Tere tulemast kuulama taas Viker karm saadet. Täna on meil laua taga neli inimest, nii et võiks hakata kasvõi kohe printsi mängima, aga ma arvan, et me pühendame selle saata siiski ühele uuele heliplaadile. Kõigepealt Valter Kojakärul on hea meel öelda, tere tulemast meie külalistele Hanna-Liina Võsale ja Ivo linnale. Ja see uus plaat on mõistagi nimega, siin me oleme. Kus siis politseiorkester Kuninglik kätt ning Hanna-Liina võsa ja Ivo Linna esitavad 15 kaunimat laulu eesti filmidest. Kas võiks kõigepealt hakatuseks küsida, kui mitut neist filmidest te olete ise näinud? Mina olen näinud kolme, mis seal on, sest seal on hästi mitu täiesti tundmatut filmi, mis võib-olla kunagi ammu siis, kui mind polnud veel olemaski, siis võib-olla tõesti neid televiisorist. Mina olen näinud jah, kevad südames, nukitsameest loomulikult, ja siin me oleme. No ma võiks lisada, et mina just seda kevad südames ei olegi näinud ja teisi ma teise ikkagi olen näinud, sest et ma olin ka siis juba olemas, kui sind veel ei olnud. Sa oled isegi mõnes võib-olla mänginud või või ei ole. Kuigi ma pean ütlema seda, et selles kavas, mis Vladimir on, ei ole ju ühtegi lugu filmist viimne reliikvia. Ja vot selles filmis ma olen muide mänginud, aga, aga ma ainult ise peale, et ma olen seal mänginud, keegi seda sealt välja ei loe kunagi sellepärast et see oli 69. aastal, kui nad Niguliste kirikus filmisid munkadega mingist seenia diagonaali lootust teenida olemas, siis see oli, märtsis oli see ahvatlus suurem, oleksin kaante hall kuub selga ja ja kui see Agnes tuuakse siis sinna kohtu ette või kaks munka tema selja taga, vot üks nendest olen mina. Aga siis kui siis kui mu noor nägu peaks ilmuma nagu valgusesse, siis on juba teine kaader nagu filmis seal käis, nüüd ma tean, et ma arvan, et seal neli rubla sain kätte. Muidugi, see oli kõva raha tolle meenutada mulle seda kõige esimene kaader, kus Merlin Monroe nägu oli, filmis oli niimoodi, et kirikust tuleb rahvas välja ja, ja näiteks peategelane daam on seal ja tema läheb sealt mööda, niiet pool nägu paistab ja tõdeb mingisuguseid tervitusi ja see vastab väga ülbelt, tere. Tere ja. Ja vot see oli siis tema filmidebüüt. Ja sealt lõigati ka üks teine välja, kus teda oli rohkem, aga lihtsalt seda ei olnud vaja. Mõtlesime nii, et esimene pala sellelt plaadilt, mis võiks kõlada, ongi tegelikult esimene pala sellel plaadil nimega, kui on meri hülgehall ja see on siis filmist, siin me oleme, mida me kõik oleme näinud. Ja autorid Ülo Vinter ja Enn Vetemaa laulavad Hanna-Liina võsa, Ivo Linna Kuninglik kvintett. Poli laula miks ei laula, laulab ka, laulab ka selles laulus. Vot ma pean nüüd segama, ma seleta nüüd mulle ja kuulajatele kuningliku kvintetti olemust, mina arvasin, et ah ei, see oli üks kvartett oli noobel nelik, noobel, nelik või vana vana kuningas, seganud Kuninglik krunt, kvintett on rammi meeskoori üks üks pisikene formatsioon, mis, kes siis laulavad nii-öelda taustvokaali. Vaat kui ja, ja ka nendel on siin oma oma oma soololood ka, nii et neid võib ka kuulata pärast. Politseiorkester Kaido kodume juhatusel tuleb öelda nii ütlemegi ja kuulame nüüd seda lugu. Mina kuulasin seda lugu ja mulle tuli meelde see kui me, Ülo Vinteri saatsime viimasele teekonnale. Alguses koledasti 100. vihma ja pärast oli ilus ilus päikesepaisteline ilm. Ja siis me arutasime omavahel seda, et temal ei ole tema lauludest, ei ole ühtegi plaati ja kui ma kuulan seda, ma ütlen sinu sõnadega, ivo vinge laul, see on väga ilus laul ja tal on nii palju ilusaid laule mis tegelikult noh, nagu see läks filmis, eks ole, kadus koos filmiga siis olid räägi sellest põhjamaast, noh, see elab nagu omaette, see on juba ületas tema võimupiirid ka. Aga, aga suurem osa on ta kirjutanud estraadietendustel, eks ole seal Haabelid ja Nõmmikud ja kes seal tegid ja, ja siis ühesõnaga, lavastuste puhul tavaliselt Nad ei pääse plaati ja see on kellel üldse niisugune hull idee tuli filmilugudest plaati teha. Kelle mõte see oli, sa tead, mina täpselt ei tea, aga, aga nii palju kui ma tean, et Kaido kodumäe ja Tõnis Kõrvits eriti just Tõnis hakkasin neid lugusid kuskil kevadel valima. Ja Tõnis oligi see, kes helistas mulle, et kas sa oleks nõus ka mõne laulu laulma. Ja ma olin siis nõus muidugi, aga, aga kes selle nii-öelda täiesti selle seemne idanema pani, seda ma ka ei tea. Vot siin on neli Ülo Vinteri laule ja minu arust minu jaoks on see plaat juba selle tõttu väärtuslik, et et see on, nagu ma usun, paljudele kuulajatele avastuseks, et et tema laule saab nii ja väga ilusti tehtud ja ma ütleks veel niimoodi olnud, et paljude winter lugude puhul on ju see, et kui neid üldse kusagilt meediakanalist veel kuulda saab enne seda plaati või ütleme paralleelselt siis ikkagi ikkagi nad kaovad kuidagi too ära ja, ja selles mõttes ongi jah, kinnitan su sõnu, tead mõnigi lugu on plaadi plaadi peale jõudnud ja seda publikut, kes kes nostalgitseda selle selle plaadi lugude sees on ju, on ju veel elus küll ja küll. Muidugi ühest küljest on veel natuke äratab imestust, et tuli üldse kellelgi mõte eesti filmilugudes teha, sest see on vana tuntud jutt, kuidas filmid järjestikku pandi, Ameerika filmid, prantsuse filmid, itaalia filmid, saksa filmid siis tuli, tulid Vene filmid ja siis tulid või Nõukogude filmid ja siis tulid hiina filmid ja siis tuleb tükk tühja maad ja siis tulid eesti filmid. Kuidas, kuidas see tänaseni on, mis te arvate, kas me nüüd ikka nii kriitilised peame olema? Heinova, see, see oli, oli kord tegelikult filmid mille muusikat siin plaadil on kasutatud, need on ju omamoodi väga paljud neist vähemalt on ikkagi sellised kultusfilmid pida, ikka vaadatakse sellise heldimusega alati uuesti ja uuesti. Ja, ja kuivõrd nad nüüd võistlevad seal Feliini või mõne teise tuntud režissööri filmidega, no selles võib kahelda, aga, aga see on midagi meiega. No ega seda ei saagi tegelikult mõõtena, et, et üks on nüüd välismaa film on hea ja Eesti avanen tegemata. Halvem. Ma arvan seda, et need filmid, mis on mida me teame, mis on nagu kultusfilmid, need on eestlasele kõige tähtsamad filmid, noh tal on minu meelest täiesti ükskõik, kes seal liini on seal tehtud tavapilve või mitte. Aga kui ta saab ikka korra aastas Viimse reliikvia või siis vallatud kurvid ära vaadata, rääkimata siin, me oleme jõuluõhtul kuskil või vana-aasta öösel ja siis ta läheb hulluks, läheb jube eale siis lauatakse neid lugusid kaasa. Ja ma tahtsin öelda, et väga hea, te ei võetud siia. M ei mindud libedale teele, ei hakatud Viimse reliikvia lugusid ümber tegema, instrumentaalis oleks saanud võib-olla võimalik või siis ainult Peeter Tooma esituses. Aga, aga see, see oli tol ajal ikkagi niivõrd võimas. Võimas pauk, see reliikvia muusikat, et seda, seda meiesugused nannipunnide ümber paremini ei oleks küll osanud teha, nii et see on hea. Kuidas see juhtus? Et naissood hakkasid seda filmi kirjutama, näide muusikat? Peeter Volkonski papa pidi kirjutama sinna muusika ja millegipärast Andrei Volkonski. Millegipärast ütles ta viimasel minutil ära ja siis naissoodi tuua, kirjutas ööd ja päevad läbi, nii et see oli nagu päästerõngas. Aga siin plaadi peal on ju väga tegev siis kõrvitsatel tuua. Tõnis Kõrvits ja Tõnu Kõrvits on teinud ju seaded kõigile nendele lauludele uued seaded. Jah, ja kuivõrd me oleme nüüd ju kontsertidel ka neid lugusid esitanud, siis siseneb septungi, kuidas öelda, kõlavad väga hästi. Ja ja ega seal suurt mina küll aru ei saa, kumma käekiri lihtsalt ülekäigu, kes seal rohkem või vähem ta endal. Aga bänd kõlab ilusast ja, ja ta, ma arvan, ta kalake kõige rohkem sellepärast ilusasti. Orkestreerinud on täiesti suurepärane. Sina Ivo ütlesid, et sinuga võttis Tõnis Kõrvits ühendust selle plaadi suhtes, aga analina? Kuidas sind kätte saadi, sind ongi ju tegelikult üpris raske kätte saada, sellepärast et sa ei ela kogu aeg mitte Eestis. Viimasel ajal. Jah, just nii, aga mulle helistas Tõnis, kui olid siis, kui ma olin tagasi tulnud, nüüd nagu suvevaheajale. Sa oled siis põhiliselt Ameerikas õppinud? Ma õpin ja nüüd ma lähen laupäev tagasi, ma olen terve suvi Arensiin olnud. Aga tema siis helistas jah ja küsis minu käest ka, et kas ma siis tahaksin ka natukene abistada Ivo Linnat paari looga. Ja siis ma olin ka loomulikult nõus, kes jalaks. No järgmine pala, mis meil oli välja valitud, on muide jällegi Ülo Vinteri sulest ja ikka muide sama film ju ka ikka siis me oleme nii et Enn Vetemaa tekst ja see on tagametsa tango ja seda laulad just sina analist. Kuidas koostööorkestriga sujus? Hästi, kui ma sisse laulsin, siis loomulikult oli see orkestri osa juba ennem sisse mängitud, et. Nendega koos nüüd kontserdil, muidugi me ehitame koos ja mulle orkestriga laulda. Nii edasi nende vanade heade filmide juurde. Mina omalt poolt tahaksin hirmsasti mängida, vähemalt ühtelugu ka sellest filmist vallatud kurvid mis oli üks minu lapsepõlve selline lemmikfilm, sellepärast et Pirital ma üles kasvasin. Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada oli nii lähedal ka sai käidud, tõid võidu sõita seal vaatama. Antonius. Voldemar Panso oma koerale ja täiesti näha neid, et ikka uuesti, kui jälle näed telekavas, et see film on need, siis viskad pilgu peale tõesti, et et näha, kuidas, mis seal siis oli nüüd juba kuskil 40 aastat tagasi üle selle kandja välja nägi seitse millal see? Jah, siis juba tõesti üle 50 aasta see tehti siis jah, kui läks nagu vabamaks värk, 56 oli ju see aeg, kus korraga puhkes õide uuesti nagu sinna lääne poole või selle piiluda kergelt ja. Aga seal oli ka vist stsenaariumiga oli mingeid probleeme ja ma olen tagamaid kuulnud? Jaa jaa, aga lõpuks tehti ju Moskvas vist isegi see mingisugune vadro või ma ei tea, mis panoraam panoraamjoon, kinos, kosmos näidata seda panoraam. Et siis ta ei olnud enam vallatud kurvid, vaid oli ohtlikud kurvid. Ja seda sai käidud seal vaatus ekraaveli aetud tohutu laiaks ja ja tollal tundus muidugi tehnika tippsaavutusena ja eks ta oli ka võib-olla, aga, aga ta ei olnud enam nii naljakas film. Mootorrattad näevad praegu küll naljakad välja kui seda muidugi, aga, aga kui see vallatud kurvid? Me olime tol ajal päris väiksed kümneaastased või kui see tuli umbes see film. Aga see tundus ikkagi väga naljakas, aga pärast kui ohtlikud kurvid siis on juba suurem, sest ei tundunud enam nii, nii, nii naljakas. Kas, kas vallatute kurvidega ei olnud veel ka seoses Boris Kõrve operetiga midagi, et algselt pidi operett tulema? Ah, õigus jah, see oli tegelikult ju niimoodi, et Kõrver ja Normet kirjutasid ju 46. aastal opereti Hermese kannul ja see oli ka võidusõitjatest ja ja täpselt oligi nii ja ja siis mina ei tea, mispärast ei tulnud. No muidugi lava jaagu Estonia võidusõidumootorratastega kimaldri, seda ma just mõtlengi, et võib-olla oli põhjus ka selles, et oleks seda väga raske olnud panna. Noh, eks mürinat oleks ikka saanud saanud panna ja. Nojah, mürin ja dialoog oleks siis alles jäänud. Aga jah, ja siis võeti ja tehti sellest siis film. Aga juba siis Podolski muusikaga, mitte kõrvale ja kõrvale on nüüd mõned väga ilusad laulud seal operetis, Maria-Ann näiteks oli väga ilus laul sellest mida aga nüüd on välja pakkuda, siis sellest filmist vallatud kurvid, Gennadi Podolski laul, metsa, neid teksti autor Lehte Hainsalu ja laulab seda Kuninglik kvintett. Eestis ei ole siis. Siit edasi järgmise filmi ja järgmisel laulu juurde. Hanna-Liina võsa ütles, et tema lemmiklugu selle plaadi pealt on kuumus filmist võtmeke autorid Olav Ehala ja Heldur Karmo. Miks just see? Ma ei tea, mulle kohe õudselt meeldib, naiste laulab kontsertitel, see paneb jala tatsuma ja pole jõutud veel võib-olla ise seda filmi veel näinud ja pold ennem seda laulu kuulnud niimoodi, aga. Aga nüüd ma olen hästi rütmika, energiline lugu. Muidu me pole isegi jõudnud rääkida sellest, kuidas need kontsertitel läinud. Üllatavalt palju on rahvast Haapsalus oli Haapsalus oli peaaegu täis saal ja Tartus me esinesime Vanemuise teatrimaja pool. See oli täiesti puupüsti täis. Kas Haapsalus on ikka see kuulus kultuurihoone võib ja kultuurikeskus kultuurikeskus ja see oli ju väga vinge. Pärast hakkasid väga kahetsema, mis pärast Haapsalus nii suur maja sai tehtud, et tükk aega oli tühi. Jah, ja seal läks 109 100 muidugi on praegu kohati tundub, et teda on natuke nagu remonditud ja renoveeritud, et ta peaks vähemalt sooja kinni. Tuleb odavam teda pidada. Aga mis sellesse kuulse soojusest ja kuumusest nüüd siis ma ei mäletagi, kes seda, kes seda seal originaalis selles võtmekese filmis laulis. Igal juhul see oli ilm ju kusagilt 60.-te aastate lõpust ja Olav Ehala, kes nüüd sai 50 oli siis oli siis 20 ja nii palju, kui ma mäletan, see oli tal üks esimesi suuremaid pakkumisi ja suuremaid muusika kirjutamise, võib-olla ma eksin, aga eks ta oli ennem ka juba lugusid teinud, aga aga veel on huvitav, võib olla raadiokuulajale öelda seda, et kitarrisoolot esitab selles loos hoopiski mitte mitte näiteks Riho Sibul või Ain Varts või või keegi teine tuntud tuntud kitarrist, vaid orkestri dirigent Kaido kodume isiklikult on haaranud ja elektrikitarre, mina saingi teda kõigepealt tundma, kui kitarristi mitugi dirigenti. Hanna-Liina võsaga tahaks tänases saates rääkida veel natuke lähemalt sellest mida sa seal Ameerikas teed praegu suvepuhkust sa oled igal juhul väga edukalt ja töiselt kasutanud, aga selle juurde veidi hiljem. Sa õpid siis seal konkreetselt, kus ja mida. Ma õpin koolis nimega Ameerika muusikali ja Draama Akadeemia. Ja ma õpin. Ühesõnaga muusikalinäitlejaks, mis hõlmab endale nagu näitlemist, tantsimist, laulmist, rääkimist, kõike seda Kunagi oli üks selline populaarne teleseriaal nimega feima oli ta vist kus oli just üks selline kool ja, ja kõik need, kes seal õppisid. Kas, kas sa seda seriaali ka nägid kunagi või sa olid siis niivõrd noor veel ja kas see vastab ka tegelikult tegelikkus, märg. Ma tean sellest nii mõndagi, ma pole ise vist ei vaadanud seda, aga aga ta on midagi taolist. Nii et kuidas öelda, siis lastakse vabalt möllata ja voolata igasugu Anspiratsioonil ja ei ole selliseid noh, mingeid niivõrd rangleid, rangeid reegleid kui võib-olla tavalises koolis. Aga seal oli siiski, ma mäletan ikka väga palju pingeid ka ikkagi noh nagu koolis ikka, eks ole, ei ole ikka nii, et sa lased nagu liugu sealt läbi seal tuleb ikka ikka ennast kõvasti kokku. Ei muidugi sa pead ikka olema parem kui teised. See on siis, et silma ja õpetajatele. Kas seal on mingisugused sellised kursusetööd ka või, või kuidas, kuidas neid hindeid või palle seal üldse pannakse? No seal on nagu iga iga semestri lõpus on nädal aega, kus on siis selline, et igas tunnis on sihuke rangem hindamine ja nagu midagi eksamitaolist nagu igas tunnis? Aga kuidas see mõte tuli üldse sinna minna niimoodi, et ma võtan kätte, põrutan nüüd Ameer. Kas ma täpselt ei teagi, kuidas mõtted hekto veidike hullumeelne. No aga tagantjärele hull midagi. Ei ole muidugi ma olen väga-väga rõõmus, et ma sinna läksin. Ja edasine siht, kuhu prod veini välja või? Noh, eks ma praegu olengi tegelikult seal proon mängi nendes etendustes jää käega. Ja käin ära väga ohtralt vaatamas. Kas piletid kallid ei ole või on järsku õpilastele mingisugune sooduspakkumine? Me saame jah, tavaliselt me saame tasuta pileteid. Et see on nagu siis käib kooli juurde pärast näitlejad, et sa oled käinud vaatamas, neid, saab mingeid punkte juurde. No mis sealt kõige rohkem meelde on jäänud? Kõige eredamad mälestused on mul etendusest, mis sai kaan, kus natukene Aasia ja Ameerika selline segu ja seal oli siis üks selline koht, kus helikopter lasti lava peale kuskilt ülevalt, et kõik nagu käis ja tuul tuli hääl ja ikka selline selline päris helikopter oli, jah, ta vist ei lennanud küll otseselt sinna peale, aga ta kuidagi läksin, et see mulje jäi siis vähemalt selline. No siis lavaatribuutika nimel seal ei koonerdata ilmselt ja ma usun, et nende etenduste jaoks raha jätkub ka, naeran küll. Aga tulles tagasi Eestimaale, siis sa ju suve lõpul osalesid ühes meie sellises muusikali produktsiooni, siis võib seda nimetada taevane põrgu. Ta esimest korda tuli siis välja viiendal augustil vabaõhuetendusele mis oli siis plaanis tegelikult üldse teha seda üks kord ja just siis viiendal augustil. Aga kuna ta läks niivõrd hästi, siis tegijad otsustasid, et, et tuua tagasaali sisse. Vabaõhuetendus oli ju? Jah, Laidoneri pargis ja seal osales siis 450 koolinoort üle Eesti. Aga nüüd, kui ta saali sisse tõime, siis, siis on ainult nagu Viimsi kooliteater jälle mina kui selle vilistlane, siis mängisin seal. Ka 450-st järgi 45, no veidi vähem. Aga sellest on meil ka üks helijälg olemas on. Ja sellega ta oli kohe päris plaat välja tuli. Mis loo sealt valid, sealt valin loolimaga koduvalss. Ja nüüd tagasi jälle selle filmimuusika plaadi juurde. Ivo ütles, et no üks lugu tuleks ikka mängida, kus Hanna-Liina ja Ivor duetti laulavad, et põhjendada, miks nad kahekesi koos siin on. Kuigi minu arvates seda põhjendada ei olegi väga vaja, sest et toredad inimesed mõlemad. Aga see lugu on siis filmist ahvatluste tund, nimega magus elu ja selle autor on kuus kirbu. Jah. Ennist sai siin öeldudki, et mina nägin ka ahvatlus seda tundi alles nüüd aastaid Se tolmas tol Põlvast riiulil ja ei peetud seda millegipärast nõukogude ühiskonna vääriliseks seda filmi. Ja ja õieti peaks seda filmi nähtavasti vaatamaks 10 korda. Sest et sest, et eriti need inimesed, kes, kes mäletavad kuuekümnendaid aastaid ja seal seal võib tekkida väga kummalisi assotsiatsioone. Esimene Ma olen kaks korda filmi näinud ja esimene kord ma mõtlesin, et no tere hommikut. Mis asju seal, et kurat seal omal ajal kokku keeranud. Aga teisel vaatamisel see sisu on seal siiski natuke tõsisem kui, kui kui ta alguses paistis ja ja omamoodi naljakas on see, et siis kui biitmuusika oli ju kõige kõige kõrgema tuuri peal 60.-te aastate lõpus ikka veel siis Kikermon teinud absoluutselt teistsugust muusikat, sinna filme. Ja, ja omal ajal. Me ju niisugust muusikat väga taunisime, see ei läinud meiesugustele karvastel üldse peale ja ja praegu on aasta möödunud ja seda ometi ometi võis naljakas vaadata ja, ja need lood kuidas peenemalt nahaga omandanud hoopis teise tähenduse. Muide, ma tahtsingi küsida, et kas aastate jooksul on sinu muusika maitse ka mingil määral muutunud, teatud iidolid on muidugi jäänud alati samaks, ma tean, et biitlitest sa kunagi lahti ütle, ajaga olen sugugi esimene asi. Ma ütleks niimoodi, et aastatega on, on tulnud tulnud tagasi ja kõik need head asjad, mida ma, mida ma tahtmatult või tahtlikult kuulasin Eesti raadiost või muudest raadiojaamadest siis kui ma olin nii-öelda enne enne biitleid inimene. Ja seal oli ju tollal isegi mängiti päris paljudes muusikat ja ja laulsid suurepärased lauljad nagu Georg Ots ja ja, ja, ja paljud teised. Nii et selleks ajaks, kui me olime, ütleme, 16 17 18 ja mõtlesime, et kõik see, mis on olnud jää kuhugi sinna, kus ta on olnud ja nüüd tuleb uus ja nüüd me näitame. Noh, see on tüüpiline, aga see läheb mööda ja, ja. Vanemale vennale väga tänulik, et ta sundis meid kuulama küll Louis Armstrong ja noorukest Ray Charles ja me pidime teadma, mis pilliga mängiti, isegi lesbi, näiteks Stan Getz ja ja modern, jazzkvarteti ja kuigi meelse muusika tollal ütles väga vähe. Aga me kuulsime seda ja siis ujub kusagilt alateadvusest ikka jälle pinnale ja ja selles mõttes see maitse õlvam nägu nagu kogu kogu seda üürikest eluna. Ta niikuinii väga kardinaalselt muutunud ei ole. Jaa, jaa, ikka on seal kuidagi kuidagi minu jaoks heade asjade piiril kogeganud. Nojah, kellel oli vanem vend, kellel oli isa, mina pean olema väga tänulik temale selle eest, et juba varajases nooruses sai hakata tõesti kuulama ka sellist muusikat. No ega sa väga vaimustatud, kus sa ei, sa pääsesid küllalt, küllalt varsti tuli see vaimustus, kuidas ka, aga ma tahan just küsida nüüd Hanna-Liina võsa käest, et kas sinul on ka keegi selline juhendaja olnud või sa oled täiesti oma maitse järgi hakanud muusikat kuulama ja mida sa üldse kuulad? Ma olen jah, üsna oma maitse järgi, mul on ka küll vanem vend, kes kuulab väga omapärast muusikat, mida ma ei tea, ükski teine inimene ei kuule, ma ei tea, kust ta neid üles leiab, kuskil see on. Ma ei teagi, mis asjad need on, kõik on mingid niuksed, millest keegi pole kunagi kuulnud ja ta otsib kuskilt üles, annab mulle niimoodi, et kui ma Ameerikas räänsena mulle sellise nimekirja kaasa ja siis ma lähen küsin poest, enam mitte kuskil ei ole neid plaate saada. Ma ei tea. Aga mina kuulan ka igas niisuguseid erinevaid asju ikka. Ma kuulan ka siin tänapäeva noorte muusikat üsna palju. Ja ma ei teagi. See ei saagi teistmoodi olla. Jah, mulle meeldib tegelikult kuulata neid asju, millega saan ikka ise ise kaasa laulda ja nii-öelda naislauljaid rohkem kuulete et jah, mulle meeldibki selline muusika, mis sealt kaasa osa. Vot, mul on selle koha pealt praegu üks küsimus, võib-olla alguses sulle Hanna-Liina ja siis sulle ka kuskilt ma lugesin hiljuti üks noor sulesepp kirjutas umbes niisuguse lause ma võib-olla fraseerinud natuke omamoodi, aga et noh, niisugune vana kõbi nagu, nagu see, see liin, Teoon võis ka ära kolikambrisse kolida. Alles ta tuli. No no mis sa näiteks arvad selle kohta? Ja mulle ta meeldib minu meelest, tema laulab väga hästi ja ta on väga hea hääl ja mina sandas täitsa aru, et ta nüüd lihtsalt läks niimoodi puhkusele. No see on teine asi, ta muidugi pere nõuab ka oma osa ja aga nais no ma arvan, et ega need inimesed, kes on laulnud aastakümneid nüüd mingisuguse noore kriitiku sähvatus peale kohe ühe kooli täiesti. Sest et ta on saanud sarjata kõike küll jokkeri diaküll, Tom Joundsid, rääkimata amper tinkidest siin alles türa ja siin alaste plaatide puhul, et mille üks enam vaja oli. Ja see on seal muidugi täiesti arusaamatu. Täiesti täiesti loll jutt ja, ja see on minu isiklik arvamus ja jään selle arvamuse juurde, sest kui kass Tom George vaid Tiina tööle, eks ole, mis vanaema otsis seal veel nüüd tuleb siia Tallinnasse kadel tuligi, oligi väga hea, kui tal on jõudu, häält ja tahtmist ja seda energiat, no miks mitte, on ju peale selle kriitika, on ju veel üks miljard inimest, kellele ta väga meeldib miks nendele pettumust valmistada. Ja me ei valmista pettumust ka vikerraadiokuulajatele, sellepärast et kuigi tihtipeale juhtub Vikerkääru saates nii et libisetakse teemast sujuvalt kõrvale, mida me praegu ka tegime on meil endiselt seal plaadimängijal valmis laul nimega magus elu, mille autor on Kustas kikerpuu ja laulavad siis tänased külalised, Hanna-Liina võsa ja Ivo Linna. Siin selle plaadi peal on üks Uno Naissoo kolhoositeemaline lugu. Meil on täna pidupäev. Mul tuleb meelde Ivo, kuidas me käisime Tabasalu kolhoosis sinuga preemiaid vastu võtmas ja kui Aimla tegi seal niisugust teksti, et mida noh, ei saanud avalikkuse ees, muidu ta oleks kinni läinud, aga seal kõik bossid naersid ka südamlikult kaasa ja ja sel ajal olid ikka ilmselt kohutavalt niuksed lookas lauad, sina muidugi oled neid nii-öelda süldikaid rohkem näinud kui mina. Ega seal vist keegi neid põrsaid ei lugenud, mis sinna laua peale pandi, nojah, ranna sovhoosipeod olid, olid meeletud nii-öelda lõikus. Pidu, kus kanadel kõrisid maha lõigati päris palju, ilmselt. Aga olid jah, peab muidugi ütlema seda, et praegusel ajal tehakse ka siiski laudadega pidusid, aga aga sellist priiskamises muidugi nagu kolhoosiajal. No on õpitud raha lugema, apitud rahalgava jah, kahtlematult, sest kui ansamblile toodi süüa enne mängima minekut ja mõtlesin, et saaks pärast pikka sõitu natuke midagi näksida toodi sisse külm toit, kõik kaladest kuni kaladeni, sigade, nii. Ja siis, kui me olime selle esimese valu ära leevendanud, siis toodi soe toit, ei, poisid, ärge nüüd Blovskile, kiirustage, nüüd hakake sööma. Ja nii see käis terve õhtu läbi rääkimata rääkimata erivärvilise vedelikuga täidetud pudelite, sadadest ja sadadest eksemplarid. Hästi, ütleme nii. Aga ei nuta taga, ei noh, milleks tervis, parem praegu liialdada. Aga meenutada ikka võib neid aegu loomulikult selle lauluga filmist juhuslik kohtumine. Meil on täna pidupäev autorid Uno Naissoo. Karmo esitab selle kuninglik inte koos politseiorkestriga. Ja Baltar ja Jaak Ojakärul jääb üle öelda ainult suur tänu tänase Vikerkääru külalistele. Aitäh teile Võsale ja Ivo linnale. Ja, ja siis saadet lõpetama. Vana hea Eesti filmimuusika. Pirukale. Sülle seal.