Helgaja. Tere, hea klassikaraadiokuulaja on laupäev 13-st ümber ja alanud tänane helikaia saade. Mina olen Annika Kuuda ning antud tunni jooksul tuleb juttu järgnevatel teemadel. Kuulame muljeid Ene Üleojalt, kes käis kuulamas seitsmendal novembril Niguliste kirikus toimunud Eesti filharmoonia kammerkoori kontsert mida juhatas Euroopa eks hinnatum dirigent Regider Bernias. Neljapäeval, 11. novembril numbril tõi Rahvusooper Estonia esimest korda eesti kuulajateni Vincenzo Berliini ooperi. Iigaapulleti ei teki ja muljeid Estonia kontserdisaalis toimunud ette kandelt jagab Harry Liivrand. Neil päevil viibib Eestis maailma üks nimekaim nüüdismuusika helilooja Kiyagan Tšiili, kelle 75. sünnipäeva auks toimub siin mitu autorikontserti. Kuulame katkeid neljapäeval toimunud helilooja kohtumisõhtul Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis ning intervjuud dirigent Andres Mustoneniga, keda seadkandžeiliga pikk koostöö. Mihkel Peäske räägib nädalavahetusel Karlsruhe kõrgemas muusikakoolis korraldatud ettevõtmisest, millega märgiti kolme eesti helilooja tähtpäevi ja millega toetati seal õppivaid eesti muusika tudengeid. Teeme ülevaatega tuleva nädala muusikasündmustest. Saadet alustame tagasivaatega Eesti filharmoonia kammerkoori esinemisele möödunud pühapäeval Tallinna Niguliste kirikus, kus kanti Euroopa hinnata oma dirigendi Friider Berniuse juhatusel ette kahe saksa barokkhelilooja Heinrich Šveitsi ja Johann Sebastian Bachi loomingut ning lisaks Arvo Pärdi kooriteoseid. Kontserti käis kuulamas Ene Üleoja, kes meile kohe ka muljeid jagab. Jah, no esimene mulje on niimoodi särav barokk säravas esituses ja väga silmapaistva kõrge professionaalsuse ka dirigendi käe all sündis niisugune muusikaline imekontserdi lõpuks, mida ei juhtu mitte alati kus tekib nagu dirigendi ja koori vahel niisugune erakordne üksteise mõistmine ja ma ütleksin, niuke vaimustus, professionaalsed lauljad, kes tõepoolest palju esinevad mitmed dirigentide käe all aeg-ajalt joon, esitavad oma repertuaari küll hästi, aga mitte alati niisuguse sära või vaimustusega. Seekord juhtus niisugune kena ime ja imed ei juhtu mitte iseenesest, vaid selle taga on muidugi dirigendi eruditsioon kvalifikatsioon ja töövõime. Sest mis rabas kõigepealt, et kõrva oli koori täiesti muutunud värv ja tooni andmine doonori hillitsetud, kontrollitud samas võluvalt paindlik reageerides kõikidele dirigendi poolt näidatud detailidele, mida juba rokkmuusikas on ohtralt, siis vaimustas muidugi see näiteks söötsi kahe koorimata etid kõlasid nii läbipaistvalt ja suurselt, et kogu see muusika noh, nagu pitsiline kude oli reljeefselt kuulda. Nüüd küsimus on ainult selles, et kastaga kõigile kuuldav oli, sest me teame, et Niguliste akustika ei soosi niisuguse muusika detailide kuulmist mitte kuulamist, aga kui valida sobiv positsioon, siis on see kuuldav, aga mitte kõik inimesed ei pääse sellele marjamaale, muist peab jääma, nagu öeldakse karjamaale. Ja mul tekkis täiesti see mõte, et meil ei olegi Tallinnas niisukust saali, kus niisugune detailirohke ja delikaatne ja samal ajal täis energiat barokk võiks kõlada, mõtlesin selle peale, et äkki tulevane Eesti muusika ja teatriakadeemia saal saab olema niisuguseks kohaks, mis võib-olla tooks ka kontserdile rohkem noori tulevasi dirigent. Sest praegu see kontsert oli tõepoolest niukene, tõeline näidisõppetund sellest, kuidas võiks kõlada ja kuidas kõlab barokkmuusika hea koori esituses. Nii et siin tahaks loota tulevikus, et noortel dirigentidelt oleks rohkem aega ja tahtmist kuulata. Ta niisuguseid Euroopa tippe. Sest piletid ei maksa praegu siin palju, kui te lähete välismaal kuulama seda sama Dirigenti võib olete tema meistrikursustel, siis te peate maksma oluliselt rohkem. Nüüd tahaks tänada ka filharmoonia koori nii-öelda juhtkonda, Management D, kes kutsub meile neid häid dirigent. Sest iga koori jaoks on see üks elustav moment näha jälle uut interpreedi, kes tuleb oma uute taotlustega ja Berniuse puhul. No võib öelda küll, et need taotlused on olnud ilmselt väga selged sest see esitusmaneer, mida me kuulsime nüüd filharmoonia kammerkooril, oli täiesti uus tasand ja väga meeldiv tasand. Nii et võiks öelda, et dirigendimeisterlikkus väljendus nii koori kõlas Coyfaktuuri täpsusest selgusest kooriansamblis nii muusikaliselt kui ka sõnalise teksti edastamises. Ja võiks öelda, et dirigendi täpne žest, mis oli samamoodi äärmiselt ökonoomne, nii materjalist, heas mõttes üleolev et dirigent til me ei näinud kordagi, ei tekkinud tunnet, et ta peab eriliselt pingutama selleks, et tema žestikulatsioone taotlused jõuaksid koori. Nii et see helikaskaad, mis nii-öelda kis koos dirigendi poolt antud erakordse energiaga mõjus täiesti vastsineerivalt, ma ütleksin. Ja tahaksin öelda veel nii, et Pärdi teosed Šveitsi ja Bachi vahel olid nagu meditatsiooni hetke mis sellest helide Pillergaaris Tõid nagu rahunemis ja mõjusid seetõttu väga heas mõttes kontrastsemalt. Aga korraga ma tajusin seda, et kui Bahia suts, kes oma tekstides, mis on pärit evangeeliumit eesti apsalmidest, tegelikult käsitlevad kogu aeg elu ja surma probleeme ja Pärdil ainult magnifikaat ei käsitle seda teemat. Et kui Süts pohh mõjuvad meile rõõmsalt siis Pärdi puhul tajun ma äkki niisugust mõtisklust, kus on mingi valumoment. Ja siis hakkasime mõtlema ka muidugi, seitsmeteistkümnes ja 18. sajand. Oli veel aeg, kus inimene võttis päris tõsiselt seda Jeesuse ütlemist, et mina olen tee ja tõde ja elu aga Pärdi ajal selle ütlemise peale paljudki ehitavad õlgu, kui nad suisa irvita. Ja see on üks vanu moment, mis on pannud pardi tööle kirjutama seda muusikat. Ja siis ma mõtlesin veel ühe niisuguse kujundina tekkis ma silma, teete kunst kirikukunst kasutab väga sagedasti ühe elemendina merekarpi ja merekarbist, teatavasti pärl sünnib siis, kui see merekarp saab haiget. Ja nii mul tekkis Arvo Pärdi muusika puhul see tunne, et see on see haiget saanud merega mis siiski särab, sätendav ja toob meile pärli. Nii et huvitavalt üles ehitatud kava. Kõigepealt ma tahaksin seda kiita. Ja veel oli huvitav see, et kontsert kulges pidevas arenevas tõusujoones. Et kui alguses magnišikaadi puhul võib-olla natuke oli tunda mingisugust ebaluust, võib-olla sisseastumistel ja isegi võib-olla mõningaid imeväikseid intonatsioonivääratusi, siis järjest koor muutus kindlamaks ja kui juba tulid Südsi kahe koorimoteti Paabeli jõgede kallastel siin sügavustest hüüan sinu poole, issand siis need olid juba täie niisuguse üleolekuga ja täie muusikalise niisuguse vaimustusega esitatud, rääkimata Bachist. Minu jaoks kõike võimsam elamus sellel kontserdil oli Bachi motet. Com Jeesukom. Niisugune tunne, et dirigent tõstab koori ja kuulajad lihtsalt maast lahti. Nii et suurepärane elamus, aitäh kõigile tegijatele ja korraldajatele. Kui barokk. Heliloojate esituste puhul tekkis teil tunne, et see on viidud täiesti uuele tasandile, siis Arvo Pärdi muusikat. Me oleme harjunud filharmoonia kammerkoori esituses väga palju kuulma. Et kas, kas see oli siis täiesti mingisugune uus. Tähendab, iga dirigent annab ju alati uue näo ja selles mõttes kahtlemata Berniuse interpretatsioon oli tema interpretatsioon ja ma pean ütlema, et mulle väga meeldis Nurtimitis samuti tapaatium. Seal oli mingisugune sügav suhe selle muusikaga, mida on raske sõnadesse valada ja on ka raske öelda, mismoodi ta erineb näiteks teiste dirigentide tööst, aga kahtlemata iga dirigent annab oma nii-öelda versiooni ja kuna kogu koor oli häälestunud niisugusele, nagu ma nimetasin hillitsetud tooni andmisele, siis see töötas ju Pärdi puhul ka eriliselt kaasa ja andis sellele noh, nagu ma ütlen oma mingi värvi ja võlu. Nii et Bernias on Euroopa tipptase kahtlemata ja mina muidugi koorijuhina alati ju jälgin manuaalset tööd ja ma pean ütlema, et ma lihtsalt nautisin seda manuaalset tehnikat, mis nii diskreetselt andis. Nii täpse info kõige kohta, olgu see stressi, olgu see dünaamika, olgu see mingi värv, valguse mingi kulgemine ja just see, et no kuna Pärnus tõesti on ilmselt väga palju kasutanud ka neid asju, siis see oli täielik, üle oleka, tehniline üleolek. Ja kahtlemata mulle meeldis ka see, et see dialoog koori ja dirigendi vahel ikkagi toimis suurepäraselt aitäh ene üle. Äsja kõlas katkenud Eesti filharmoonia pühapäevasest kontserdist, millest tegi otseülekande ka klassikaraadio. Kuid Niguliste kirikus kõlanud kavaga esines Eesti filharmoonia kammerkoor, dirigent Friider Berniuse juhatada tusel sel nädalal veel ka Saksamaal kasselist. Sealne kontsert toimus üheksandal novembril kasseli Martins Kyries kasseli muusikapäevade raames. Juba päev hiljem esines kammerkoor aga oma peadirigendi Daniel-Royce'i käe all Dortmundi kontsert-house'is ning 11. novembril Prühe kontsert Hebaus Belgias. Sealne kava sisaldas Arvo Pärdi magnifikad, tiim ja tapaatiemdoomine kõrval Galina Grigorjeva kahte osa tsüklist natüürmort, Erkki-Sven Tüüri teost, tri Klosson, Tris, Hayon, Cyrillus Kreegi Taaveti laule ja eesti vaimulikke rahvalaule ning Felix Mendersoni kolme psalmi buss 78. Neljapäeval, 11. novembril tõi Rahvusooper Estonia esimest korda kuulajateni Vincenzo Berliini. Päri Iigaapolleti jäi Montekki kontsertettekandes. Estonia kontserdisaalis toimuvat. Ettekannet juhatas dirigent Risto Joost. Solistid olid Annely Peebo, Liinat proskaja, Priit Volmer, Oliver Kuusik ja Mart Laur. Kõike seda kontserti käis kuulamas Harry Liivrand. Olengi palunud tema need klassikaraadio stuudiosse ja kõigepealt küsiksin, et milline üldmulje teil jäi neljapäevasest kontserdist. Üldmulje Berliini ooperi kontsertettekandes teie väga hea ja võib olla Ta ei olekski arvanud, et sellises koosseisus ühekordne ettekanne võib-olla lihtsalt niivõrd kõrgel tasemel, nii kester kui solistid olid vahepeal ikkagi kõik erakordselt head. Kui koor ei sanud ehk esimeses pooles väga palju ennast tõestada, siis teises pooles olid nad ka tõesti väga tasemel. Nii et üldmulje jäi praegu väga hea. Aga muidugi võib rääkida eraldi ju detailidest. Miks sa sellise üllatusena teile tuli, et nii hea võis olla? Alustame kõigepealt teosest endast Berliini ooper kapoletid ja mul tekib, kui me tõlgime selle eesti keelde ausalt öeldes Ani võrdlemisi igav ooper. Teisalt, kui me seda tänapäeval kuuleme ja vaatame laval, siis tegemist on ju üsna trahwaretse looga kus klassikaline armastuslugu on tegelikult ju taandatud ikka üsna lihtsaks skeemiks. Kutselist psühholoogilist motiveeritus näiteks on väga vähe ning kui me võrdleme seda kas või Berliini mõne tuntuma ooperiga Poolaga näiteks või normaga siis ei ole selles ooperis ka meeldejäävaid meloodiaid ja ka mõnda sellist aariat, mis tõesti juskui teeks selle tüki kuulsaks tuntuks. Ning praegu tundub olevat tegemist ikkagi ju ühe sellise muusikalise illustratsiooniga Shakespeari kuulsale näidendile. Nii et see kõigepealt, teiseks, aga ühekordsete projektide puhul võib alati tunduda, et võib-olla need ei anta endast maksimum, et üks etenduses on kõik, võiks kontserte seal nagu kõik ja on olnud paremaid ja halvemaid kontsertetendusel, kuid et seekord tõesti võib rahule jääda, ütleme nii. Tegelikult oli see kõik natuke erakordses olukorras, kuivõrd dirigent ei olnud see, kes pidi algselt olema. Jah, sest dirigent pidi olema ju Arvo Volmer alguses ja väga kahju, et ta ei saanud seda tööd lõpuni viia, aga, aga Risto Joost sai ka suurepäraselt hakkama ja orkester kõlas väga hästi ja, ja see, kuidas Joost hoidis tervet orkestrit ja seda kontserti peos see oli väga muljetavaldav. Räägime natuke lähemalt solistidest. Siin võib-olla tuleks rääkida, ütleme kahest grupist. Poolt naissolistid, suurepärane Vene sopran Irina Tubrovskaja ja meie Annely Peebo Sisvini workshop Torist kes mitte ainult ei laulnud seda ooperit, vaid ka kohati ikkagi mängisid, mis on seene ja see oli kontsertetenduse puhul omamoodi nagu Pluski, sellepärast et võrdlemisi igav on, on need ainult kuulata ooperit ja mitte näha laval mingisugustki tegevuse markeerimist, nii et nemad ikkagi ka mitte ainult ei markeerinud seda tegevust, vaid kohati tunduski. Laval toimub tegelikult, et justkui juba lavastatud stseenide läbimängimine. Teiseks võib kindlasti öelda seda, et nii hea tasemega sopranit kui proskaja ei oleme sellises kontsertettekandes tükil ajal kuulnud. See oli tõeliselt rahvusvaheline tase, see, kuidas ta valdab Bel kanta laulmist ja valitseb oma häält, seal oli kõik väga suurepärane. Annely Peebo puhul tuleb mainida seda, et tal on erakordne lavaline, karm ja kõik, mis talle jääb võib-olla vokaalselt puudu, kompenseerita tegelikult oma lavalise käitumisega oma rolli sisseelamisega. Ja Peebo lauljana särab suurepäraselt ju keskmises registris näiteks aga mõnel kohal jääb ikka ikka see muljet endast maksimumi tegelikult ta ei anna ja et ka mõnedki kaunid koloratuurid jäävad tegelikult tal laulmata. Berliini kasutab palju ju sellist vormi nagu retsitatiivid orkestri saatel ja need olid, et väga hästi nii vokaalselt kui orkestri poolt ette kantud siin öelda, et kõik solistid olid tõesti head ja mida kindlasti võiks eraldi välja tuua Annely Peebo puhul, et ta on tegelikult väga hea ja kohati isegi erakordne just ansamblis. Et ta justkui sobib ja on väga kindel ansamblis, mis ta teeb. Aga kui ta on ainult solistina, siis ta lihtsalt ei mõju nii veenvalt kui, kui ansambli osalisena. Nüüd, kui me võtame meessolistide trio, siis vaieldamatult tõusis esile Oliver Kuusik kes esitas seal Debaldorolli. Kuusik on praegu väga heas vormis ja see, millist vokaaltehnikate demonstreeris, millist hingamist, millist fraasi lõpetatust kui head falsetti, see oli kõrgetasemeline, see oli väga hea. Aga ta oleks võinud veel natukene rohkem, võib-olla panna nii-öelda sisse seda hinge, seda tunnet ka nii-öelda elada rohkem rolli. Mart Laur ja Priit Volmer laulsid kenasti ära kuid seda natukene liiga väheks. Laval natuke liiga passiivsed. Kohati hakkas häirima nende seinal lavaline tuimus ja samuti teksti edasiandmise intensiivsuseastet, see oli natuke liiga nõrk. Ja, ja nad oleks pidanud ehk rohkem pingutama ka ka selles psühholoogilises plaanis. Mulle tundub nii. Mis aga puutub näiteks nüüd esimese vaatuse viienda stseeni kvintetti, siis see oli kus kõik solistid sobisid väga hästi omavahel, kus võis kuulda, kui hästi valitud laulatati tämbrid omavahel sobitusid. See oli omamoodi väga harukordne ansambel, mis laval hoiust ämbrite poolest see väga hea. Kuidas publik kontsertettekande vastu võttis? Väga hästi hüüti, braavo, tõusti püsti, sahistati jalgadega, hästi, palju need klassikaliselt väga heakskiit, ütleme nii. Ja loomulikult see pingutus ka vääris seda, see ühekordne pingutus ja, ja minu meelest on Estonia poolt väga tark dada muusikateatri väga olulisi, aga samas üsna vananenud teoseid just nimelt kontsertettekandena, kui nad on teinud seda ju enne Rossini ja Mozarti mõningate ooperite puhun näitas, kui tuvand need nimed, see on paratamatu, ma arvan, et siin ei pea midagi häbenema, selline kontsert, Dante variant on ju ühelt poolt väga praktiline, teiselt poolt väga ökonoomne. Ja ometi annab tegelikult ju mulje, milline see ooper oli. Nii et teie igatsenud sinna kõrvale lavastust Ei, seda küll mitte, ma arvan, et sellisena sobis ta ka väga hästi. Aitäh Harry Liivrand selle põgusa tagasivaate eest siis neljapäeva õhtule, kui Rahvusooper Estonia kandis ette kontsertettekandes Vincenzo Berliini ooperi kapullet Idla Montekid. Neil päevil viibib Eestis tänavu oma 70 viiendat sünnipäeva tähistanud gruusia helilooja Kiyaganšeeli, kelle auks toimuvad siin mitmed kontserdid. Neljapäeval leidis Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis aset helilooja kohtumisõhtu, kuhu oli kogunenud suur hulk tudengeid, heliloojaid, muusikuid ja teisi huvilisi. Kuulame siinkohal vestlusest, mida modereerib Igor Karsnek mõningaid noppeid. Kiyaganchlil paluti rääkida kontaktidest eesti muusikutega. Arvo Pärdiga tekkis mul tihe läbikäimine 60.-te aastate alguses. 62. aastal toimus noorte heliloojate loomingu konkurss ja mina, teos lükati seal programmist välja, kuna see ei vastanud sotsialistliku realismi põhimõtetele. Ma mäletan pärast siiski komisjon seda teost kuulas ja suurtoetaja oli Eino Tamberg. Me kõik suhtlesime tol ajal suure austusega. Tormise muusikasse ja lähedased olid mul suhted ka Lepo Sumera, aga samuti dirigent Eri Klasi ja hiljem Andres Mustoneniga. Suurepärane dirigent On ka Tõnu Kaljuste, kes on samuti minu teoseid dirigeerinud ühtlasi eile ettekandel olnud lugusid, mis agagi Anžeelit kui heliloojat inspireerib. Mind inspireerib kõik. Äsja ütlesin, et seda on võimatu mõista. Kui näiteks siin saalis istub mõni ilus neiu siis võivad need neiut samamoodi mind inspireerida. Kui minu asemel oleks aga naine, siis oleks kõik loomulikult vastupidi. Aga loodus, päike, kuu, meri, kas see inspireeri ideid? Ei, see ei inspireeri mind. Milliseid vahendeid Ki Agan Chili oma töös kasutab? Kui nüüdismuusika helilooja vaataks minu komponeerimist kõrvalt, siis ta ehk ehmataks, sest minu arsenal on pliiats, kustutuskumm ja noodipaber. Aga selle eest on mul väga hea pliiats. Ütlebki jaganšeeli. Ma tahaks tsiteerida Vladimir puhkovi kangelase sõnu, kes räägib, et kunst on suurepärane pettus, andetud kunstnikud petavad andetult ja andekad kunstnikud petavad andekalt. Geniaalsed kunstnikud petavad aga geniaalselt. Ühesõnaga kunstnikuga, Liiber määrab kõik. Millised teosed on Kiyagantseelile endale kõige lähedasemad? Kõige lähedasemad on mulle alati viimased teosed sest minu jaoks on iga teose alustamine ja lõpetamine piinarikas protsess, mis kogu aeg kordub. Nii kaua on viimane teos mulle lähedane, kui algab uus protses uue teosega. Alates seitsmendast sümfooniast on kandschaili kõik teosed pealkirjastatud ja programmigised. Miks venda? Kuidagi peab ju neid teoseid nimetama, ütlebki, aga see on üsna tinglik, kuid programmilisus pole minu teostes nii kindlalt paika pandud. Inimesed kirjutavad muusikat väga erinevalt. Mõned panevad paika kõigepealt vormi ja dramaturgia ning siis kirjutavad alles partituuri. Minu kirjutamismeetod on pigem intuitiivne. Kõik algab materjali otsimisest ja leidmisest. Ma teen 10 kuni 12 eskiisi, millest hiljem jäävad järele ehk pooled. Alles pärast seda tekib heliteose vorm sõrmi palju olulisemaks kui helikeelt. Heliloojast palusin kõnelema ka dirigent Andres Mustoneni, kelle käe all toimus eile Estonia kontserdisaalis suurejooneline autorikontsert. Kõigepealt, kas te mäletate, millal teie avastasite enda jaoks helilooja kiirganšiili? No mina isiklikult olin kindlasti alles teismeline. Mind huvitas see nõukogude avangard tookord, kuigi see sõna avangard on selline suhteline mõiste, mis seal avangard, aga ma siis niitke kantsee, liiguvai tuuline Aleksander naisel heliloojad, kõik enne seitsmekümnendat aastat ma mäletan väga tugevalt Nendega tegelesin kui avangardi heliloojatega siis minu pöörang vanamuusikamaailma vähendas natuke seda omakordset poolt. Aga ma leidsin ju needsamad heliloojad enda tegevusse ju väga kiiresti kui dirigendina ja kui minu meelest harmoonilised ja niuksed balanssi otsivad heliloojad. Ja muidugi üks kõige suurem esindaja minu jaoks selles maailmas. Kes on kiirem tšilli teie jaoks ilmselt mitte kindlasti pelgalt helilooja. Kindlasti mitte kogu see tema maailm, mida ta selle maailmaga tahab öelda, see on niivõrd arusaadav, see on niivõrd inimlik. Aga selles on niivõrd suur niukene, kõrge mõõde sees muusikas niukene, esteetiline, kõrge seal ei kombata niinimetatud jutumärkides skolastilises udus, sellepärast et seda on tänapäeval nii palju niinimetatud niukse vaimse muusika ümber niukestest, sousti keeramist ja iga muusika aeglane ja kus on kirjutada kolm nooti ja mingi muu asi, siis see on juba vaimne. Sellise üldse niimoodi ei ole ja ta on nagu vulkaan, mis on kogu aeg vait, aga vahest purskab. Aga see ei tähenda seda. Kunagi seisab see kogu aeg nagu elab ja vot minule see vulkaaniolek väga meeldis, sest ta pulbitseb kogu aeg, ta podiseb, see organism ja siis ta plahvatab, see on mingisugune niisugune väga mastaapse suure tunde edasiandmine. Kas te oskate ka hinnata, kui palju te olete tema muusikat esitanud ja millal üldse sai koostöö temaga? Kõigepealt esimene muusikaline oli juba 78. aastal, kui meil oli varajase muusika esimene festival ja ka 20 aastat hiljem, see tähendab siis 98 sedasama ürituste nagu tähistasime siis tegelikult tuligi eales Eestisse, nagu selle heliloojana ta oli ka ennem käinud ja me olime juba tuttavaid jonka hiilse käis dirigeerimas, kes oli tema nagu kõige lähedasem gruusia dirigent ja siin kant, teatud teoseid, niukseid, sümfooniaid, aga minu niisugune aktiivne olek on 90.-test aastatest. Aga seda on ka juba päris palju. Nii et praegu ei toimu ühtegi teost, mida ma kohe dirigeerib, mida ta kirjutab ja kohe ma ei leia kohta, kus panna, et see on alati seotud minu programmidega praegusel hetkel Milline see koost välja näeb ja olete, oskate iseloomustada teda ka kui isikut. No see koostöö on väga suure vabaduse Pealt ta teatud asju tahab väga ja ta selgitab muusikutele, et kui need asjad ei ole tehtud sisse minu muusika ei tule nagu välja, aga ta ei kirjuta kunagi ette mingisuguseid üliotsituid, probleeme kas balanssidega või tempodega või ta annab interpredile väga suure vabaduse, kui ta kaugelt, et see, tema mõte elab edasi, aga missuguste vahenditega see mõte elab, see on juba tegija asi. Taanüül mulle niimoodi, et sa tunned minu muusikat paremini kui mina ise. Aga see on väga loomulik asi, sellepärast et helilooja sünnitab loo aga kasvatavad teised. Ja see arusaam on minu meelest täiesti fantastiline, millest väga paljud heliloojad aru ei saa. Nad arvavad, et nad on sünnitanud ja nad peavad nüüd hoidma näpu otsas seda Te kinni kogu aeg. Aga kui see teos läheb lahti ja see läheb nagu inimestega, kes vahendavad seda muusikat kui helilooja ise, interpreet antud, teine küsimus, aga kui ta ei ole, ta läheb interpreetide kätte ja nad kannavad edasi ja IRL-is on see erakordne, see interpreedi ja helilooja vahelise suhte tunnetamine. Ja nii ei ole ka imestada, et ta on kirjutanud muusikat Hortus musicus. Ja ta on meile kirjutanud ekstra lugusid, aga ta on andnud ka mulle täieliku vabaduse kittima lugusid Aranseerida, kuidas ma ise soovin ja nii ongi, et meil on täielik programm gijagantseeli teostes, mitte kõik ei ole spetsiaalselt kirjutatud. Spetsiaalselt kirjutatud on kaks lugu, üks nendest on laialt levinud, praegu me oleme seda väga palju kandnud, et muide nüüd juba juba neli päeva tagasi tulnud tagasi Londonisse, mesitsime tema lihtsalt ekspluateerinud festivalil ja noh, see on niivõrd suur elamus inimestele ja veel nagu teises organisatsioonis. Aga kõik muud ka nagu lippideneli jääda või magnumi. Räim on ja kõik niisugused lood. Me oleme oma seltskonnaga mänginud ja need kõlavad loomulikult teistmoodi, kui tema on kirjutanud aga väga paljud humoorikad ja väga tugevalt tuleb see tema vaim välja. Ja veel üks asi, ta on saanud inspiratsiooni meie interpretatsioonis, meie pillidest, mida ta kasutab nüüd niukses akadeemilise mas plaanis. Ta kuulub meie idamuusikaprogramme ja ikkagi elab edasi järgmistes teostes, nagu eks Mario, mis ma olen Pavel Vernikoviga palju mänginud ja muide ka teos, mis kõlas eile Sailanspreier vaikne palve viiulile, tšellole ja makile. Ta kasutab vägapalju foonega muid, kus ta kastab india Tambure borduuni. See niisugune vastastikune mõjutamine, see on väga soe tunne ja, ja väga loominguline. Ja täna õhtul te annate Reisegi Kiyagancheli sünnipäevale pühendatud kontserdi väravad. Ja täna kuulevad inimesed natukenegi muusikat teisest nurgast, mitte selliseid suuri mastaapseid poole ja kolmveerandtunniseid teoseid, tal on tavaliselt pikad teosed vaid palasid, mis on kirjutatud teatrile, kinomuusikale ja sellised väike miniatuursed, vormid, aga seep. Ta on muidugi täiesti teine, mis kõlas kontsertsaalis, seal on džässi, seal on humoori, seal ankroteski seal tohutut lõbusust, mis näitab tema teist poolt, sellepärast et ükskõik, kes ajakirjanikele küsitakse, olete, miks te nii kurb olete. Aga tegelikult ei ole ta üldse kurb inimene. Ja kui kuulata nüüd seda programmis, võib aru saada, kuivõrd niukene sisemine särtsakas ja lust Ongi jagantseeli isiksuses muusikasse. See, et nüüd isiklikult on tulnud oma sünnipäeva kontserte siia Eestisse ka juhendama ja siin andis ka avaliku kohtumise, et millise tähtsusega see eesti muusikaelule On kõigepealt peab ütlema, et siin on tänapäeva üks väljapaistvamaid suurimaid heli. Ta ei ole gruusia helilooja, ta on maailma helilooja aga läbi gruusia väga tugevalt, sest tema sees elab gruusia 1000 aastane ajalugu väga sügavalt. Ja seda on kogu aeg tunda ja sellepärast on tal väga palju öelda, see ei ole mitte tühjad sõnad, seepärast, et ma olen väga palju Gruusias viibinud, ka juhatasin tema juubelikontserte Tbilisis ja muide väga paljudes linnades, me oleme seda teinud, aga no eriti soe tunne on, kui tema kodus. Seal ma tajun, kuivõrd tähtis on kõik need näed see loodus, kuivõrd tähtis on see toit, mis seal on, kuivõrd tähtsad on need inimesed, kes oskavad laulda mitmehäälset improviseerida muusikat tänava peal. Need on erakordsed elamused ja ma kuulen seda muusikat tema teostes ja see on minu meelest ideaalne. Seda ma kuulen Schuberti muusikas, Mozarti muusikas, Beethoveni muusikas ma kuulen seda muusikast, mida heliloojad kuulevad enda ümber. Mitte nad ei ime sulest välja ise midagi, vaid nad kuulevad seda maailma, kus nad elavad ja selle kaudu nad kannavad mingit muud mõtet edasi. Sellepärast on tal side väga tugev oma ümbrusega ja sellepärast ka tema muusika on väga palju, kõneleb inimestele ja saab erakordse vastuvõtu, ükskõik kuskohas on vaja selleks ei mingit müstilist kohta mingit kabelit, kirikut või jalgpalli staadionit võib ükskõik kuskohast tema muusikat ette kanda ja see hakkab. Tõnis tundub, et eestlased tunnevad teatud lähedust või mingis mõttes samastavad just selle generatsiooni oma kodumaa heliloojaid temaga, et kas see on see, mis toob teda kuidagi lähemale. Kindlasti kindlasti, aga ta on meile lähedale ja, ja meie inimesed võtavad väga hästi vastu tema muusikat. Võib-olla ka sellepärast, et seal on teatud niisugune nostalgia, seal on teatud niukene kurbust, aga see plahvatus jälle äratab väga palju ülesse, mis ei lase meil nagu olla ainult ühes siukses meeleolu, seda väga suurte niukse kontrastidega. Ja see hoiab meid erksana ja ma arvan, et see on ka üks niisugune põhjus, mis Meie temperamendile inimestele on lähedane, et me oleme nagu, ootame kogu aeg midagi ja sealt tuleb midagi, mitte ei tulemata. Nii et see optimism on, on seal väga tugev, vastupidiselt sellele, kui räägitakse sellest pessimismi, siis mis on, see ei ole üldse pessimism. Aitäh Andres Mustonen selle mõnusa vestluse eest ja ma loodan, et teie koos töögijaganšeeliga on jätkuv ja veel pikaajaline. Ning ma usun, et kõik saavad nautida seda muusikat teil edaspidi tükk tükk aega. Aitäh talle ainult tervist ja jõudu ja tänuga ootame kõikide uusi teoseid, mis tema sulest tulevad. Nii kõneles siis dirigent Andres Mustonen, kelle juhatusel esinesid eile Estonia kontserdisaalis riiklik sümfooniaorkester Eesti kontsertkoor ja maksime Resanov vioolal. Kontserdi kavas olidki Kanšiili teosed tuulest leinatud liturgia vioolal orkestrile, Väike-Taneliaad viiulile ja orkestrile ning Tiksin segakoorile ja sümfooniaorkestrile. Eileõhtusest. Kontserdist tegi otseülekande ka klassikaraadio. Viiendal novembril korraldajat Tiit Karlsruhe kõrgemas muusikakoolis kolme Eesti helilooja, tänavuste tähtpäevade puhul kontsert, kus käis kohal külalisena siit Eestist Lätist Mihkel Peäske ja ka helilooja Urmas Sisask. Ja nüüd mul ongi hea meel kysida Mihkel Peäske käest, et miks selline kontsert Karlsruhe kõrgemas muusikakoolis ette võeti. No selle kontserdikorraldaja on siis Esnishegi sellšaht ehk siis saksa Eesti selts ja see toimib juba väga pikka aega ja nende eestvedamisel on juba pikka aega toetatud Eesti üliõpilaste õpinguid Karlsruhe muusikaülikoolis. Neid stipendiaate on tänaseks üle 20 ja see selts eesotsas siis õllevabrik kant. Georg Friedrich Erchneriga on väga pikki aastaid Eesti noorte muusikute õpinguid toetanud. Ma olen isegi 95.-st 97. aastani seal õppinud ja ka seda stipendiumi saanud ja minu meelest üks kõige esimesi oli seal Andres Siitan siis kui ta Velovoed õppis. Selleks kontserdiks tuli kokku väga väärikas eesti muusikute seltskond. Ma usun, et Kalle Randalu nimi vist ei vaja tõestamist. Kalle Randalu üldiselt oligi selle kontserdi suur initsiaator ja kuna kõik tema head sõbrad, kadunud Lepo Sumera, Arvo Pärt ja Urmas Sisask sellel aastal, kes 75, kes 50, kes 65 saavad just nendest heliloojatest ja selle kava kokku panigi. Ja seal siis mängis tema ise koos oma abikaasa Piret Randaluga, Urmas Sisaski isiklikult mängis, seal mängis ka stipendiaat Toomas, vana hiljaaegu siin klaverifestivalil just väga menuka kontserdi andnud ja Boris Björn pager, väga suur eesti muusika propageerija läbi oma elitsiooni, 49. Nojah, mina ka, kuidas rahvas kontserdi astatis? See kontserdisaal oli täiesti pilgeni rahvast täis. Ma usun, et seal oli ka kindlasti just see kogu hoidev tunne, et, et see saksa, Eesti selts on nagunii tihedalt tegutsenud ja inimesed nagu suure rõõmuga alati võtavad nendest üritustest osa, seal on traditsiooniline, seal on kolm korda aastas on kokkutulekud, vabariigi aastapäev, jaanipäev, jõulud, inimesed tulevad kokku ja siis lisaks alati pidevalt korraldatakse kontserte ka mina oma õpingute ajal sellesama egiidi all sattusin mitmeid korrad mängima. Kindlasti ei katke see ühendus Eesti tudengite ja Karlsruhe muusikaülikooli vahel nagu muidugi paljude teiste Euroopa ülikoolide vahel aga ma ei usu, et pikaaegsemaid seoseid on kui just nimelt Karzava vahel, siis eesti tudengitel. Nii et kavatsete veel taolisi toetus kontserte korraldada ehk? Oh, jaagu ainult palutakse, käiksin suurima heameelega. Aitäh Mihkel Peäske selle lühida kokkuvõtte eest ja nende muljete eestelt Karl soost. Eesti heliloojate looming on aga jätkuvalt aktuaalne ka mujal maailmas. Näiteks kolmapäeval, 10. novembril Tõi dirigent Olari Elts ansamblile Orchestral TÖÖD Parii ees Pariisis Prantsusmaal esmakordselt ettekandele helilooja kohal viibides Arvo Pärdi Neljandas foonia. Arvo Pärdi teostest esitati neljanda sümfoonia kõrval veel ka teos orient jooksident. Kontsert toimus Shat lee teatris ning oli pühendatud taas Arvo Pärdi 75.-le sünnipäevale. Kuid avastamas sügisese festivali lepparii töölamysik. Enne kontserti tutvustas publikule Pärdi sümfooniat Inglise helilooja pid Bannister. Samuti viibib kontsertturneel ka dirigent Tõnu Kaljuste, kes juhatas seitsmendal novembril Torontos Erkki-Sven Tüüri ja Arvo Pärdi muusikat. Juba eile õhtul Aga Latvia riikliku koori New Yorgist Stanley kaplani penthouse'i Is, kus Frank Martini missa kõrval esitati Pärdi topolawitooria ja Veljo Tormise Raua needmine. Täna Tõnu Kaljuste Pärdi muusikaga kontserte andmas New Yorgis Lincoln tsentri Alice tuli saalist, kus tuleb ettekandele Aadama itk ja Stabat maantee segakoorile ja keelpilliorkestrile koos riikliku kooriga ja esineb veel ka sant Ljuki orkester. Mõlemad kontserdid on osa vait läti festivalist ehk valge valguse festivalist mille temaatikaks on muusika üleloomulik võime valgustada siseuniversumit. Täna saab Niguliste kirikus kuulata kontserti, mille kavas on peamiselt sooloplokkflöödimuusika Brok heliloojate sulest esinevad Hollandit, Lätist, häikoders ehet Reet Sukk ja Taavi mat sutt siinkohal kuulaksimegi aga väikest kommentaari Taavi mat Sutilt? Mees on ise äikoderschet, meil ta võib-olla ei ole veel väga tuntud, aga mujal maailmas on teda kosta järjest rohkem ja rohkem ja seda päris mitmetel põhjustel. Ühtepidi on ta aastaid õpetanud Utrechti konservatooriumis plokkflööti ja hästi paljud head mängijad on sealt ka läbi käinud ja eriti viimastel aastatel on ta teinud tähelepanu väärivaid, joonistusi ja järjest tihedam koostöö seob ka näiteks sellise seltskonnaga nagu amsterdami barokkorkester, jäädon, kuupan, kellega nad on teinud kõik need plaadistus, projektid, viimased plokkflööt on kogu aeg selline ju pill, millest keegi täpselt aru ei saa, et kas seda peaks tõsiselt võtma ja et ega kontserdilavadel meil nii väga palju seda pill ei kuulegi. Kui me mõtleme kasvõi Eestis tegutsevaid vanamuusikaansambleid. Ja nüüd kas süüdi on plokkflööt kui pill või on konks kuskil mujal, noh, seda ma arvan, kuulate Haiko kontserdil Niguliste kiriku Antoniuse kabelis, mis on siis laupäeval kell seitse? Täna õhtul toimub veel ka kumu auditooriumis trummifestivali klassikapäev, mille raames astuvad üles ansambel paukelfest ja Tallinna kammerorkester dirigent Risto Joosti juhatusel. Kuulame nüüd lühidalt kommentaari festivali klassikapäeva kunstiliselt nõustajalt Madis Metsa mardilt. Meie seekordne kontsert on väga meloodiline. Meil on valdavalt seal nii-öelda viisi pillid, ehk siis Marimbad, vibrafonid, kellamängud jaa, trumme on väga minimaalselt. Kava kokkupaneku aluseks oli tegelikult isiklik kontakt Kevin raiersiga. Kevin prajesson Eestis käinud juba mitu korda. Kumbagi kävin rajas, löökpillilugu ei ole, ei ole Eestis varem mängitud, et esimene neist, mis on ainult löökpillikvintetti-le, on kirjutatud pühendusega Nexuse löökpilliansamblile. Ja teine lugu on siis pisut hilisem kirjutatud 2004. Ja see on siis need orkestrile, orkestrile ja lepile ansamblile plika intetile sama moodi. Et me võime arvata, et see on seotud 2001. aasta sündmustega New Yorgis. Aga ta ei anna ühtegi kommentaari, nii et ta jätab igale kuulajale oma sellise vaba fantaasia. Miks see lugu on sellise pealkirjaga, mis ta tahab sellega öelda. Esimene lugu, vallaspaarnen Joukeancing on helilooja enda sõnul inspireeritud tema esimese ooperi Me tea esimese vaatuse viimasest taktist ja ta on võtnud sellesama takti, mis on tegelikult kirjutatud trummidele ja sedasama taktid hakkab töötlema hakkab sedasama takti muundama, nii et juba paari-kolme minuti pärast on see trummitakt muutunud. Marimbade ja vibrofonide taktiks ja põhimõtteliselt ühe takti muutumise peale ongi üles ehitatud kogu see teos. Kevin Briereci lugude kõrval kõlab kontserdil veel toorudake mitsu, vihmapuulöökpillid, riiale, kokkuvõttet trummifestivali kontsertidest saab kuulata täpsemalt juba järgmise nädala helgaja saates. Täna õhtul on kõigil ooperisõpradel võimalik kell 20 taas nautida kuulsa Metropolitan Opera lavastust. Seekord jõuab Eesti kinolinadele tonitseti komeediadel artest hilispuhva ooper Don paskvale, mida peetakse helilooja tehniliselt parimaks tööks ning mis on püsinud tänaseni muusikateatrite populaarsete ja pidevalt esitatavate Ta ooperite nimistus. Dirigeerib jamsele ving, lavastaja on fotoshenk. Osades on annan, et trepp ka jupolent saani, Maarius, Gwyezzien ja Jon tal, Karla. Homme on isadepäev ning sel puhul teeb meestele kummarduse Eesti naislaulu selts. Kontsert mõtelgi mehed mõnusad toimub homme kell 12 Estonia kontserdisaalis, kus esinevad ligi kümmekond koori. Kavas on laulud eesti heliloojatelt ja tervitustega, esineb ka proua Evelin Ilves. Üritusel kuulutab Eesti naisliit välja traditsioonilise aasta isa. Kontserdi idee ja lavastuse on teinud Eva Klemets ja Raul Talmar. Isadepäeva puhul pakub kauneid kontserdielamusi veel ka Eesti interpreetide liit. Homme kell 19 toimub sarjas Eliitkontserdid Tallinna Jaani kirikus koos helilooja Bernardo paskvini 300.-le surma-aastapäevale pühendatud kontsert, kus tema loomingut esitab tuntud varajase muusikaspetsialist organist ja klavessiinimängija Marju riisikat. Siinkohal kuulame marjuriisikampi mõningaid mõtteid möödunud kolmapäevasest delta saatest. Baskini oligi Bachi kaasaegne ja sündinud on ta 1637. aastal, siis Buxte Huudega ühel aastal. Samas tema muusikastiil on esmahetkel võõrapärane, kui me võrdleme tema muusikat endale Bachiya puks tõhude helikeelega. Ehk see tuleb sellest ka, et tema teoseid on vähe kirjastatud ja mina valisin muusikavormide järgi, võiks öelda oma kontserdijärjestuse avalooks, on Tokaata, mis juba tuleb liturgia traditsioonide järgimisest ja Tokaato oli tihtipeale liturgia avalugu, siis väga eriline teos ja selles kavas üks pikemaid on paskvini Ritzercaar. Mis tõlkes on siis erineval viisil varieeritud teema ja siin väljendub tõeliselt tema isik kui homo luudents kes oskab mängida, ütleme, nende võimalustega, mis talle on antud. Ja siis on kavas ka aastaajale mõnes mõttes sobimatu lugu, kapritšokuku kavas on ka variatsioonid Folia teemale. Üllatuse moment on paskviini puhul peaaegu et üks tähtsamaid. Ta suudab üllatada igas taktis, nii mängijad kui kuulajad. Ja tõesti see leidlikkus ja enesekordamist tema puhul küll on raske kuskil avastada. Rääkis Marju Riisikamp. Tuleval nädalal tähistatakse pedagoogi ja koorijuhi Heino Kaljuste 80 viiendat sünniaastapäeva. Sel puhul toimub seitsmeteistkümnendal novembril kell 16 Eesti teatri- ja muusikamuuseumis mälestusõhtu Heino Kaljuste õpetajate õpetaja. Oma õpetajast ja kolleegist räägivad seal Tiia-Ester Loitme, Venno Laul, ene Kangron, Kadi Härma, Katrin Ehala ja Tõnu Kaljuste. Muusikalist vaheldust pakuvad mari Targo viiulil ning Liivi Urbel õpilastega Tallinna Inglise kolledžist. Muuseumisaalis on võimalus tutvuda väljapanekuga arhiivimaterjalidest. Heino Kaljuste kogus. Meenutusi ja mõtteid Heino kaljustest saate kuulata ka klassikaraadio vahendusel 16. novembri delta saates, kui teda meenutab Ene Üleoja. Tuleval nädalal toimuvad neljal korral sarjas noored talendid ühe põneva teose Igor Stravinski sõduri loo ettekanded. Neid juhatab noor dirigent Jaan Ots, kelle oleme palunud klassikaraadio stuudiosse. Mind hakkaski huvitama, et kust selline valik, et kust sa leidsid selle teose. Aga see teos on mulle tegelikult juba meeldinud väga kaua aega ja kuna ma ei olnud seda veel kunagi esituses kuulnud, siis ma mõtlesin, et võiks selle ise ära teha. Ja nõnda tuligi mõte esitada see projekt Eesti kontserdile kes oli sellest ka huvitatud ning see läks käiku. Mis selles teoses on esikohal, kas muusika, lavaline liikumine või hoopis lugu, mis selle taga? Ma arvan, et seal on kõik tähtis, kuid kuna see põhineb ühel muinasjutul, siis võib-olla võiks öelda isegi, et see lugu on kõige tähtsam. Kuid mina kui muusik ei saa üldse alahinnata ka muusika poolt ega ka tantsupoolt. Ma ütleksin tegelikult, et kõik on sellepärast võrdselt tähtsad, et ühe elemendi puudumisena ei oleks üldsegi nii huvitav teos. Kas muinasjutt justkui viitab, et tegemist on võib-olla pisut lapsiku tükiga või ei ole, see üldse näeb? See võib olla lapsik, aga ta ei pruugi olla lapsik ja sõltub täiesti, kuidas kuulaja seda endale ise tõlgendab talle elamuse, mis kuulajased saalist kaasa saada. Loodan ka, et see võib olla õpetlik kellelegi. Kelle olete nüüd kaasanud siis sellesse projekti? Tantsupoolega tegelevad Renee Nõmmik ning Tiina Ollesk, kes on disjuhendajad Tallinna Ülikooli koreograafia eriala magistrantidele. Mul on juba haual natukene nendega kokku puutuda, nende proovis käia ja tundub tõesti, et see, mida nad teevad ja mida nad kokku panevad, on suurepärane. Pühapäeval me saame esimest korda kokku ning see on isegi heas mõttes väga intrigeeriv. Jutustaja naga soods VAT teatrist. Temal lasub päris suur roll selles etenduses ning kahtlemata meie kõige paremad noored muusikas. Sa oled tegelikult tuntud ja just äsja astusid üles klaverifestivalil klaver 2010. Tundub pianistina, et kuidas need kaks poolt sinus nagu toimivad, et kuidas sa jagad ennast dirigeerimise klaveri vahel. Tegelikult nad sobivad suurepäraselt kokku, sellepärast et mul on võimalus partituuri mängida ja endale selle võrra lihtsamalt selgeks teha. Nad ei sega 11 mitte rohkem kui ainult ajalises mõttes, et viimastel päevadel ma olen olnud peaaegu võimatu harjutada, sellepärast et proove on olnud kuskile sinna kuue kuni kaheksa tunni laadale ja käia ühest kohast teise ning praegu pole mul võimalik olnud klaverit harjutada, aga ma jätkan seda tööd kohe, kui meil see projekt lõppenud. Küllalt noor seltskond, et võtta ette Stravinski, kas te ei karda? Üldse mitte, meil on väga kõrgetasemeline seltskond ikkagi, et meil on tudengid välismaalt Mari Kalmet õpid näiteks karsruues Ivy otse, nemad vastavad siis viiuli trompetimängijad õpivad Helsingis Sibeliuse akadeemias. Samuti on meil ERSO ja Vanemuise orkestrantide Madis Jürgens ja emodonyonoki näol ning aktiivsed muusikud Toomas vana ning Aleksandra, prantslane. Aitäh Jaan Ots. Niisiis sõduri lugu saab kuulata ja vaadata teisipäeval, 16. novembril Estonia kontserdisaalis, seitsmeteistkümnendal novembril jõhvi kontserdimajas, 18. novembril Pärnu kontserdimajas ja reedel, 19. novembril Tartu kontserdimajas. Te kuulasite 13. novembri hiliga saadet, millele tegid kaastööd Ene Üleoja, Harry Liivrand, Mirje Mändla ja maile Pent saate. Toimetas Annika Kuuda ja mängisid kokku operaatorid Katrin maadik ja Helle Paas. Aitäh kuulamast.