Tere, mina olen Peeter Helme ja räägin täna jälle üle pikaajalist ulmekas. Vaatasin just enne siia tulekut. Ma tegin seda viimati rohkem kui kolm kuud tagasi. Seega ma vast ei koorma liigselt neid lugejaid, kes just paadunud ulmefännid ei ole. Väga hea siis tänase raamatu juurde. See on 320 lehekülje paksune romaan nimega sõduri õpilane. Romaani autor on Ameerika ulmekirjanik Louis Mac maastorbisi olnud. Ning teos kujutab endast kolmandat osa pikemast tsüklist, mille nimi on siis Forkusi kannist saaga või võrkusi kanni tsükkel. Mastaabis olnud on tegelikult sedavõrd osav kirjanik küll, et iga tema teos on ka täiesti eraldi loetav. See ei eelda tingimata sama sarja varasemate raamatutega olemist kuigi sedavõrd haarav anda jällegi ka, et ilmselt igaüks, kes on ühe raamatu sellest sarjast läbi lugenud ja kellel vähegi mingisugune ulmesoon olemas on tahab kohe ka teisi näha. Aga igatahes oskab kirjanik raamatu alguses väga veenvalt sukelduda detailidesse, samal ajal jälle teha vahepeal suuremaid üldistusi ja niimoodi mängides luua põneva universumi, milles peagi hakkab hargnema siis nii kosmoselahinguid kui paleeintriige sisaldav seiklus. Ja ta hoolitseb autor selle eest, et kõik lehekülgedele ilmuvad tegelased mõjuksid ühelt poolt värsketena nende lugejate jaoks, kes on kokku paarikümnest ja kui ma õigesti aru saanud seni veel lõpetamata teosest koosneva sarja kahte esimest raamatut lugenud. Kuid samal ajal seal teeb ta ka nii, et tegelased ei jää liiga mõistetamatuteks nende jaoks, kes võtavad sõduri õpilase kätte, siis naq maast rebis, oldi ülejäänud loomingut tundmata. Põhimõtteliselt on tegu žanri ulmekaga. Selle võib paigutada alamliiki kosmoseeepos. Autor siis visandab lugeja silme hiiglaslikku universumi, mida inimkond on asustanud juba tuhandeid aastaid ja moodustanud erineva ühiskonnakorraldusega riike ning jagunenud seega üle kogu galaktika. Loomulikult esineb nende riikide vahel hõõrumisi lausa sõdu ja kogu see selline ebakindel ja kirju maailm pakub tohutuid võimalusi raamatu erinevatele tegelastele. Kui sarja kahes esimeses osas oli fookus siis Militeristliku, kuid tehnoloogiliselt mõneti maha jäänud parrayeri kosmoseadmiral raal Porkozy kannil ja tema naisel kordeelial, kellest kujunesid siis sarja kolmandas osas seiklema tegelase vanemad, siis kolmas osa keskendubki nii-öelda teisele põlvkonnale. See laps, kes siis selle kosmoseadmiral Ilja tema võõramaalasest naisel sündis kannabki, sellist uhket imelikku miiles või võib-olla inglise keeles peaks hääldama Mails, kuigi raamatus viidatakse sellele, et see nimi on ladinakeelne, tähendab sõdalast, ehk siis Niiles. Aga jah, selle suurejoonelise nime taga on tegelikult, et peaaegu kääbusekasvu mehike, sest et veel lootena sai ta mürgitada. Ja selle mürgituse tulemusena ei ole mitte ainult oma kass pisike, vaid ta kannatab ka luude haprus all. Ja nõnda on siis autor loonud ideaalsed tingimused ühe kõige klassikalisema inimkonna kirjanduses eksisteeriva loo tekkeks. Nimelt kangelane peab siis raskuste kiuste saavutame edu või hukkuma. Noh, muidugi, kui ma juba enne ütlesin, et selles sarjas on kokku 20 raamatut, siis oleks vast veidi ennatlik oodata, et peategelane siin kolmandast surma saab. Muidugi isa sest muidugi on peategelane pärinud oma vanematelt hiilgava mõistuse, mis aitab tal siis oma kehalistest vajakajäämistest üle olla ja võimaldab tal juba noorena asuda mängima jõududega, mille ulatuses tal ei ole esialgu aimugi, kuid mida ta siiski kontrollida suudab. Täpsemalt, siis loob ta juba teismelisena ja pooljuhuslikult isikliku palgasõdurite laevastiku. Osaleb nende juhina täiemõõdulise sõjategevuses. Kõike kirjeldatakse ühest küljest tõesti põnevalt ja teisest küljest on see kõik selline omamoodi lõbus ja naljakas lugu, kuigi draamat ja traagikat jätkub. See kõik kõlab nüüd ühe sellise klassikalise poistekana, aga tegelikult sõduri õpilane ei ole mingi poiste lugu. Vähemalt mitte ainult Louis malt mastaabis olnud, demonstreerib siin raamatust tegelikult midagi, mida võib nimetada kas siis selle kirjaniku naiselikuks, intuitsiooniks või, või lihtsalt ühe hea kirjaniku vilumuseks. Aga igatahes ei ole romaan vaatamata kogu põnevusele ja kogu tohutule mürglile, mis seal toimuv mitte lihtsalt kosmosemadin. Nii nagu sarja esimene raamat, mis kandis nime parrayer, oli armastuse leidmise lugu, mida oli vürtsitatud ohtra märulilaadse tegevusega. Sarja teine au riismed oli vaatamata kõikidele paleentriigidele ja kodusõja kirjeldustele emaduse lugu siis sõduri õpilane on psühholoogilise mõjutamine inimeste mõistmise, sõprade leidmise ja muidugi ka iseenda leidmise lugu. Ilmselt just see, et naq mastaabis olnud oskab igas oma raamatus olla üsna mitmekihiline parata ennast võluda lugejat iga kord uute ootamatute nurkadega. Ilmselt see teebki tema raamatut millekski enamaks, kui varraku välja antud teose kaanepildil kujutatud kosmoselaeva järgi kujutada võiks. Nendes raamatutes leidub jah, vast alati seda, mida just üks konkreetne lugeja otsib, et kelle jaoks Need on sellised tõesti kosmose epased tohutute lahingute ja seiklustega siis miks ka mitte, aga kes otsib nendest mingisugust psühholoogilisemat sügavust või ka kirjanduslikku kvaliteeti, siis kas ei leiab nendest raamatutest seda nii, et mitmekülgsed ja põnevad teosed, mis võiksid tegelikult väga hästi sobida ka inimestele, kes seni ulmeteostega palju kokku puutunud ei ole, aga kas tahaksid korra vaadata, et mida need raamatud siis mida see žanr endast ikkagi kujutab? Head lugemist. Saadet toetab Eesti Kultuurkapital.