Läheme edasi huvitaja saatega ja tänaseks teemaks on mesindussaadused ehk siis õietolm ja taruvaik ning teisel pool Tartu stuudios on Eesti Kutseliste mesinike ühenduse juhatuse esimees, mesinik Jaanus Tull. Kui tähtis on õietolm mee kõrval kui müügiartikkel ja kui tervisetuge? Õietolm on teisel kohal mesindussaadustest ja oma iseloomult on jälle õietolm, selline aktiivne produkte, et põhimõtteliselt kõik vitamiinid, mis looduses on olemas, on õietolmus ka olemas. Et kes oskab nagu tarbida või kellel on kogemust, harjumus tarbida õietolm, see ei peaks enam apteeki vitamiine nagu ostma. Ja lisaks jällegi vitamiinidele on hästi lai valik mineraalaineid. Et sisuliselt kui võttele, mesilane eeskujuks, siis mesilased põhimõtteliselt toiduks kasutavadki õietolmu, mida nad on suudaks nagu tööd töötlenud ümber ja ja mesi on selline teisejärguline toode, mida mesilane tarbib. Selles mõttes on üks väärt. Toode on õietolm, aga kahjuks Eesti tarbija hotena selle maitse maitse on niisugune tugev tugevatoimeline ja et paljudele inimestele ei meeldi see õietolmu maitse ja sellepärast võib-olla on ka põhjus, et järjest õietolmutarbimine on langenud. Kuigi võiks, võiks tarbida rohkem. Kuidas teda süüa, sest nad on pisikesed, sellised terakesed, mis müüakse, aga kui nüüd seda suira või mesileiba vaadata, siis ta on selline mesi millegiga koos. Aga kuidas teda süüa tavaliselt leiva peale purustada ei kujuta nagu ette? Kindlasti mitte, et teda tuleks süüa jälle. Päevas üks, kaks korda ja kuskil pool teelusikatäit korraga, ainult et üle selle on juba nagu üle toomas. Täitsa piisav, et saada päevane vitamiini annus. Aga öelge, kuidas te selle suira ja ja ka õietolmu kätte saate, sealt alust? Kuidas seda? Jajah, et õietolmu kogumine on suht lihtsam, et selleks on spetsiaalsed õietolmu kogujad, mis asetatakse aru ette ja, ja väikseid augukesi, millest mesilane on sunnitud läbi minema ja ta jätab siis need õietolmuterakesed endast maha, siis ja mesiniku ülesanne on iga õhtu käia ja korjata see kõik, need on kokku kuivatada õigel temperatuuril jas ja asetada siis peale kuivatamist juba suletuna õhukindlalt kas kilekotti või karpi. Aga kuidas kogutakse taruvaiku ja millest see tekib? Taruvaigu kogumine käib kas spetsiaalsete ristidega või, või kraavitakse tarust või liistudega hüljest. Aga tema teke on järgmine, et mesilased lendavad kas puude lehtede pealt või oks okste pealt, korjavad. Vastavat ainet, mille nad siis kokku koguvad ja toovad Tarv, et et puhastada ja desinfitseerida tarus sisemust, et taruvaik ongi selline looduslik antibiootikum mikroobide hävitamiseks. Lahustatavanalteerituses täpselt nii. Kõike head osakesed jäävadki piirituse sisse. Aga seda saab võtta siis ainult korra aastas, nii et mesilasi ei häiriks ega ei kahjustaks. Kui, kui tihti saab taruvaiku. Üldiselt taruvaiku kogutakse kevadperioodil, kui puhastatakse taru sisemust ja raame liiste. Ja üldiselt, ega see ei häirigi mesilast ja teine variant on, kui on spetsiaalsed taruvaigukogumise restid, need pannakse siis peale meevõtmist taru peale. Sügisel mesilastel vajadus käia ja tuua rohkem, et puhastada, saavad aru ja kõik praod kantakse selle selle ainega nagu täis, et mingit üleliigset õhu õhu liikumist ei oleks. Aga mesilasvaha samamoodi üks selline kõrvalsaadus. Just üldiselt mesinikud kasutavad ikka seda vaha järgmisel aastal uuesti uute kärjepõhjade vahetamiseks. Et see on selline produkt, mida otseselt ei sööda. Kui just kärje meiega tegu ei ole. Aga kärjemee puhul võib selle kärje kaera süüa ja alla neelata. Ikka ikka jah, et see siis ta on nagu Meiega segamini ja, ja hea mõnus närida. Et see väikene vahakogusse siis stimuleeri stimuleerib, soolestikku ja, ja seedeorganeid. Aga puhast vaha nagu ei ole küll mõtet närida, et see pigem on jumalate tegemiseks võime esinduses. Ringlusse läheks jälle uuesti või mingi mingi kosmeetilise toote tootmiseks. Selge siis aitäh teile, Jaanus Tull ja homme räägime sellest, kuidas need säilitada ja mida kõike mesi ise võib säilitada.