Tere, mina olen Annika Kuuda ja toimetan teise oktoobri heliga saadet. Tänases saates tuleb juttu Eesti filharmoonia kammerkoori kontserdist ülemlaul, mida käis kuulamas Ene Üleoja olukorrast ja visioonidest Tallinna filharmoonias, kõneleb asutuse värske direktor Marko Lõhmus. Esimese Eesti orkestrina esinevad kaheksandal oktoobril Viini music fereni kuldses saalis. Tallinna Filharmoonikute kuulete intervjuud dirigent Andres Mustoneniga Annelis Polli juhatusel Raimo vaid Eesti rahvusmeeskoori improvisatsiooni, kontserte, improramm, tutvustab koori direktor Indrek kumberg Karingoprale. Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdil kaheksandal oktoobril kõlab esmakordselt Eestis Olivia seani Duran kaliila Sümfoonia klaverile Marten lainetele ja orkestrile intervjuu dirigent Nikolai Aleksejeviga tekki Tiina kuningas Riho Pätsi koolimuusika fond andis üheksandat korda laureaaditiitlid silmapaistvatele kooli muusika edendajale. Stuudios on fondi juhatuse liige Maie Vikat ja laureaat Niina murdre. Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis algas sügismuusikafestival, mida tutvustab kooli kontserdiosakonna juhataja Merle Kollom. Helik Lätile. Piletilevi lisas müügipunktist ostetud piletitele. Viiekroonise teenustasu kommenteerivad piletilevi juhataja Jaanus Beilmann ja Eesti muusikafestivalide ühenduse esimees Villu Veski. Forum Cinemas algab uus Metropolitan Opera hooaeg, mida tutvustab Mirje Mändla le Forum Cinemas linastus juht Rein Pala saar. Head kuulamist. Eile, esimesel oktoobril tähistati rahvusvahelist muusikapäeva Eesti muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital andsid sel puhul kolmandat aastat tühiselt üle muusikapreemiad. Auhinnatseremoonia toimus Tallinna muusikakeskkoolis ja tänavused Eesti muusikanõukogu. Preemiad pälvisid heliloomingu kategoorias Eino Tamberg. Interpretatsiooni preemia sai Tõnu Kaljuste ning preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest pälvis anne err. Helikunsti siht. Kapitali aastapreemiad said Hedvig Hanson, Tanel Leesment, Urbelile pus, Aavo Ots Anne-Liis Poll, Eeva Potter, Jüri Reinvere, Anu Tali ja Reinute. Ja möödunud kolma Päeval esines Niguliste kirikus Eesti filharmoonia kammerkoor dirigent Daniel-Royce'i juhatusel. Kontserdiga ülemlaul, mida käis kuulamas Ene Üleoja ja tema jagati neid muljeid sellelt kontserdilt ja ka neid rõõmuga ja inspiratsiooni ma sain just enne kodunt lahkumist raadiost, kus oli algamas just see saade räägivad ja algas peale niisuguse mõttega saatejuhi poolt, et meil kõigil on olemas oma legend nii-öelda esimeses Eesti vabariigist ja oma müüdid. Et kas meie suudame ka praegune põlvkond Ta tulevikule teatavaid legende, müüte märg, kas me võime sirge seljaga nii-öelda seista? Ja siis ma mõtlesin ja muusikud võivad küll. Kui ma seda kontserdikava vaatasin ja neid nimesid siis minu meelest siin on juba legendid tekkinud, olemas elavad legendid. Ja tulevik kohta ütlen ma niimoodi, et Tulevi jaoks on tulevikul veel palju-palju anda. Rõõmustas just nimelt see meie heliloojate kõrge tase, erakordselt huvitav muusika, igal ühel neist on oma maailm. Ja kummastav on see, et kreek Nende tema jaoks noorte meeste keskel nagu järjest võidab, juurde kulla, proovima nimetaksin, ta peab vastu ja mõjub kavas alati äärmiselt vajalikuna, sest ta natukene annab teistsugust hingamist, ütleme kas tüüri või ka tulevi. No teatavatele eksperimentide-le, mis veel mõjuvad mõnikord nii eksperimenteeriv alt. Nii et kogu kontsert, Ta on tõesti üles ehitatud targalt ja huvitavalt ja eriti mind rõõmustas see, et tark dirigent ja väga hea muusik Daniel Royce, kes korjes seisab, töötab eesti muusikaga ja viib seda maailma, sest ma kavalehelt loen, et see sama kontsert oktoobrikuus on ju väga lugupeetud ja rahvusvaheliselt tuntud kontsertide paus Amsterdamis. Tähendab Eesti muusika on ekspordiartikkel, mis kindlasti äratab tähelepanu, nii et need olid minu esimesed mõtted. Kahtlemata filharmoonia kammerkoorile on oma kindel tase ja professionaalsus, mis ka sellel kontserdil, no täie eredusega mesila tuli. Ja kahtlemata see instrumentaalkoosseis, kellega esitati Tulevi ülemlaulu. No ma tahaks sellest ülemlaulus võib-olla üldse eraldi veel pisut rääkida, et ma kokkuvõttes ütlen, et, et meil on tegemist püsivalt hea kõrge tasemega kooriga. Kui ma siin tohin tuua võrdluse, et kui ma Pärdi Aadama itku küll telest jälgisin Türgi ettekannet, kus oli filharmoonia kammerkoor, Vox Clamantis ja pisut hiljem või oli see kohe järgmisel päeval oli Estonia kontserdisaalis Rootsi kammerkoor ja solistid, siis ma pean ütlema, et huvitavama ja sügavama mulje jättis mulle türgi esitus just tänu sellele, et koor oli värvikam, kontrast Vox Clamantisega tas eredalt ja kuigi dirigent oli sama, eks ole, Tõnu Kaljuste ja ma tahan veel kord rõhutada seda, et on väga hea, et meie kammerkooriga töötavad ka Euroopas tuntud dirigendid, mitte ainult eesti dirigent, sest igalühel neist on kaasa tuua midagi uut meie jaoks, mis rikastab meie interpretatsiooni meie mõtlemist, meie arusaama ja Daniel Ross on minu meelest teinud kooriga väga head tööd, mis sellel kontserdil eriti väljendus Tulevi ettekandes esituses. Toivo Tulevilt olidki selle kontserdi kavas uudisteos ja Toivo Tulev oma muusikaga viib meid minu meelest temale ainuomases mingisugusesse, vaimsesse ja kunstilise atmosfääri, mida on isegi raske sõnadega lahti seletada. Võib-olla ei peagi muusikat, ei peagi alati lahti rääkima aga vaieldamatult on tegemist äärmiselt huvitava ja omanäolise maailmaga kõlamaailmaga, mõttemaailmaga, vaimumaailmaga ja kui rääkida konkreetselt nüüd sellest teosest, mis on siis kirjutatud piiblis olevale ülemlaulu tekstile ja on kasutatud ka Hispaania autori Huandele Kruusi, kahte poeemi vaimuliku laulu ja jumala järele igatsema hinge stroof või siis juba nende tekstide valik iseenesest kõneleb millestki ja minu jaoks on Toivo tuleb oma muusikas tundnud ära inimese sügavaima igatsuse. See on piiritu armastuse järele igatsus, mis aeg-ajalt nagu muusikaski kõlas nagu meeleheitlik otsing Kuu tabamatu tabada püüdmine ja Ometidele lähenemine ja mitte temaga päriselt kontakti saamine, mis ka sellele muusikale Ta pidevalt niisuguse väga dünaamilise liikuva kulgevusel. Ja kui ma seda kuulasin, ma ei olnud ennem lugenud seda Annotatsiooni, mis oli kavalehel, siis minul tekkis niisugune visioon või ettekujutus idamaisest kulgemisest, millest palju räägitakse ja vanadestamentlikus tarkusest, mida kogu ja ütleb, et kõik, mis tuleb, on juba olnud. Siis meenus mulle veel üks väga tore ütlemine, kui ühelt Muugalt küsiti, et mida see kloostrielu endast kujuta, vabastas nii, kukume ja tõuseme, kukume ja tõuseme, kukume ja tõuseme taas. Toivo Tulevi muusika kohta ma ei ütleks kukkumist, sest tema muusikaline keel ja väljendusvahend on äärmiselt plastiline. Selles on mingi imeline sulan. Kui siin kasutada, siis ütleme, tõusud-mõõnad või langemine ja tõusmine, pidev vaheldumine, mis väljendubki orkestri tämbrite kasutamises nendes äärmistes piirides sügavad nii-öelda bassid ja kõrged instrumendid, ka inimhääl, mis on viidud ka ütleme nii äärmuseni, eks ole, kõrge sopran kontratenor, need kõik olid lummavalt sulandunud üheks niisuguseks terviklikuks. No ma julgen öelda voogamiseks võimaalinguks või. Mulle tekkis niisugune tunne, nagu see oleks meri või vesi, kus ei ole vahet, eks ole, kõik läheb, sulandub üksteisele üle. Ja muidugi dirigent oli teinud suurepärase töö, et liit, Ta nii-öelda need erinevad grupid niisuguseks pidevalt toimivaks energiaväljaks. Ja huvitav oli ka veel see, et ma tundsin mingit väsimust kuskil viimasel viiendikul, kus ma äkki tundsin, et mu mõte läks nagu mujale kõndima, millesse tuli, seda ma ei oska öelda. Aga üldiselt panise teos ennast otsast lõpuni vägaväga kuulama ja andis täiesti uue kogemuse. Ja ma olen väga veendunud selles, et Toivo Tulevi teoste hiilgeajad seisavad ees mitte ainult Eestis, vaid nad lähevad kindlasti kaugemale. Selg sirgu. Eesti muusikud kuidas võiks hinnata Ta solistide valikut? Solistide valik oli suurepärane. Minu meelest nad olid täiuslikud. Ma imetlesin neid kõiki ja need olid Kädi plaas, Mati Turi ja külalisena Jeimzleing kontratenor. Ja muidugi väiksemaid sooloosi tegid veel ka Kaia Urb ja Marianne Pärna. Loomulikult kammeransambel, no koosseis on, Pikma ei hakka ette lugema, oli ka suurepärane osaline, sest siin ei saagi eraldada nii nagu me oleme harjunud, eks ole, et meil on mingi suurvorm, kus koori, kus on orkester ja solistid ja neil on igaühel oma roll. Et see oli just nimelt sümbioos. Kas tervik, kus kõik olid võrdselt vajalikud ja igalühel oli midagi kujundada? Ma tahaksin lihtsalt tänada ka Daniel-Royce'i selle suurepärase ettekande eest kõneles Ene Üleoja. Juba teist nädalat on Tallinna filharmoonia all uus direktor Marko Lõhmus, kelle olen palunud klassikaraadio stuudiosse ja esmalt küsiksingi, et mida kujutab praegusel hetkel Tallinna filharmoonia endast. Tallinna filharmoonia on, on Eesti omavalitsuste seas suurima linna olulisim kontsertorganisatsioon ja üsna pika ajalooga ju need selles mõttes Tallinna filharmoonia on kindlasti olnud nagu oma positsioon Jäägeri kontserdikorraldus mitte ainult Tallinnas, vaid ka Eestis, muudes linnades. Ja kindlasti ei ole vähetähtis see Tallinna kammerorkester on Tallinna filharmoonia üks osa olnud. Nii et, et kõik need tegevused on jätkuvalt Tallinna filharmoonia ajakavas igapäevases töös. Ja, ja Tallinna filharmoonia on kindlasti ka see organisatsioon, mis on korraldanud ja korraldama Tallinna ühte olulisemat festivali ehk Birgitta festivalil. Mis seisust te jätsite maha endast Eesti kontserdi? Ma arvan, et üsna tugevas seisus hooaeg oli planeeritud, tõsi, alanud hooaeg Eesti kontserdis on mõnevõrra rahulikum kui eelmised, aga selleks on väga lihtne. Objektiivne põhjus maksumaksja raha Eesti kontserdile, nõukoguga, teistele meie kontserdikorraldajatele või teatritele või kultuuriasutustele üldisemalt on on viimastel aastatel jagunud vähem. Ja vastavalt sellele on tulnud korrigeerida ka ajakava, täpselt samuti on ka Tallinna filharmoonia pidanud läbi ajama vähesema ressursiga ja sellest tulenevalt tegema korrektiive. Kui veel Eesti kontserdisse tagasi tulla korraks, et siis kindlasti kõige suurem väljakutse praegu istuvale direktorile on Peterburi Jaani kiriku avamine ja käivitamine tuleva aasta esimeses pooles. Et, et selles mõttes need tööd, mis Peterburi puudutasid, olid küll üsna kaugele juba viidud või et seal nüüd jääb üle ainult see ehituse ära lõpetada. Ja siis alles hakkab huvitav ja põnev töö peale. Siin te juba mainisite seda, et suur osa Tallinna filharmoonia tegevusest jääb ikka endiseks. Aga siiski, et millised on teie visioonid Tallinna filharmoonia? Üks visioon, mis puudutab Tallinna filharmoonia, et võiks nimetada seda, et Tallinna-keskse või isegi Tallinna vanalinna keskse kontserdielu korraldamine me peame lähtuma sellest, et Tallinna filharmoonia on eelkõige loodud oma linnakodanikele ja linna külalistele kontserdi korraldamiseks. Et ei ole mõtet Tallinna filharmoonias kujundada mingil moel vaese mehe Eesti kontserti, selleks on lihtsalt vähem ressursse ja tema ülesanded on ka teised Tallinna vanalinnas lisaks Mustpeade majale, mis on väga oluline ja kindlasti saab olema veel olulisem Tallinna filharmoonia kontserttegevuses on Tallinna vanalinnas mis peaksid olema rohkem kontserdikäibes minu arvates. Selles osas me oleme siin istunud koos nii kammerorkestri inimestega kui produtsentidega, et planeerida just järgmist aastat. Meile tuleb kontserdikäibesse kohe varsti tagasi suurgildi hoone ajaloomuuseumi näol, mis on olnud traditsioonidega maja Tallinnale, raekoda võiks olla sobivamal ajal rohkem kammermuusika päralt, nii et see on kindlasti üks suund, mida tahaks arendada. Teine on koostöö ja töönoort ja lastega. Et selles osas on mul üsna mitmeid mõtteid, on ka eelmistest töökohtadest kaasa võtta kogemusi, kuidas ja mil määral noori kaasata nii aktiivselt ehk siis esinema lavadele kui ka passiivselt ehk siis saali Need harjutada meie järeltulevad põlvekontserdil käima. Kolmas tegevussuund, nagu ma ütlesin, mis on olnud ja ilmselt Tallinna filharmoonia kõige tugevamaks brändiks, on Birgitta festival. Eriklassiga sai oldud eelmisel nädalal Moskvas üsna pikalt ja külastatud erinevaid ooperiteatreid. Ja järgmise aasta Birgitta festival on põhimõtteliselt valmis, nii et ütleme, kuu-paari pärast saab sellega välja tulla. Mis siis 2000 üksteistpidi ta festivalil juhtub. Nii et säilivad Birgitta ja ja teised festivalid täiuslik vaikus ja lisandub Newt mõndagi juurde. Jah, täiuslik vaikus on nüüd kindlasti selline nišifestival, peab mõtlema selle üle, kas täiuslikku vaikust on mõttekas teha samal aastal, kui näiteks nüüd festivali tehakse, ehk siis üle aasta ja siin on ilmselt, et üsna oluline ka koostöö teiste korraldajate või teiste muusikakollektiivid ega ka täiuslik vaikus kindlasti nüüd sel aastal tuleb ja kui eelolevast hooajast rääkida, siis ühe uue festivali küll on lisandunud nüüd novembrisse trummifestival ehk et esimene trummifestival Eestis pealkiri, ka maailmatrumm saab see toimuma siis 11 kuni 13. November. Ja siin on just sellist, mitme žanrilisust, mis on Tallinna filharmoonia puhul minu arvates väga suureks tugevuseks olnud, et me ei räägi sellises klassikalises žanris ainult korraldajast, vaid väga erinevates žanrites ja vot see trummifestival näitab ka selliste žanrilist mitmekesisust, et mul on nii-öelda maailma päev, kus kunstiliseks juhiks või nõustajaks on, on Brian Melvin kus on väga erinevatest maailma kantidest Senegalis, Indiast löökpilli mängijaid on klassikapäev, mida veab ERSO löökpillikontsertmeister Madis Metsamart ja kus on siis koos Tallinna kammerorkestri ja erinevate meie tuntud löökpillimängijatega kantakse teoseid dirigendiks Risto Joost. Nii et vot see on midagi uut põnevamat ja mitte harjumuspärast. Tallinna filharmoonia selle sügise soojas. Kuidas läheb Tallinna kammerorkestrile ei saa sellest mööda minna. Tallinna kammerorkestri läheb hästi, oleme kohtunud siin just värskelt kontsertmeistrite ja Tallinna kammerorkestrile on nüüd sellest hooajast uus intendant, kes on Kaido Kelder, kes on pikalt kammerorkestris töötanud pillimängijana teab väga hästi selle kollektiivi siseelu ja kõike seda, mis selle kollektiivi vedamisega kaasneb. Arutasime järgmist aastat kammerorkestriga, et heaks näiteks Tallinna kammerorkester, see koostööst oli siis septembris Kristjan Randaluga toimunud uue plaadi esitluskontserdid Tartus ja Tallinnas ja olid muidugi hooaja avakontsert kohe, mis tuleb kuuendal oktoobril Estonia kontserdisaalis siis küll jah, Tallinna Filharmoonikute nime all ja tuletan meelde, et korduskontsert kuuenda oktoobri kontserdiga toimub, aga hiljem ei kuskil mujal, kui miinimum sihver ainis, niiet kammerorkestrile on, on ees kindlasti rida huvitavaid sõite. Palju on tellimus muusikat eesti heliloojatelt. Tõnu Kõrvitsa sealt Toivo tulevilt, mida hooajas ette kantakse, nii et tõotab tulla põnev hooaeg kammerorkestrile. Ja koosseis jääb ikka endiseks. Koosseis kahjuks hetkel jääb endiseks. Minu mõte on küll see, et me peaksime tugevdama Tallinna kammerorkestrit, siis tagasi saama need mõned töökohad, mis siin masuaastatel on ära läinud et tugevdada keelpillikoosseisu ja saada tagasi ta selliseks 20 21 liikmeliseks keelpilliorkestriga hetkel on neid nelja-viie töökoha võrra vähem kahjuks. Nii et see on esimene ülesanne ja selle üle on ka räägitud ja ka kunstiline juht Eri Klas on mitmel korral seda linnapeaga jutuks võtnud, nii et loodetavasti 2011 2012 toovad siin nagu häid sõnumeid Tallinna kammerorkestri ridadesse. Aitäh Marko Lõhmus põgusa ülevaate eest ja jõudu teile siis uues ametis. Sülgaja. Tuleval nädalal algab Tallinna filharmoonia all uus hooaeg ja sel puhul annavad Tallinna Filharmoonikute dirigent Andres Mustoneni juhatusel kaks kontserti kuuendal ja kaheksandal oktoobril, millest viimane on tõeliselt erakordne eesti muusika kultuuris sest toimub maailma hinnatuimas kontserdisaalis viini Moziikse räina. Ja olengi nüüd palunud telefonile dirigent Andres Mustoneni. Ehk võib-olla selgitaksite kõigepealt, et miks on see nimetatud kontserdisaal nii oluline? Austrite viini peetakse juba sajandit muusikapealinnaks ja see tõmme on ju Austriasse muusikutel alati väga suur ja hinnatud muusika. No seda tõepoolest peetakse nagu maailma kõige juutimaksiaalikseks, et noh, see seostub eelkõige muide Karen nimede nohik, kes on muusikamaailmas kõrgele jõudnud, on selles saaliga seotud olnud, nii et, et noh, see on inimestele üle maailma üks kõige tuntum kontsertsaal. Minul on koos Liisas aga Austrias niukene tabeli New Classic ansambel, kellega me esitame klassikalist muusikat. Siis on tähele pandud ja pöörduti minu poole, et mis kavaga saaksin tulla räimi kontserdile ja ma pakkusin siis solistid lisasse Novaja, Tallinna Filharmoonikute ja Viini klassikalise muusikakavadega, Plusgatseelid, aga moodsate Beethoven Mida peab selleks tegema, et selline pakkumine üldse ühele dirigendile tehakse? No vaadake, üks asi on see, et need pakkumised saavad loomulikult need, kes on suurtes agentuurides, kes on maailmakuulsate orkestrite ees või sellega tegutsevad siis need tulevad päris loomulikult ma ütlen kohe otse välja nagu kaunis suletud ring tähendab, ega sinna siis hästi ei saa. Ja meie puhul ilmselt on siis Selline koostöö organiseerijatele silma torganud ja need kõik asjad valmistatakse ette aastaid. Kaunis pikka protsessi, tohutud läbirääkimised, väga paljud ka ettevalmistused ei realiseeru, aga väga palju ka realiseerub. Kuna igal pool, kus ma olen käinud, olen ma jätnud maha sellise nagu atmosfääri, et see on ilmselt ilus, see on emotsionaalne, see on tõeline niisugune elamusitseerimine siis küll see mängib oma trolli. Mida selline auväärne sündmus või selline esinemine music Rainis endaga kaasa toob, mida sa üldse Eestile teile endale ja Tallinna Filharmoonikute le tähendab? No kõigepealt seda peab veel kord nüüd nentima, et see on esimene Eesti orkester, muusik rivis, tegelikult see tähendab seda, mis iga teine nädal, kus kontserdi korraldatakse lihtsalt väga-väga kõrget professionaalset taset, aga muidugi palju enamat, sellepärast et need saalid on suured. Saalid nõuavad suurt mastaapset hoiakut ja mängule madise kõigis kõlakultuuris peab olema see, et ta jõuab igale poole. See on nüüd väga suurte saalide probleemi, et kas korralikult see mõte, mida ma partituist näen, kõik ilusti jõuab ka saali kuulajateni selle nimel tuleb muidugi teha veel nagu ekstraproove, mis väiksemates saalides ja võib-olla ka kodusaalides, millele ei pöörata iga kord piisavalt tähelepanu. Kontserdikavasse ei ole te ometi valinud mitte ühtegi eesti helilooja teost, et kas see oli teadlik valik. Ma ei, ei ole eesti muusikaeksportija ja ma spetsiaalselt ei seosta ennast eesti muusika propageerija, no ma lihtsalt tahan seda esitada, mida ma sellel kontserdil arvan, et on hea, aga loomulikult seisavad ees, teised kontserdid on Eestile sees ja mul on väga hea meel, et kanded Brüsselis Erkki-Sven Tüüri klaverikontserti ei ole ka mujal tema lugusid teinud ja see sõltub sellest kontekstist, sellest kontserdikohast. Ja no minule on täiesti vastuvõtmatu taoline asi, et toimub mingi klassikaline kontserte, siis kuidagi püütakse sinna leida üks eesti lugu, mis peaks näitama, et kust maalt me oleme. Me elame globaliseeruvas maailmas ja see sõltub kõik sellest Et on väga sobilik harmooniline pala klassikaliste teoste taustal. Rääkis dirigent Andres Mustonen. Tallinna Filharmoonikute Tallinna kontserdist teeb ülekande ka klassikaraadiokuulaja. Kolmapäeval, kuuendal oktoobril kell 19. Eringaja. Imprambaneb rammi kino ehk häälega improviseerima. Selline põnev projekt ootab ees Eesti rahvusmeeskoori ja mul on hea meel tervitada stuudios mees kooli direktorit Indrek Rumbergi impramm, mida see siis õigupoolest endast kujutab, kas meeskoor on enne ka laval intraviseerinud? Ei ole, see on selline haruldane väljakutse ja ma arvan, et mitte ainult meeskoorile, vaid üldse, kui ollakse harjunud koorimuusikaga, siis kõik seisavad reas, noodid ees ja laulavad selle paremini või halvemini ära, mis seal kirjas on. Nüüd tekib üks ligi tunnine tervikteos, kus ühtegi nooti ei ole ja Annelis näitab ainult talle ja meestele teadaolevaid märke, mis juhivad siis kogu seda tegevust ja tegevus ongi selles, et kogu koore teostab siis sellised tervikliku muusikalise improvisatsiooni. Ettevalmistus ikka on, et nad vastastikku üksteisest aru saada, et kuidas mehed on avanenud, avastanud oma häält kuulata, kes 11, jälgides Annelisi juhtnööre, et kuidas improvisatsioonilist vormub hetkega ainulaadne tervikteos, seal on klassikalist kurvele hääle, seal on igasugu heliefekte ütleme, kuidas selle teose sisemine loogika parasjagu nõuab. Dirigent see ongi sellepärast seal vajalik, et ta on see juht, kes selle vormi paika vaheda, kes seda tegevust juhib. Kuna eesmärk on ikkagi kunstiline tulemus, siis need juhtohjad on tema käes ja, ja kuidas ta seda tervikut näeb, nii ta seda seal ees ka korraldab. Aitäh tulemast stuudiosse, Indrek Unberg ja rahvusmeeskoori võib siis kuulda impraviseerimas kolmel kontserdil. Kuuendal oktoobril Tartu Jaani kirikus, seitsmendal oktoobril Viljandi Pauluse kirikus ning kaheksandal Tallinna Mustpeade majas. Kontserdid algavad kõikjal seitse õhtul. Saabuval nädalal, reedel, kaheksandal oktoobril kõlab Eestis esmakordselt 20. sajandi üks silmapaistvamaid teoseid prantsuse helilooja Olivier jääni Duranga Liila sümfooniaorkestrile, klaverile Jamarteno lainetele ja ettekannet Estonia kontserdisaalis juhatab endine Eesti riikliku sümfooniaorkestri peadirigent Nikolai Aleksejev, kes põhjendab sümfoonia kampavõtmist nõnda. Tänud küsimust mikspärast just nüüd see pannakse paika ilmselt kusagil kõrgustes. On palju põhjusi, miks see teos nüüd ettekandele tuleb ja mitte eelmisel aastal või kahe aasta pärast. Esimene impulss tuleb alati dirigendilt programmi valiku mõttes. Selle teose ettekannet on küllaltki raske organiseerida, sest instrument, mida nimetatakse Martino lained seda pole igas riigis üldse olemas, näiteks ka Peterburis seda pole. Solist toob selle tavaliselt endaga kaasa ja siin on see toomas Blow Prantsusmaalt, kes Mart stenolaineid mängib. Teost on püütud esitada ka süntesaatori abil, kuid see pole siiski see, sest mis jään, on ta kirjutanud kahele solistile klaverile ja Marteno lainetele. Marteno lained on elektriline instrument, mis on oma nime saanud looja Martennoo järgi. Nikolai Aleksejevi juhatab mis jääni sümfooniat esmakordselt kuid siiani kui heliloojat armastasid kõik Peterburi konservatooriumi üliõpilased, sest mis jään, oli moodne. Tema oreli ja klaverimuusika oli kõrgelt hinnatud. Ega ta palju orkestrile ju kirjutanud polegi? Ta oli tegelikult ise kiriku organist ja jumalale ligidal, niiet Lääne muusika on alati minuga olnud. Sel suvel tegelesin ma selle sümfooniaga, mis polegi tegelikult sümfoonia tavalises mõttes. See pole Tšaikovski sümfoonia sümfooniline arendus siin praktiliselt puudub, see koosneb kujunditest, teemadest, tämbritest, rütmidest ja nii edasi, kuid siin pole traditsioonilist teemat, selle arendust ja töötlust. See on lihtsalt teistsugune mõttelaad ja seda nii inimese kui heliloojana. Ta ju lõi oma india rütmidel põhineva rütmisüsteemi ja oma muusikalaadid. Nii et mis jään, oli ülihuvitav isiksus, nii inimese kui heliloojana. Kas ERSO pidi seda keerulist teost ka kauem harjutama? Soovisin proovideks kaks lisapäeva mitte sellepärast, et me tavalise proovide arvuga toime ei tuleks vaid sellepärast, et see muusika kartlik ta polegi nii keeruline, kuid vertikaalis peab kõlama kõik absoluutselt läbipaistvalt ja absoluutselt koos. Seetõttu peab orkester võimalikult palju seda mängima, et harjuda üksteisega kõlaliselt ja tunnetada kõrval olevat orkestrantide. Muidugi võib seda esitada ka vähema proovide arvuga, kuid tekiks läbipaistvus ja kergus Cafortes. Vabadus tekib siiski sellesse panustatud tööhulgaga. Tulen Kaleira sümfoonia ettevalmistamisest, rääkis dirigent Nikolai Aleksejev. Teos kõlab esmakordselt Eestis kaheksandal oktoobril kell seitse õhtul Estonia kontserdisaalis ja klassikaraadio kontserdist ka otse üle kanda. Sellel kolmapäeval andis Riho Pätsi nimeline koolimuusika fond välja laureaaditiitleid ning ma olen palunud klassikaraadio stuudiosse Riho Pätsi nimelise koolimuusika fondi liikme ja Tallinna Ülikooli emeriitprofessori majja vikati ning ühe laureaadi lättidest Niina Murdvee. Kõigepealt Maie Vikat võib-olla meenutab pisut Riho Pätsi koolimuusika fondi tegemisi ja eesmärke. Riho Pätsi fond asutati juba 2002. aastal jäädvustamaks Riho Pätsi mälestust tema elutööd, kooli muusika heliloomingu alal, uurijana, publitsistina ja koorijuhina. Selle asutajaliikmeteks olid Tallinna Ülikool, Eesti muusika- ja teatriakadeemia, Eesti muusikaõpetajate liit, haridus- ja teadusministeerium ja Eesti Raadio aga samuti kirjastuse koolibri esindajad. Ja just seetõttu, et kirjastuses koolibri ja tema eelkäija asud tõustes on ilmavalgust näinud kõik Riho Päts trükist juba rohkem kui poole sajandi jaks. Fond on sellel aastal juba üheksandat korda välja andnud laureaaditiitlid ja preemiad, millega kaasneb meie ehtekunstnik Jaan Pärna hõbemärk Riho Pätsi reljeefiga ja praeguseks on saanud juba laureaadid, kli ja preemia 43 inimest. Ja kõik need kategooriad, millest need on välja andnud iga kord siis kuni viis vahest ka kolm, neli laureaaditiitlite, siis alates tee on need esindanud mingisugust Riho Pätsi ka väga eredalt seotud tegevusliini. Seekord oli eriline see meie laureaatide autasustamise tseremoonia, sest Tallinna Ülikoolis avati tee Riho Pätsi auditooriumi juures ka tema bareljeef selle bareljeef, autoriks tor Marilistami. Sellel tseremoonial oli veel üks erakordsus, sest kolmanda trükina tuli välja Riho Pätsi monograafia muusikaline kasvatus üldhariduskoolis ja see on tõesti väärt raamat. Seal on muusikapsühholoogiaalaseid artikleid nagu käsitletud põhjalikult musikaalsuse muusikaliste võimete probleeme. Seal on muusikalise arengu iseärasustest pikalt juttu ka kaasaegsetest ilmingutest, sest väga põhjalikult Riho Päts seal raamatus võrdlevalt analüüsinud Karl Orphia Zoltan koda õppesüsteeme. Ka on ta andnud ülevaate improvisatsiooni, arenguteest ja võimalustest. Ja seal kasutatud materjal on aegumatu. Aga siin ongi paslik nimetada need need laureaadid. Sellel aastal oli meile kolm laureaati, üks nendest, tänavune juubilar, helilooja Veljo Tormis just oma silmapaistvate heliloominguliste saavutuste ees. Ja teiseks oli viiulipedagoog Eesti muusika ja teatriakadeemia dotsent Liina Murdvee. Ja kolmandaks oli Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Orst pedagoog Tuuliga. Tema on meil Eestis ainukene arst pedagooge, kes on ka erihariduse saanud, Salzburgi Ülikooli moodsad teomi Orphy Instituudis. Niina Murdvee. Kas see tiitel tuli teile tasena üllatusena? Päris kindlasti, sellepärast et kui step pidanud ennast selle vääriliseks. Kui palju teil oma töös on tulnud kokku puutuda Tõda Riho Pätsi nimega? Üllatavalt palju, sellepärast et viiulimängu algõpetuses või pedagoogilise praktika juhendamise muusikaakadeemiast me kasutame väga palju lastelaule just neid ka, mida on Riho Päts kirja pannud, Need on väga hästi lauldavad laste poolt armastatud, nad on hästi viiril mängitavad jah, ja just pärast autasustamist. Mul õnnestus rääkida veel leelo kõlari ja ma sain ka loa natukene kohendada mõnda Riho Pätsi laulu, mida oleks võimalik mängida viiuliviil ansambliga. Kuidas teie leiate, et kas Eesti muusikapedagoogid on piisavalt tunnustatud? Ma loodan, et nüüd hakatakse tunnustama järjest rohkem ja rohkem sellepärast et need tulemused, mis me inimestel on sellised, millest me kahjuks liiga vähe räägime. Meie inimesed olgu siin, et kas keelpillierialal peol, kus klaverile klahvpillide erialal õppivad üle kogu maailma, see tähendab neil on võimalik saada igale poole sisse. Olgu need London, olgu Pariis, olgu see nüüd Amsterdam naisega oma õpilastele, mõtlen siis kuues Euroopa riigis õpib momendil minu endisi õpilasi. Kindlasti oli ka see üks põhjusi, miks Teile see tiitel omistati. Mina tean, et mind esitas Eesti keelpilliõpetajate ühing võib-olla üks olulisemaid asju, mis ma ise oskaksin öelda, mis ma teinud olen, on tõepoolest see tegevus Eesti keelpilliõpetajate ühingu juures, see on andnud väga suure võimaluse inimestel mitte olla üksi oma muredega, eriti väiksemates kohtades koolides. Meie õpetus on läinud ka Euroopa tasemel, et meie inimesed on olnud Euroopa keelpilliõpetajate ühingu juhatuses, meil on Euroopa konverents, on siin olnud suur tänu Riho Pätsi koolimuusika fondi juhatuse liikmele Maige vikati, leia laureaat Niina Murdveele ja meie jätkame muidugi samas silmis. Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool alustas traditsioonilist sügismuusikafestivalil Hedvig Lätile, kõneles kooli kontserdiosakonna juhataja Merle Kollom. Nagu öeldud, festival algas esimesel oktoobril ja see on ka meie koolile väga sümboolne kuupäev, nimelt ju terve maailm tähistab rahvusvahelist muusikapäeva ja festival algab oli meil siis just selle päeva tähistamise kontserdiga ja see toimus siis Tartu raekojas juba möödunud reedel. Seal astus üles Oleg Pissarenko trio. Teadupoolest Oleg Pissarenko on ju Elleri kooli rütmimuusika osakonna rajaja. Temaga tegi kaasa ka akordionil Jaak Lutsoja, kes on ka sellest õppeaastast Elleri kooli õppejõud ja õpetab džäss pop osakonnas akordionit, sest olid selle vastu huvi ja kaasa tegi ka meie väga tuntud bassimängija Taavo Remmel ja järgmisel nädalal jätkuvad siis õpilaskontserdid. Viiendal oktoobril toimub Tartu Ülikooli aulas algusega kell viis õhtul noorteosakonna kontsert, kus esinevad siis klaveri, viiuli, akordioni, trombooni, solistid, aga ka flöödiansambel keelpilliansambel ja kavas on siis Ramooruminsteinrosiinilist, sansaansa Endel ja ja mitmed teised tarid. 11. oktoobril kell kuus õhtul toimub Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis puhkpillimuusika kontsert, kus siis esinevad puhkpillisolistid Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli puhkpilliorkester, mida siis on läbi aastate juhendanud Priit Sonn ja seal dirigeerivad lisaks pritsioonile siis lõpukursuslased Kristiina Luik ja Priit Rusaleb kavas neil Haine kummeli panda roosti, voodi ja Fletcheri muusikat, aga kindlasti üks selline huvitav pärlasele kontserdi juures on see, et kaasa teeb ka Elleri uue muusika ansambel ja sellest sügisest on meie kooliga liitunud selline suurepärane elektroakustilise muusika esindaja nagu Monika diisel ja tema juhendamisel astub sisse ansambel esimest korda üles ja kavas on meil Arvo Pärdi Arbos, mis oleks ühtlasi ka kummardus siis suurmeistri tähtsa juubeli puhul võib-olla natukene. Lõpetuseks Monika Matiiseni kohta, et tema on ju sellise loomingulise kollektiivi nagu küberstuudio rajaja ja kunstiline juht ja näiteks Mirjam Tally on tema tegemiste küberstuudio kohta öelnud, et Monika Mattiisen mõjub muusikapildist maaväliselt hõljuva tegelasena ja tõepoolest tema kontserdid, Need on ju rohkem nagu etenduse laadset, kus on väga suur rõhk nii kujundusel valgusel, Kustüümidel ta on töötanud ka Pariisis, valmistades seal resideeruvate heliloojate teoseid, on osalenud stock hauseni kursustel körtenis, kus koostöös helilooja endaga jõudsid tema repertuaari mitmed stock, Houseni elektroakustiliselt teosed. Selline põnev muusika nüüd Elleri kooli noorte õpilastega tegelema asse on kindlasti väga teretulnud ja 12. oktoobril Elleri saalis kell kuus õhtul kuulata klaveriosakonna õpilasi ja ka see veidi eriline kontsert. Nimelt on kavas siis šopääni ja Schumanni klaverilooming nimelt shopaania Suumann 200 ja see kontsert Ongi siis pühendatud kahe suurepärase romantismiperioodi helilooja mälestuseks. Sari lõpeb 14. oktoobril meie oma kooli saalis Elleri saalis kell kuus õhtul, kus toimub Maila Laidna klaverisoolokontsert, tema on meie kooli vilistlane, käesoleval hetkel Eesti muusika ja teatriakadeemias juba ja tema esitab siis Pärdi, Rahmaninovi, Screabennilisti, Mozarti ja Händeli loomingut. Ja alati lõpetuseks ma olen saanud selle rõõmustav uudis ja lisavad need kontserdid on nii nagu ikka linnarahvale tasuta, olete kõik teretulnud uudistama meie noorte muusikute edusamme, aitäh Merle Kollom. Selle intervjuu eest ja rohkem infot nende kontsertide kohta leiab helleri kooli kodulehelt www. Punkt TMK punkt. Mõned päevad tagasi jõudis meieni uudis, et piletilevi lisab alates oktoobrist piletimüügikassadest ostetud piletitele viiekroonise teenustasu. Olen seda teevad palun kommenteerima piletilevi juhataja Jaanus Beilmann. Nii. Mis on uue teenustasu kehtestamise põhjus? Uue teenustasu kehtestamise põhjuseks ennekõike praegune majanduslik olukord kus tänavuaastane müügi maht, mille pealt piletilevi otseselt elab, on langenud 25 protsenti. Et ehk küll üksikuid pileteid on ostetud rohkem, aga keskmine piletihind on kukkunud ikkagi väga suurelt. Missuguseid kulusid sellest oodetavast rahast kaetakse? Ettevõtetel kui senised tasustus mudeliga majandusmudelid ei tööta enam, siis on kohustus ellu jääda ja, ja edasi minna ja et see juba ammu mõeldud teenustasu sisseviimine tegelikult kujunes sel aastal alles nii-öelda möödapääsmatuks. Väga raske on siin välja tuua, et milliseid kulutasime sellest kanname kui me otsapidi miinuses oleme. Et siis ilmselt kõiki võimalikke kulutusi. Kui suure osakaalu moodustavad piletilevi vahendatavatest piletitest kontserdipiletid? Täna meil on müügis üle 2000 üksiku sündmuse suurusjärgus müüdavate piletite mahust võib hinnata, et need kontserdid, piletite maht peaks olema kuskil 30 kuni 40 protsenti. Aga see teenustasu, mis siis lisandub, ainult ma saan aru nendele piletitele, mis ostetakse kassadest. Et seal igale piletile viis kraani või on seal mingi protsent. See saab olema igale piletile viis krooni ja kehtib ta ennekõike siis kõikides piletilevi mingi punktides et mingit viiekroonist lisatasu ei teki. Teatri kassades, kui teatrid müüvad oma pileteid oma kassas või kontserdimajad näevad oma kassades enda maja korraldatavate kontserdite pileteid, et ta põhimõtteliselt ei puuduta nagu senist suure kontserdi sõbra ostuharjumust mingit pidi. Ja ka neid pileteid ei puuduta, mis on ostetud internetist. Jah, loomulikult, et esiteks püüdsime kehtestada selle teenustasu võimalikult minimaalse, et siiski nagu harjutada inimesi selle teadmisega, et mujal maailmas ainult niipidi see asi käibki. Aga kõrvale on jäetud teenust tasuta ostmise võimalused, et Tallinnas oleme piletiautomaati üles pannud. Ja internetist loomulikult interneti, me oleme palju raha sisse pannud internetist pileti ostmine vähemalt piletilevi keskkonnast on täna. Mina julgen väita, et ülimalt mõnus tegelikult me oleme testinud ka oma lehte maailmas juhtivate piletimüügiettevõtete piletiostusüsteemidega ja funktsionaalsuselt võimaldab meie leht rohkem ja ka visuaalselt on ta mugavam, et täna saadab internetist ostes kasutada kõiki võimalikke soodustusi, mis on kuskile üritusele ühele piletile antud pluss elektroonilisi soodustusi, mis on veel eraldi selline peidetud soodustuste kategooria, mis võimaldab siis kontserdikorraldajat saada turundusabi paljudelt suurtelt ettevõtetelt, kes siis vastutasuks mingeid soodustusi saavad ja neid oma klientidele jagada saavad. Ütleme, et siis see teenustasu on tegelikult nagu mugavustasu selle eest, et, et sa ei viitsi internetist osta. Või et kui sa ei viitsi internetist osta, et siis sa ei pea sõitma kuskilt, ma tea, mustamäelt trolliga kesklinna või Jõgevalt Tartusse. Kui need tuua siia sisse ka selline ühendus nagu Eesti muusikafestivalide ühendus siis nende suureks mureks oli, et kõik see kehtestati väga äkitsi, et kas sellist võimalust ei ole, et see teenustasu kehtestamine lükkuks kuhugi poole. Ma ei ei näe nagu suurt vahet, et millal seda sõnumit siis nagu välja öelda, et me nüüd teenustasu kehtestame, ütleme, ütleme sõnumi esimesel septembril, et kehtestame teenustasu esimesest oktoobrist, et siis on inimestel nädala pärast juba unustatud. Me ei pidanud seda summat nii oluliseks ja just nimelt, et alles on kõik ilma teenustasuta ostmise alternatiivid. Et ma ise isiklikult ei pea seda aega liiga lühikeseks. Tekkinud olukorda arutas ka Eesti muusikafestivalide ühendus esimees Villu Veski. Kas ja kuidas mõjutab kehtestatud teenustasu kontserdikorraldajaid? Kontserdikorraldajaid puudutab muidugi see kõige otsesemas mõttes ja oli meil paar päeva intensiivselt siis muusikafestivalide ühenduses arutelu all. Et mida sellises olukorras ette võtta või millist ettepanekut teha. Ja kõigepealt tuli muidugi analüüsida üldse, kui palju siis läbi meie suhteliselt hea partneri läbi piletilevi pileteid müüakse. Kõik festivalid olid suhteliselt ühte meelt, et piletilevi on kõigile hea koostööpartner ja sooviks sellist vastastikku mõistlikku koostööd jätkata. Et võib-olla selline väga ootamatu ultimatiivne teada on kaks päeva, et, et nüüd kehtestatakse uued kassadest ostetavate piletite vahendustasu hinnad tuli ütleme siis partneri teisele poolele natukene liiga järsult, et ma saan aru, et see puudutab praegu seda osa, mis ostetakse siis kas serveri või statoili sellistest piletilevi enda müügipunktidest. Aga siin on praegusel juhul kokku võetud aeg oli väga lühike, siis mitte päris kõikide festivalide, aga üsna mitmed festivali ja kontserdiorganisatsiooni piloodid, titt, sellised numbrid, mis puudutavad just piletilevi, et muidugi jazzkaarfestival Juu jääb Viljandi kitarrifestival, Tallinna filharmoonia promsest, Pille Lille muusikafond klavessiinifestival ja Eesti kontserdi kolm Pärnu kontserdimaja, Tallinna piletilevi server ja Jõhvi piletilevi server. Nii et praegu oleks see number üle 56000 pileti, mida piletilevi siis väljast tähendab? Aastas nendele ja kui see viiega läbi korrutada, tuleks isegi sellisel juhul summa küllaltki suur see number, mis ma väljendasin loomulikult, et see ei ole kaugeltki mitte, ütleme piletilevi müügipunktidest ostetud, vaid korraldajatele väljastatakse pileteid, kes jagavad suure osa neist kutsetena. Suur osa pileteid müüakse korraldaja enda poolt siis uksel väravas. Kontserdikorraldajate mure on see, et lõppkokkuvõttes kontserdikülastaja pitsatit, et eelarvekultuuri tarbimiseks lihtsalt väheneda, kuna muud maksed ja hinnad tõusevad ka turul ja lihtsalt tal jääb nii ehk naa juba vähem raha. Kui sellest rahast läheb veel üsnagi tuntav osa vahendusettevõttele siis kindlasti festivalid, kontserdikorraldaja ei saa oma kvaliteeti tõsta ja, ja tõenäoliselt lõppkokkuvõttes siis piletimüük hoopiski veel väheneb. Kuigi paljudel on võimalus ka ju piletilevi asemel kasutada teisi piletimüügivahendajaid, piletimaailmad pro väga paljudel on minemas tagasi sellisele enda trükid registreeritud piletipõhjade müügile, aga siiski viidates alguses öeldud sellisele heale koostööle oleks festivalide ühenduse kontserdikorraldajate ettepanek eelkõige lükata selle uue vahendustasu kehtestamise aega näiteks esimesel juunil ehk siis poole aasta võrra edasi. Partnerid saaksid omavahel asja arutada, natuke paremini kokku leppida ja kindlasti leitaks sellises võtmes. Paremad lahendused. Võivad panustada on vaja aga samas kultuuritarbija suhtes kõik käibemaksu tõstmine, kõikvõimalike maksude tõstmine, et neid on kontserdi korraldajale ja see tähendab siis lõppkokkuvõttes kontserdikülastajale korraga liiga palju sülle kukkunud. Kui piletilevi võtaks kaaluda otsuse edasilükkamist oleks vast kõige mõistlikum. Me ei ole ju veel läbi rääkinud ega kohtunud, see on suhteliselt värske kokkuvõte, mis on nii-öelda lauale laekunud festivalide korraldajate kontsertorganisatsioonide poolt. Nii et tegelikult tänane päev on see, kus seda ettepanekut Piletilevile saata ja sedasama meeli on ka tegelikult teatrit. Metropolitan Opera 2010 2011 otseülekannete hooajakava tutvustab klassikaraadio stuudios Rein Palosaar Forum Cinemas. Metropolitan Opera on jah alustamas oma juba viiendat otseülekannete hooaega mis Eesti vaataja jaoks on järjekorras kolmas ja ka Eestis on kaheülekandehooaja jooksul ooperietendused. Järjest populaarsemaks muutunud. Mett on koostanud väga värvika ja mitmekesise ülekannete kavaga selleks hooajaks, kust leiab kaasaegsed toob pärit ja ka tõeliselt aegumatuid ooperi pärle. Ja siinkohal mainiksin kohe ära ka selle, et praegu alanud hooaeg on pühendatud Metropolitan Opera kauaaegse dirigendi ja muusikajuhi maestro tsentslevaini 40. tegevusaasta tähistamiseks ja Vaini meisterlikku dirigeerimist on võimalik algaval otseülekannete hooajal siis nautida ja sellest osa saada neljal korral. Sest Lewainastub dirigendipulti näiteks Wagneri Reini kulla Jaaval küüri ülekandel ning tonisseti Don Basqualija, Verdid Ruba tuuri puhul ja teistest dirigentidest. Mainides Valeri ker, Kiiev, Nicolás, Šoti Pätrik, Sammers ja näiteks heliloojat John Adams dirigeerib ise oma kõige kuulsaima ooperi Nixon Hiinas esmalavastust Metropolitan operas millest tuleb siis ka veebruaris otseülekanne kinodesse üle kogu maailma. Kaks omal ajal suurt trofeed Metropolitan Opera muusikajuht Tseemslevain ja lavastaja lepaaž toovad siis Metropolitan Opera lavale Wagneri ooperi Detroloogia, Nibelungide sõrmuse ja sellel hooajal tuleb siis välja kaks esimest osa, milleks on siis Reini kuld, millega alustatakse hooaega üheksandal oktoobril ja kevadel on võimalik siis näha palküüri. Sellest tõotab tulla tõeliselt vaatemänguline lavastus, sest lepaaž on tuntud teatritegelane, kes on tuntust kogunud väga vaatemänguliste ja eriliselt suursuguste etenduste lavaletoomisega. Millised on veel lavastajad, kes sel hooajal oma uute lavastustega välja tulevad? Juba detsembrikuus jõuab vaatajateni Verdi ooperi Don Carlo uus versioon, mille lavastab briti teatrikorüfee Londoni National teatri teatrijuht söör Nicolas heitmer. Veel saab nautida lavastaja Peeter sellesse käe all valminud Adamsi kaasaegset ooperit Nixon Hiinas. Meerits Zimmermanni hittlavastus tonitsetilust siiani lammer muurist, kus peaosas näeb ja kuuleb Nataliidessiid. Lavastaja Bartlett Seer toob selle hooaja uuslavastusena välja rassini särava komöödiaori krahv, kus on peaosas pandeego Flores ja David Mcwicar. Käe all valmib Verdid Ruba tuur, kus siis säravad Marcello Alvarez ja Dmitri Vorozdovski. Straussi kapriis on tulemas kevade poole, et siin mõni aasta tagasi Renee Flemming sellest ooperist esitas lõpustseeni Metropolitan Opera ava kalal, mis pani publiku hinge kinni pidades teda kuulama ja, ja nüüd on ta siis täieliku rollilahendusega sele Straussi ooperiga meie ees. Ja ka veel meeslauljatest kindlasti on huvitav taas kord kuulata, kuidas laulavad Roberta laine ja seal on, kindlasti said. Sellel aastal me tegime Tallinnas Coca-Cola Plazas sellise otsuse teha lausa kaks kordust kõigile ülekandele tulevatele ooperitele ja seda siis vastavalt ülekandele järgneval pühapäeva päeval kell 12 oleks esimene kordus ja teine kordus oleks nädal hiljem esmaspäeval kell 19. Kõne trein Palo saar Metropolitan Live otseülekannete sari saab alguse sel aastal üheksandal oktoobril. Siis tuleb ettekandele Richard Wagneri ooper raini kuldotseülekandele. Lisaks on võimalik etendust vaadata ka pühapäeval, 10. oktoobril kell 12, esmaspäeval, 18. oktoobril kell 19. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Tiina kuningas Karin kopra, Mirje Mändla ja Hedi kätt. Saate pani kokku operaator Katrin maadik ja toimetas Annika Kuuda.