täpselt sama asi, et me saame järk-järgult teada, mis üks või teine asi sisaldab ja saame seeläbi teha adekvaatseid otsuseid, et mis minu jaoks on probleem, on see ja meil ei ole võimalik nende siltide pealt saada teada, mida üks või teine asi ja kui palju sisaldab, et see toiduainete kaupade markeerimine tuleb esimesel võimalusel teha loetavaks, arusaadavaks ja standardiseerida, nii et ühte ainet nimetatakse näiteks alati ühtemoodi, mitte nii, et ühel ainel on 10 erinevat nimetust pluss veel numbrid, et sul ei olegi võimalik aru saada, et see kõik on, on äärmiselt hämar ja, ja see on asi, millega meil tuleks kõvasti tööd teha. Minu meelest. Väga paljud eesti pered söövad omavalmistatud leiba just tänu sellele, et teie selle avalikkuse ette jälle tõite. Te käite ise õpetamas leiva küpsetamist ja räägite lasteaiast, sellest leib on üks teie emissioonist. Liikumine, rulluisutamine, nüüd jooksmine, tervislik. Ma ei ole nüüd jooksmine kommin jooksnud, ma olen ka ikka juba aastaid. Aga tehakse jälle uus uudised, nüüd Evelin Ilves hakkas jälle jooksma. Et see on, see on nagu järgmine asi, et ma ei ole mingisugune ei multitalent ega, ega hull, kes, kes iga päev võtab mingi uue asja, et ma tegelikult tegelen nagu samade asjadega aastaid juba, et ainult mis on, mis on tõesti täitsa uus on, on tõepoolest viiuli mängimine, aga selleks ma lihtsalt olin sunnitud. Kuna see õpimeetod eeldab vanema kaasamist. See on igati tore meetod ja see annab lapsele vanemale midagi väga vahvat juurde. Oma aja kõigele lisaks. Oma aja aga mida mina olen, mis minu jaoks on kõige suurem võit on see, et annab võime muusikat hoopis teistmoodi kuulata. Et sa kuuled nüüd, et see on ju keel, eks see solfedžo on ju keel, eks ju, väidetavalt matemaatiline keel. Ja pärast seda, kui ma hakkasin õppima muusikat, mulle, on see keel hakanud tasapisi nagu lahti dešifreerida, mis on erakordselt vahva tunne, et kui sa muidu kuulad muusikat, lihtsalt naudid selle harmoonia või helide harmooniat, eks siis sa kuuled seda nagu teise kohaga kuidagi. See on lihtsalt nagu emotsionaalsed tunnetatud, aga samamoodi nagu te kuulate näiteks itaalia keele kõlas, on ilus, eks, aga kui ühel hetkel te hakkate sõnadest aru saama, siis see on teistmoodi. Ja see on minu jaoks kõige suurem võit, mida ma iial ei ole arvanud, et ma teen ja kunagi arvanud, et mul selleks võimeid on, aga tot paraku ei küsi, kas neil on võimed tema A priori eeldab, et kõikidel on võimed ja ma arvan, et ongi. Kuid see nimekiri, millest me nüüd muusika peale üle kaldusime see nimekiri on ilmselt veel pikk, pigem, ja ma mõistan, ma usun, et ma mõistan teid, kui te ütlete, see ei ole minu teene või ma ei saa seda oma kontole võtta. Ent siiski, kui ei oleks teid rääkimas olnud teie kirjutatud kolumne Eesti naises neid lugematuid intervjuusid, mida te olete andnud siis me ei räägiks ju tervislikust toitumisest ja rahva tervisest, nii nagu me seda teeme nüüd ja sellisel tasandil. Seda teeme nüüd üldiselt, see on oluline teema igal pool ja varem või hiljem ta ikkagi oleks meil päevakorrale tõusnud, aga aga mina lihtsalt. Ma arvan, et kui sulle on antud lava, mis presidendi abikaasale ometigi on antud, et sul on see tähelepanu nagunii, eks et siis seda tuleb kasutada, oleks ju rumal, sul on antud lava minna sinna seista, seal lihtsalt öelda, et näete, mul on ilus kleit. Teil on ilus, kleitele. Käiski. Te ei ole sellise suhtumisega sugugi mitte ainus presidendiproua maailmas, mis seal Obamal Ameerika presidendiproual on samasugused soovid. Ilmselt on veel teisigi teie kolleege, kellega olete kohtunud. Ongi uus aeg, presidendiprouade ajastus või? Võiks ju nii olla, et ma, ma ise olen mõelnud küll, et minu meelest president huntide abikaasad on alaekspluateeritud avalikus elus, et et just selles sammas ütles, et sul on antud nii palju tähelepanu, siis võiks selle selle kuidagi mingi idee heaks tööle panna, et mitte lihtsalt välise hiilguse näitamiseks ära kasutada, mida tihtipeale on tehtud. Loomulikult riigi esipaar on ka oma välimusega ju riiki esindamas, eks, et see on ka oluline külg, aga igalühel on ju ometigi asjad, mis talle korda lähevad, mida nad tunnevad, mida nad oskavad või teavad, et et ma arvan, et sellega tulekski tegeleda, ei alüheletega kõik kõike peale tervislikust toitumisest rääkima. Ja samas noh, Michelle Obama ikkagi on näinud nagu sellel teemal kõige suuremat probleemi ja loomulikult eriti laste tervis ja laste ülekaal on arenenud riikides kõikjal väga suur probleem ja USA-s tõesti märgatavalt suurem, kui meil. Teie olete sellest sügisest ka koolilapse ema, kas see, mis toimub koolis sööklas ja milline on koolitoidu pool on nüüd teie jaoks pisut enam avanenud kuidasmoodi? Te lapsevanemana rahul olete sellega, mis, mis antud koolis toimub näiteks? Ma ei taha ühelegi koolile osutada, sellepärast et kuna ma tunnen selle teema vastu huvi, siis ei kogu informatsiooni ainult sealt, et mida ma oma lapsele antakse, vaid ma alati räägin lastega tuttavate lastega, et kuidas nad koolitoiduga rahul on ja mida neile antakse, et ja nüüd ma olen käinud ka päris paljudes teistes riikides nii koolides päris sees, köökides kui ka tervise arendusega tegelevates institutsioonides või sotsiaalministeeriumides nüüd juba üle 10 riigi. ET julgen öelda, et mul on mingi pilt sellest teemast ja selles pildis on Eesti. Ma ütleks väga-väga heal positsioonil, et meil on ikkagi olemas regulatsioonid, mida ei ole soovitav lastele anda, mida on soovitav olemas tasuta koolilõuna ja on olemas tasuta koolipiim, et seal võiks olla ka tasuta, koolileib. Aga teisalt lapse vanaemana ma ei ole eriti rahul. Ma ei taha, et minu lapsele antakse pehmeks keedetud makarone halli hakkliha kastega. Et mida sellised seitsme kaheksa aastased oskavad hästi kujukalt kirjeldada, ma jätan selle enda teada. Ja mitte ainult minu lapsele, vaid Neid antakse väga-väga paljudes koolides. Et see ei ole tervislik koolilõuna ja ma ei taha, et selle tervisliku koolilõunasildi all antakse poolfabrikaatidest tehtud sööke. Et see ka ei ole tervislik, et isegi siis, kui seda anda harva ikkagi ei ole. Ja miks, et kui vaatame kas või oma päevi, millal me sööme, mida me sööme, et kuidas meie pered elavad siin või ükskõik kus teistes riikides ja mida teevad lapsed oma taskurahaga näiteks. Et siis vanematel on kiire tihtipeale, eks ju, ostetakse poest nagu te isegi siin rääkisite, valmistoitu lapsed tahavad oma taskuraha eest mida iganes, eks nemad ju enamus ei loe neid silt, mis seal peal on need kemiseeritud ja üle värvitud igavesti säilivaid asju, et siis selles pildis minu meelest see riigi poolt tasuta koolilõuna peaks olema täiesti tervislik. Kui riik on võtnud selle maksta, mis iseenesest on väga ilus ja õige samm teha, siis lapsel võiks olla vähemalt ükski toidukord päevas, mis on kindlasti tervislik. Ja see tähendab, et ei kasutata poolfabrikaate. See tähendab, et ei tehta lihtsalt ülekeedetud makarone ja nii edasi ja nii edasi. Ja kui meil on vähe raha, ütleme, et meil on vähe raha, hinnad tõusevad. Koolilõunale raha juurde anda ei saa. Mida teie teeksite näiteks? Et te teate, et praegu on, koolis, on, on salat mingi nagu põhiroog, magustoit, siis on piim, siis ongi jook, leib sai. Et mis te teeksite, kui te teate, et te peate sellente antud raha eest sellist söögi tegema. Ja hinnad tõusevad rahadele juurde ei anta. Selle peale väga palju mõelnud, ma olen ka uurinud teiste käest lapsevanemate käest olen rääkinud lastega ja viimati käisin Hiinas sellises koolis toitumisprogramm koostöös toitumisteadlastega ülikooliga, mida siis kogu aeg monitooritakse, vaadatakse, mis mõjub lastele paremini halvemini, kuidas õpiedukus on seotud toitumisega, kuidas on füüsiline areng seotud sellega kuidas on laste meeleolu seotud sellega, kuidas on nende aktiivsuse või loidusega ja nii edasi ja nii edasi, väga-väga põhjalikke ja vanemad on sinna kaasatud, eks korjatakse tagasi sedelit ja tehakse muudatusi ja mitte ainult siis teadusest lähtuvalt, et võtsid liiga palju juurde või olid liiga loid, vaid ka sellest, et mis lastele meeldib. Nii et kõik on arvesse võetud ja mida nemad ütlesid, millele ma kahe käega alla kirjutan. Kui raha ei ole, siis ei pea magustoitu andma näiteks, sest kõik valmistoidud snäkid, muud asjad, mida lapsed ise ostavad, sisaldavad liiga palju suhkrut. Kõik sööme iga päev liiga palju suhkrut, kui me ostame poest valmis asju miks me peaksime siis tingimustes, kus raha ei ole, tegema veel mingi magusa asja, et kui mul on see 12 krooni, eks ju, ja kõik hinnad tõusevad, siis mina küll ei teeks seda valikut, et ma vahetan selle lihatüki välja viineri vastu, aga ikka magustoidu säilitan. Jätaksin selle ära, see kolm, neli krooni mis iganes ja ostaksin selle eest kvaliteetsemat liha. Et minu meelest elementaarne kodus teeksin, nii, ehk siis miks me koolis ei võiks teha ja kui tõesti on, on siis vaja, meil on koolipuuvili ka need Euroopa Liidu programm, eks, et see võib allagi magustoit. Ja pluss teine asi ma ei annaks odavat margariini baasil küpsetatud saia, see ei ole tervislik ühelegi lapsele, seal on need transa saada. Eks, et, et minu meelest see on niuke tavaline talupojatarkus, et kui sa lähtud oma perest ja oma lapsest ja mõtled, et nüüd mul on veel vähe näha, mis teeksin siis niimoodi võiks teha ka koolides. Minu meelest ma saan aru, et koolid hoidku nüüd alt. Ei, et see on, ma räägin lihtsalt puhtalt oma mõtteid ja mina ei lähe kellelegi midagi ette kirjutama, eks ma lihtsalt mõtlen, et mida teha. Me loeme ajalehtedest iga päev, eks, et see on tõsine teema. Et see on riigieelarvest suur summa, mis selle jaoks kulutatakse ja iga kool peab ju ise välja mõtlema, et mida nad siis selle summaga seal hakkavad, mida selle eest saab ja mida selle eest peab saama ja mida peab saama, on täisväärtuslik toit tasakaalustatud, õige kaloraažiga. Et siis tuleb teha valikuid paratamatult ja, ja sealsamas Hiinas. Sellised on üks näide, et jumala eest, et keegi ei tuleks ja ütleks, et oo, et Evelin Ilves käis Hiinas importis sealt selle idee, et ma tõin selle siinkohal välja ainult sellepärast, et seal on teaduslik tõestus et igal pool mujal ei ole lihtsalt objektiivseid andmeid, et magus teeb interaktiivsemaks Bloiumaks, mis iganes, eks, et see toit maitseb lastele paremini see halvemini. Et pärast selle toidu söömist nad on näiteks loiumad ja pärast teise toidu söömist ei ole ja nii edasi. Aga et see oli lihtsalt üks koht, kus ma nägin, et iga lõuna taga on ka, on graafikud, et kuidas miski asi mõjub ja seda uuritakse lihtsalt ja, ja eesmärgiga laiali, mida ta siis tervisliku toitumise programmi Ühest koolist linna osaleja linnaosast, tervele linnale ja see lihtsalt huvitav ja, ja teine asi, mis on nagu selle toitumise ja kooli toiduga minu meelest tõsine probleem on lõunaaeg ja pikkus, lõunavahetunni pikkus ja siis on pool tundi, praegusel hetkel see on minu lapsel on 15 minutit, näiteks et ükski normaalne inimene. Me ei saa ilma ahmimata selle ajaga söönuks. Esiteks, ja teiseks, et sul peab olema ikkagi võimalik pärast seda lõunat natukene rahulikult olla, eks see on elementaarne. Pealegi lõunaaeg on üheksa, 50. Et ja see ei ole üldse ainult meil, nii et see on päris paljudes kohtades öeldakse, et oh, et meil ei ole siin sööklaruumi ja aga siis võiks mõelda alternatiive välja, et tegelikult nendes kultuurides, kus söögikultuur on tähtis, on lõuna aeg on püha, söögiajad on pühad, ei tule pähegi tõsta lõunaaega lõuna ajal hommik kõre ja teine asi, mis on, mis on oluline lõuna puhul, on, on see aeg tõesti see, see pikkus, eks ju, et sul on võimalik see toit ära seedida, osad kultuurid lähevad isegi magama. Meie siin seda kunagi ei ole praktiseerinud, aga, aga siiski, kui su keha tegeleb selle toidu seedimisega, siis on selge, sinu vaim, nii erk ei ole ja on päris paljudes kohtades ka Eestis minu teada on koole, kus lõunavaheaeg on tehtud pikaks. Aga nüüd sealsamas selle Shanghai koolis oli lõunavaheaeg poolteist tundi. Lastele oli söömiseks aega pooltunni ja pärast seda tund aega jalutasid ringi kooli territooriumil, olid raamatukogus, seal olid ka koridorides, olid sellised nagu mängunurgad lasteaia väiksematele lastele mängisid lauamänge. Et õppimine ei ole nii efektiivne, lihtsalt kohe pärast söömist. No eks ju ideaalkeskkond, aga sellist pikad lõunavahetunnid on ka Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal, ilmselt ka paljudes teistes riikides, et see lihtsalt on tervislik. Ja on võimalik neid kooliplaane ju niimoodi teha, aga need näiteks see, kui sul on väike söökla, sul ei ole ruumi, eks füüsiliselt ei ole võimalik panna sellel lõunatunnil kogu kooli sinna sööma. Seda on lahendatud erinevat moodi. Näiteks üks viis, mida ma olen näinud, on see, et õpilastele tonditoit olid sellised ilusad karbid pestavad liigendatud ja pandi karpidesse valmis klassiruumides pliidi ukse taha. Ja köögis allkorrusel pandi valmis. Kohapeal tehti kõik valmis, kuskilt ei toodud mingist suurest köögist juba tundide kaupa seisnud sööki, eks. Ja iga laps sõi oma klassiruumis ära. Pärast seda tehti aknad lahti, lapsed läksid jalutama ja ei olnudki sööklat vaja. Näiteks väga hea mõte, ma ei saa kuidagi küsimata jätta, mida Shanghai koolis süüakse. Seal oli nii, et Hiina kultuuris on selline põhimõte, et inimene peab saama kõiki erinevaid maitseid. Ühes toidukorras seedetekitab täiskõhutunde, et selle, et sul ei olegi enam vajalik pärast mingisuguseid snäkke ega midagi magusat ega midagi nagu veel võtta. Ja igas toidukorras oli, oli kuus asja, igat asja oli vähe. Et noh, väiksed lapsed, ma käisin teises klassis, käisin vaatamas selle söögivahetunni ajal, kuidas nad sõid ja küsisin ka nende käest, et et kuidas on ja kas meeldib ja ja siis oligi nii, et noh, see, see kõik kokku oli ikkagi nagu taldrikutäis, aga ta oli lihtsalt pandud, iga söögikene oli siis omaette väikses kausikese ased riis, siis oli värske salat, siis oli marineeritud kanaga selline salat siis oli kala küpsetatud kaladega siis oli seened ja siis oli veel lisaks väike supp ka magus, enam midagi magusat midagi ei olnud, nemad ütlesid, et ei ole mingit vajadust, et nende tähelepanekud väga selgelt ütlevad seda, et kui anda magusat ka veel, siis lapsed ongi pärast seda, kas loiu tõi hüperaktiivsed vahepealset varianti eriti ei ole. Ja juua ka ei andnud. See on muidugi selline väga radikaalne, ei, see on nende kultuuris pole üldse radikaalne, see on tavaline, aga loeme nüüd Lääne kultuuris toitumisalaseid tervislikkus alaseid seisukohti, siis siis üha rohkem soovitatakse ka meile öeldakse, et jooge hästi vähe. Ärge jooge üldse. Ta näeb maa mahlad paremini tööle, nii jah, jah, et kui liiga palju juua, siis lahjendavat ära. Et mina seda ei tea, ma ei ole päris selliseid teaduslikke seisukohavõtte selles osas sattunud lugema, aga mulle tundub see suhteliselt loogiline ja aga ma olen täiesti nõus, et mingi mahla või mingeid suhkruga jooki. See Me ei peaks toiduga kokku käima. Ja noh, kui te küsite, Te siin Eestis ka toitumisteadlaste käest meedikute käest ma mõtlen, et et siis nemad ütlevad ka, et piim on eraldi sööke, mahlane, eraldi söök. Et need mõlemad on vajalikud, aga need ei peapraega koos olema, et kui võtta, siis võtan natuke ja seal Shanghai koolis oli ka, olid need suured veepudelid, olid, kus igaüks, kes tahtis, sai võtta vett. Et seda serveeritud nii-öelda ja, ja perearst, igaüks korjas oma selle asja kokku, pani pani tagasi sinna konteineri peale ja kas või täiesti puhas, mingit probleemi olnud. Loodetavasti. See on tulevik meilgi selline või vähemalt sinna suunda, see oleks ju tervislik igatepidi, aga kohe varsti on südaöö ja ei, me oleme rääkinud toidust. Endilgi hakkasid ilmselt süljenäärmed voolama, mida võtta praegu? President näiteks joob õhtul piima, tal läheb kõht tühjaks, soojana ei, võtab kapis seda piimateema on selline, mille üle hästi kõvasti vaieldakse. Kas ikka on tervislik ja kas ei ole ja eriti täiskasvanule, et, et meie peres on näiteks selline huvitav asi, et president ei joonud 40 aastat piima. Et ta jõi lapsena. Ta ütles, et kuskil kuue-seitsmeaastaselt, nii nagu öeldakse, et kui kui organismi toodetavad toidu lõhustamise abivahendid organiseeruvad ümber, et sa ei suuda piimavalku või, või mõne teise toitaine osasid enam nii hästi seedida, et siis tekivad kas kõhuvalu või gaasid, mis iganes seda enam piima joonud, et ta ei saanud juua. Ja ta tuli Eestisse ja kui me hakkasime pajumäelt lapsele piima tooma, seda ilma pastöriseerime Ta täiesti otse lehmalt, siis ta hakkas jooma ja mitte midagi tal ei juhtunud ja ta joob nüüd palju piimapoepiima ja puhast piima. Ja Kadri Keiu näiteks meil lapsel ta ütleb ka, et tal hakkab kõht valutama, kui, kui poest piima ostu, et võib-olla see on nagu nende mingi eri või ära, eks minul ei hakka. Aga selle pastaliseerimata piima veel ei hakka kellelgi kõht valutama ja siis seda nad joovad liitrite viisi. Me jõudsime ringiga koju tagasi jälle Härmale teie koju. Pühapäeval on isadepäev ja neli aastat tagasi rääkisite te isadepäeva Ühes ajast ja kodust, mäletate? Täpselt ei mäleta, aga 12. novembril 2006 ütlesite te, et aeg, mida te veedate oma lastega, on kõigest kõige tähtsam. Töö on väga oluline. Teie kohalolek kodus on veelgi olulisem. Kuidas on teil ja teie perel see õnnestunud? Kuna me ju elame presidendi kantseleis väidetavalt endise käsundusohvitseri korter päris et kui see hoone ehitati kantseleisse, president ise elas tollel ajal praeguses Kadrioru kunstimuuseumis, siis kuna me elame seal käsunduskorteris, siis on meil nagu töö ja elukoht samas kohas, mis tähendab, et kui issi läheb hommikul kell pool seitse tööle, siis ta astub 10 sammu edasi ja läheb hommikumantliga oma töökabinetilaua taha ja on seal hilisõhtuni välja. Ja lapsel on alati iga kell õigus sinna sisse astuda, see on töökabinet, et ametliku kabineti reglemendi on natuke teistsugused, sinna ei ole võimalik ega õiguse igalühel igal ajal sisse astuda isegi mitte pereliikmetel ja isegi mitte tütrel. Jah, loomulikult, eks ju, ta võib ju astuda, aga see ei ole viisakas. Et seal, seal toimuvad ikkagi ametlikud kohtumised, töökabinetis tehakse nii-öelda taustatööd. Kui teie võimuses oleks anda Eesti peredele Eesti meestele Eesti isadele midagi, mis muudaks meie peret paremaks, kokku hoidvamaks ja armastavamaks, mida te annaks? Hästi raske, keeruline küsimus, ma arvan, et ühtset retsepti ei ole olemas, nagu keegi kirjanik vist ütles, et kõik õnnelikud pered on ühesugused, kõik õnnetud pered on erinevad. Et kellel on probleemid, siis need põhjused on alati hästi erinevad, et mina ei suuda seda üldistada. Ma arvan, et kui miski asi on, on võib-olla meie meeste puhul, mille võiks osutada, et mida, mida neile võiks nagu rohkem anda, on see, et õigust olla emotsionaalne ja ennast väljendada, et see vabastab tohutult palju pingeid, vabastab energiat ka meie näiteks omavahel räägime hästi palju algusest saadik. Me oleme mõnikord, räägime poole ööni kõikidest asjadest, absoluutselt kõiges. Minul ei ole sellist tunnet, et mul oleks midagi, millest ma ei saaks oma abikaasaga rääkida ja mul on selline tunne, et et tal on samamoodi, loomulikult jätame kõrvale riigisaladused või mis iganes sellised asjad, eks. Aga muust. Ma võimalik rääkida omavahel, siis saab kõik probleemid ära lahendada. Aitäh teile, Evelin Ilves, palun. Te kuulsite keskeprogrammi, Evelin Ilvesega, ajas juttu Piret kooli.