Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, kuuendast oktoobrist ja stuudios on Vallo kelmsaar. Majandusolukord on soodne ja see suundumus peaks jätkuma ka järgmisel kuuel kuul, arvavad majanduseksperdid ja ettevõtete juhid. Inimeste kindlustunnet on vähendanud aga hinnatõusud. Ida-Virumaal kahtlustatakse häälte ostmist alanud valimisprotsessis ja Iidee kaardi väljapetmist. Õiguskaitseorganid peavad tegema valimiste seaduslikkuse tagamiseks kõik endast oleneva, rõhutas justiitsminister Rein Lang. Valitsus ei toetanud e-postiga telefonikõnede andmete säilitamist terrorismivastase võitluse eesmärgil, sest salvestiste säilitamine läheks riigile väga kalliks. Välisminister Urmas Paet leiab, et Eesti on teinud kõik võimaliku, et Euroopa Liit aitaks kaasa Eesti-Vene piirilepingute jõustumisele. Samas tõdes ta, et on kahetsus. Ma arvan, et see küsimus euroliidu ja Venemaa tippkohtumisel kõne alla ei tulnud. Leedu peaprokuratuur tühistas alla kukkunud vene sõjalennukipiloodi koduaresti ja lõpetas toimunu kohtueelse uurimise. Saksamaa uus valitsusjuht ei selgu tõenäoliselt enne pühapäeva, teatas Kristlik-Demo kraatide juht Angela Merkel. Speys. Com tasus Eesti raudtee läheb poolteist miljonit krooni piiril seisma jäänud rongid, kuma pääseksid tüli. Põhjuseks on Eesti raudtee nõutud kommertsteenuste tasu. Politsei tellib skandaali põhjustanud kohukese reklaami asjus semiootilise ekspertiisi. Rahvusooperi Estonia remonditööd on graafikus. Täna esitleti taastatud laemaalil ilm Eestis püsib sademeteta, öösel langeb õhutemperatuur kohati pluss kolme kraadi. Homme päeval on aga taas 13 kuni 17 kraadi sooja. Konjunktuuriinstituut tutvustas täna selle aasta kolmanda kvartali majanduskokkuvõtteid ja prognoose neljandaks kvartaliks. Mall Mälberg räägib lähemalt. Majandusolukord Eestis oli septembris endiselt soodne, seda kinnitavad üksmeelselt nii majandusanalüütikud kui ettevõtete juhid, kelle hinnangutega on instituut samuti arvestanud. Head hinnangut võib seletada sisemajanduse koguprodukti väga kiire kasvuga, mille taga on ekspordi tormiline areng. Töökohti on juurde tulnud ning tööpuudus pole kunagi olnud nii madal. Praegu lähemal kuuel kuul peaks Eestis soodne majanduskonjunktuur püsima. Sama kinnitab instituudi juhtivteadur leev kuum. Neid eksperte, kes arvavad, et olukord halveneb, on 17 protsenti. Võrdluseks neid, kes oletavad, et olukord jääb samaks, on 71 protsenti. Aasta inflatsiooniks prognoosid antakse 3,7 protsenti ning laenuintressidest arvatakse, et need jäävad umbes samaks. Samas näeb leev kuum ka probleeme. Probleemid tulenevad eelkõige kiirest arengust, kiire majandusarengut soodustav laenamist, usk optimismi tuleviku, kõik kasutavad seda ära ja laenavad, palju see on, see seos on maailmas väga tugevalt alati nii olnud. Inflatsioon, Mul on kiire alati nendes riikides olnud, kus on kas kiirem olnud, on olemas isegi eks matemaatiline seos, et üks protsent majanduskasvu kutsub esile 0,9 protsenti tarveyna Indiale tõusu. Ja muidugi kolmas need esimene probleem kvalifitseeritud ja oskustööliste puudus. See on otseselt seotud majanduskasv. Ärikonjunktuur kaubanduses püsib ekspertide hinnangul järgmise poole aasta jooksul samuti soodne. Eesti on Euroopa pailaps, sest kindlustunde indikaator on siin kõrge, ütleb konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Ainult Taani kaupmehed on optimistlikumalt meelestatud kui meie omad. Tarbijate kindlustunne seevastu on pisut vähenenud. Juunis ja augustis oli Tarbijate majanduslik kindlustunne veel väga hea, aga septembris oli päris tõsine tavafile olulisemaks põhjuseks. Kui nüüd vaadata, siis tegelikult ei ole tagasilööke olnud, ei sissetulekut, et peaaegu püsikaupu ostetakse sama palju kui enne ostetakse sama palju kui enne, aga aga kindel tegur, mis nagu mõjutab tarbija tuleviku usku ja kindlustunnet, on hinnamuutused just nüüd, augusti lõpus, septembris, ehk siis see periood, kus siis kütuse hind hakkad väga kiiresti tõusma. Ja see mõjutab tarbijaid otseselt ühelt poolt siis läbi transpordi hinna, oma eluaseme kulude hinna, sest kahjuks on nii, et maailmaturu nafta hinnatõus jõuab lõpuks kaudselt ka ka teistesse kütuseliikides ta jõuab vokaadi, hindad maja keskküttekuludesse, ta jõuab ka nendele, kes puid ostavad, ka need lähevad kallimaks, nii et selline Tarbijate hirm, et, et kuigi ta sissetulekud suurenevad, aga järsku see hinnatõus sööb tema sissetulekutest suurema osa ära, et see on nagu saanud suuremaks. Justiitsminister Rein Langile on andmeid, et juba alanud hääletamisprotsessis on mõnel pool püütud hääli osta. Kui see nii on, ei ole Eestis ausad valimised, rõhutas lang. Kas see on väga tõsine või jõhvis, kahtlustatakse häälte ostmist, valitsus ei saa seda niisama pealt vaadata ja ma olen ka täna olnud ühenduses peaprokuröriga sellel teemal ja, ja kindlasti nii prokuratuur kui politsei suhtuvad sellesse täie tõsidusega, sest kui kuskile ostetakse hääli, siis järelikult ei ole Eestis ausad valimised. Ja et noh, see oleks nagu mitteastumine sammuke tagasi Eesti demokraatia arendamisel, vaid nagu trepist alla kihutamine. Ma olen üpris kindel, et Eesti õiguskaitseorganid teevad kõik selleks, et need asjad välja selgitada ja teine asi, mis meieni on jõudnud ka informatsioon, et e-valimiste käigus üritatakse inimeste käest välja petta ID-kaarte koos siis PIN-koodidega kõikvõimalike meetoditega, et ma nagu pöörduks kõigi kodanike poole, vaadake, te kõik ilmselt teavad, et passi pole mõtet kellelegi kolmandale inimesele loovutada, aga passi jääst ära andmine on ikkagi väiksem risk, sellepärast et kui selle passiga minnakse mingit tehingut teostama, siis see teine pool peaks võrdlema ka nime ja nägu. Aga kui ta annab täna oma ID-kaardi koos PIN-koodidega, siis see on teisel selle, kes kasutab seda kurjasti, praktiliselt riskivaba. Nii et kaasaegne tehnoloogia eeldab ka seda, et sellest kaasaegsest tehnoloogiast inimesed õigesti aru saaksid. Nii et ärge andke oma ID-kaarti kellelegi, kui te tahate elektrooniliselt hääletab, tehke seda kindlasti ise. See on see sõnum küll õiguskaitseorganid vaatavad lähemalt, kust need mehed siis tulevad, kes üritavad sellist tegevust arendada. Edasi ülevaade sellest, millest räägiti valitsuse tänasel pressikonverentsil. Kohal käis Mall Mälberg. Valitsus ei toeta mitme Euroopa Liidu riigiettepanekut säilitada terrorismivastase võitluse eesmärgil kõik e-posti ja telefonikõnet andmed. Peaminister Andrus Ansip ütles, et salvestiste säilitamine läheb väga kalliks maksma, kuid selle kasutegur on kaheldav. Eestis näiteks pole ühtki kuritegu säilitatud andmete põhjal lavastatud. Hispaanias saadi jälile ühele Madridi pommipanijale. Mina isiklikult ei pea ei 100 miljoni ega ega miljardi kulutamist taoliste andmete säilitamiseks vahendite efektiivseks kasutamiseks kolme-neljasaja miljoniga, mis võiks olla selle meetme hind? Me võiksime oma politseis teha imet. Justiitsminister Rein Lang kinnitas samuti, et kuna riik peaks telekommunikatsioonifirmadele säilitamise hüvitama, siis oleks riigile liiga suur koorem, see ei ole otstarbekas. Peaminister rõhutas veel kord, et Eesti on rahul Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel otsustatud viisalihtsustus ja tagasivõtu lepingu sõlmimisega. Eesti on olnud huvitatud viisalihtsustuslepingu sidumisest tagasivõtulepinguga. Tagasivõtuleping tuleb kolm aastat ülemineku väga on antud Venemaale ja see ülemineku on vajalik selleks, et Venemaa saaks sõlmida omakorda tagasivõtulepingud kolmandate riikidega. Kuid kindlasti on see viisalihtsustusleping ja tagasivõtuleping Eesti huvides ja me oleme nendega rääkimiste tulemustega rahul. Valitsus toetas ka Eesti Panga seaduse muutmist justiitsminister Rein Lang. See on nüüd väga oluline seadus, sest see on otseselt seotud meie üleminekuga eurole ja see on ka see seadus, mis peab siis tulevikus läbima selle põhiseaduslikkuse kontrolli, et siis veenda kogu Euroopa liitu selles, et me ei vaja põhiseaduse muutmist selleks, et eurole üle minna. Nii et me oleme väga lootusrikkad, et parlament seda Eesti panga seadust hästi ruttu menetleb, et oktoobri lõpus või hiljemalt novembri alguses saaks jõustatud Tulevikus on Eesti Panga presidendi ametiaeg seitse aastat ja ta ei või sellel kohal olla kaks ametiaega järjest. Nagu peaministri suust kuulsite, on hiljutise Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise tulemustega rahul. Sellel tippkohtumisel ei tõstnud ka euroliit üles Eesti-Vene piirilepingute küsimust ja kriitikute hinnangul näitab see Eesti välispoliitika nõrkust. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti teinud piirilepingute küsimuses Euroopa liidus kõik võimaliku ja kriitika välisministeeriumi aadressil ei ole õigustatud. Eesti-Vene piirilepete küsimus oli selgelt Euroopa Liidu-Vene tippkohtumisel osalenud Euroopa Liidu delegatsiooni juhendis või jutupunktides, mille kinnitas esmaspäeval välisministrite koosolek, ehk siis kõik 25 Euroopa Liidu liikmesmaad olid seda meelt, et nendesse seisukohtadesse panna kirja, et Venemaa peaks pöörduma tagasi Eesti-Vene piirilepete juurde ja need ratifitseerima, kuna Euroopa Liidu idapiiri kindel õiguslik alus on oluline ja see sai siis ka Euroopa Liidu seisukohtadena nendele inimestele, kes Venemaaga kohtuma läksid, kaasa antud nüüd see, miks otseselt sellel kohtumisel kõiki neid seisukohti ette ei loetud, et, et noh, seda on hetkel keeruline kommenteerida, kuna Euroopa liitu esindas kõnelustel kolm inimest. Nii et iseenesest see on kahetsusväärne. Aga Eesti diplomaadid, Eesti välispoliitikud tegid kõik selleks, et Euroopa Liidu-Vene tippkohtumist see siis päevakorra eelnõus arutelud eelnõus oleks täpselt see seisukoht. Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam päris piirilepingutega seoses aru euroliidu välispoliitikajuhilt Javier Solana, Donald aeg-ajalt jääb mulje, et Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika on valikuline, suunates väiksemaid liikmesriike ja Venemaad puudutavad ebamugavad teemad riikide kahepoolsete suhete valdkonda, ütles Kelam. Tema sõnul lubas Solana nüüd Eesti-Vene piirilepingute küsimusse isiklikult sekkuda. Tema vastusest võis välja lugeda, et ta peab seda tõsiseks asjaks ja et ta kavatseb isiklikult sekkuda ning ta avaldas väga selgelt lootust, et selle aasta lõpuks piirilepingut saavad korda. Millises vormis jäi muidugi lahtiseks, aga vaieldamatu oli tema isiklik huvi ja valmisolek oma panust anda. Edasi välissõnumeid Meelis Kompus. Leedu peaprokuratuur lõpetas rahvusvaheliste lennueeskirjade rikkumist puudutava kohtueelse uurimise ja tühistas Vene hävitajapiloodi Valeri trajanovi. Koduarestiprokurör küsitles täna trajana, võite veel kord üle ja teatas seejärel, et lõpetab kohtueelse uurimise. Ta ütles ka seda, et hävitaja rusudes ratas otsustatakse lähemal ajal. Seaduse järgi võib asitõendeid ehk siis hävituslennuki rususid, kas leedus hävitada või Venemaale üle anda. Venemaa hävitaja kukkus leidus alla 15. septembril, piloot katapulteerumis ning teda kahtlustatakse rahvusvaheliste lennueeskirjade rikkumises. Venemaal Peterburis rünnati eile õhtul taas Läti ja Leedu konsulaati. Leedu asekonsul teatas, et kolm meest määrisid konsulaadi hoone seintele, musta ja rohelist värvi ning leid sisse ühe aknaklaasimajja tungida. Ründajad ei üritanud kõrval asuva India konsulaadi juures valvel olnud miilitsat. Naer nägi huligaane ja pidas neist ühe kinni. Seni pole aga veel selge, kas rünnak pandi toime poliitilistel motiividel. Läti peakonsulaadi fassaadi ja välisukse pihta visati aga värvipudeleid. Hoone ümbrusesse loobiti lendlehti tervitustega õpetajate päeva puhul, kus meenutati Läti ja Venemaa suhetes tehtud vigu. Iraagi naftaministeeriumi lähedal Bagdadis plahvatas autopomm, surma sai vähemalt 10 ja vigastada kaheksa inimest. Politsei sõnul, et nad kõik olid ministeeriumi töötajad Iraagis kirkuki lähedal, lastega maha viis Iraagi naftaministeeriumi turvatöötajat. Neid tulistati, kui nad sõitsid linna suunas, teatas politsei. Alles eile vigastas autopomm tõsiselt kuut naftakompanii turvatöötajad kirkuukis. Suurbritannia peaminister Tony Blair lubas Iraagi presidendile paanile, et Briti väed jäävad Iraaki seniks, kuni Bagdad seda soovib. Kohtumise järel toimunud pressikonverentsil hoiatas Blair Iraani mitte sekkuma Iraagi siseasjadesse. Blairi sõnul on Londonile ka mõningaid tõendeid selle kohta, et iraanlased võisid olla seotud viimastel kuudel Iraagis briti vägede vastu korraldatud rünnakutega. Teheran on aga välistanud sekkumised Iraagi siseasjadesse ning seosed Iraagi võitlejatega. Saksa konservatiivide liider Angela Merkel teatas, et see, kas järgmiseks Saksa valitsusjuhiks saab tema või jätkab Gerhard Schröder, ei selgu ilmselt enne pühapäeva. Merkel ja Schröder ja teised mõlema partei juhtivpoliitikud saavad täna õhtul kokku, et alustada kantsleri küsimuse arutamist. Samuti on kõne all Merkeli ja Schröderi parteidest valitsuskoalitsiooni moodustamine. Eesti-Vene piiril, Narvas, Luhamaal ja Koidulas on suunaga Venemaale tekkinud pikad veokite järjekorrad, piiriületuse ooteaeg võib ulatuda kuni 24 tunnini. Narva piiritollipunktis oli täna pärastlõunal piiriületust ootamas 140, luhamaal 77 ja Koidulas 37 kaubaveokeid. Koidula piiritollipunktis on ootajaks seega ligikaudu kaheksa tundi, teatas maksu- ja tolliamet. Maksu- ja tolliamet märkis, et on Venemaa tolliga pidevas kontaktis, et tõsta piiriületuse kiirust põhja. Prefektuur tellib skandaalse kohukese laami asjus semiootilise ekspertiisi, mille viivad läbi Tartu ülikooli spetsialistid. Prefektuuri pressiesindaja Helin Taali sõnul peab semiootiline ekspertiis andma vastuse, kas kohukese reklaame jäljendab Keskerakonna sümboolikat ja viitab seega Teile. Politsei peab võimalikuks, et menetlusse osatakse ka teisi eksperte, näiteks meediaspetsialiste, ütles Taal. Tema sõnul võtab väärteomenetlusaega ja suure tõenäosusega ei selgusele tulemused kohalike omavalitsuste valimiste päevaks 16.-ks oktoobriks. Tallinna ettevõtlusamet tegi üleeile pärastlõunal reklaamipindade haldajale ettekirjutuse võtta kohukese raamid maha, kui te välireklaamifirmad teatasid täna, et keelduvad seda tegemast. Tallinna ettevõtlusameti reklaamiosakonna juhataja Tõnis Weinberg tõdes, et ettevõtlusamet algatada reklaamifirmade vastu väärteomenetlust, sest tarbijakaitseamet on seda juba teinud. Järgmisel nädalal alustatakse Eestis metsloomade vaktsineerimist lennukitelt alla visatava söödaga. Tõnu Karjatse räägib sellest lähemalt. Marutaud on Eestis seni ainuke loomadel leviv haigus, mis võib põhjustada ka inimese surma. Eesti kavatseb aastaks 2011 jõuda samale tasemele loomegavus, marutaud on juba likvideeritud. Likvideeritakse lennukitelt alla visatavate tablettidega, mis pole küll mürgised, küll aga soovitavad veterinaarid neist metsaskäijatel eemale hoiduda. Veterinaar ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Me olemegi võtnud ette üsna ulatusliku infokampaania ja vastavate piirkondade elanikele läheb otsepostitusega informatsioon. Vaktsiinid ei ole inimesele ega koduloomadele mitte mingisugusel moel ohtlikud, aga probleem on lihtsalt selles, et iga vaktsiini rikkumine või ärasöömine koera või kassi poolt tähendab seda, et ta ei jõua selleni, kelleni ta peab jõudma. Kui koer kass ära, siis ta saab samamoodi vaktsineeritud või tõenäosusega ei saa, kuna arvestatud on ikkagi liigi spetsiifikat väga täpselt loomade keskmist kaalu ja nii edasi, nii edasi. Vaktsiin on suunatud eelkõige rebastele kährikute arv, kes on ka meie metsades kõige olulisemad marutaudi levitajad, sellest kandiliste vaktsiini tablettide võigas, mädanenud Kalad meenutav hais. Esimene marutaudi vaktsiini külvamine kestab 10.-st oktoobrist 15. novembrini ja see hõlmab tsaari Lääne-Eestit, Harjumaad, Virumaad ja Kesk-Eestit. Kevadel kaetakse vaktsiinikülviga juba kogu Eesti, siis alustavad samasugust tõrjet ka Läti ja Leedu marutauditõrjehinnast. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo. Programmi maksumus sellel aastal on 12 miljonit Eesti krooni ja millest siis Euroopa Komisjon katab 7,7 miljonit krooni selle metsamarutaudi likvideerimiseks on siis ette nähtud jätkuprogramm aastani 2011 ja kogu Eestimaa pinnal riigieelarvest on siis 2006. aastal circa 20 miljonit sellest planeeritud eraldada ja ülejäänud 50 protsenti kaetakse siis Euroopa komisjoni veterinaarfondilt. Ministeerium rõhutab, et vaktsiini tableti leidmisel tuleb see jätta leiukohta, puutuda võib seda vaid kummikinnastega elanikkonna teavitamist, jätkab ministeerium. Ajakirjanduse vahendusel posti teel saadetakse eriteateid vaktsiini levitamise piirkonda jäävatele elanikele. Ja nüüd siis Rahvusooper Estonia remondist ja restaureerimise ste restauraatorid lõpetasid täna Estonia laemaali taastamise ja näitasid seda ka ajakirjanikele. Tõnu Karjatse. Toomas 1947. aastal Evald Okase, Richard Sagritsa ja Elmar kitse poolt maalitud lae panna on nüüd endisest kirkamates värvides. Rahvusooperisaali kohal kõrguv maal on puutumatuna püsinud selle valmistamisest saadik, räägib restauraator Anneli Miil. Nad tulid puhastada täies ulatuses, sest seda ei ole algusest peale seda tehtud, on 47. aastal ei ole teda kordagi puhastatud ja siiani paratamatult tolm ja Nokia niisugune. Siis tuli kinnitada maalingukiht ja töö käigus selgus ka, et krohvikiht on alustellistest tükati lahti tuliga värvi uuesti panna, et meil praegu seda kõike maa vallutati ja kui need praod sai täna täidetud. Kohati olid lõhed väga suured paari-kolme sentimeetrised, need tulid ikka uuesti doneerida. Muidugi. Ja nüüd, kui rahast tuleb alla saali taas etendust vaatamas, siis need laemaal on kirkam kui seni ja paistab paremini silma. Maailmal on kirkam, eriti taevas, tumedatele pindadele, märka taevas, kerkam. Publikut oodatakse saali juba 15. detsembril, mil värskelt renoveeritud saalis toimub avaetendus. Rahvusooperiehitusdirektori Toivo erilti sõnul on rahadega seni säästlikult ümber käidud ja selleks aastaks kavandatud 70 miljoni krooniga tullakse arvatavasti toime. Maksumus ei ole päris lõplik, et siin on mitmed-mitmed, sellised otse hanked ja riigihange ise, mille alusel peade võtja valiti ja sellele järgnenud peatöövõtu leping. Ma ei tahaks seda seda lõplikku summat praegu välja öelda, aga sajab nendesse raamidesse, millega ma ei arvestanud. Me ei saa seda ületada. Detsember tähendab aga vaid ühte etappi kogu rahvusooperiremondis, mis peaks valmis saama aasta pärast toimuvaks juubeliks. Veel kord Toivo erilt. Linnakodanik märkab, et Gordon Estonia ümbrusse veel lõpetamata ka sisehoov, kuhu avanevad neli välisseina ootab katustamist ja täisehitamist ja ka mitmeid muid töid sees. Küll me tahame loomulikult valmis olla selleks juubeliks, mis järgmine aasta septembrist saabumine. Kas need rahaeraldused on praegu riigipealt paigas? Laias laastus jah. Aga ma ei ole veendunud selles sugugi. 2006 septembris me võime öelda, et lähme laiali, Estonia on lõplikult valmis ja rohkem siia ühtegi kroon ei lähe. Juba ekspluatatsiooni maksab midagi ja iga-aastased remondid. Paraku toimuvad muutused struktuuris ja loomulikult sellega kaasnevate sellised väiksemad suuremad ümberehitused ja remondid. Igatahes praegu olete töödega graafikus, see on pingeline, see on, see on väga pingeline. Aga ma olen veendunud, et peade võtja koger ja partnerid ei vea meid alt. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm, mitmel pool on udu. Puhub edelatuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja sooja on kolm kuni kaheksa, saartel kuni 10 kraadi. Homme päeval püsib vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm, puhub edela ja lõunatuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja sooja homme 13 kuni 17 kraadi. Niisugune oli tänane päev väga hea, mis kandis järjekorra numbrit 16230 kuulmiseni.