Algab saade on taas üks sarjast Eesti Muusikaakadeemia oma 80. juubeliaastal. Viimaste aastate uusi erialasid on selle saate lähim teema ja klassikaraadio on külas Heiki nätliku juures. Muusikaakadeemias TEMA kitarritunnis. Iga tund on üks või 2000 tüüli. Ja siis tuleb materjal. Tänaseks oli siis Fernando Karuli etüüd number kolm hakkavad sõrmed jooksma, majanduslangus tulla raskema Angelina rahulikult lahti, mängib. Ja siis näiteks on kaks tehnilist momenti, iga kord, kui sa tõid neljanda sõrmega legaato la siis sa tõstad küünarnuki miskipärast seda. Ja see on nagu asjata liigutus, energiakulu. Ja kohe ja siis selle kaudu õnnestub ka paremini, siis sa ei tee stabiliseerida nagu aparaati vasakus käes. Ja teine on tüüpiline, millest me rääkisime, on, on legaato laami Tseemi esimesel keelel nagu läbi tõmmata, see tuleb sihuke. Soomlane kaotas kahheli sama värviga sama tugevuselt samas proportsioonis päris palju, proovisime ära. Kuna. Kuna me peaksime selle David aastal, mis ütleb, et kui muidu ei tule ja stuudios on vaja mängilislikule, kaotas sõrme suus märjaks teha. Ja siis mängid, alati, tuleb igal juhul ta riivab kõrva, kui sa tõmbad keele põikija. Eiki Metlik nagu Eesti Muusikaakadeemia ühes klassis. See on sinu klass seal kitarri õpetamise klass. Tänase saate teema kõige laiemas mõttes ongi kitarrimuusikat meie muusikaakadeemias. Kas see tuli siia juba siis, kui siin oli veel konservad? Taarja jah, õnneks on kitarriklass selles majas juba üheksandat aastat aastast 1990, siis kui tõesti oli veel Tallinna konservatoorium olin ilmselt õnnelikud juhused. Kokkusattumus, et saatus ja vastava pinnase väljakujunemine juba varasematel aastatel, sest kui me meenutame, siis Georg Otsa muusikakoolis avati kitarrile s 1975. Küll, aga kui üldises kontekstis vaadata, siis Põhjamaades näiteks siis kitarriga me oleme küllalt hiljaks jäänud, sest Sibeliuse akadeemias avati kitarriklassi kodavat üheksa. 167. aastal. Seal olid nii, et see ajavahe on küllalt pikk, 23 aastat jäime me maha, aga usun, et me oleme üsna kiiresti saanud selle rongi peale ja tänu mitmete kolleegide abile tänu sellele samal aastal üle, mis praegusel infosajandil on, et malli võtta erinevate konservatooriumisse ja muusikaakadeemiate õppeprogrammidest. Ja hetkel on see programm tõesti koos meie ainekataloogis ja see sisaldab analoogiaid, nii nagu see piilus akadeemias, nii nagu mandoliini konservatooriumis lähedase õppeained või samu õppeaineid. Ning. Koolitus siis, mis siin bakalaureuseõppes antakse, see valmistab siis ette ühe professionaalse kitarristi kes siis väljub vastavalt suunale, kas solisti, kuna noh, solistina mis vajab erilisi soodumusi, siis artistlikust ja kõike peale muud v lja psühholoogiad, head mälu peale selle, et. Näpud jooksevad, vaat jah või nagu kolleegid, soomlased, ütlevad, viinerid rullivad. Ja teisalt tuleb ka pedagoogi, keda me Eesti praegu vajab väga palju kitarripedagoog. Ma ütleks, et eriti septembris, kui hooajad algavad, siis telefon on mul kogu aeg punane. Ja küsitakse, et mul on üks tuttav, mul üks tuttava tuttav ja kes tahab kitarri ja eriti just viimasel kolmel neljal aastal on näha, et kitarri populaarsus kasvab pidevalt. Jaa küll ta üldse, mida siin majas õpitakse, ega kitarri õppimine ei koosne ainult Jürimäe tunnis käimisest ja harjutamisest. Siis erialaliste ainetena kuulub kitarri juurde kammeransambel erinevate pillidega koos mängisid flöödid viiulit, klaverit, kvintetti, kvartetid, seal, noh, mitte küll väga suurel määral hääl, aga pigem ikkagi Miku instrumentaalse koos mänguküsimused. Ja teisest küljest kitarri, ansamblit, uued triot kvartetti. Alles eelmisel aastal Eesti muusika päevadel mängisime ema kitarrikvartetiga. Esiettekanded siin neid heliloojad, kes on siin majas kirjutanud muusikat siis neljale ja kolmele kitarrile. Peale selle muidugi nagu natukene teoreetilisem, et see on siis numbri passi lugemine ja kard, saate mängimine kitarril, mida, olgugi et me saame niisuguse klassikalise hariduse, me päriselt peame oskama ka siis mängida, kui meil öeldakse tuur E-duur ja saata seda, või siis satume kuskile vanamuusikaansamblis, pannakse ette ainult üks bassinoot ja siis tuleb saata vanamuusika ansambli mingeid pille peale selle muusikaajalugu ja nagu metoodika, need on sellised loengud, mida. Ma loen üle kahe aasta või üle kolme aasta vastavalt vajadusele, kui koguneb jälle üks grupp sisseastujaid, kuna igal aastal võetakse vaid üks kitarrist vastu õpina sellel aastal eranditult oli siis kaks kohta kitarrile, kuna info Elleris muusikakoolis oli esimene lend. Nii et siis neid tegijaid siin ei ole palju ja stuudium on vahel ka selline, et käiakse siis külalis üliõpilasena, vahest teises akadeemias konservatooriumis õppimas, siin näiteid on. Mõned õpilased on Saksamaal Karlsruhe Ülikoolis või hetkel on üks üliõpilane meelis miljon Sibeliuse akadeemias, nüüd juba teist aastat. Külalisüliõpilason need ja see ongi ja et mitte ühe pedagoogi juures ei olda ja lõpuks muudetakse sama nägu, nii nagu nagu elust vaadates, et näiteks kui üks vanem mees jalutab koeraga et siis peremees ja koer on, on samasugused seal niuke hea huumor, lik võrdlus. Kitarril list kitarr ristile. Lisandub veel või Jegimine põhibaas on siis see, mis on põhiõppeainetena muusikaakadeemias, muusika, ajalood, harmooniat, polüfoonia ja nii edasi ja nii edasi. Need loengud ning ka üsna palju, vähemalt esimesel kursusel vaatan, et vahest tullakse tundi, ollakse ikka päris väsinud juba, et aju on juba oma loputuse saanud. Nii et see oli nagu trammikoha pealt ning ütlen ka, et siin klassis käivad mõned suuremad veel. Kes veel ei ole muusikaakadeemia üliõpilased, ma loodan tulevikus ja saavad, nad on siis muusikakeskkooli mõned vanemad, üliõpilased, kes on vanemad õpilased, kes on juba ka natuke nime teinud oma esinemistega siin Jorma Puusaag tooks kohe näitena endine RAMi poistekoori solist Peeter, siit on tema isa, on siin õppejõud, tema poeg siis kitarri erialal ja. See on selline hea tava, et näeb juba ennem ära akadeemiasse astudes, et kes on see õpilane ja millised eeldused talu. Ning kitarriklass on küllaltki. Ma usun, monoliitne. Tunnis ei ole siin alati üks üliõpilane, vaid kui keegi mängib, siis teised on vaatamas või sellepärast tuulasin klassis nii palju et see on selline hea, et käiakse tunde kuulamas, külastamas ja tulevad sealt tulevad need kogemused. Ning palju on ka selliseid kontsert, mida korraldatakse väljaspool akadeemiat, näiteks Mihkel ja muuseumiga on meil tore koostöö igal viimasel pühapäeval kell neli iga kuu viimasel pühapäeval mängivad siis noored muusikud, kitarristid seal üliõpilased erinevate koosseisudega tuuena, triona annavad oma soolokava debüüt. Et see koostöö on juba teist aastat kestvas. Selline oli lühike Niuke kokku võtta. Siis iseloomustus sellele ruumile ja mis siin tehakse? Kuidas sulle endale tundub, kas muusikaakadeemia võtad kitarri ja kitarri õpilasi sama tõsiselt nagu ütleme pianist? Viiuldajaid või seda vaadatakse kui natuke kergemat haru, kas oled mingit sellist suhtumise erinevust tabanud? Või, või on muusika, on üks ja suur? No siin mingit allahindlust küll ei tehta. Ja pigem vastupidi, et, et kuna see on võrdlemisi uus instrument akadeemias ja kuna me kuulume keelpilliosakonna koosseisu, kus on Väga eakaid ja pedagooge, nõudlikke pedagoogi, siis nõudlikkus meie vastu on võib-olla isegi suurem ja kuulatakse väga, mida me mängime. Pealegi. Repertuaari katud näiteks viiuli, Bachi, viiulisonaadi, partiitad kitarril. Mängitakse pakenda Planspektsioone, siis, mis seal tehtud laupäevale. Õppejõud siis sööd, jood mõnda Luunu noodil? Seda kriitilisemalt nad on kriitilisem, on olnud, on ja, ja väga objektiivselt oskavad hinnata. Olete. Mõnelgi viiul toal on väga pikk praktikamati, vabandust Tõnu Reimann, kes on mänginud kitarriga ja teinegi veel kitarr ja viiul, ei ole teineteisest väga kaugel olevad instrumendid. Et viimaste aastakümnete Seal on kitarr meie muusikapildis teinud tõepoolest endale ka nime ja leidnud sellise väga väärika koha. Ma pean silmas just kontsertide rohkust, külalisterohkust, festivale, päevi ja kõike muud, rääkimata heliplaatidest. Ja minu meelest üks kõige ilmekamaid näitajaid ühe instrumendi sellisest. Meeldivusest on see, et heliloojad ju ei oma, heliloojad hakkavad kirjutama instrumendile, jajajah koosseisude, kus ta mängib. Olen ma õigesti aru saanud? Ja muidugi, ja ma ütleks, et mitte heliloojad hakkavad kirjutama, vaid nad on hakanud juba ja nad kirjutavad juba peaaegu et 20 aastat on kirjutas, võtad kitarrimuusikat ja viimastel aastatel eriti intensiivselt, kui tuletame viimased eesti muusika päevi, siis maratonkontsert koosneski puhtalt kitarrimuusikast, mida natuke heideti ette. Aga oma roll on selles ka olnud, vast näiteks Eesti kitarriseltsi aktiivsel tegevusel mis loodi 93. aastal ja mina olen küll nüüd sellel kitarri seltsi eesotsas tagasi astunud, sest et elu on niivõrd pingeline olnud? Jaa, jaa, tööd ja tegemised, mida see maja nõuab, neid on väga raske kokku viia sellise 57 liikme, siis 50 kitarriõpetaja sellise infovahetusega ja kui ikka tuleb 50 kõnet telefonikõnet päevas koju enne mingit seminarile, siis seda on juba liiast, et sa hakkad naguniisugust kodust elu häirima. Harry seltsi eestvedamisel on praegu üle võtnud Kuldar Kudu selle maja siis 96. aastal lõpetaja, kes teeb ka suurepärast missiooniga Heino Elleri muusikakoolis tagamist, hetkel praegu üle 10 kitarri eriala õpilased. Ning situatsioon on üldse positiivne, ma olen vaadanud tiga sajandi lõpul on kitarri selline suur tõus olnud, vaatame siis 18. sajandi 19. sajandi lõpu Hispaaniasse või Prantsusmaale Euroopasse üldse siis kitarr on järsku tõusnud orbiiti ja, ja see on, võib olla seletatav sellega, et instrumendid, mida on leiutatud siis sajandi algul, et nende küla ja hakkab inimesi natukene väsitama ja siis võetakse jälle see kitarr välja, mis rahustab, mis on intiimne, mida kasutatakse isegi muusikateraapias. Ja kitarri kontserditel käib ka väga palju sellist publikut, kes muidu ei käi kuulamas klass küljest muusikat, aga kitarrimuusikat tullakse kuulama. Olgu siin kas või näide, kui 96. aastal me korraldasime kitarrimuusikapäevad koostöös Eesti kontserdiga ja siis kõik need 30 kontserti, mis toimusid siis üle vabariigi ja Tallinnas. Need olid tõesti väga publikurohked, nii et et see on selline hea ja meeldiv mälestus ja aitas kindlasti väga palju kaasa kitarri populaarsuse tõusule. Jah, eriti selle meie sajandi lõpul, kus nii palju on müra. Sellist noh, ka muusikalist müra on kitarr väga tervendav, väga meeldiv, väga leebelt ja armas kuulata. No saab ka kitarri peal teha sellist muusikat, mille puhul mõni inimene raadio kinni keerab, aga võib-olla seda ei mängita nii palju? No mul on kaasaegse muusikaga viimasel ajal rohkem kokku puutunud, et just tänu sellele, et eelmisel aastal ilmus üks selline raamat mille pealkiri oli kida raie, Luutuse veel täie kitarri ja lauto helilooja, see raamat tuli välja hügas külas Soomes. Soome kolleegiga me seda tegime kolm ja pool aastat. Ja siis see on selline entsüklopeedia, mis sisaldab 650 kitarri heliloojat. Ning tänu sellele oli siis võimalus tutvuda, mis üldse maailmas on kirjutatud, kuna me tellisime informatsiooni maailma erinevatest muusikakeskustest alates Šveitsist Euroopasse ja lõpetades Uus-Meremaale, maaga ja mõnelt poolt testi, tuli kilode kaupa ka noorte kaasa. Et sai nagu kurssi. Rääkimata siis sellest, et kaasaja heliloojad, kes on juba on saanud tuntuks take mitsu või on Sven arhence või on kirjutanud ka väga palju kitarrimuusikat see on kõik tuntud ja seda enam nakatub ka kaasajal plaadistada väga palju kitarrimuusikat. Kui varem kitarriplaate leidus väga harva, siis nüüd kuskil Berliini muusikapoes võib neid paar-kolmkümmend erinevat eksemplari olla. Tendents ongi selles suunas, et muusikat mitte niivõrd ei käida väga palju kontserditel kuulamas, kuivõrd kuulatakse kodus oma fonoteeki. Ühest küljest on see tore, teisest küljest muidugi see mõjutab ka publiku lähedust ja tekitab artistidest konkurentsi. Ning salvestatakse väga palju sellist muusikat ka, mida ei ole varem salvestatud. Nii ma ise olen ka seda teed läinud. Viimane heliplaat, mis on alles, võiks öelda eile ahjust tulnud, oli siin hispaania helilooja hullianarcase kitarrimuusika, mida ei ole ka maailmas paremini ladestatud maailm ja võiks öelda siis see on selline ununenud autor olnud ja nagu teiste autorite varju sõltub ka sellest, mida interpreedid varem mängisid ja nende õpilased või nende kuulajad mängivad neidsamu palu. Aga väga raske on võtta päris uus noot, kus midagi ei ole. Traditsioone ei ole ja, ja keegi ei ole seda mängida, keegi ei ole kuulnud, kuidas muusika kõlab ja siis see enda jaoks selgeks teha Enda tunnetesse ja end ajusse sisse istutada ja siis hiljem produtseerida heliplaadil ja see on päris suur selline töö ja, ja samas jälle väga huvitav see nagu maailma avastamine. Ma saan täitsa aru nendest, kes sõitsid ümber maailma ja avastasid uusi maid muusikas on sisuliselt sama. Tekib selline põlemise moment, et selline, kui avastada midagi uut tihti ja võib-olla isegi mingi uus kooskõla, mingi uus Accord, mis tekitab toredaid tundeid. Ning see plaat on tallaseile jõudnud välja, seda veel ei ole, hetkel ma usun kaupluse letilgi, kuid loodame, et sinna varsti saab siis Hulje nartlase kitarrimuusika. Ja siinkohal tahaks tänada Eesti raadiot, klassikaraadiot ja ja kultuurkapitali, kes mõistvalt on suhtunud sellesse erilisse projekti ning oma õla on alla pannud ka Hispaania veinifirmadelt nurgas. Lesin, tehan tunkers. See on selline kahe kultuurikohtumine ja ma ütleks, et see muusika, mis on sellel heliplaadil kõik, need pole rott, ootad hispaania tantsud ja hispaania salongimuusika on just kirjutatud sellel ajal, mille avati Torrese veinikelder, need seal on kuskil Maltal nihukesed toredad paralleelid. Võib-olla soovitad mõne loo meie saate jaoks, mis on just väga iseloomulik sellele heliloojale? Sellelt plaadilt võiks kuulata päris mitu lugu ja ühe näiteks mida peale panna on fantaasia Travjaata teemadele. Eelmisel sajandil oli ooper väga populaarne ja loomulikult kitarristid Kaaražeerisid siis neid teemasid kitarrile. Teise loona võiks kuulata sellelt plaadilt hispaania dance boolero ja Aragoni ja oota, kus siis kõlavat erinevad pillid, Campanella'st ja kellamängud ja trummid. Selles loos. Kitarrimängijad on omavahel ka nii rahvusvahelises ulatuses hästi kontakteerunud, nagu ma sain arugi sinu jutust, nootide hankimise ja ja, ja muude kontaktide. Võib-olla räägid natukene mitme kitarr riskidega, sina isiklikult oled tuttav ja kontaktis vähemal või suuremal määral ja noh, kuhu on sinu oma jalg sind viinud? Kui ma nüüd arvuliselt peaks ütlema, et kui palju mul on kolleege ja sõpru, siis ma jään vastuse võlgu. Meil võib seal võib-olla see võib olla poolesaja ringis. Ja me kohtume tavaliselt erinevatel festivalidel, kitarri festivalidel, väga harva on see, kui mingil ringsõidul tuleb keegi kitarrist või kitarriõppejõud kuulama oleme piisavalt hõivatud selleks, et noh, väga palju liikuda öise kontserditel. Aga küll on festivalid need ja workshop id, mis seal toimuvad, mis annavad võimaluse nagu kontakteeruda, vahetada kogemusi, muljeid, kuulata teeninduse kontserte ja sealt on jäänud sellised väga head kontaktid. Võiksin nimetada, et, et väga palju kolleege on mul Põhjamaades rootsi kitarrist äärses kaaren või Timo korphonen soome kitarrist. Norras Sven, umbes ta Inglismaal Londonis alanud Thomas Ameerikas, kes on mind palju aidanud Undevit, annan, Baum ütleme just selle tööga, mis ma tegin kaasaja heliloojatest. Või rootsi kitarrist, ütleme selline kaasaja muusika asjatundja mango Sanders on need kõik, need on kontaktid mis, mis ja, ja mis on omal ajal tekkinud, kuid nad kuidagi. Aja jooksul muutuvad ka selliseid sõprussidemete, eks. Ja kui tõesti on vaja vahest mingit spetsiifilist plaati või, või tee mida ütleks, et kõik raamatukauplused meil Eestis ei saa välja tellida või välja peilida, kus need asuvad, siis pöörduma sõprade poole ja selline infovahetus pidevalt käib ja uute plaatide vahetuse. Nii et see on oluline tegelikult selleks, et on selline globaalsem koostöö olema see värk ja võrk. No mis puudutab võrku, siis muidugi ma ei ütleks, et minu jaoks võrk nüüd internet mõtlemist nii väga olulist informatsiooni on toonud, kuna seal on väga palju valeandmeid ja väga palju ma olen neid vigu või jah, et lihtsalt kuna süsteem on selles, et igaüks võib sinna üles riputada mida ta heaks, mis aastaarvu või, või mis nime või kuidas see nimi kirjutatud on portugali keeles või prantsuse keeles ja tihti selliselt eksitada, nii et selles suhtes ikkagi usaldan selliseid teadlikke ja selliseid trükitöid ja mis on väga korralike kirjastuste poolt Oxford University pes või muidugi kruvi indiksjonäri. Sellised autoriteetsed paraku veel vaatan, mis elu toob. Üks osa repertuaarist on muidugi see, mis tuleb kitarri maadelt, sest nii või teisiti me oleme hakanud hispaaniakeelseid maid ja Portugali ja, ja neid siduma kitarriga kui, kui millegi väga loomulikuga. Aga üks suur jagu repertuaarist, mida ju ka väga armastatakse, on päris klassika, vana klassika ütleme juba juba Bachist näiteks võime ju rääkida tahki kitarril. Nii, räägi, mis teie selles osas teete? Tahan ja majas väga au sees ja kui me vaatame need eksaminõuded, siis siin on kirjas. Seal semestril on kaks polüfoonia vaja mängida ja enamustel juhtudel on on see siis kaks osa mingist Bachi lauto süüdist või, või mingi prelüüd, fuuga. Tase ja. Ütlen vahel pahana ammendamatu kõikide instrumentide jaoks. Ma vaatan, et see tuleb tegelikult nagu east nooruses. Me näeme Bachi ühtemoodi. Keskeas me näeme teistmoodi niukses loomaaias ja, ja kui me veel natuke vanemaks saame ja ühtlasemalt suhtume, siis me näeme Bachi võib-olla kolmandat moodi. Ja ta on tõesti ammendamatu, sest tema tema faktuurid, tema muusika, filosoofia on, on selline. Mida üleüldse üks inimaju üks inimgeenius võib välja mõelda? Vaatame, mis ajastul ta elas ja millised olid tol ajal üldse muusikaesteetika ja muusika filosoofia tõdemused ja, ja kuivõrd ta nägi oma ajas ette kuivata, oskas ajavorme ja statistikat sobitada muusikaliste mõtetega. See on tõesti fantastiline tulemus. Ning kuna järgmisel aastal on 250 aastat Bachi surmast, siis kogu maailma muusika avalikkus tähistab seda väga suurejooneliste kontserdite ja. Ja teostustega. Ette võetud selline hullumeelne, jutumärkides riskantne ja samas väga töömahukas programm, salvestada kõik Bachi lauto teosed. Ma ei oleks seda teinud ja ma ei oleks kunagi selle peale välja läinud, kui Eesti raadio helirežissöör Maido maadik ei oleks nagu oma julgustavat sõna õlga ja toetust alla pannud. Ja kuna ta on Bachi väga palju mänginud, minu meelest ta kunagi mängis isegi vistervi Bachi fuugakunsti peast siis ta väga aitas selles töös ja see ongi selline suur koostöö, mis on nüüd plaadil Masteril ning peaks ilmuma selle aasta lõpus. Täpselt ei oska aega üldisem Põhjamaade plaadifirma Alba Records, kes toob selle välja ja ja kelle distributsioon on kümneskonnas maas. Et see on ka selline lokaalsem töö, mis siis millel peaks olema nagu selline tagasi informatsiooni tagasi tulemine. Ootan seda põnevusega ja ja samas olen ka õnnelik, et see on ikkagi salvestatud ja tänu sellele olen viimase noodini ja viimase Kaumistuseni õppinud neid teoseid tundma. Ja on võimalus need mängida ka sellel aastal mitmel pool Eestis ja enne jõule vahetult enne jõule Niguliste Antoniuse kabelis. Kõik need teosed kõlavad 22. 23. detsembril. Need on seitse uppust, täpselt kaks plaaditäit ja nüüd on varem salvestatud maailmas põhiliselt lauto, mängite poolt naisel noolt. Jacob Linberg, kitarr, kitarriprojektina on, neid on tehtud tervikuna siis kahel või kolmel korral, noh andke mulle andeks, kui ma olin, võib-olla eksin, võib-olla hetkeks juba Hanno 1999 on need jõudnud, aga vähemalt kataloogides ma olen nagu näinud, et on leitud kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel ja siis hilisemad plaadistused on mõned mitte tervikuna, vaid üksikuid süüte üksikuid hobuseid on erinevatel plaatidel aga tervikuna nagu ühe aasta lõikes või pooleteist aasta lõikes need teosed salvestada, see oli tõesti väga nõudis kontsentreerumist ja ainult sellele asjale pühendumist. Kas kitarrimängus on maailmas praegu koolkondi mängu tehnilises ja ja ma ei oska võib-olla küsida veel, mille mõttes mis üksteisest erinevad ja ja missuguse liini peal on siis nüüd meie kitarrikool? Ja loomulikult on, on koolkondi erinevaid. Ja üks on selline koolkond, mis on nagu tulnud sajandi algul elanud Francisco varrega, ühesõnaga uus hispaaniakool. Koolkonna on välja kujundanud Abelgarlawaro siis Ladina-Ameerika tuntuim kitarri professor, kes on praegu väga kõrges eas kellel on palju järgijaid. Ja muidugi ameeriklased omaette on väga kaugele arendanud kitarrimängutehnika ja ehk ka Põhjamaades rootslased on näevad nagu väga-väga tehnilisi peensusi väga-väga huvitavalt ja oma lähtekohast. Kuid kuna see läbikäimine tegelikult samad kitarripedagoogid sõidavad sama erinevatel festivali küllalt palju läbi, nimetame seal tegite Ananba või või Hubert käppel või Manuel Barroeco. Nad tegelikult maailm ei ole nii suur, oleks maailm maailma maakera neli korda suurem, et võib-olla siis ei jõuaks, aga, aga tegelikult kõikidel nendel suurematel festivalidel sõidavad needsamad pedagoogid ja, ja praegune selline kitarrimängu. Teadmised kitarrimängust ja kitarrimängu metoodikast, need on niivõrd levinud jaa, jaa. Ühtlustunud ja, ja appi on võetud füüsika, keemia. Akustilised katsetused erinevalt, kuidas kitarri kõlab, kuidas kitarri kaasvibreerib, kuidas keel vibreerib, et need sisuliselt väga palju suuri saladusi ei ole ja on vaja lihtsalt teha tööd, on vaja oma kristlikust arendada. On vaja head õpetajat varju otsida, on vaja head muusikalist maitset ja nagu ennast kasvatada kunstnikuks, nii nagu nii nagu on, ma usun ka pianismis list, shop ja nii edasi on väga palju juba avastanud ja sellel sajandil Rubesteemia kõik, kes on teinud klaveripedagoog kra või mängu koolkonnas ilma see kõik on juba nagu öelda, läbi uuritud teadusharu. Pigem selline vaatav õhkkonnas. Praegu 99. aasta sügisel. Nüüd teeb iga ühing ja iga kontsertorganisatsiooni ja, ja nii edasi oma plaane küll hooajaks, nii nagu tavaliselt ja ja võib-olla ka sajandi lõpu peale mõeldes. Juurde päevadele mõeldes sime Bachist juba rääkisime. Aga mida see eesti kitarrimuusikaelu ja sinu enda selline väljapoole suunatud publiku poole suunatud tegevus? Kõik see nüüd meile pakub? No kõigepealt ma ütleks võib-olla seda, et plaanid meie puhul tehakse palju kaugemale ette. Näiteks praegu ma tean asju, mida ma pean tegema aastal 2001. Et see muidugi võistlen dirigentidega, kes plaane kaugemale 10 aasta peale teevad. Aga mõned tööd ja tegemised on niivõrd suured, võimuplaadiprojektide paraku neid peab mõtlema ja praegu tellima noote, mida tahame aastal 2001 mängida millega nad seoses on kas mingite tähtpäevadega või pealegi kontsertorganisatsioon olin, planeerivad ette näiteks Eesti Kontsert planeerib, et aasta, et ma tean kontsert, mis on 26 Mai või või noh, rääkimata siis veebruarist. Ning teises teiseks on see, et ühe teosega trammi selgeks õppimine nõuabki küllalt pikka aega, see ei ole nii, et tuli pillimees, võtab pilliga, selle mängib ja küll on lihtne elu. Aga ikkagi, kui palju on, on läinud selleks ebaselgeks õppida, see protsess võib kesta raskemate teostaja programmide puhul kolm kuni kuni viis kuup tähendab kuni pool aastat instrumentaalkontserdi selgeks õppimiseks. Ja peale selle veel siis selline kontsert, elu, mis siis tuleb nagu tõesti kuu lõikes või pooleteist kuu lõikes tulevad mingid mingid juhuslikud näitena siin. 26 september on tüüri autorikontsert Kärla kirikus. See tuli nagu äsjase kontsert tava, selleks mängime seal tüüride raamat ja šviili vaata teost. Noh need siis juba kaks nädalat tagasi hakkasime harjuma. Või teisalt on, on praegu Hispaania selline programm Sispaania restoranis, mida ma hetkel teen, kus kaplamenkot mängin tuli siis meelde tuletada need kõik need Hispaania kogemused saadad jälle. Eks, eks väravaks ihuda sõrmed. Selliseid tööd ja kaugele ma ulatuvad, on andmast Bachi muusika kontserdid. Järgmisel aastal ja selle aasta lõpus pakil autosüüdid ning. Tangokuninga Astor Beats olla. Kava tuleb uuesti Eestis mitmes linnas saab kõlama siis veebruaris, kui Arvo Leibur on siin ja Terje Terasmaad, et seal ei ka niuke hästi tore kabamis, suvel kutsus kokku palju publikut ja me loodame, et see tekitas elevust. Et niiviisi need plaanid tehakse liiga pikalt ette ja harjutatakse nii, et kui me peame detsembris mängivad, siis me juba septembris hakkama harjutama. See võib tunduda natukegi kummalisem. Niisuguseid järgmisse suvesse vaadates on tulemuseks luulekava mitmik Jüriga maailm, mees ja meie maailmas siis eesti luuletajate poetide luulest koos muusikaga. Ning praegu kogun Sis noote. Hispaaniast Huakima Rodrigo, mis on kokku. Kirjutanud oma pika elu jooksul üle 30 kitarri teose ja uurinud seda vahemik on, et see on kaugeleulatuv plaan hetkel singi puldi peale niux Concerto tarand poes hakkab kohe üks üliõpilane mängima, kes tuleb tundi varsti. Nii et sedavõrd saabki seid kaleidoskoop väga mitmenda oluline, et alates siis sellest üliõpilase tunnist, sest tuleb ju ise ka neid teoseid osata, mida õpetada. Et ei saa nii päras päriselt ette näidata. Ma ei poolda seda pedagoogikat, kus on ainult teooria ja praktika ei ole. Et pigem ikkagi kui midagi välja ei tule, siis tuleb endal pill võtta latenda instrument alati tunnis kaasas, siin ta lebab mu sõber kapi peal, mis enam Kanadast tulnud. Ning teisest küljest on jälle hommikused ajad, mis on, millal üliõpilased on loengutes. Siis ma olen püüdnud ikkagi heliredeleid mängida. Uusi palu õppida, harjutada, siis kui jääb aega, siis korrata vanu, et need neljast ära ei lähe ja kui ikka on näiteks homme on mingi esinemine või ülehomme, siis ma täna pean sellega juba üsna tõsiselt tegelema. Ja õhtused ajad, kui veel väsimus ei ole päris silma kinni pannud, siis tuleb vahel arvuti taga istuda ja valmistada mingit loengut. Siin novembris, kui meil on selline teooria nädal muusikaakadeemias, siis tuleb ka Johann Sebastian Bachi lauto teosest kolmepäevane seminar, kus ma pean siis oli seal need 15 tundi vist lugema materjali Bachi lauto teostest, nende sünnist, Priit käsitlused ja nii edasi ja nii edasi, see võiks sind pikad teooria nimekirja panna, mis nendega kõik tuleb. Võta aga paraku see ongi meie töö ja ja ma arvan, et et me oleme õnnelikud just sellepärast et meil on hobi ja töö üks ja see sama, see on muusikal seal kitarrimuusika ja mis on rohkem õnneks vaja ning muidugi teine õnn on siis see, et, et täna on võimalust seda siin klassis teha selles majas mis on tõesti nii, nagu eile öeldi selle maja avamisel, et see on selle sajandi kõige suurem võit, et üle poole sajandi sellistes extrimaalsetes tingimustes, kuhu isegi ei julenud kutsuda välismaalt Siis tuli silmad maha lüüa, et, et see ongi olnud meie akadeemia. Et me oleme tõesti saanud sellise maja, mis annab nagu uue potentsiaalse jõuda ja seal ma tunnetan seen juba jõudu, rääkimata sellest, et kolleegid, kes vastu tulevad, nad on imelikud. Et sisuliselt tõesti täname, et et see on saanud võimalikuks aitäh ka selle saate ees. Aitäh, aiti, atlik.