Helikaja. Tere, hea klassikaraadiokuulaja algab muusikasündmusi kajastus. Tahvliga ja saade, milles kõigepealt saab sõna Austria suursaadik proua Eve-Külli Kala, teemaks Tallinna Filharmoonikute esinemine Viini music veraini kuldses saalis. Helilooja Märt-Matis Lill käis kuulamas Oliviat Nonii Duranga, Liina sümfoonia esmaettekannet Eestis ja jagab oma muljeid ka meiega. Juttu tuleb veel Vardo Rumessen uuest albumist, Sergei Rahmaninovi etüüd piltide ja teiste klaveriteostega. Räägime dirigent Peeter Lilje kuuekümnendat sünniaastapäeva tähistavatest mälestuskontsertidest. Tallinna filharmoonia produtsendile. Heili paus. Tammelt saame teada, kuidas läheb Tallinna filharmoonia all ja mis on teoksil. Saates. On ka eesti muusikutega seotud infot laiast maailmast. Ja Eesti Wagner ühingu esimees Martti raide kõneleb Richard Wagneri ooperi Reini kuldotseülekandest, New Yorgi Metropolitan operast alustamine meedias juba küllaltki palju kajastamist leidnud teemal Tallinna filharmoonia esinemisest Viinis. Reedel, kaheksandal oktoobril esines Winymusikveraini kuldses saalis esmakordselt eestiorkester Tallinna Filharmoonikute Andres Mustoneni juhatusel. Meil on nüüd telefonil Eesti suursaadik Austrias proua Eve-Külli kala, tervist teile sinna kaunisse Viini linna. Tere. Kuidas selline kontsert üldse võimalikuks sai, mis selleks tegema pidi? No mul on väga hea meel sellest rääkida, sest initsiatiiv tuli saatkonnast ja see juba paar aastat tagasi. Konkreetselt me kohtusime siis sünessi direktori Angeelika mösseriga siin ja palusime Tallinna kammerorkestrile anda seda võimalust esineda siis ühel kõige kuulsamal muusika laval viinud. Ja nüüd saigi see teoks, see oli siis kammerorkestri laiendatud koos teist Tallinna Filharmoonikute esimest korda Moziiklerani laval üldse eestiorkester Andres Mustoneni juhatusel. Solistiks oli Liisa Smirnov, ova kogu üritus läks lihtsalt. Pärast no Winymusika raini saal on üsna suur, publikut mahub sinna palju, kas saal oli ka täis? See oli lausa suurest vahelisest fikteranis, on üsna mitu saali ja ta oli suures kuldses Stahlis, mida kõik eestlased kindlasti tunnevad uus aasta kontserdite järgi ja ta oli täiesti täis. Ma olen seal tihti käinud ja ma pean ütlema muidugi, et ma ei olegi kohanud seda momenti seal veel, et saal oleks tühi, aga meie puhul oli ta täiesti täis. Orkester võttis kavva seal esitamiseks muusika, mille on loonud Viini klassikud Mozart ja Beethoven. Kuidas see kava seal vastu võeti? Cavani, ma kujutan ette väga südamelähedane just Viini publikule, sellepärast et oli kaks pala Mozartilt üks oli siis Cosi fan, tutte avamäng ja teine oli klaverikontsert tekstuur, mida liigas mirnova mängis, mõlemad suurepärased teosed võeti väga soojalt vastu, ka pianist lisas, mirnova sai väga suure ja sooja vastuvõtu osaliseks. Beethoveni kooli eriti huvitav, sest mängibki Beethoveni seitsmendat sümfooniat, mida tegelikult esimest korda Viinis mängiti, tuligi esitus 1813 tollal veel vana Viini Ülikooli Stahli. Ja ta on ju olnud üks suur edu LUGU Beethoveni-le, ka see vallutas saaliga täielikult. Aga mis need olid kõige huvitavam? Andres Mustonen tegi väikse eksperimendi vini publikuga selles mõttes, et Nende klassikute vahele võttis ta kiirgantseeli 2000-l aastal kirjutatud aineklaine paneljada. Ja see on muidugi hoopis teist laadi muusika, aga see oli ka äärmiselt tore vaadata, kuidas tavaliselt võrdlemisi konservatiivne Viini publik üles sulas ja neile väga meeldis ka see valik. Aga milline on teie enda mulje sellest kontserdist, kas saate mõnda teost ka eriliselt esile tõsta? Kuna ma olen ise kunagi muusikat õppinud kohe üles tunnistama, et muidugi Beethoveni, seitsmes on mul väga südames kogu aeg olnud ja ääretult kena oli vaadata meie noori muusikuid nii olulisel laval nii hea närviga esinemas ja on äärmiselt raske teos mängida ja nad tegid seda lihtsalt suurepäraselt. Tõesti kena, kui ikkagi ühe väikese riigi noored inimesed ühe riigi nii suureks omas mängukunstiga teevad, minul kui suursaadikul oli hing kinni ja mina olin hästi õnnelik. Seda on väga tore kuulata, ma arvan ka meie raadio kuulajatel kõigil, aga ma kasutan juhust ja küsin teie käest, et millised on Eesti ja Austria kultuurikontaktid. Kas midagi on veel teoksil ja tulemas? Ja tegelikult meil kultuurikontaktid on siiski väga tihedad Austriaga ja iga natukese aja tagant midagi põnevat, kas suuremal või siis väiksemal tasemel toimub. Aga mida ma tahaks kohe praegu öelda näiteks järgmine päev kohe pärast seda, kui oli esinenud linna Filharmoonikute, oli liini järgmises uhkes kontserdisaalis kontsert Hausid Paavo Järvi dirigeerimisel. Nii et tundus, et ongi nagu eestlased Viini muusikaelu üle võtnud tollel nädalavahetusel. See oli hästi tore, aga meil toimub niukseid pisemaid kontsert ega maakondades. Meil on siin väga palju olnud ka filmivahetust, näiteks me avasime see aasta Põhjamaade filmifestivali Viinis just eesti filmiga. Püha Tõnu kiusamine, mis olid väga intrigeeriv ka siin, ütleme, konservatiivsele publikule vaadata ja kaeda, aga, aga läks väga edukalt. Me toome siia ka teisi muusikuid, praegu me plaanime suuremat ettevõtmist. Villu Veskiga. Corelli kontsert on siin käinud kogu aeg väiksemad või suuremad kollektiivid käivad ja muidugi üks suuremaid asju ka, mis meil oli nüüd peaaegu juba pool aastat tagasi ja kus muusik ise oli kohal, oli Arvo Pärdi neljas sümfoonia ja Anu Tali orkestri esituses dirigeerimisel kontsert Housist, no see oli ka hästi ülev tunne ja elamus. No väga tore, et selline tihe kultuuri kontakt meil ühe Euroopa kultuurikeskuse kauni Viini linnaga on suur, aitäh teile, proua suursaadik, Eve-Külli kala ja ilusat päeva jätku teile. Suur tänu. Kaheksandal oktoobril kandis ERSO oma endise peadirigendi Nikolai Aleksejevi juhatusel ette 20. sajandi ühe teedrajavama teose Olivia emis jääni. Duranga Lila sümfoonia kommentaar on helilooja Märt-Matis lillelt. Võib-olla kõigepealt peab ütlema, et see Durangaleela sümfoonia ettekanne on nagu iseenesest väga oluline ja väga suur sündmus selles mõttes, et tegemist on kindlasti 20. sajandi ühe kõige olulisema orkestriteosega ja seda teost ei ole varem Eestis tervikuna ette kantud võib-olla ka mingis mõttes arusaadavatel põhjustel, kuna tegemist on tehniliselt tohutult nõudliku teosega. Et noh, mingis mõttes selle teose ettekanne võib-olla sümboliseerib siis mingit küpsust, mida Eesti muusikud on saavutanud. Et nüüd on see nagu siis ka tehtud ja mingis mõttes võib öelda, et Eesti kuulub veel rohkem siis nagu iseenesestmõistetava osana lääne kultuuriruumi. Aga üheks muidugi sedasorti muusik ka esitamise kogemus siiski Eestis palju ei ole ja seda oli ka natukene tunda. Tegemist on tegelikult tohutult virtuoosse teosega ja ma ise olen kuulanud seda Ameerika orkestrit esituses, lindistusi ja nendega võrreldes muidugi oli, oli ERSO esitus tunduvalt ebakindlam, eriti alguse poole, aga selle kontserdi teine pool mulle nagu meeldis rohkem, et seal nagu tundus, et mingisugune materjali valitsemine läks paremaks ja mängijatel võib-olla tuli rohkem eneseusku. Võib-olla üks asi, millega ma ei ole päris nagu täiesti päri, on see, et, et see teos jaotati kaheks pooleks. Et mingis mõttes on tegemist sellise nagu ikkagi väga tervikliku asjaga ja poolitamine kuidagi lõhub nagu midagi, võib-olla ikkagi üsna olulist seal ära. Aga noh, teisalt võib aru saada seal mingitest kaalutlustest nii mängija kui publiku suhtes eriti siis selle osa publiku suhtes, kelle jaoks 20. sajandi muusikat ka ei ole niivõrd tuttav. Natukene võib-olla harjumatu. Samas peab ütlema, et, et see teos kindlasti kuulub nende 20. sajandi teoste hulka, mis, mis ei ole nüüd niivõrd raskesti lähenetavad. Ta on nagu kohati lausa naljakalt sünkratistlik, et sinna nagu tohutult erinevaid, lausa vastuolulisi algeid sisse toodud, et sellisest nagu Hollywoodi likust filmimuusikast kuni kergelt ulmekirjanduse mingisuguste häälte sarnastele lõikudele, mida siis eelkõige kehastas pill, mida kutsutakse omand mart looks eesti keeles Martennoo lainetaks. Mis oli siis selline tõeline, 20.-te aastate tehnika ime. Ja kindlasti on see väga oluline ajalooline sündmus, et ka nüüd see instrument on siis Eestis laval käinud. Huvitaval kombel ongi see pill siis põhiliselt kasutuses just nimelt missiooni teosest, mis seal on teda nagu väga armastan ja väga rohkelt kasutatud ja neid mängijaid palju ei ole ja tavaliselt nad tõesti siis tuuritavadki mis seal teoste ettekandeid mööda siis võib-olla veel natuke sellest teosest endast, miks ta siis on ju oluline, et kõigepealt peab ütlema, et see on nagu omal ajal väga palju kummastust tekitanud teos nagu väga mitmeski mõttes noh, juba see pealkiri on selline suhteliselt mõistatuslik, et eelkõige Duranga Lila hea küll, et see on selline sanskritikeelne termin, mis tähendab väga palju erinevaid asju. Et mis mõttes nagu sümfoonia sellest nagu noh, ei saagi nagu tegelikult päris hästi aru, aga noh, võib-olla ei, peabki saama. Et kindlasti ta ei ole nagu siis sellise klassikalise teemaarenduse mõttes sümfoonia, vaid, vaid ikkagi teos väga missioonilikus mõttes, mis on pidev, areneb nagu lõiguti ja erinevate kihistustena, mitte siis sellise materjali kontramaterjali nagu vastandlik algeta seal kõrvutamise ja töötamise ja ühendamisena, mis on nagu pigem omale sellisele klassikalisele sümfooniakäsitlusele. Aga teisalt, mis on veel olulisem, on siis muusikaline materjal ise, et just nimelt see nagu selline tohutu probleemitu sünkratism seal, mis ei häbene kasutada kõige hea kõlalisemaid. Lausa tõesti, nagu ma ütlesin, nagu filmi muusikalike lõike kõrvuti siis selliste suhteliselt kaasaegsete kõladega ja see oli midagi, mis siis pärast teist maailmasõda jah, et just eelkõige noorem generatsioon nagu kohati lausa põlgas missiooni pärast seda teost, kuna leiti, et seal naguniivõrd, tagurlik, konserve, tiim ja nagu niimoodi muusikat kirjutada. Aga mulle tundub, et, et ajalugu on näidanud, et et tegelikult oli ikkagi missioonil õigus, et just nimelt selline tohutu haare, millega on võimalik erinevaid algeid ühendada, see on midagi, mis on ja jääb unikaalseks ja raske on näha, et sellises mastaabis teoseid nagu, nagu võiks üldse nagu palju tulla, et see nõuab lihtsalt erakordset tõesti mastaapsusest heliloojalt me seal on ka selles mõttes huvitav heliloojat. Ta on olnud väga mõjurikas, aga raske on rääkida sellisest väga ühesest mõjust mingitele heliloojatele. Selles mõttes, et pigem on ta tähtsus nagu sellise mõtleja õpetaja ja sellise väga mastaapse süsteemi väljaloojana, et seal nagu olnud nagu eeskujuks ja õpetajana on ta ka ise kogu aeg rõhutanud, et igaüks peab nagu ise oma tee leidma. Ühesõnaga õpetades ei ole ta kunagi tahtnud või on pigem isegi lausa vältinud nagu selliste väikeste messeanide vormimist. Ja on ka arusaadav, et miks ka teised, kui mitte tema õpilased ei ole väga nagu sellist otseselt missiooni rada läinud, sest see on niivõrd isikupärane helikeel niivõrd isikupärane stiil, et väga raske oleks sedalaadi muusikat kirjutada ja jääda samas iseendaks või mitte, muutuda väga selgelt missiooni väljendajaks. Nii et tema mõju on väga oluline, väga suur, aga see on pigem selline noh, ütleme üldisemal tasandil ja sellise mõttelise ja süsteemse plaani tasandil. Dirigent sai selle teosega väga hästi hakkama. Et oli selgelt näha, et ta valdas hästi materjali, oli selle korralikult läbi töötanud ja sellised nagu erinevad liinid, erinevad kihistused tulid seal päris hästi välja, mis võib olla mingil määral nagu sai, takistuseks oli see, et ta ERSO paratamatult ei ole niivõrd virtuaalne orkester, et tõesti, et tegemist on nagu erakordset Ta Virtoossust nõudva materjaliga. Aga see mängiti nagu korralikult ära ja see on ikkagi noh. Ma leian, et see on nagu juba sellisena väga suur saavutus, aga ka kunstilises mõttes ei saa nagu liiga nuriseda, et, et tegemist oli ikkagi väga mõjuva mõjuva kontsertidega igas mõttes. Selle nädala kolmapäeval ja neljapäeval kõlasid ERSO esituses Tallinnas ja Tartus Neeme Järvi juhatusel Rimski koosakovi süüt ooper balletist mulada Šostakovitši viies deemoni sümfoonia ja Eino Tambergi fagotikontsert, millest soleeris Martin Kuuskmann, kellele teos ka kirjutatud on. Martin Kuuskmann on öelnud, et Eino Tambergi fagotikontsert on tulise tehnikaga väga rütmikas ja samas üks meloodilisemaid ja ulatusliku maid fagotikontserte üldse. Selles leiab alati midagi uut. Kui oled enda jaoks lahenduse leidnud, tekivad kohe uued lahendused. Olen oodanud koostööd Neeme Järvi ka juba aastaid ja olen väga elevil, et saan temaga ette kanda Sumbergi fagotikontserdi. See saab olema sündmus. Nõnda on öelnud siis Martin Kuuskmann. Klassikaraadio oli kohal ja tegi kontserdist ka ülekande. Nõnda kõlas Estonia kontserdisaalis Martin Kuuskmanni soleerimisel Eino Tambergi fagotikontsertettekannet juhatas Neeme Järvi. Keldrist šveitsi romaani orkestrifondilt saabus teade, et maestro Neeme Järvist saab Šveitsi romaani orkestri kunstiline juht ja peadirigent. Kahetud 1011. aasta jaanuaris võtab ta maestro Marek Janovskilt üle kunstilise juhi ametikoha ja alates 2012. aasta septembrist punda orkestri peadirigent. Leping on sõlmitud kolmeks aastaks kuni 2015. aasta 31. augustini. Järgmisel nädalal tähistab ERSO mälestuskontsertidega oma endise peadirigendi Peeter Lilje kuuekümnendat sünniaastapäeva. Peeter Lilje oli ERSO peadirigent aastatel 1980 kuni 1990 kontserdikavast, räägib ERSO direktor Andres Siitan. Tähistame me Peeter Lilje kuuekümnendat sünniaastapäeva kontserdiga, kus kõlab siis Mozarti c-moll klaverikontsert Kalle Randalu esituses. Miks just kontsert ja miks just Kalle Randalu olid nemad omal ajal väga head sõbrad, just nimelt seda c-moll, kontserti nad mängisid tõesti tõesti hästi palju koos, niiet On kindlasti jah, oma oma sümboolne tähendus ja oma põhjus, miks just miks just kalle ja miks just see kontsert? Brahmsi Saksa reekviem siis selle kontserdi teine lugu, suur lugu, mis siis tuleb ettekandele Neeme Järvi ja uue loodud Eesti Kontsertkoori poolt. Peeter Lilje oli 10 aastat ERSO peadirigent ja tema lahkumisest on möödunud juba juba peaaegu 20 aastat. Mingis mõttes on ta muutunud juba selliseks legendaarseks ERSO dirigendiks, keda siiamaani tegelikult teatakse ja mäletad Täpselt nii see on, sest noh, ERSO-s on on tõesti ju veel väga palju inimesi, kes, kes mängisid orkestris Beeteli lee peadirigendiks olemise ajal ja vahetatakse tõesti fantastiliselt tundliku muusikuna. Teda mäletatakse sellena, kes tuli ERSO ette tegelikult, et sisuliselt otse otse ülikoolist alustas ta väga noorena ja Peeter Lilje kasvas selleks muusikuks, kes ta oli, ütleme, ütleme siis nii, et kooserzoga Mozarti klaverikontserdis soleerib Peeter Lilje kauaaegne lavapartner ja sõber Kalle Randalu. Ma arvan, et see nagu meie koostöö isegi aastate pikku ja tasahilju selliseks tugevaks ja tihedaks kujunes, et ka see Mozarti c-moll kontsert nagu tasahilju, ta nihkus nagu võib-olla ühele olulisele kohale. Ja oleme seda ka mitmel korral mänginud ka erinevates kohtades, ka reisidel oleme mänginud. Ja üks aspekt ka veel seal, et esimese osa kadents, mida mina mängin, ikka on praamsi, kadents ja Peetrile ma mäletan, see väga meeldis ja meie ja mina ka hindan seda väga, peab ütlema siinjuures, et paljude pianistide kolleegidega, kellega ma siin rääkinud oleni sel teemal või peaaegu tundmatu, minul, see selles mõttes peaaegu mõistetamatu, et minu meelest on täiesti geniaalne. Kui niisuguselt heliloojalt on nagu kadents, et siis ei pea tingimata mõtlema ise tingimata kadentsi improviseerida, et võib seda rahulikult mängida küll. Esialgne plaan oli küll hoopis ühte teist kontserti veel mängida, aga ma pöördusin tagasi nagu selle Tseemol kontserdi mõtte juurde, et see sobib võib-olla kõige paremini ka sellesse kontserdi kavasse sellesse kontserdi konteksti, mis nüüd praegu tuleb. Nii kõlas Mozarti 24. klaverikontserdi finaal 27. novembril 1984. aastal Leningradi filharmoonia suures saalis, kui solistiks oli Kalle Randalu ja dirigendipuldis oli Peeter Lilje. Peeter Lilje mälestuskontserdid toimuvad neljapäeval, 21. oktoobril Pärnu kontserdimajas reedel, 22. oktoobril Estonia kontserdisaalis. Mõlemad kontserdid algavad kell seitse õhtul ja Tallinna kontserdist teeb klassikaraadio ka otseülekande. 12. oktoobril esitleti Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis Vardo Rumessen uut albumit Sergei Rahmaninovi klaverimuusikaga. Kahel plaadil on Sergei Rahmaninovi kuused tüüppilti, Opus kolm üheksaid TÖÖD pilti, Opus 39, kaks muusikalist momenti, hobus 16, neli, prelüüdi oopus 23, kolm prelüüdi ootus 32 ja teine klaverisonaat b-moll hobus 36. Salvestused on tehtud aastatel 1997 2001 ja 2003 Vanemuise ja Estonia kontserdisaalis. Helirežissöörid olid Vello Meier, Matti Prover ja Maido maadik, toimetajad Virve Normet ja hinnagi. Albumi kujundas Tiina Sildre. See sisaldab Vardo Rumessen poolt kirjutatud Sergei Rahmaninovi ja tema etüüd piltide põhjalikku tutvustust. Samuti leiab siit reproduktsiooni ja fotosid. Plaadi väljaandja on Estonian trikood, production räägib Vardo Rumessen. Ma olen alati püüdnud olla eelkõige muu ja kõike muud ma olen teinud sellepärast et ma olen tundnud, et ma pean seda tegema, keegi peab seda tegema. Mingisugune saatuslik jõudu taga ajanud alates keskkooli lõpust peale. Mul on kuskil 29 30 brošüüri ja raamatut kokku. Noodiväljaandeid on üle 75 meetri, nii et ligi 110 trükivälja enim plaate on natukene vähem kui 20. Aga ma väga loodan, et tänaval. Aga ma pean kohe ütlema, et see ei ole minu jaoks kunagi seal vahet millegi palju olulisema jaoks. Võib-olla me peaksime üldse rääkima, mis asi on muusika, mis on muusika eesmärk ja kas ta on eesmärk öelda vahend. Minu jaoks on siin väga selgelt väljendatud inimhinge kaks pool see on destruktiivne ja konstruktiivne alge. Piltlikult öeldes võiks öelda, et see on jumalik ja saatanlik maailm. See on vaimne maailm, millele on tegelikult praegu vastandunud siis materiaalne ja muusika on ju tegelikult läbi aegade olnud üks niisugune kõige tundlikum kunstiliik üldse. Ma usun, et ka praegusel ajal ka täna loodav muusika on tegelikult meie ajastu peegeldus, täpselt niisamuti kui see arhitektuur või, või see kunst, ükskõik kuidas me sellesse suhtume. Ja mingisugust niisugust iluideaali me praktiliselt näeme, et, et see ei ole pops, ei lähe peale ja sellega ei saa äri teha ja ma olen püüdnud siin nende asjadega, mis ma olen neid raamatuid varemgi välja andnud, eelkõige kujundada nendest kunstiteost, rõhutades seda iluideaali. Ja muidugi see on jah, kallis, ega seda ei ole lihtne saavutada, aga nende väljaannete puhul ka nende tegelik mõte ja eesmärk on selles, et need ei ole mitte tavalised plaadi väljaanded, mis ka praegu ju tänapäeval enam mitte mingit tähelepanu. Plaadipoed on neid plaate täis. Aga siin on tegemist raamatuga, siin on tegemist kunstilautu ja siin on nõndanimetatud ISBN number taga mis raamatukogude ja kõikide kataloogide jaoks määratud selle raamatuna, millel on juures kaks plaati aga mitte vastupidi, et on plaadi väljaanne, millel on saatesõna mingis bukletis, seal tahab suur vahe ütleme sellest pragmaatilisest tulunduslikust seisukohast lähtuvalt. Ma ei tea, kas see niisugune lähtepunkt on perspektiivikas ja kas see leiab järgimist teiste kunstnike poolt. Ei ole minu asi seda otsustada, mina olen püüdnud neid niimoodi teha. Kõlas Sergei Rahmaninovi etüüd, pilt CDU Euroopas 33, Vardo Rumessen uuelt albumilt, millel on Sergei Rahmaninovi klaverimuusika. Alles hiljuti oktoobrikuu alguses oli avakontsert Tallinna filharmoonia all, kui Tallinna Filharmoonikute Andres Mustoneni juhatusel siinses Estonia kontserdisaalis ja ka liini music Rainis produtsent Heili austan, kuidas läheb üldse Tallinna filharmoonia all, nüüd sellel uuel hooajal, kui teil on ka uus juht Uue juhi Marko Lõhmusega muidugi kohanema ja ma loodan, et Tallinna filharmoonia on jõudu, optimismi ja loomingulist potentsiaali tulla välja sellest olukorrast tugevamana. Meie hooaeg on praegu muidugi juba varem paika pandud ja siin on mõningasi tipphetki. Üks neist on esimene eesti trummid, mis festival ja teine on Indrek Hirve ja Rein Rannapi uudisteos hingedepäevaks Hingelinnud üks. Räägime siis sellest. Kontserdid toimuvad Tallinna filharmoonia all lähiajal, pühapäeval oleme jällegi sarjas salong ja seekord mustlasmuusika ka ja tantsuga, nii et mustlaslaager 1920 on sel korral ajastu ja ja stiili pealkiri, inimesed on aru saanud, et selle sarja mõte on see, et nad tunneksid ennast seal osana etendusest, lavastusest kontserdist ja et nad tõsiselt aktiivselt seal võtaksid kõige parema sellest õhtust, mis võib saada igasuguse kultuuriväärtus, on just sellest, kui ma suudame seda näha kontekstis. Me istume samettoolides ja vaatame eredalt valgustatud lavalt mustlasmuusikat, siis see on midagi natuke kontekstist väljas, niisugune kunstlik ja ta ongi, ütleme noh, nagu niisugune akadeemiline kontsert varb. Aga kui venelane seda sellises vormis nagunii ta tegelikult on olnud, kus oli vaba suhtlemine üksteisega, kus sai vaadata Ta priimashid ligidalt, kus sai suhelda, kus sai osa sellest kõigest. Ma usun, et, et see ongi meie eesmärk, et panna nagu inimesi mõtlema ja tunnetama kultuuri ja antud juhul siis muusikat kompleksselt, kes need esinejad seal on. Claudia Ševtšenko tuleb tantsijana ja ka natuke laulab, ta esitab nii mustlaskeeles kui ka vene keeles laule, räägib mustlaskommetest ja tegelikult meie eesmärk on selle õhtuga nagu uurida seda, et kuidas üks skulptuur, millel ei ole ei riik ega maad, saab kesta nii kaua ja olla nii elujõuline ja pakkuda järjest sajandite viisi huvi nendele kultuuridele, millel on, on olemas kõik selleks, et tegelikult püsida ja on teda abistamas Jaan Sööt kitarril, Toomas Lunge klahvpillidel, Indrek Kalda viiulil ja see kontsert toimub seitsmeteistkümnendal oktoobril seal siis pühapäeval kell seitse Mustpeade majas. Ja juba 20. oktoobril, see on siis kolmapäeval on Tallinna filharmoonia järgmine kontsert. Jah, see on uue sarja avaõhtul, esialgu on nimetuseks kaminamuusika, aga juba järgmisest kontserdist saab olema see kohtumised kaminat, kusjuures niisiis kohtuvad elava tulega kamina juures kloostri aidas. Näitleja ja muusik suhtlevad omavahel, inspireerivad teineteist ja ka samuti suhtlevad vabalt Publicaga niisuguses ühtses intiimses ruumis. Ja esimesel õhtul siis näit Guido Kangur ning ansambel Uma džässansambel, Aleksei Saks trompet, tellijo Robert Jürjendal kitarril ja saavad nad kuulajate-vaatajate ettekavaga eesti luulest ja eesti muusikast. Tekib kohe selline küsimus, et kuidas siis džässansambel hakkab eesti muusikat esitama. Aga just see valik, mille Guido Kangur loe eesti luulest suunaga tänapäeva saab kommenteeritud muusikaliselt ansambli poolt, kes esitab nii-öelda oma töötlusi nendele tähtsatele muusikateostele, mis tolles ajas kõlasid. Tallinna filharmoonia põhikollektiiv on Tallinna Kammerorkester, kes hiljuti esines edukalt Viini music värainis. Aga mida teeb Tallinna Kammerorkester praegu? Praegu hetkel on nad Soomes, kus nad esitavad Georg Otsa kava koos meie lauljatega väga paljudes saalides. Nii et hästi erinev on nende elu olnud, et sellisest kohe Euroopa kultuuri tippe metropolis, teiselaadse projekti ja pika turnee peale. Aga edaspidi on neil võimalus esitada Tywin Prayersi maailma Eesti esiettekannet maailma trummifestivalil. See on põnev kontsert, milles klassika val, mille kunstiliseks juhiks on tuntud löökpillimängija Madis Metsamart saab esitatud Eesti esiettekandes kaks Kevin rajasti teost. Need on siis vallast. Ja kammerorkestrile raadio vahendusel üles võetud, nii et selline mastaapne kontsert Risto Joosti juhatusel, teine märkimisväärne teos on siis Rein Rannapi uus, ta ütleb mitte kuratoorium, vaid laulude kogu Hingelinnud üks, mis on pühendatud ETV lastekooridele ja on sinna juurde võetud ka huvitavad lisajõud, nii et Tallinna kammerorkestrile On on abiks löökpillimängija, harfimängija, trompet, narr, arusaadavalt Rein Rannapi stiilis, nii et natukene klassik ka natukene popi ja roki sugemetega solistiks on folklaulja Bonzo. Lapsed praegu proovides on absoluutselt vaimustuses ja lisab muidugi suurt väärtust teosele Indrek Hirve. Väga kaunis tekst. See on. Nii-öelda tulevikumuusika ja küllap meie eetri vahendusel sellest ka veel lähemalt kuuleme. Aitäh, produtsent Heili vahusta ilusat päeva. Üheksandal oktoobril toimus foorum Cinema kinos Tallinnas, Tartus ja Narvas Metropolitan Opera otseülekannete kolmanda hooaja esimene Periülekanne ning see oli Richard Wagneri ooper Reini kuldsissejuhatus, tema kuulsale tetra loogiale ning ooper. Kinos käis ka Eesti Wagneri ühingu esimees Martti raide. Mis mulje sulle jäi Metropolitan Opera uuslavastusest? Alati, kui minna teatrisse, siis on inimene ilmselt seotud oma ootustega ja igaüks kujutab midagi, et eriti kui on ka mingi varasem kogemus kõrvale panna, et seekordne õhtu oli selles mõttes eriline, et ühest küljest mindud teatrisse ja teisest küljest ka kinno, kus tegelikult sündmused leidsid aset teispool maakera ja aga nad jõudsid meieni, jõudsid ikkagi väga heas kvaliteedis ja väga, väga selgelt tajutavatena. Minu meelest see oli väga võimas etendus, see oli eelkõige visuaalselt ääretult mõjuv ja loomulikult ka muusikaliselt väga kõrgel tasemel tehtud. Kõigepealt tuleb ikkagi ütelda ka, et see lauljate tase oli ääretult kõrge ja väga hea vokaalkooliga ja ma ütleksin ka üldiselt väga hea hääldusega, kuigi oli tunda, et näiteks nende hiiglastest vendade puhul, kui on tegemist ikkagi sakslastega, siis seal mingisugune nüansson juures, et, et see on veel ehedam, seal veel ehtsam, võib-olla lauljate, ansamblist, kus tõesti kellelegi midagi ette heita ei ole. Skibryntherly rollisooritus siis ootanina tõuseb esile, ta on, ma arvan, ikka meie aasta üks suuremaid bassbariton ja võrdselt edukas nii nii kontserdi kammerlavadel kui ooperis ja tegemist on, on selles mõttes suure kunstnikuga, et tema nagu sisse mõtlemisvõime või kehastumisvõime on selline, mis haarab kaasa ja isegi siis, kui sa vaatad seda nii-öelda ekraani vahendusel ta pakub väga palju nüansse, väga palju värve, kui ma ütlesin, et kõik olid ju head ja kahtlemata tulidki head, aga aga valdav oli võib-olla selline täikõlaline laulmine, kus, kus kõik on väga selgelt välja lauldud ja hästi nagu publikuni toodud, siis systerfeloni nagu julgem, et mõne koha peal ei kasutanud üldse oma häälepotentsiaali, tähendab võib ütelda isegi ta kasutas sellest väga väikest osa. See andis talle erakordselt suured reservid siis dramaatiliste tõusude ja nende meeleolumuutuste nii-öelda ilmestamisel just läbi läbi värvide ja läbi dünaamiliste kratsioonide, nii et see oli minu jaoks küll kõige ilmekam rollisooritus ja kahtlemata oma baasilt oma lavakujult ja nii-öelda füüsiliselt kujult on sobiv sellesse rolli ja nagu kandis selle väga hästi välja sensli vain on seda ooperit korduvalt varem dirigeerinud ja tunneb seda teost läbi-lõhki ja selles suhtes see oli väga rõõmustav, kõik, mis kostis orkestrist. Kuigi ma pean ütlema, et siin on võib-olla natuke transaktsiooniküsimused ka, et kui hääled tulid näiteks väga hästi läbi ja hääletämbraalne niisugune täidlus ja, ja rikkus läbi kõlarite, jõudsid ilusti saali, siis jaoks orkestri kõla oli nagu natukene kokku pakitud, mis käib lühikeste digitaalformaatide juurde, et ta oli kuidagi värvi gammalt, mitte nii rikas, kui seda võib CD-plaatide vahendusel kuulda ja, ja muidugi sinna ei ole midagi parata, et sellise kõla tulemuseni, milleni jõuab Bayroti orkester maaklerite puhul ükski teine. Ma olen lihtsalt akustiliselt, seda ei võimalda ja julgen arvata ka seda, et seal võib-olla natuke selle kohavaimu mängib ka, et kui suured solistid võivad liikuda ooperimajast ooperimajja, siis tester, mis on, on paelutis, see muidugi ei ole statsionaar orkester, vaid ta on alati nii-öelda nagu projektipõhine orkester, aga kahtlemata mängivad staažikad ja kogemustega juba Wagneri mängida, kes on seal festivalil korduvalt olnud. Et nad nagu tajuvad seda võib-olla seda Wagneri muusika olemust võib-olla veelgi paremini ütlemise kõla line resultaat, mis sealt tuleb, on ikkagi ääretult vapustav. Nii et etteheide muidugi kaugeltki mitte Metropolitan Opera orkestri dirigendile, aga see on lihtsalt niisugune tõdemus, et kuigi tegemist oli otseülekandega, aga ta oli ikkagi vahendatud läbi mikrofonide ja kõlarite jõudis meieni, siis see, mida Bayrotiiv võtted võimaldavad, on Vergi kõrgemast klassist. Nagu ma enne ütlesin, juba siis lavastus oli, oli visuaalselt ääretult suurejooneline, ääretult atraktiivne ja minu isiklikus kogemuses ka esimene täiesti kõrgtehnoloogiline lavastus, kus on ta moodsate võimaluste kaasaegse tehnika, neid ressursse kasutatud siis selle lavakeele hüvanguks ära, nii palju, kui, kui see tõesti ilmselt hetkel võimalik on. Ei tea, kuhu see areng välja jõuab, edasi edasi liigub, aga siin oli väga palju niisugust uut ja värsket, mis minu meelest oli ääretult positiivne, et ühest küljest muidugi need lavatüübid kõik ja rollid nendest ei olnud üritatud teha, mitte kedagi teist vaatneri partituuris on, on täpsed juhised ja kirjeldusi küll ka lavapiltide ja kostüümide osas ja on olemas säilinud need esimesed Poirot'i joonised, seal oli nagu kõik, oli selge, et, et kes, kes on ja väga andekalt nagu selles mõttes kujutatud. Aga mis puudutas lava pilti kui säärast, vot siis see oli võib-olla üks kõige meeldejäävamaid ja kui sinna juurde veel valgusrežiid ja lava taustaliikumised, mida ei ole võimalik hästi sõnadega ausalt öeldes kirjeldada, et see oli üks väga, väga tore kogemus, et ta pakkus nimelt saalisolijatele aeg-ajalt perspektiive, mis ei ole tavalised, nimelt me nägime justkui tegelasi ka ülalt, kuigi siis tegelikkuses tegelased olid Graz öelda, rippusid nende pead olid meie poole, nende, nende jalad olid otsesuunas lavasügavuse poole, nad toetasid sellele mingile seinale ja siis kõndisid selle seina peal. Aga saalis vaatajale jäi mulje, et ta lihtsalt võtab seda ülevalt alla. See oli minu meelest selle lavastuseks üks suuri plusse, et see tehnoloogiline faktor oli hästi põimitud nagu selle tegevuse sisse, et see ei olnud mingisugune trikega efekt omaette nagu teinekord, nagu juhtub, kui kasutatakse mingisugust tehnilist võimalust ära, mis on ooperimajades ja siis see mõjub nagu sellisena, et lihtsalt me neid kasutame, kuna see meil on võimalik. Aga seal oli see väga orgaaniliselt selle lavastuse osaks sulandunud ja siis andis ta kindlasti ühe mõõtme juurde, et mis võib-olla minu jaoks oli natukene nagu problemaatiline oli liiga selgete kujundite sissetoomine sellesse küllalt sümbolistliku tegevusse rekvisiite ju praktiliselt ei olnudki ja ainult see oma kuju muuta. Taust kui Alveri ennast võlukiivri abil moondas hiiglaslikuks tahaks, siis ilmusid kahelt poolt lavaservadest nagu dinosauruse sabaroots ja teiselt poolt see kolp lagedale, et see oli natukene minu meelest lihtsakoeline, isegi lapsik lahendus ja hiljem, kui ta teda paluti konnaks ennast muuta, siis ta sai selle trikiga hakkame siis me nägime sellist umbes midagi sellist keskmise suurusega aiakonna meenutavat Volmeri lelu siis seal laval, kes isegi natuke nagu, nagu veel, hingas siis ka ja siis kinni püüti ja, ja kasti topiti need niisugused ühesed visuaalid, mis paremini sobivad võib-olla mõnda mõnda Disney produktsiooni või mõnda nagu sinna Hollywoodi poole vaatavad, rohkem, siis mulle tundus, et kas siin oli nüüd natuke lõigu makstud sellisele Ameerikalikule filmitööstusest pole mõjutatud sihukesele, visuaalsele keelele, et kõik peab ikka väga ühene selgel ööl ja lihtne olema, et kui muidu publik võib-olla ei saa aru sõnakese vaesustesse, toda hetke, ma lähen teatrisse ja kui ma astun suhtesse kunstiteosega, siis see eeldab minult aktiivset mõtlemist ja ja ma ei taha, et mulle öeldakse vastused ette. Mulle meeldib, kui mulle antakse mõtlemisainet ja, ja mingisugused suunad, et, aga et ma sealt ise edasi lähen ja see teeb nagu minu kui kuulaja selles protsessis osaliseks ja see kuulub selle naudingu juurde ooperielamuse juurde. Nii et need olid kui niisugused, aga kohad võib-olla, aga tervikmulje oli võimas ja vägev ja on hea meel, et, et need tükid siia tulevad, et neid oopereid, mida meie lavadel neid ei ole, pole kunagi olnud. Ja ei, lähitulevikus ei ole ka näha tulemas, et need on võimalik eesti publikul ikkagi külastada ja näha ja ootame järge, teatavastist. Valküür On on kevadel plaanis ja siis selle Detroloogia kaks viimast osa tulevad järgmisel hooajal. Lavastaja on Robert lepaaž, kogusele Detroloogia lavale paneb. Kuidas sulle tundus seda vaadates, kas lavastaja suutis kogu selle esimese osa temaatika ka, milles siis hakkavad hargnema nende järgmiste Detroloogia osade sündmus, et kas ta suutis selle piisavalt, et hästi piisavalt täpselt vaatajateni tuua, sest see ooperi jutustab meile ühte muinasjutu ühtelugu. Kas lavastaja sai sellega hakkama? Isegi võib-olla üle keskmise, hästi sai ta sellega kindlasti hakkama, et mind just paelus esimene stseen, mis on Alve Richie Reini tütarde vahel ja, ja tihtipeale jääb nagu natuke mõistetamatuks, eks ju, et miks siis ikkagi ühel hetkel halverismilisele kulla sealt pihta paneb ja miks need kõik need sündmused hakkavad, sest et ütleme, selle loo stardihetk oli igati ilus ja kogu maailm on tasakaalus ja kuld on Reimi põhjas ja ja lihtsalt rõõmu pärast mänglevad ja laulvad rennid. Mart seda valvavad seal ja mingisugust nihukest viitsütikuga pommi veel ei ole keegi läitnud. No ta tunneb nende neidude vastu huvi ja kuidas temaga hakatakse mängima, kuidas ta ninanipsu saab ja kuidas tema pettumus ühel hetkel nii suureks kasvab, et, et mingisugune kibestus ja ja selline pahameel ja selline suur solvumine saad kõigest muust võitu ja ta ja ta võtab selle kulla ja trotsiks selle ära tõukamises vastu ja, ja selle tõrjumise vastu ta siis sepistab selle võimusõrmuse ja millega ta kogu seda nii Belhaimi enda võimuses hoiab, nii et selles loos oli muidugi väga palju ühistule paremini tuntud Sõrmuste isanda saagaga. Teed on, on mõlema saaga juures ühed ja samad, et need on nüüd erinevalt arendatud põhiideed võib-olla ongi needsamad, nii ühel kui teisel juhul peab see sõrmus saama hävitatud ja see nii-öelda ürgürgoletaks saama taastatud, et elusaks jälle tasakaalus edasi minna. Nii et, et see oli minu jaoks väga hästi välja mängitud ka ka näitlejate poolt tegelikult mis nagu esimese niisugusi vedru vinnastab, et need sündmuste ahel siis hakkab nagu, nagu minema. Et võib-olla alati on nagu raske aru saada Vootanist, kes läheb selgelt ju ebakõlbelisele teole välja, nimelt ta peab varastama selle sealt alt, et miks üks jumal, kes on veel teiste jumalate pea läheb, teeb sellise teo järsku soov näidatakse nende inimlike inimlike omadusi tegelikult läbi nende jumalike tegelaste, et seal juba antiikne motiiv, eks antiigi jumalatki polnud ju ideaalsed. Nii nagu jumalad, nii käituvad siin maa peal ju ka inimesed oma kättemaksu ihas ja võimuihas. Sellest saaga ju alguse saab. Ja üks teine huvitav motiiv, mis jookseb läbi selle selle ooperi mitu korda on ju see, et tegelased, jumalused ja, ja kõik muud tegelased nad seovad ennast erinevate lepingutega nagu viitab sellele, et me kergekäeliselt anname lubadusi ja siis on pärast nagu raske neid pidada. Aga ometigi me oleme seotud sellega ja meile, kui pääse sellest, mitte kusagile pole. Siin oli ka, oli ka Wagneri sõnum, ega, ega temast selle peale ise ei tulnud, tema selle muidugi võttis ja ja vormistas ilusasti meie jaoks ära. Aga eks ka kõik need vanad lood, legendid ole ikkagi ka inimeste väljamõeldud, ainult Wagner võttis selle kõik kokku oma loomingus. Tema tegija kujundas sellest oma suure loo võib-olla jah, et see on selge see, et see ei ole mitte muinasjutt muinasjutu pärast, aga siin on ju mõistukõnega tegemist. Suur aitäh, Martti raide Eesti Wagneri ühingu esimees ja jääme siis põnevusega ootama järge Wagneri Detroloogiale ja see võimalus meil kevadel, maikuus juba on ooperi valküür näol. Räini kullasalvestus tatud kordust saab Tallinnas Coca-Cola Plazas näha esmaspäeval, 18. oktoobril kell 19. Ja nüüd veel mõned muusikauudised Eestist kaugemalt. Üks Eesti säravamaid noori dirigente Risto Joost kutsuti teistkordselt juhatama Madalmaade kammerkoori. 16.-st kuni 13. oktoobrini esineti kavaga triivi Youtube palestrina anud Pärt Kuuekontserdiga Hollandi erinevates linnades, sealhulgas amsterdami music ebaaus. Sel hooajal on Risto Joost sama koori terrigeerimas Bachi ja Händeli kavaga veel detsembris ja Brahmsi ja renessanssmuusika kavaga veebruaris. Alates järgmisest hooajast asub Risto Joost aga kolmeks aastaks koori peadirigendi ametikohale. Koostöö selle kollektiiviga sai alguse möödunud sügisel, kui Risto Joost esmakordselt Amsterdamis teenzo festivalil Madalmaade kammerkoori Ta astus. Tähelepanu no ja tunnustust on pälvinud ka meie plaadifirma Estonian Record Productions poolt välja antud Arvo Pärdi autoriplaat Pilgrim songs mille salvestasid kammerkoor Woodžes musikaales Tallinn sümfonietta Risto Joosti dirigeerimisel. Plaadil on teosed ain, Valphards, liid, magnificat summa Nunstimitis ja Tedeum. Tähelepanuväärne On olnud ka Kristjan Järvi dirigeerimisel Berliinis esmakordselt plaadistatud Pärdistabat maatori uus versioon koorile ja keelpilliorkestrile. Just Christian juhatas selle maailma esiettekannet Viini pidu nädanud tal 2008. aastal. Samal CD-l on veel neeme Järvile pühendatud kolmas sümfoonia ning kantiigetegree koorile ja orkestrile. Esitajad on Berliini Raadio Sümfooniaorkester ning Riias kammerkoor. Plaadi väljaandjaks on firmassoni. Vähemalt plaadid on leidnud kiitva arvustuse ajakirja BBC Music oktoobrinumbris viitega Eesti helilooja suurele juubeliaastale. Koori ja vokaalmuusikarubriigis on need kaks plaati ainukesed, mis on mõlemad väärinud kõrgeima hinde. Nii muusikalise ettekande, kuid tehnilise teostuse poolest. Estonian Ricootred action plaadil helirežissöör Maido maadik. Arvo Pärdi juubeliaasta kestab ja tema muusika kõlab paljudes kontserdipaikades, seda ka Eesti muusikute osavõtul. Erki Pehk dirigeeris 10. oktoobril vaid Pärdi teostest koosnevad kava Kiievis orkestri Kiievskaagaamerata ees. Olari Eltsi juhatas 10. ja 11. oktoobril vaimari Riigikapell kontserdil Arvo Pärdi neljandat sümfooniat Los Angeles. Toomas kapteni juhatusel kõlas lappen ranna Marja kirikus, Pärdi kraatris ja De Teumi ja täna juhatab Anu Tali edmantonis Pärdi neljanda sümfoonia, Kanada esmaettekanne. Vabariigi president härra Toomas Hendrik Ilves andis nädalal üle presidendi hariduspreemiad. Teiste seas pälvis preemia Otsa nimelise Tallinna muusikakooli muusikaajaloo õpetaja Maia Lilje. Ta on osalenud muusikakoolide koostöö programmides teadustööde juhendamisel kaasa löönud kutsestandardi õppekavade arendusgruppides. Lisaks tähendab Maia Lilje juba aastaid Eesti muusika ja teatriakadeemia praktikaid. Ta on koostanud, toimetanud retsenseerinud ja tõlkinud muusika kirjutisi. Maia Lilje on teinud pidevalt kaastööd klassikaraadiole. Ta on mitmete rääki muusikat käsitlevate saatesarjade ja saadete autor. Oktoobrikuu pühapäevadel saab klassikaraadiost kuulata demagustav Malerile pühendatud saatesarja. Õnnitleme oma head autorit, Maielljeed väärika tunnustuse puhul. Palju õnne. Kuueteistkümnenda oktoobri heligaja saatele tegid kaastööd Märt-Matis Lill ja Martti raide. Saate panid kokku toimetaja Tiina kuningas ja helioperaator Helle Paas. Aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust. Sülgaja. Muusika, uudised, muusika uudised. Laupäeval kell üheksa. Null viis. Saade kordub kell 15, null viis. Töö internetis teile sobival ajal teile sobival ajal. Liigaja.