Helga ja tere hea kuulaja, algab muusikauudistesaade helikaja. Iga tänada. Stuudios toimetamas Liina Vainumetsa. Helikaja saade uueneb, kuna igale päevale laienenud delta saates saame jooksvalt rohkem teemasid käsitleda. Saame helgaja saates oma teemadel pikemalt peatuda, teha vahekokkuvõtteid ja mängida rohkem muusikat. Niisiis, teemasid on alates tänasest helikajas vähem, muusikat rohkem. Aga miljon. Täna pikemalt peatume. Kõigepealt vaatame tagasi möödunud nädalale. Pikemad arvustused teid toimetusse kaks poisika kriitikut. Igor Karsnek vahendab muljeid Tallinna filharmoonia hooaja avakontserdilt mis toimus möödunud kolmapäeval Estonia kontserdisaalis. Anu Paul, kus käis Tartu vanamuusikafestivali avapäeva kontsertidel. Klassikaraadio toimetaja Karin kopra tegi väikese muusikanäidetega kokkuvõte sellest, millist muusikat viimase nädala jooksul oleme fonoteegi salve kontsertidelt saanud. Pikema telefoniintervjuu tegin Berliinis viibiva helilooja Jüri Reinvere ka, kelle ooper Puhastus Sofi Oksaneni samanimelise romaani ja näidendi alusel tuleb aastal 2012 Soome rahvusooperis esiettekandele. Heidame pilgu lähema nädala kontsertidele. Pikema helilõigu tekkis Hedvig Lätt. Vesteldes Mihkel Kütsoniga, kes on viimast hooaega Vanemuise muusikajuht. Kontserdisarja kaheksa portreed tutvustab lühidalt pianist Tanel Joamets. Nii palju siis ette alga saate mõnedest teemadest. Head kuulamist. Filmiga ja. Praegu lühidalt Eesti muusikutest maailmas. Eesti riiklik sümfooniaorkester saatis teate, et ERSO peadirigent Neeme Järvi tähistas rahvusvahelist muusikapäeva koos paavstiga Vatikanis. Rahvusvahelisel muusikapäeval esimesel oktoobril juhatas Vatikanis akadeemiana Stsionaale tissantadžetsiilia sümfooniaorkestrit koori. ERSO peadirigent Neeme Järvi. Pidulikul kontserdil osales ka Rooma paavst. Kontserti sai jälgida internetis ja sellest tegid otseülekande Vatikani raadio ja Ringhäälingute liidu vahendusel ka mitmed teised raadiojaamad. Sümboolne on ka fakt, et Neeme Järvi rahvusvaheline karjäär sai 1971. aastal hoo sisse just Roomas Akadeemianatsionaaledi sante tšintšilja rahvusvahelise dirigentide konkursi võitmisega. Eesti filharmoonia kammerkoor aga teatas, et Eesti muusika suurpäev toimus ka amsterdami kontserdipaus. Laupäeval, teisel oktoobril esines ühe muusikamaailma mainekama kontserdimaja amsterdami kontsert käib au valdavalt nüüdismuusikale pühendatud laupäeva kontsertide sarjas. Eesti filharmoonia kammerkoor. Peateosena oli kavas Toivo Tulevi songs. Koos Eesti filharmoonia kammerkooriga esinesid seal kammeransambel sopran Kädi plaas, tenor Mati Turi ja kontratenor geimzleng. Lisaks tulevile oli Kawasel Pärdi, Tüüri ja kreegi loomingut. Eile õhtul esines esimese eesti orkestri Ena maailma tippsaalis Viini muusikaühingu kuldses saalis orkester Tallinna Filharmoonikute Andres Mustoneni juhatusel. Sama kava kõlas möödunud kolmapäeval ka Eestis ja seda käis kuulamas kriitigi Igor Karsnek, kes nüüd oma muljeid jagab. Kuldne sügis on juba ammu käes, kuid hooaja avakontserdil tuleb ikka veel. Nimel toimus Estonias kolmapäeval Tallinna filharmoonia hooaja avakontsert, kus Andres Mustoneni dirigeerimisel esinesid Tallinna Filharmoonikute ja pianist Liisas Smirnov. Tähelepanuväärselt Eesti kultuuriloolises mõttes tegi kõnealuse muusika õhtu aga veel see. Täpselt sama kava esitasid Tallinna Filharmoonikute Viini music theraini kuldses saalis olles seega esimeseks eestiorkestriga kellelegi auniisuguses esinduslikkus saalis üldse üles astuda. Kas selle hooaja avakontserdi kunstilisele õnnestumisele aitas kaasa siis veel eelseisev esinemine Viinis või pianisti Smirnovi ja dirigent Mustonenil laitmatu pisiasjadeni läbi tunnetatud koosmusitseerimine? Raske öelda. Igatahes kauni muusikaelamuse sai tol õhtul ilmselt iga kuulaja, kes saalis kesklasi raadio-otseülekande vahendusel. Kõigepealt paar sõna kõnealuse kontserdikavast. Selle ülesehitus oli läbinisti klassikaline esimeses kontserdipooles avamängija, instrumentaalkontsert ning teises osas klassikaline sümfoonia. Milleks olid siis vastavalt Mozarti avamäng ooperile Cosi, fan, tutte ja Mozarti klaverikontsert number üheksa lisasime noova esituses ning teises pooles Beethoveni seitsmes sümfoonia. Klassikaline oli see kava küll, kuid lisaboonusena sai esimeses kontserdipooles kuuldaga gruusia kuulsaima nüüdishelilooja, Kiiakanšeeli humoorikat helitoast ainet laine Taneli aade mis tõi väliselt akadeemilisse konteksti mõnusalt pingevaba värskendust. Kui ma ennist ütlesin, et see muusikaõhtu oli väliselt akadeemiline, siis ma pidasin silmas eeskätt seda, et nii Spirnova kui Mustoneni interpretatsiooni oli kõike muud kui mingist tardunud akatimismist kantud. Mõlemal on nii Mozarti Beethoveni loomingust oma nägemus ning kumbki ei kõhelnud oma emotsionaalsust ka läbi oma tõlgendus avada ka niinimetatud hea maitse piiridesse, ühtegi aktsenti liigselt utreerimata. Nüüd kõlanud muusikast lähemalt. Anschill aina Klaine, Taneli, Aade ja Mozarti klaverikontserdid olid esimeses kontserdipooles kõrvuti paigutatud aine Klaine, Taneli Radeon kantseelil pühendatud filmirežissöör Giorgi Taneliale kelle mitmele filmile näiteks meilgi hästi tuntud miiminole ja kindralsaale on helilooja omal ajal filmimuusika teoses ained. Laine ongi mitmeid tema filmimuusika tsitaate, kuid need on tervikusse põimitud hästi humoorikalt, nii et kõlaline esmasmulje mõjus lausa dekadentliku salongimuusikana. Muuseas Mustonen mängis selles loos hoopis viiulit ja tegi seda nii eriskummalisel plaseerunud moel, nagu oleks ta eluaeg mänginud mingites aristokraatlikus salongides. Mina isiklikult kuulsinkanšeelit kui muusikalist humoristi küll esmakordselt ja võin kinnitada, et see oli tõepoolest täiesti eriline elamus. Järgnevat Mozarti klaverikontsert number üheksa s tuur kõlas siis lisa Smirnovi laitmatus esituses paar sõna lühitutvustus ka tema kohta. Eliisa Smirnov on sündinud küll Venemaal, kuid praegu elab ja tegutseb Austrias. Stan õppinud Salzburgi Mozarti joomis ning tema mängutasemest annab tunnistust juba ainuüksi see tõsiasi, et vaevalt 20 aastasena tegi ta oma debüüdi New Yorgi kuulsas kaarnegi hoolis. Mozarti klaverikontserdi esimese osa. Ekspositsioonis võinuks orkestripillide Ardiculatsioon olla ehk mõnevõrra kergem samasse Ardiculatsioonilist kergust, holismil loomamängus kohe tunda. Pianisti Pedaliseerimine oli kiiret tempot arvestades hästi maitsekas tavalise mängitakse seda Allebrot ehk pisut kuivemalt, aga Smirnovi värvis klaveri kõla väga, täpselt. Eriti veenvalt oli see värvigammapaigas tema soolo kadentsis. Kõige väljendusrikkama mulje jättis aga klaverikontserdi teine osa andantino kus ka keelpillide ühtne fraasi hingamine oli legaaludes hästi kandev ja hingestatud kõlaga. Lisa Smirnovi karakteri kujunduse märksõnaks võinuksin olla poeetiline tundelisus, suured, romantilised emotsioonid, mis olid samas ajastutruud, pieteedi ka välja mängitud ja kui filigraanselt kõlasid veel kõik need moodsad rohked Arabeskset ilustused. Ning ka Mozarti klaverikontserdi finaal näitas, et see pianist ei eksi üheski tekstide tallis. Ilmselt mitte kunagi. Teises kontserdipooles kõlanud Beethoveni seitsmes sümfoonia oli Mustoneni kujundatud karakterite selguselt selle muusikaõhtu ilmselt kõige atraktiivsem ettekanne. Siin võis esimeses osas kuulda väljendusrikkast dramaturgiliselt arengukaart ning teises osas keelpillide matus selgelt Polifoonist reljeefi ja efektsed dünaamika režiid. Kuid särava punkti pani Beethoveni seitsmenda sümfoonia esitusele just finaal. Ning seda eeskätt tänu purulleskse põhikarakteri artistlikule väljatoomisele pluss finaali teise plaani, milleks on dramaatiline polüfoonia veenes ülesehitamine läbi restikuste kulminatsioonini. Lühidalt öeldes Beethovenit kult vägev värk. Ehk saame varsti kuulda, kas Viini music Feraini kuulajad arvasid pärast eilset vini kontserti samamoodi. Muusikakriitik Igor Karsnek tegi tagasivaate möödunud kolmapäevasele kontserdile puhas kuld, mis kõlas eile õhtul ka Viini muusikaühingu saalis. Klassikaraadio toimetaja Karin kopra vahendas seda kontserti klassikaraadio eetris ja valis helikaja saate jaoks välja mõned katkendid muusikast, mida klassikaraadio viimase nädala jooksul salvestanud on. Siin kuulsime katkendit Mozarti üheksandast klaverikontserdist, mis möödunud kolmapäeval kõlas Estonia kontserdisaalis Liisat. Smirnov ajab Tallinna Filharmoonikute esituses Andres Mustoneni juhatusel. Omamoodi rosinaks seal kontserdil oli Kiiecanšeeli filmimuusikast inspireeritud ainet lainendaneliaade. Esmaspäeval, neljandal oktoobril aga esines sügisjazzi raames Tallinnas Sõpruse kinos noor lauljatar Laura põldvere koos oma ansambliga. Tema seekordne kontserdikava koosnes peamiselt Susan veega loomingust. Laura põldvere, ansambli Sigist džässikontsert on klassikaraadio eetris kuuendal novembril kell 20. Rahvusvahelist muusikapäeva kaunistas Wolfgang Amadeus Mozarti laulumäng past jää ja Bastienn, mis tuli ettekandele Estonia kontserdisaali laval. Esimesel oktoobril. Esinesid Tallinna Kammerorkester, solistid keevalise Hartema Bastien'i rollis Mikk tede Bastieenina ja Uku Joller. Võlur kolaosas. Dirigeeris Mikk Murdvee. Selline oli siis ülevaade klassikaraadio kontserdisalvestist test, mille pani kokku toimetaja Karinguta. Klassikaraadiosõpradele tegijatel on põhjust sel nädalal üks teiste õnnitleda sest avaldati Emori uuring, millest selgus, et klassikaraadio jõudis sel suvel eestikeelsete raadiojaamade kuulatavuse isi 10-sse. Emori raadioauditooriumi päevikuuringu andmetel jõudis klassikaraadio eestlastest raadiokuulajate eelistuste hulgas 10.-le kohale kogudes 5,1 protsenti kuulajatest. Kuid Hollandi raadio kolleegid saadavad ärevaid sõnumeid. Hollandis kogutakse allkirju Ringhäälingu muusikakeskuse ja kollektiivide tegevuse jätkamise toetuseks. Hollandis äsja kokku pandud koalitsioonivalitsus on oma programmi kirjutanud kava sulgeda Hollandi ringhäälingu muusikakeskus, kus tegutsevad lugupeetud kollektiivid ja asetseb üks Euroopa suurimaid muusikaraamatukogusid. Raadiomuusikakeskus on Hollandi muusikakultuuri üks südameid. Hollandi raadio on maailmale vahendanud kontserte Amsterdamist, Utrechtis, muuhulgas Hollandi festivalilt ja Põhjamere džässfestivalilt. Võib juhtuda, et 65 aastat tegutsenud Hollandi raadio filharmoonia orkester, raadio, kammerfilharmoonia ja raadio koor peavad oma tegutsemisruumidest lahkuma on kirjas Hollandi muusikakeskuse kodulehel. Tänase saate salvestamise ajaks oli Hollandi raadio muusikakeskuse kodulehele kogunenud ligi 8500 häält. Keskuse sulgemise vastu koos hollandi ja inglise keelsete kommentaaridega. Näiteks see on täiesti mitteaktsepteeritav situatsioon kisaaster. Nüüd aga tuleme tagasi Eesti teemade juurde. Võib-olla meie siin oleme raha nuppusega harjunud, kuid veame visalt edasi. Tartu vanamuusika festival toimub näiteks juba viieteistkümnendat korda. Tartus kestab vanamuusika festival, Tartu on juba traditsioonidega vanamuusikalinn. Need inimesed, kes on umbes saanud 40, nende hulgas on need, kes tartu kuna muusikaaegu hästi teavad. Vanasti oli siin ansambel viiesonora millest on välja kasvanud ansambel Triskele ja faas koola. Ja samuti siis rahu, langsepp on Nende inimeste hulgast, kes Tartu vanamuusikaga tegelenud. Tore on see, et Tartusse on juurde tulnud muusikateadlane Anu Paulus, kellel nüüd oli võimalus esimest korda Tartu vanamuusika festivali külastada. Ja anuma, palun, et sa jagaksid natukene muljeid. Millise mulje see festival sulle jättis? Need kusagile vastasid selle festivali esimest päeva. Ja tõesti, et neljapäeval kell kuus õhtul avati Tartu ajaloomuuseumi saalis, siis nüüd juba 15. vanamuusika festival nimega ori antioksüdant ja kui seni on sel festivalil aastate lõikes ikka püütud lähendada ida ja lääne muusikalisi traditsioone siis seekord oli festivali avamisse avamistseremooniast sisse põimitud ka näituse avamine koostöös Tartu kõrgema kunstikooliga ja kõrvuti festivali ühe korraldaja raha langeb juba ja Tartu abilinnapea Jüri sasiavasõnavõttudega ütles tervitussõnad festile pallile ka kunstnik Tõnis paberit. Ja tema tõstataski küsimused, et mis võiks olla kunstis ja muusikas see ühisosa, mis seostuks nii ida kui läänega ja ta leidis, et nii muusikas kui kunstis on alati midagi müütilist ja sisekaemust mis siis need eri valdkondi ja eri piirkondi võiks ühendada. Ja kõrvuti paberit Teie enda töödega saabki näitusel näha kunstnike Rein mando, Inge kudi, Siimu, Priit Päevase ja Helmi Marie langsepa kauneid töid. Aga muusikalise poole pealt tabas festivali faas koole, ansambel Lilian Langsepp gooti harfil ja rahalanceb flöödil oli ka käsitrumm kastatud. Ja nad mängisid ühe keskaegse Stampiin Belica mis on sageli muide ka klassikaraadios kõlanud nende CD-lt, et oli väga tuttav lugu ja joonelt Ta võttis selle SKP nii-öelda üle ka festivali üks külalistest, Šveitsi flöödimängija, Konrad Štillman topelt aulusel. Tõenäoliselt ta küll ei jätkanud sedasama Estan piid, aga need meloodilised kujundit kahe pala vahel haakusid väga hästi mõjusid. Kokkuvõttes aga tervikuna. Ja festivali eksootilistest külalistest andis ühe muusikalise numbri Mustafa raatsa ansambel Indiast, kelle põhikontsert siis toimub tegelikult laupäeval kell 18 Tartu Ülikooli aulas. Mustafa ratsa ise musitseerib India traditsioonilisel pillil. Pilli nimi on Fitziietra viina ja ta on muidugi väga ilus pill, nagu need idapillid sageli olema kipuvad. Pilli piklik kõlakast on toetatud horisontaalselt, et kahele selle kõrvitsakujulisele alusele. Mis mängida, siis kaasa resoneerivad, Eli ise on selline hästi terav ja helikõrgust muudetakse sellise munakujulise kiviga, mida mängija libistab vasakus käes, hoides õrnalt mööda keeli edasi-tagasi. Samal ajal siis paremaga keelt tõmmates. Ja pilli imetledes võib kõlakasti kitsamates keerdus osades ära tunda paabulinnu pea ja saba. Niisiis viitab India rahvuslinnule ja kos Mustafa ratsaendaga, siis musitseerisid ka veel kaks muusikat India trummidel. Ikka ja jälle üllatab india muusikute juures see, kui harmooniline on nende mäng, harmoonia kui kooskõla, mis kunagi ei ehmata ega torma kuhugi ka siis, kui tempo on liikuvam. Ja, ja huvitav on just see, et nende musitseerimine väärtustab sinu kui kuulaja aega. Mitte ei kummarda ainult nagu muusikute, kui virtuoosid ees need sõnad ei midagi, mis teeb väga soojaks seest ja nagu öeldud, siis ja Mustafa ratsatäispikk kontsert on laupäeval kavas esindusteni, klassikat. Meil on muusika. Aga festivali avapäeva õhtul veel hiljem õhtul kell üheksa algas Tartu Jaani kirikus Konrad Steinmanni kontsert ja sain, ma annan, siis võib öelda, et tõesti, et üks tuntumaid löödi mängijaid maailmas ja seda siis nii-öelda vanamuusika kategoorias. Ta on baaseli skoolagantoorumi vilistlane ja, ja sealne õppejõud ja kes võib-olla nii hästi kursis ei ole, spaaseli skoolagantuurum on, võib teda nimetada varajase muusika kõrgkooliks ja laiemalt vanamuusikaharidus ja uurimiskeskuseks, mille liikmeskond on rahvusvaheline ja mille ütleme siis, kasvandikud on rajanud mitmeid oma koolkondi üle terve Euroopa varajase muusika juures, millest me mööda ei saa selle starmani kontserdi kontekstis. Varajase muusika esitamise juures armastatakse sageli esile tuua, et selle muusikateadusliku uurimise ja esituse kvaliteedi vahel on sageli selline mõtteline võrdus märkija. Štillman on muidugi oma valdkonna absoluutne spetsialist uurides ja tundes eeskätt just vanakreeka muusikat ja teisi traditsioonilisi kultuure. Ja neljapäevane kontsert kandis nime ärimemme. Selle kohta kirjutas Taiman ise kavalehel, et suurimat tähelepanu on ta selle kava koostamisel pööranud just iga instrumendi isiksusele, mis tähendab, et kava põhifookuses on pillid ise. Ja nendeks pilvedeks, mida Streimann kasutas, olid siis erinevad plokkflöödid, mitu aulast ka siis topelt auljasena ja flöödid, samuti topelt pillidena. Ja lisaks veel sellised eksootilised ülemtoon, flööt ja jaga alandavad flööt. Ja ettekandele tulid erinevad Antiik-Kreeka meloodiad Sandmani seades, mis on muidugi loomulik, sest nii vanade meloodiate transkribeerime seal on ikka uurija osa loo Ella äratamisel või uuesti loomisel väga suur. Ja samuti kõlasid näiteks Jeemeni traditsiooniline meloodia ja eks süüria kristlaste meloodia umbes kuuendast sajandist ning ka paar Sandmani enda kompositsiooni, aga need olid ka kantud pigem sellise varajase muusika hingusest ja lülitasid ka väga loomulikuna ajalooliste Fleutide kõla just kontserdi algupoolel. Võib-olla rohkem tuletas meelde jällegi sellist muusika looduslähedust, et seda, kuidas ütleme, et üks maailma esimese flöödi ehitanud mees või naine võis olla inspireeritud näiteks pooleks murtud kõrrest, millesse tuul sisse vihiseb ja muusikalist heli loob. Et sellist looduslikku vidinat oli ka sellel kontserdil väga palju. Ja vast kõige suuremaks kõrvale kaldeks kontserdikava üldisest toonist oli Streimanni enda kompositsioon ülemtoon flöödile. See on selline klaas ja korpusega pill, mida hoitakse põike ja kuhu saab sisse puhuda nii pilli keskelt kui äärest. Ja nagu nimigi ütleb, võimenduvad sellel flöödi siis ülemhelid eriti hästi ja ise ära ja siis siis kui mängib betoosne muusik, nakkus Taimann, võimaldades pilli kõlama panna tõesti nagu mitmehäälselt. Ja kui mängija pilli puhudes veel ka ise nii-öelda kaasa laulab, ei sa öelda timiseks, suu peab jääma ju avatuks. Et siis tekib väga mitmekihiline kõlapilt ja ka teistel pillidel musitseerida, pakkus imetlus see, kui erinevaid kõla ja tämbritasandeid suudab, sain mann ühelt ja samalt pildilt välja puhuda. Ja muidugi see, kui palju õhkudel jätkub pikkade meloodia karta väljajoonistamiseks sest ainult mängis seekord kõik lood noodist. Ja see oli võib-olla ainus aspekt kontserdi juures, mis mind natukene häiris mõnegi loo mängimine peast suunatuna rohkem publik kuule Aleksei kandnud alla kriipsutada improvisatsioonimomenti mida vanema muusika puhul, seda ilmselt rohkem musitseerimisel ju nagunii kaasa mängib. Kontsert oli küll mikrofonidega võimendatud, ise kuulasin, vaatasin esinemist kolmandast reast, aga ma väga loodan, et ka kõige vaiksemad toonid, mida oli teiste kriiskavate kõrval kontserdil ka väga palju jõudsid ka tagumiste kuulajateni ja etlemisest. Start Jaani kiriku akustika peaks seda igati toetama ja kuulajaid publikut oli tõesti kontserdil ka väga palju. Ja võib-olla lõpetuseks taimeni kontserdi kohta tema enda sõnad veel kavalehelt kirjutab, et lisaks pillidele on ta lummatud traditsiooniliste kultuuride alustaladest, milleks on ausus ja tagasihoidlikkus. Ja tõesti, need sõnad kumasid ja kõlasid läbi ka Stockmanni seekordsel kontserdil. Ma olen täitsa kindel, et kindlasti kujunevad väga elamuslikuks ka Tartu vanamuusika festivali järgmised kontserdid, kus siis juba eelmainitud hindusteni muusika kõrval saab kuulda ka Pärsia ja Vahemeremaade ajaloolist traditsioonilist muusikat. Et kontserdid toimuvad siis pühapäevani ja, ja läheme kava on üleval ka kodulehel www. Punkt festiilitas punkt. See oli Anu Pauluse järelkaja Tartu vanamuusikafestivali avapäeva kontsertidele. Saime hiljuti teate, et Soome rahvusooper Peron tellinud ooperi eesti soost heliloojalt Jüri Rein veerelt ooper Puhastus, mis põhineb Sofi Oksaneni auhinnatud romaanil. Esietendub Soome rahvusooperis 2012. aasta aprillis. Ooperi kirjastajaks on Fenica keerman. Ja telefoniühendus on praegu helilooja Jüri Reinvere ka, kes on Berliinis ja mina helistan sulle Tartust. See on imetore. Klassikaraadio vahendusel jälle su häält kuuleme, me tahaksime veidikene kuuldes plaanitavast ooperist ja muidugi oleme äraütlemata uhked, et Eesti päritolu helilooja toob oma ooperilavale just Soome rahvusooperis. Jüri, palun räägi, kuidas Sofi Oksaneni näidendi romaaniga Puhastus sinul side tekkis, mis seal on olulist sinu jaoks? Oksaneni romaani ja näidendi puhul on tegemist ühe nähtusega Euroopa kirjanduses momendil üleüldse, kus inimesed hakkavad Lääne ühiskonnas nagu tasapisi mõistma, palju sügavamalt ja palju rohkem seda, et mis üldse sovjeedid ühiskondades on omal ajal toimunud ja mis on see protsess? Pärast sovjetiaegsel ajajärgul, mis need ühiskonnad peavad läbi käima või siis jätavad ka vastavas läbi käimata, juhul kui sellega on tegemist? Jah, see on ka see, mis mind seal väga huvitav. Huvitav on ka see, et näiteks ooper ei ole poliitiliselt väga traditsiooniline tandem oopereid, mis käsitleksid väga selgelt poliitilisi teemasid on väga vähe, sest ooper võimaldab laval väga kergesti teatud teemade kasutamist nagu noh, me kõik teame klassikaliselt armastus ja surm. Aga Tuua ooperis juurde niisugused asjad nagu väga tugev draama, väga tugev psühholoogiline draama just nimelt ja ka selline poliitiline valvsus on üks asi, mis on ääretult põnev selle teose puhul ja, ja, ja selle tuleva projekti puhul ooper traditsiooniliselt ja on ju palju aeglasem kunstivorm kui, kui näidend. See tähendab ka seda, et, et kogu see romaan või see k näidend tuleb väga kõvasti ringi teha selleks, et, et ta lavale ooperilavale mahutada ja tekkiva teose puhul on siiski tegemist täiesti uue teosega või kolmandaproduktiga, siis sellest samast perekonnast lihtsalt tugineb, tugineb sellele, aga see on siiski vaja kõik ringi kirjutada, ringi teha ja hoopis teised aspektid tõusevad pinnale tänu sellele, et sa oled sunnitud muusika kaudu väljendama hoopis teisi asju, mida sa näiteks tavalise teatrilaval või isegi romaanis saad valgustada. Kõik ooperis täiesti muutunud ooperikeel on midagi muud, ooperi tempo ja tihedus on midagi muud, nii et kõik see juba ütleme renessansiaegadest peale, on ju kõik teada väga selgelt, kuidas muusikateater võimaldab väga hästi teatuid, asju, mida üldse teised kunstivormid ei võimalda just saavutada mingi selline tramsendantaalsuse tasand nagu inimlikkusele, mis, mis mis noh, näiteks kirjanduses on peaaegu võimatu saavutada ilma et sa muutuksid taganeks sogaseks. Aga samas näiteks lihtsalt kõige tavalisemad süžee edasiminekut ooperis ikka noh, väga-väga raske edasi viia. Sest lihtsalt ta, ta nii aeglane Mis faasis üldse ooperi kavandamisega oled näiteks huvitav, oleks teada, kui palju tegelasi ooperis lavale astub, on see praegu teada ka ju ise oled libreto autor? Ja lõplikult lukku löödud veel kõik ei ole, teos on praegu alles valmimisjärgus ja noh, see praktiliselt kuni tuleva aasta lõpuni veel valmib. Selle puhul, et kui palju tegelasi lavale tuleb ka, kõik ei ole veel momendil selge, tähendab momendil on teada kõik need tegelased, kes on ka Sofi näidendis Sofi romaanis sees. Aga on võimalik, et on vaja veel teha suuri kärpeid, mis on võimalik siis teha kahel moel, kas siis lõigatakse välja osa stseene või lõigates välja terveid osasid, stoori laene. Ma ei ole eriti selle pool tekstuuri laine välja lõigata. No eks vaatab, peab seda asja veel vaatama, sellepärast nagu öeldud, ooper on äärmiselt aeglane kunstivorm, mis puudutab lavalist tegevust, et sellega saab veel vaeva nähtud. Sohvi tegi näidendi ju kõigepealt, eks ole, siis ta kirjutas näidendi romaaniks enda. Nii et noh, see teeb seda asja näiteks mulle helilooja seisukohad palju lihtsamaks, sest tõesti, kui see oleks lihtsalt üks niukene abstra keskne romaan siis seda hakata lavale suruma väga-väga raske, väga raske oleks, kuna tal on aga näidend põhjal all olemas, siis ta mõtlemine on juba lavaline. Nii et noh, väga paljud küsimused jäävad, libretistil jäävad mul lihtsalt küsimustest välja just tänu sellele, et, et tal on seal lava on all juba olemas kogu selle romaani konstruktsioon on siiski lavaline mõtlemine. Millisena näed sa neid peamisi tegelaskujusid just nimelt, et mis häält nad teevad, mis partiid ja mis laadi partiid nad endale saavad? Üks eesmärk, mis ma endale põhimõtteliselt seadnud, nagu selle teosega, on see, et, et orkester on üks peategelasi, mis tähendab seda, et orkestrit partii saab olema väga tugev ja väga pealetungiv, väga jõuline. Teine asi, mis Ma olen endale siiski eesmärgiks teinud, on ka see, et, et see ooper ei saa olema selline rekordite ooperit Christiani rolli just veel nagu kummutada ei taha, küll aga on selge, et Sohvi näidend võimaldab väga paljusid lahendusi, väga paljusid erinevaid lahendusi just Brežissöörile, mis teeb selle asjaga väga põnevaks ja see tähendab seda, et näiteks peategelase ehk siis liide roll juhul kui seda laulab üks laulja, nii noort kui ka vana olid, et sellisel juhul on tegemist tõesti ühe mega rolliga, mis võib olla niisugune elektriga võrreldav roll selles mõttes, et ta on tõesti praktiliselt sel juhul kogu aeg laval, kusjuures tal on ka äärmiselt raske partii, kusjuures veel tema partii järjest muutub raskemaks ja tema põhinumbrid on kõik alles ooperi üpris kahetunnise või üle kahetunnise ooperi kõige viimases faasis. Sellega noh, nagu me teame, elektriga saavad vaid ainult paar lauljat maailmas hakkama, samuti nagu Tristan. Nii keeruliseks seda ajada ei tahaks, see tähendab, et nii suuri raskeid rolle veel kirjutada ei tahaks, aga eks paistab, kuidas ta läheb. Teine asi, mis on selles puhastuses kohe algusest peale, selge, on see, et seal on väga jõulised naisrollid mis tuleneb Sofi, mis ta endast tegelikult, sest et algromaani kirjutaja. Ja see on selge, et, et ta kirjutab tugevaid naisi ja mees rollid, neid on küll rohkem, aga nad on palju nõrgemad naisrollid, kõik Unga taga, füüsilised rollid. See tähendab seda, et, et väga palju Tseenile kõigel sellel tuleb ooperis rõhku panna asetab jälle teatud nõudmised esinejaile või nende rollide lauljaled. Saab näha, kuidas, kuidas me need olukorrad lõpuks kõik lahendada. See kõik seisab veel alles ees. Sofi Oksaneni romaanis vahelduvad hästi tundlikult kujutatud olustiku detailid karmi vägivalla kujutamisega. Mida sina sealt võtad ja mille jätad? Lava seab muidugi ütleme jällegi see ooperi seitsmekümnekordne aeglus seab, seab omad omad tingimused kohe algusest peale, et kõike ei saa võtta ja kõik ei tööta laval, et nad praktiliselt on siiski vajalik tõesti, nagu ma ütlesin, juba see kogu tervik uuesti algusest peale kirjutada, tuginedes siis sellele, mis juba olemas on. Nii kaugele ma siiski ei kavatse minna, nagu just tallede maaga meil ja daamiga tehtud, et, et näiteks pealkirigi vajalik juba muuta, sellepärast et algul originaalist ollakse juba nii kaugele eemale piirdutud, siis Verdi Traviata puhul. Aga väga palju saab üle võtta ja just kontrastid on need, mis sind väga huvitavad. Sellepärast et Sofi enda näiteks niisugune küllaltki jõuline kirjutuskeeli lavakeel ja minu jälle selline suhteliselt nüüd tavaliselt habras, lüüriline muusike, võib-olla üks niisugune väga huvitav kontrast, mis annab väga palju sellele kogu tervikule juurde. Teisalt, Sofi ei ole sugugi. Sofi originaal ei ole sugugi kani ühetasapinnaline, nagu ta alguses tundub, et on. Mis siis muud kui jõudu selle ooperi Puhastus komponeerimisel kavandatavast ooperist puhastus, mis peaks jõudma Soome rahvusooperilavalaudadele 2012. aastal, rääkis helilooja Jüri Reinvere. Tallinna tehnikaülikooli akadeemiline naiskoor võitis rahvusvahelisel koorikonkursil kreedo esikoha. Konkurss toimus teisel oktoobril Kaarli kirikus. Lisaks konkursi võidule sai naiskoor ka eriauhinna Arvo Pärdi teose parima ettekande eest. Konkursil anti välja kaks teist kohta, mille pälvisid meesansambel kreedo Eestist ning Leningradi riikliku ülikooli ansambel Venemaalt. Kolmas koht läks Boris pooli kammerkoorile Ukrainast. Sellise info saatis Tallinna tehnikaülikooli naiskoori välissuhtleja Kristiina Sandra. Eesti muusikanõukogu andis rahvusvahelisel muusikapäeval esimesel oktoobril välja muusikapreemiaid. Heliloomingu preemia läks Eino Tambergile kui Eesti muusika suurkujule inimliku ja õnnestama muusika eest. Interpretatsiooni preemia sai Tõnu Kaljuste jõulise interpreedi tegevuse eest Eestis ja maailmas. Preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest sai Anne Erm džässi pikakaarest. Samuti andis preemiaid välja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital. Need olid aastapreemiad Hedvig Hanson särava loomingulise aasta eest. Tanel Leesment hea heli loomise eest. Urve Lippus muusikateadusliku hariduse ülesehitamise eest. Aavo Ots raamat tuulefantaasia trompetiõpetaja käsiraamat ja panuse eest eesti pask pilli muusikasse. Anne-Liis Poll särava ja mitmekülgse loomingulise tegevuse eest interpreedi ja koolitajana. Eeva Potter Eesti muusikaelu jäädvustajale Jüri Reinvere teosest Reekviem Anu Tali, Tõnu kõrvitsa autorikontserdi ja tegevuse eest sümfoonilise muusika tutvustajana. Reinud Tepp sai preemia silmapaistva muusikalise partnerluse eest paljudes kollektiivides. Palju õnne. Nagu juba öeldud, üks Eesti muusikanõukogu preemia saajaid oli käesoleva aasta juubilar Eino Tamberg. Tambergi loomingut saab kuulata lähinädalal mitmel kontserdil. Üks selliseid on Vanemuise sümfooniaorkestri avakontsert, kus tuleb ettekandele Tambergi viiulikontsert. Täpsemalt kuulete sellest kontserdist ja muudestki Vanemuise tegemistest. Hedvig Lätti vahendusel. Vanemuise sümfooniaorkester alustab täna oma uut hooaega ja toimub avakontsert Vanemuise muusikajuht Mihkel Kütson. Milliseks kujuneb Vanemuise alanud muusikahooaeg? No meie hooajad on tavapäraselt töised ning tõepoolest esimene esietendus on ja juba olnut ahven Bachi Orpheus põrgus. Marko Matvere lavastusest tuli juba välja, järgmine lavastus on juba stardipakul muusikal, helisev muusika, esimesed proovid juba on see nädal käima läinud. Käesoleval hooajal oleme plaaninud hästi mitmepalgelisi kontserte, muusikat nii tänapäevast armastaja sajanditest samamoodi nagu ka muusikalavastust sealt, kus me mängime nii Henry Brüsselit tonid, setid, avakontserdi kavva alisinud Wozniacki muusikast kaks täiesti huvitavat teost, nimelt Toshuki seitsmes sümfoonia ja vähesed teavad, et osakond kirjutanud päris mitmeid sümfoonilisi poeeme, millest ettekandele täna tuleb metstuvi üks traagilise taustaga teos aga oma lüürilise ja võib-olla natukese kurvameelse alatooniga komposteeruda pigem sellisele rõõmsameelsele Tambergile vill. Kontserdis soleerib meie tuttav Anna-Liisa pes Roodne, kellega koostöös juba eelmistel aastatel mängisime Sibeliuse viiulikontserti ning selle kontserdi ülesvõte on meil plaanis. Anna oma uuele CD-plaadile, mille salvestamist me alustasime juba juunikuus ning plaat peaks välja tulema detsembris. Vanemuise orkester on olnud küll erinevate lugudega erinevatel plaatidel, aga päris sellist puhtalt enda sisse mängitud plaate tõesti ei ole ja selleks saab nüüd siis meie esik CD Tambergi muusikast. Kui veel rääkida avakontserdist, seal on kaks põnevat vorsaki muusikateost. Torsaki puim metstuvi on selline muusikaline jutustus ühest noorest naisest, kes on jäänud oma abikaasast ilma, leinab tema kohal ja võib-olla isegi võib ütelda, et see tegelikult on selliseid jalatseid kriminaalse alatooniga, sellepärast et loo arenedes tekib sinna naisterahva kõrvale noormees, kes suudab teda ümber rääkida ja temaga abielluda ning pulma helidesse suure tantsu keskele hakkab äkki kostma kaebliku metstuvi laulu, kes siis reedab, et noor naisterahvas ei ole teab mis ingel, vaid tegemist on oma abikaasa mõrvanud mürgitanud noore naisega ning kes tunnetab äkki, et tema teod mitte kõige paremad polnud ning oma sisemiste heitluste tagajärjel viskub sillalt vette nii-öelda kannab, kannab oma oma karistuse selle teo eest kõikana Agan tursak pannud sellisesse kergelt melanhoolseks aga väga mõjuvasse mõjuvasse muusikasse ka biohellid on sellised asetanud mitte metsa orkestraalseid nippe. Kaks trompetit, kes mängivad lava tagant veel ja, ja selles 20. minutis on väga selline värvikirev, orkestri kõla. Kontserdi esimeses osas kõlab veel Tambergi viiulikontsert ning teises osas jätkame tee mullis osaki. Seitsmendast sümfooniast on küllalt palju kasta osaki mentoli Johannes Brahmsi mõjutusi ning see on paras pähkel igale orkestrile. Milliseid kontserte veel Vanemuise sümfooniaorkester sellel hooajal pakub ja milliseks Vanemuise muusikahooaeg kujuneb? Loomulikult on meil plaanis meie traditsiooniline advendikontsert, kus soleerib Riivo Kallasmaa ja laureusid juhatab teostena on samuti plaanis seal näiteks Hannide reisil mees ning traditsiooniline ooperigaala ning hooaja lõppkontserdi na oleme kavva pannud inglise helilooja on Williamsi suurejoonelise sümfoonia siis Symphony Von Williamson Inglise heliloojatest võib-olla natuke põhjuseta tahaplaanile jäänud. Loomulikult troonivad esilehel siis Elgari ja võib-olla tõesti Brüsselis, kelle oper deferg Win, esietendub Saša Beljajev lavastuses juba veebruaris. Aga lõppkontserdi kavas on sellel Williamsi esimene sümfoonia ning arvan see suurvorm mitmete Tartu kooride ja, ja kahesajalistiga on väärikas punkt meie hooajale. See kontsert jääb ka viimaseks minu selle kordsel peadirigendiks olemise ajal. Juba kahe aasta eest oli meil jutt selline Etiendatusse, seniks kuni leiame siia dirigendi, kes jätkab pikemaajaliselt tööd Vanemuises ning nüüdseks selle tee kingime, leidsime nimelt teada-tuntud dirigendi Paul Mägi näol ning mul on hästi hea meel, et saan teatepulga need talle üle anda. Me rääkisime nüüd kontsertidest ja saime teada, kes on järgmisest hooajast Vanemuise uus peadirigent, aga siia vahepeale jäävad ka uued muusikalavastused. Kõikidest me ei jõua ära rääkida, aga mõnest võib-olla põnevamast Ja esimene muusikalavastus tuli juba välja Orpheus põrgus ning võib-olla tõesti huvitavamatest projektidest võiks ära märkida Henry brüsseli Ferkviin, mis ei olegi nagu päris ooper, Don, selline semi Opera. Teda lavastab Saša Beljajev, keda ka Eesti publik juba päris hästi teab ning oskab juba arvata või oskab, et sellest ei tule midagi traditsioonilist vate poolest lähenetav kindlasti sellele oma vaatevinklist ka mängukoht on eriline, sadamateatris ei ole enne ooperit mängitud, nii et kindlasti tasub nendel tegemistel silma peal hoida ja nendele etendustele minna. Maikuus esietendub meil vähe, mängib tud tonitseti Upper Maria Stuart, mis siis, nagu nimigi juba ütleb, keskendub Maria Stuarti ja inglise kuninganna Elizabethi omavahelistele võimuvõitlusele ja võitlusele ka armastuse pärast. Lavastajaks on Rovonofon pitsa, kes Tartus on juba lavastanud ämbliknaise suudlus ning keda ma ka juba varasematest aastatest tean. Tunnen hästi oma Saksamaa teatritööst tegemistes. Põnevad külalislavastajad on Vanemuisesse tulemas, aga kas ka põnevaid soliste, teisi esinejaid? Meie repertuaari etendustes loomulikult, et hoida sellist väikest vaheldust, on taas oodata tõepoolest põnevaid solist, sedapuhku Venemaalt ning meil on uus pato flai nabašenko ja hoidke ennast kursis. Millised on Vanemuise muusikajuhi Mihkel Kütsoni uue hooaja soovid nii endale, orkestrile kui ka kuulajale? Jah, võib-olla see, et võtta selle kiire elutempo juures, mis meil kõigil on nii orkestri muusikutel ka kindlasti inimestel, kes muusikat kuulavad, võtta, võtta endale aeg, et, et neid helisid kuulda ja endasse lasta ja lasta neil. Toimida aitäh Mihkel Kütson selle intervjuu eest. Vanemuise sümfooniaorkestri avakontsert toimub täna algusega kell seitse õhtul Vanemuise kontserdimajas ja kavas on Versace sümfooniline poeem metstuvi Eino Tambergi viiulikontsert ja torsaki sümfoonia number seitse teemall. Nagu juba mainisin, on võimalik algaval nädalal Eino Tambergi loomingut kuulata veelgi ja nimelt kontsertidel, mille pealkirjaks on fagotivirtuoos Martin Kuuskmann. Need on Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdid Neeme Järvi juhatusel kus Tambergi virtuoosse fagotikontserdi ettekandel teeb kaasa Eesti päritolu praegu Ameerikas tegutsev Martin Kuuskmann. Klassikaraadio teeb Tallinna kontserdist 14. oktoobril ka ülekande kuid veel täna õhtulgi on mitu huvitavat kontserti. Juttu oli Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja avakontserdist Tartu vanamuusika festivali kontsertidest kuid Tallinnas on täna veel Uppsala kammerkoori kontsert Sügispärlid. See algab kell 19 Tallinna issanda muutmise kirikus. Teatri NO99 džässiklubi laval esineb täna eesti kitarri Octit et esitleda oma plaati. Ja muusikafestival, kestab veel ka sellises kohas nagu Väike-Maarja, mille rahvamaja on täna Pille Lille muusikute toetusfondi korraldatud lauljate meistriklassi ja kontsertide päralt. Pärnus Aga edendatakse järjekindlalt uue muusikatundmist. Homme päeval kell kaks on Pärnu raekojas kontsert pealkirjaga Webern Berg Strauss esinejateks Leonora paluföödil, Andrus Kallastu klaveril, Aare Tammesalu tšello ja Tarmo Pajusaar klarnetit. Kontserdile järgneb ka vestlusring, mida juhib Kai Kallastu. Järgmine nädal toob kaasa omanäolisi kontserdi pealkirjaga ring milles Timo Steineri uudisteos on sobitatud Tallinna Niguliste kiriku ja Jõhvi Mihkli kiriku löövidesse. Sambatagustesse Janishidesse. Kontserdil. Esinevad saksofonikvartett saaks hästi tšellokvartett C-Jam. Ja saabuval kolmapäeval on kontsert Tartu Ülikooli aulas. See kontsert avab pianist Tanel Joa. Metsa korraldatud sarja kaheksa portreed ja stuudios on külas Tanel Joamets. Räägi natukene, mis idee selle kaheksa portreega on, keda sa portreteerida oma kontsertidel? Kaheksa portreed koosne kaheksast soolokontsertidest, iga iga kontsert on pühendatud erinevale heliloojale ja kestab läbi kahe hooaja, nii et kummagi looja neli tava. Kuna ma ise mängin kõiki neid kavasid, siis see on päris suur ettevõtmine. Avakontsert Mozarti muusikast ja järgmise vaja. Kevadine viimane kontsert Brahmsi muusikast tulevat koos teiste muusikutega elama. Et seal on sooloteoseid ja kammerteoseid. Aga ülejäänud kuus pääl Rahmaninovi püssisklejabin, kriik. Schubert Ta on puhtalt soolosooloteostest. See valik ei saanud tekkida kuidagi mingi hetkeimpulsi ajel, vaid see nagu mis on pikkade aastate jooksul lemmikuteks kujunenud ja ma panen kavadika kokku. Ma sealt ka juba varem mängitud lugudest osate uutest, et muidu ei oleks see reaalne. Et need kaheksa eriloojad tõesti on mul juba nagu tükk aega lemmikud olnud, et sinna veel kedagi lisada oleks, oleks raske. Kas need kõik toimuvad Tartu Ülikooli aulas? Ja ja nad toimuvad tegelikult ka Tallinnas, näiteks Mozarti kava tuleb 19. oktoobril Mustpeade majas ja enamus tulebki Tallinnas Mustpeade majas, aga Supääni õhtu tuleb detsembri lõpus Muusikaakadeemia saalis. Niisiis, kolmapäeval Tartus ja siis veel järgmisel nädalal Tallinnas Mozarti kontsert, seal teevad sinuga kaasa Margus Vahemets klarneti annas Olitšenko poel, Jan Bentšuk metsasarvel ja Kulno Tamra fagotil, selleks et esitada Mozarti klaverikvintetti. Milline teos on Mozarti klaverikvintett esitajate jaoks? Millised kogemused on proovidest? See on seal haruldaselt Vahva teosed, ühest küljest justkui klaver kontrapuhkpillide kvartett. Aga teisest küljest igal puhkpillimängijal on seal niivõrd just selle pilli spetsiifikast lähtuv partii, nad on nagu igaüks omaette solistika. Noh, kord nii kord naa, vahepeal muutuvat kvartetis kohati olema isegi väga üksmeelne kvintett. Vaat sellised väga efektsed ja nõudlikud soololõigud. Mozart oli ise ka selle teosega väga rahul, kui te selle valmis sai, kirjutas isale, et see on parim teos, mis ta seal ikka selleks ajaks kirjutanud oli, et nii just ütleme tema, kuidas seda öelda, see tema geniaalne meloodiaandja ja vormitunnet, see, see oli ju varem ka kõik, aga võib-olla just mille pärast ta ise sellega nii rahul oli? Ma arvan, on just see, kui põnevalt selle tehniliselt läbi komponeeris, et kuidas need hääled üksteise vastu sel pandud Ja mis seal kontserdi kavas veel on? Ülejäänud kontserdikava soolosooloklaveriteosed Johamol, variatsioonid, seedu ja sonaat tuur püüdsin valida hästi erinevaid teoseid, ülimalt tõsine Iraagi näha, mu elada, selle kontrastiks eriti elurõõmsalt need sõidul variatsioonid ja, ja seeefftorsonaat. Ta on ka hästi ebatavaline Mozarti teoste hulgas. Hästi Polfooniline peaaegu kõik, mis käib paremast käest läbi, läheb järgmisel hetkel vasakust käest. Hästi nõudlik sammas mängijale, aga kuulajale, ma arvan, Tanis mõnusaks vahelduseks. Selliseks kujunes tänane muusikauudistesaade helikaja. Lõpetuseks kõlas kahe aasta tagune kontserdivõte, millel Tanel Joamets mängis Mozarti Es-duur sonaati lõppeva saate toimetaja Liina Vainumetsa ja mängis kokku helioperaator Helle Paas. Suur tänu kõigile abilistele ja kuulajatele. Järgmine muusikauudistesaade helikaja on eetris nädala pärast.