Tere, head raadiokuulajad, raadio kaks koolis on ühiskonnaõpetus, vähemalt sellise nime me oleme tähele pannud, sest ilmselt räägime Euroopa kultuuripealinnadest siis ega vist nii harilikus kooliprogrammist ei olegi vist mingit muud tundi võtta, kuhu alla sellist teemat sättida. Aga see, et ühiskonnaõpetus on, ei ole täna üldse mitte peateema. Ma olen Reimo Sildvee, Jaan endale siia raadio kohe stuudiosse külla kutsunud Peeter Rebase, kes on kogu selle projekti projektijuht. Tere päevast. Tere päevast. No räägime siis sellest, et mis asi see Euroopa kultuuripealinn on, on sellel üldse mingi selline ühine ühtne definitsioon ja vaste olemas, oskate seda lihtsalt emakeeles eesti keeles lahti seletada meile, et mida tähendab, kui üks linn on? Kultuuripealinn no see projekt ise sai alguse 85. aastal, kui toona Kreeka kultuuriminister Melina Merkuuri siis alustas ja idee ja mõte on algusest peale olnud väga lihtne, erinevate Euroopa linnade ja riikidevaheliste kultuurisidemete tugevdamine ja sellise kultuuri-lise läbi käimise edendamine, ütleme ellukutsumine, et Euroopa liit kui selline ikkagi valguse majandusliku liiduna eelkõige ja majandussuhetest nähti, et tuleks ka edendada midagi enamat, ehk siis skulptuuri. Ja eks see tiitel tänasel päeval toob päris palju ka sellist tähelepanu ja võimalusi. Ja linnale ma arvan, see sõltub väga palju, kuidas linnad seda ise ära kasutavad. Mõned linad on seda väga hästi kasutanud oma tutvustamiseks ja oma kultuuri tutvustamiseks ja samuti ka linlastele millegi erilise pakkumiseks ja mõned on seda vähem kasutanud, et et siin ütleme väga palju, on ikkagi sõltuv kohalikust enda initsiatiivist. Ma sain aru Et kui see asi pihta algas 85. aastal, siis oli üks Euroopa kultuuripealinn, aga tänasel päeval on see süsteem selline, et on tegelikult ju paralleelselt kaks linna korraga Euroopa kultuuri pärinud. Täpselt kuna õikisid on nii palju, siis otsustati tõesti, et on lausa kaks kultuuripealinna igal aastal ja aastal 2011, kui siis Tallinn on Eesti kandidaat, on teine linn Soomest. Ehk siis Eesti ja Soome linn koos, mis on hästi unikaalne, sest tegelikult sellist füüsiliselt nii lähestikku asetavad kooslust pole siiani olnudki. Aga kuidas see süsteem on, kuidas välja valitakse ikkagi need linnad, kes saavad selleks Euroopa kultuuripealinnaks, jälle tähtsad onud, ametnikud, Brüsselis otsustavad? Ei, eelkõige on ikkagi tehtud juba 2019. aastani plaan millised riigid saavad igal aastal ja nüüd edasi on tõesti siis igas riigis juba riigisisene konkurss või siis nimetatakse näiteks tänavune kultuuripealinn atlas, mis asub Kreekas alati selleks lihtsalt kultuuriministri käskkirjaga. Samamoodi ütleme Vilnius, Leedus 2009 aastal lihtsalt otsustati ära, et on Vilnius on pealinn Eestis näiteks toimus kahe vooluga konkus, kus esimeses voorus olid siis vastamisi Tallinn Tartu, Pärnu ja Lakvele ja nüüd teises on siis ainult Tallinna, vaata millest valiti äsja mõned nädalad tagasi Tallinn Eestit esindama. Ja siis ikkagi kuskil üle-euroopaliselt tasandil võetakse otsus vastu, et jah, me oleme riikide valikuga nõus. Jah, on olemas komisjon, mis siis pannakse iga aasta kui erinevatest sellistest kultuuriala tippspetsialistidest, mitte poliitikutest, mitte ametnikest kes siis käivad, külastavad kandidaat linna vaatavad läbi tema kavad ja annavad omapoolse siis soovitused, kas midagi tuleks muuta ja kas nad nagu kinnitavad selle kandidaadi, mille riik esitas. Aga hakkame nüüd otsapidi jõudma siia ka ka Tallinna poole või, või Eesti poole? No kas üldse Eestil selles mõttes ma küsin praegu sellise üldfilosoofilise küsimuse, jätame kõrvale selle, et olid siin need konkursid, need, need voorud kas, kas Eestis üldse nagu oli mõtet sellepärast kakelda või, või kraagelda? Tallinn on selgelt Eesti suurim linn, selgelt Eesti selline tõmbekeskus, siin selgelt toimub rohkem kultuurisündmusi, siin on selgelt rohkem inimesi, kultuuritarbijaid, siin on selgelt rohkem turismi, ilmselt võiks seda nimekirja veel jätkata, et siin on selgelt rohkem ja nii edasi. Kas oli üldse mõtet siin konkursi korraldada, miks sellepärast noh, üsna suurt sellist koori tekitati üsna suurt isegi kohati võiks öelda, draamat tekitati, sellepärast. No ma arvan, et siin on oma plusse miinus, et noh, vaadates ka Helsingit aastal 2000, siis samamoodi pealinn esimest korda valiti, ei olnud mingit konkurssi, seejärel nüüd siis 2011 aastaks kandideerivad omavahel seitse väiksemat linna. Aga noh, miinus on kindlasti see kogu meie ehk siis projektimeeskonna energia, viimased pool aastat läks puhtalt sellise ütleme siis Tallinna tõestamise peale ja Tallinna projekti nagu võimalikult hästi kokkukirjutamise peale. Samas on seal ka pluss ehk seda võib vaadata nii-öelda kahtepidi, et pluss on see, et see tekitas tegelikult linnades tugeva motivatsiooni ja konkurentsimomendi, ehk siis tõesti noh, ma ei oska Tartu kohta öelda, aga Tallinnas me kaasasime oma 300 inimest, viisime läbi mitukümmend, mitukümmend ajurünnakut väga palju selliseid avalikke diskussioone, millest sündiseks 130 leheküljeline taotlus, et, et ma arvan, et kui see konkurentsi ei oleks olnud, siis kindlasti linnad oleksid vast natukene rahulikumalt võtnud või see linn, kes nii-öelda valiti, ma ei arva, et siis nii väga palju vaeva oleks kuus aastat enne nähtud. Tõele, et kogu see kultuuripealinna projekt tegelikult ühel heal päeval aastal 2019 lõpeb ära ja, ja siis enam edasi midagi ei tulegi. Ei usu, kindlasti mitte. Nii palju, kui ma tean, siis juba praegu tehti või tehakse õigemini võeti juba vastu siis uus seadus kuskil Euroopa tasemel. Ja alates 2013 hakkab kehtima uus kord, kus Euroopa Liit annab isegi rohkem kui senist toetust. Nii et pigem, nagu ma näen seda, laiendatakse. Nii et need kriitikute ütlemised juttudki ütlevad, et Euroopa kultuuripealinna märgendus üleüldse, eks ole, paarikümne aasta pärast ära lõpeb ja seda polegi mõtet nii-öelda väga suureks ajada, siis tegelikult on mõttetu, sest et see asi jätkub ja selle asjale Et noh, igal asjal on kriitikuid ja minu meelest on asjal küll mõte sees, et annab ikkagi igal aastal kahele linnale võimaluse ennast näidata ja võimaluse midagi oma linnakujunduses muuta oma linnapoliitikas ja sellise ühise eesmärgi ütleme millel nimel järgmised viis aastat, kõik tallinlased saavad ka ja kõik eestimaalased saavad pingutada. No räägime natuke sellest ajaloolisest kogemusest, kas on reaalselt siis tuua mõni selline eriti super hea näide, vaat kui see linn oli Euroopa kultuuripealinn, noh siis siis linnas muutus teatega. Jah, üks näide on endine tööstuslinn Glasgow, kus tõesti siis kultuuripealinna aasta sai selliseks täielikuks linna elu. Ütleme mis oleks hea sõna. VII PÖFF on Eesti ümber jah, ümbersünniks ehk siis te, ta sai sellisest väga maha jäänud tööstuslinnast suhteliselt huvitavaks, skulptuuri turismimagnetiks ja 50 protsenti tsirka tõusis selle linna püsiv turistide külastajate kogus peale kultuuripealinna aastat. Ja see oli, see oli jätkuv, see ei olnud mitte ainult seotud selle üha täpselt seal just jätkuvat. Üldiselt on efekt kuskil 12 protsendi kandis, mis on nagu jätkuv efekt, et mis näitab seda, et ta mõned linnad ei suuda ütleme, peaaegu midagi saavutada, mõned suudavad rohkem, et keskmine on kuskil 12 protsendi kandis, mis tõstetakse külastajate arvu linnas. Me teeme siia oma saate esimese pausi hetkel kuulame natukene muusikat, aga me oleme hetke pärast tagasi, et rääkida siis lähemalt sellest Euroopa kultuuripealinnade asjast ja loomulikult lõpuks jõuame sinnamaale välja ka, et siis uurime, mida tallinlased ja kogu Eestimaa sellest kasu saab. Raadio kaks koolis läheb edasi. Me räägime täna siis sellest, et mis hakkab ühel päeval juhtuma, kui Tallinn on Euroopa kultuuripealinn ja see leiab aset siis aastal 2011, aga enne veel, kui me päris Tallinnast räägime. Peeter Rebane, mis linn sel aastal on siis Euroopa kultuuripealinn ja mis seal linnas hetkel näiteks praegu toimub? Aprillikuu, kas te teate, mis seal toimub, olete seal käinud? Näiteks ei ole seal käinud, aga tahaks kindlasti minna, nüüd, kus Tallinn on Eesti kandidaatlinn. Et tahaks kindlasti minna ja vaadata, kuidas, kuidas on, ütleme, asjad korraldatud. Aga sellest võiks teha sellise huvitava viktoriiniküsimuse. Eriti kuna ma juba mõned minutid tagasi mainisin linna nimel. Ma arvan, et see on üks näide tegelikult sellest, kuidas suhteliselt Väikelinn Kreekamaal ei ole suutnud ennast teadvustada, ei ole seda võimalust ära kasutanud ja tegemist on siis sellise piix linaga nagu patras. Aga ma küsiks hoopis vastu, et mis oli eelmisel aastal kultuuripealinn. Tõstan käed püsti, ütlen, et ei tea ma tõesti selle saate ettevõtluse käigus ma küll vaatasin, viskasin pilgu peale sellele nimekirjale linnadest, mis on siis olnud alates 85.-st aastast need kultuuripealinnad. Aga pean tunnistama, noh, minu jaoks vähemalt esialgu, võib-olla pärast saate lõppu ma olen nii-öelda ümber sündinud, tunnistan teist usku, aga see kultuuripealinnaks olemine tundub vähemalt esialgu, mul ei ole väga selline ülitähtis asi, mille pärast peaks nii-öelda piike murdma. Nii et vastus küsimusele, ega ma tõesti ei tea, mis oli möödunud aastal kultuuripealinnaks. Eelmine aasta oli siis selline pisikene linn nagu kork. Ja tegelikult näitab seda, mida, mida Tallinn kõik see viimane pool aastat ka oma konkureerimise protsessis välja tõi, et nii kui nagu linn on Euroopa mõistes liiga väike ja Tallinn on juba Euroopa mõistes suhteliselt väike linn, et siis selle tiitli kasutamine ja selle tiitli ütleme, nähtavaks tegemine on väga raske ülesanne, kui mitte võimatu. Ja ma usun ja loodan, viie aasta pärast, kui sama küsitakse mõnelt Iirimaa inimeselt, siis ta oskab öelda, et Tallinn on 2011. Aastal see kultuuripealinn. See on meie eesmärk, hea küll, aga tulemegi siis Tallinna juurde, mis on see Tallinna selline noh, ütleme põhitrump, miks peaks olema Tallinn siis Euroopa kultuuris? Pealinn on aastal 2011, neid trump on päris palju. Aga ma arvan ikkagi see, et esmalt Tallinn kui Eesti pealinn ei ole kultuuripealinn ainult tõesti tallinlastele, vaid kogu Eestimaale, et meil on niivõrd väikene riik ja niivõrd väikene rahvas, et ükski ütleme nii suure mõõtmega projekt, mis ta ikkagi Eesti jaoks on, ei saa seda olla tõesti ainult Tallinna piires, ehk siis. Meie eesmärk on esiteks, viia võimalikult palju neid aasta sündmuseid teistesse linnadesse ja teiseks anda tõesti teistele linnadele võimalus ennast näidata võimalus neid inimesi, kes tulevad Eestisse siis tuhamägedest kuni Hiiumaa saarteni viia, vaatama osa saama Eestimaast. Pealegi teie vist reklaamlause on, et Tallinn on Eesti põhiline trump, tugevaim trump, tugevaim trump just nimelt see oli meie reklaamlause, ütleme siis nüüd viimase poole aasta-Eestilises kampaanias. Ilmselgelt, kui me lähme, et väljapoole, ehk siis, kui me hakkame vaatama uut mõõdet järgmise viie aasta perspektiivis Euroopas, siis lööklause saab ka uuendatud. On juba midagi teada, kuidas me reklaamime, kas taaskord welcome to Estonia kulutataks jälle mitukümmend miljonit see oli selle 13 13, hea küll, ei olnud mitukümmend miljonit. Et olete juba mõelnud selle peale ka, et mis võiks olla siis lööklause väljaspool? Oi, sellega tuleb tööd, hakkab tegema, et see on üks oluline osa kogu kogu selle 2011. aasta imagoloogiast ja ma arvan, et täna oleks väga ennatlik seda hakata ütlema. Kindlasti sellist lööklauset ei eksisteeri tänasel päeval veel. Aga muide, võlkam to Estonia isenesest pole minu arust üldse nii paha, et on saanud nii palju materdada, aga tegelikult ta on hästi lihtne ja võib-olla isegi natukene tõesti tundub niisugune lihtsameelne. Aga võrdleme näiteks siin lätlaste mõne lööklausega, siis vahest on isegi lihtne valem, kuid nagu ülepingutatud, mis te teate selle ausalt öeldes on? Oi, see oli mingi väga jube lööklause. Mulle mul ei ole isegi peas praegu 14 rikkija lahisele. Jah, kui ma seda kuulsin, ma mõtlesin, et oh, et Welcome to Estonia. Ka päris hästi meestele Welcome to Estonia viga on see, et seda kodumaal kui see, kui see valmis sai, osatud nii-öelda rahvale siiski õigesti turundada, ehk inimesed ei võtnud seda kohe omaks. Ma ei mäleta, tundub nagu niivõrd lihtne, et kõigel tekibki mõte, et miks 13 miljonit raisati vahest tulebki selleks raisata, et aru saada, et lihtne töötab. Et ma ei, ma ütleks nii, et, et ma nagu ei kritiseeri seda, kui keegi on vaeva näinud. Ja alati tekib siukene, muidu kahtluse vari, et näed, et umbes, et ma ei tea, 13 miljonit pandi pandi vasakule, aga tegelikult võib ka olla see, et 13 miljoni eest tehti palju tööd. Et, et see töötab mujal maailmas, sest ta ei peagi eestlaste hulgas töötama. Muuseas, olete üldse uurinud, kas tallinlased tahavad saada Euroopa kultuuripealinnadeks aastal 2011? Tahavad eestlased üldse tahavad ja oleme ka teinud selliseid avaliku arvamuse küsitlusi, kus ikkagi pea kaks kolmandik, kui eestimaalastest eelistas Tallinnat, et et nii-öelda, ma arvan, inimesed ei tea väga palju veel aastast 2011, ma arvan, et väga suur töö seisab alles ees, et tõesti inimesed omaks võtaksid ja ka oma igapäevast elu natuke muudaksid sellest, et tõesti linn Sultuursemaks muutuks. Sest eelkõige ei ole tegemist lihtsalt kultuuripealinnaga, vaid on ikkagi tegemist kogu linnakeskkonda hõlmava aastaga ja eesmärgiga. Olge kena, seletage just see samune lause, mis te ütlesite maakeeli siis ka lahti, mida tähendab kogu linnakeskkonda hõlmava aastaga, mis siis hakkab toimuma, mis hakkab juhtuma, mis, kas inimeste mentaliteet peaks selleks nii-öelda valmis olema, peaks selleks eelnevalt? Kindlasti ma arvan, et täpselt samamoodi nagu 80. aasta olümpiamängudeks muutus linnapilt muutus ka inimeste, võib-olla endi ootused. Ometi ei taha hoogtöö korras hakata jälle Tallinna lennujaama ehitama, seda kindlasti mitte, aga ma arvan, et palju muid asju saab selle nimel pingutatud ja inimesed ise ka näevad, et tuleb pingutada selleks, et aastaks 2011 midagi paremaks saaks, midagi muutuks, midagi valmis saaks. Eelkõige tõstis, on protsess, see ei ole nagu aasta lihtsalt üks aasta, kus on natukene tihedam kultuurikalender, toimuvad mingid näitused, käivad meil külas orkestrid ja kulutatakse raha, selle peale toimub hästi palju teatrietendusi või kontserte, et et seda ka see on nagu üks osa, aga ma arvan, et kõige tähtsam osa kultuuripealinnast on just nimelt see protsess, mis kestab aastani 2011 ja sealt edasi. Ehk siis mille käigus tegelikult erinevad eluvaldkonnad linnas. Kuidas siis noortest, alates sportimisvõimalustest, linnakeskkonnast, linnaplaneerimisest ja lõpetades tõesti ka kanalisatsioonikaevude ja teeaukudega. Et, et see on kõik üks ühtne süsteem, üks ühtne tervik ju ja linn peab muutuma kultuursemaks, oleks võib-olla selle eesmärgi kõige lihtsam maakeeli lahti seletatud tähendus. Et me ise peame muutuma kultuursemaks ja lendub muutuma kultuursemaks, et linn on ikkagi lõpuks ka nii kultuurne, kuigi tema elanikud, et ega keegi vägisi ütleme peale sundida ei saa seda. Raili kaks koolis läheb edasi, räägime siis täna jälle sellest, kuidas Tallinn on aastal 2011 Euroopa kultuuripealinn. See jutt on kõik ilus, kõik peab muutuma, kõik peab ilusaks muutuma. Ega sa ometi üks järjekordne Potjomkini küla ei ole, et teeme siis väliskülaliste tarbeks oma linna ilusaks? Kindlasti mitte, ma arvan, et eelkõige esmane eesmärk on see, et linn peab enda jaoks eluväärsemaks muutuma. Ehk siis tõesti see, et meil on võimalikult palju rohelust ja ilusaid part, et meil on seal valgustus ja palgivahid. Et kui linnas ringi käid, siis kuskilt ei kuku ütlema sulle jääpurikas või telliseks pähe. Noh, kõik need pisiasjad tegelikult, mis ju meie enda elukeskkonda siin linnas mõjutavad. Et selles suhtes ma ei arva, et see oleks mingisugune välismaalastele Potjomkini küla loomine, pigem vastupidi. Kui endal muuta elamine siin linnas paremaks, siis loomulikult see läheb ju ka ütleme siis turistidele, välismaalastele külalistele ilusamaks. Kerime nüüd kalendri edasi aastasse 2011 on esimene jaanuar juba, eks ole öösel ära paugutatud mis hakkab siis reaalselt linnas juhtuma, kas linnapilt selles mõttes? Ja tänu sellele, et Tallinn, eks ole, on siis Euroopa kultuuripealinn, muutub kuidagi teistsuguseks, hakkab, noh, te ütlesite, et linnas hakkab, eks ole toimuma tõsi ka rohkem kultuuriüritusi, aga räägime konkreetsemalt, millised kultuurilised näiteks siis tänu just sellele Aastal hakkavad linnas toimuva, oi neid mõtteid ja ideid on hästi palju ja enne, kui ma ütleme, räägiks nüüd konkreetsetest ideedest, siis ma kindlasti tahaks seda rõhutada, et tänasel päeval ei ole paigast lõplik kava. Tänasel päeval ei ole paigas lõplikult, millised üritused toimuma hakkavad, on projektid, on päris palju huvitavaid ideeprojekte ja kindlasti tuleb ka laiem projektide konkurss, kus me ootame veel kõikvõimalikke värskeid ja uusi mõtteid, mida siiani ei ole tulnud. Aga ma räägiks mõne sõnaga nendest mõtetest, mis on siis ehk siis aasta üks selliseid esimesi tähtsündmusi saab olema valgusaasta ehk siis praeguse valgusfestivali baasil edasi arendatud. Ütleme siis linna, sellist talvist pimedat aega täitevvalgusega projekt, mis muudab, ma usun, nii nagu valgusfestival on muutunud linna huvitavamaks ja ilusamaks nädal talvekuudel siis kevadel on plaanis üks uus muusika, festival, muusikaürituste sari, Tallinna hing. Suvel on plaanis väga palju selliseid suuremaid üritusi alates Iropiidi Tallinnasse toomisest, mis on siis rahvusvaheline rahvatantsufestival, kui võiks niiviisi nimetada. Ja loomulikult 2012 aastale algselt plaanitud koolinud laulu-tantsupidu on põhimõtteline nõusolek tänaseks päevaks tuua aasta võrra ettepoole. Ja vahetult enne seda siis Euroopa kultuuride festival, kus neli, 5000 Euroopa noot saavad tulla siia ja näitama kõike head, huvitavat ja ilusat, mis neil pakkuda on. Kaks öödest on plaanis omavahel siduda, ehk siis Eesti noored linnadest-valdadest üle Eestimaa saavad Tallinna poolt kutsutud siia natuke varem saavad osa sellest samast Euroopa kultuuride festivalist ja omakorda Euroopa toojad saavad selgeks õppida igaüks mõned eestikeelsed laulud, mõned eesti tantsud ja osaleda siis meie traditsioonilisel laulu- ja tantsupeol. Et selline juuni lõppu juuli lõpu tähtsündmus. Edasi sügisel loomulikult tuleb meie juba Tallinna selliseks visiitkaardiks kujunenud üritused. Jazzkaar tuleb, tõsi, PÖFFi viieteist- 10. juubel ja päris mitu sellist uut huvitavat üritust. Muuseas, sellest projektist, mida siis esitasite Kultuuriministeeriumi komisjonile, seal oli kirjas, et te loote sellise infrastruktuuri kultuurisündmuste kultuuriürituste arendamiseks ja toetamiseks mõne sõnaga lähemalt ka siis sellest Jah, üks kõige tõsisemaid probleeme, mis meile selgeks sai, selle viimase poole aasta käigus on tõesti just Tallinnas juba toimivate ja ütleme, nagu alustavate projektide toetussüsteem, ehk siis tegelikult selle toetussüsteemi stabiilsuse puudumine. Et noh, kas või neid samu Tšaškaat või PÖFFi näiteks finantseeritakse aastast aastasse ühe aasta kaupa ja alles nüüd hiljuti on siis tehtud sellised esimesed raamlepingud pikema toetuse suhtes ja see on kindlasti üks tugev prioriteet, mis sele protsessina just peab muutuma. Et linnas linnale tähtsate ürituste pikaajaline toetussüsteem, et tõesti saadakse viis või 10 aastat oma tegevust ette planeerida ja tänu sellele ka linna atraktiivsemaks muuta. Et see on väga oluline. Ja teiseks selline väikene nagu ettevõtlusoleks vale sõnaga kultuuriinkubaatori mõte, ehk siis väga palju on huvitavaid ideid, väga palju aktiivseid inimesi, aga paljudel neist ei ole sellist finantstausta või projekti lahtikirjutamise kogemust ja luua tõesti siis võimalus abi just selline abistruktuur, mis aitab inimestel oma projekte kirja panna ja nendele finantsnumbreid taha panna. Sellest samast projektitaotlusest lugesin välja ka, et on plaanis. Või vähemalt on selline kuri kavatsus, mingi Euroopa Liidu institutsioon peaks aastaks 2011 olema näiteks siin, Tallinnas, millest, millest jutt, millise institutsiooni, millise osa killukesed Brüsselisse tahate siis siia tuua? Noh, see on juba selline, ütleme globaalsem võib olla mõte ja ma ei arva, et 2011 aastaks nagu reaalselt, et keegi siia kolib. Aga jah, mõtteid, mis on linnavalitsuses läbi käinud, on mitmeid ja ma vist ei julgeks isegi täpsemaks minna sellega et sama masti on seal ka kirjas, et järgmisena peaks meil olümpiamängud olema. Ja ma arvan, et see on ka üks selline väga suur ja pikaajaline eesmärk, mille nimel Tallinn koos Helsingiga võiks töödata. Et siis paralleelselt oleks olümpia kahes linnas korraga jah, üldse suurte ürituste puhul, kui vaatsesid maailmatasemel üritusi, siis ega Tallinna üksinda jääb väikseks, aga Helsingi üksinda jääb ka väikseks pannes kaks linna kokku, kus ühendusteed on ikkagi juba mööda vett päris efektiivsed ja kiired siis Tallinn-Helsingi peale, kui suudab juba küll maailmatasemega üritusi vastu võtta. Veel sellest projektist lugesime välja selle, et tegelikult üks selline noh, nagu tagamõte kogu selle projekti puhul on selle integratsiooni külge, et te leiate, et väga palju on, on Tallinnas Eestis inimesi, kes veel ei seosta Euroopat sõnaga meie, vaid pigem sõnaga mõlemad. Et ma saan aru, et üks selline mõte on, on kogu seda erinevate rahvaste ja mõttelaadide potti, mis meil siin täna okupatsiooniaastatel on. Siduda kokku Euroopaga, seda kokku sõnaga meie kindlasti üks on see, et siduda kokku sõnaga meie kui eurooplased, et ei ole olemas mingit monstrit nimega Euroopa liit, mis käsib, keelab, laseb vaid tegelikult me ise olemegi üks osa Euroopa Liidust tänaseks päevaks ja ainult, et ütleme, enda algatusel on võimalik seal ka midagi muuta või midagi teisiti teha. Aga teine selline hästi oluline meie jaoks või vähemalt minu jaoks isiklikult küll aspekt on ka Eesti-siseselt seesama, et meil on ikkagi väga palju vähemusrahvuseid ja inimesi, kes on eestikeelsed ja nende kaasamine sellesse aastasse ja nende ütleme siis ning eestlaste vaheliste suhete parandamine, et ma arvan, et see on üks oluline aspekt kindlasti kogu 2011 aasta programmist. Kas selle programmi kokku pannes kuskilt eelnevast kogemusest selles mõttes natukene kaikamatti võetud, kuskilt mingisuguseid mustreid laenanud? Jah, käisime isegi abilinnapeaga koos Brüsselist, kohtusime siis daamiga, kes vastutas kogu selle teema eest ja küsisime ka tema käest, et mis on tõesti need olulised aspektid, et mis on kõige olulisem teie jaoks, mida te näete, üks selliseid aastaid tuleks ellu viia ja tal oli väga lihtne vastus, ta ütles, et ma tean, et teil on väga palju väga tõsist oma kultuuri. Aga selle aasta eesmärk eelkõige on tõesti nüüd ellu kutsuda võimalikult palju kultuurisidemeid ja sellist, et ütleme siis ala eesti kunstnikud õpivad mujal välismaa kultuuriloojad siis välismaa maailmast tulevad Eestisse looma. Et tõesti sellist suhtlemist, omavahelist kultuuride tutvustamist see on eesmärk number üks. Ja teiseks loomulikult siis oma kultuurinäitamine. Et põhimõtteliselt kutsuda Euroopa kultuurilised inimesed Tallinnasse kokku, noh, jutumärkides pidu pidama siin seltsina. Pigem ma ütleks, et luua selliseid võimalikult palju koostööprojekte, kus tõesti õpitakse üksteiselt ehk siis noh, alates sellest, et ala väga piltlikult öeldes Elmo Nüganen õpetab noortele Tallinna kooliõpilastele seda, kuidas näidata, et lavastada ja lõpetades sellega mõni Šotimaa kunstnik tuleb ütleme, Saaremaale suveks ja maalib seal, et just sellised, ütleme kultuuri vahetuslikud väga nagu algsel tasemel. Et mitte selle noh, mitte nii-öelda, et jälle teeme paar näitust juba pidu, et mitte selline konverents turichavad, inimesed tulevad laua taga kokku, arutavad, räägime kultuurist, õpime nüüd kultuur ja loomekultuurikontakte ja minnakse laiali, eks ole, täpselt et ikkagi minu vähemalt nägemus, eesmärk on küll, et võimalikult palju luua just võimalusi ise teha, võimalikult palju ise õppida ja osa saada. Ja seda siis tõesti Euroopa mõõtmes, mitte ainult nüüd siin, meie kodusel maarjamaal üksteisele. Näidates kuuleme jälle natukene vahepeal muusikat ja oleme hetke pärast veel korraks tagasi. Jätkub saade Raadio kaks koolis. Peeter Rebane, te olete selle asja projektijuht, ehk te olete Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks 2011 projekti juht. Ometigi, kui te, kui teie nimi kuskil ajakirjandus figureerib, siis on seal ees tiitel või järgi tiitel meelelahutusärimees. No mis asi ajas teid juhtima, sellist projekti munitsipaalettevõtmisse? Esiteks, ega ma ei ole oma tööd peedeegees jätnud, see tähendab ma töötan lepinguliselt Tallinna linna heaks ja teen seda kindlasti veel mõnda aega, kudi projekt on nagu igati vormistatud ja ütleme, Brüsselis kinnitatud. Aga, ja ma arvan, et ekspunkt üks, ega ma ei kandideerinud või ütleme, mingisugust sellist nagu endal nägemust enne ei olnud, kui tehti ettepanek linnavalitsuse poolt, siis asuda seda projekti juhtima ja ja minu jaoks näitab tegelikult seda, et meie linnavalitsus saab alu. Et tegemist ei ole lihtsalt ütleme, sellise tavalise Euroopa Liidu projektiga või sellise tavalise kultuurisündmusega, vaid siin tuleb nagu väga tõsiselt läbi planeerida ja läbi mõelda selle aasta eesmärgid ja selle aasta nagu erinevad teemad, erinevad programmid ja ju siis otsustati kaasata, kuna on eelnev kogemus. No mingi business, pead seal ikka mängus olema, vägede muidu Campe oleks löönud kusjuures seal ei ole tõesti minu jaoks mingit business'it. Et pigem rahaliselt ma kindlasti nagu isiklikus plaanis kaotal. Aga huvitav. Ma ütleksin niiviisi, et ega kõiki asju ei saa teha business i ja kõiki asju ei saa teha raha pärast, et minu jaoks oli see nagu väga huvitav väljakutse. Ja see on tõesti olnud protsessina viimane pool aastat juba tõsiselt, et suur ja selline huvitav pähkel ja ma arvan, et see pähkel nagu muu on muutunud ainult suuremaks, et mida rohkem tegeled, seda rohkem näed, et on vaja veel midagi nii-öelda uurida ja teha. Et see on andnud nagu palju endale ka just teadmisi selle kohta, mis Eestimaal toimub, mis linnas toimub, mis on hästi, mis on halvasti. Minu, ma ütleksin, et minu jaoks nagu tõesti väga huvitav pool aastat olnud. Aga mingi raha selles mõttes mängus on ju, et kogu see, see ilu kinni maksta, mis Tallinnas 2011. aastal toimuma hakkab selles mõttes, et kui palju see asi kõik. Kokku maksma läheb ja kust see raha kokkuvõttes tuleb? Jah, ja ega rahanumbrid ei ole Ta väikesed et kuhu siis 2011 aasta eelarve on tsirka miljard krooni ja sellest noh, nii väga laias laastus öeldes kolmandik tuleb siis Tallinna linnast kolmandik peaks tulema riigilt ja kolmandik siis ela sektoritest ja tuludest, ehk siis sponsoritest piletimüügini. Et põhimõtteliselt on see raha, see summa siis kogu selle viie aasta peale, mis jäänud, on see ühe aasta selle 2011. aasta eelarve, see on konkreetselt 2011 aasta eelarve. Ja palju see summa kokku selles mõttes on, et kui me arvestame sinna juurde ka nüüd need eelnevad viis aastat, kus tegelikult ju töö käib selle ühe aasta nimel siiski noh, kui alustanud kokku kõik, mida Tallinna linn, et selle viie aasta jooksul panustab omalt poolt siis kultuuri ja sporditegevusse sisse tuli kuskil 3,4 miljardit, kui ma õieti mäletan Ja see summa peaks tulema siis nii Tallinnalt kui ka siis eraettevõtjatelt, kes selle asjaga siis. Kaasa lähevad jah, tähendab, selles sumas sees ei ole need investeeringud erasektorist aga seal sees on piletitulude sponsortulud erasektorist. Ehk siis see kujutleme silma yks kunagi äkki ostab linnahalli teeb selle korda, siis ütleme, selliseid investeeringuid seal sees ei ole. Väike lootus on, et linnahall lõpuks korda tehakse tänu kassi, sellele kultuuri. Olemisele no minu isiklikult küll selline lootus on ja ma näen, et ka tänase linnavalitsuse visioonis on, et linnahall peab jätkama enda avalikku funktsiooni. Et olles muinsuskaitse all ja selline üks ikkagi Tallinna linna sümboleid. Aga üldse linnahallist rääkides ehitamisest rääkides on selles projektis sisse kirjutatud ka mõni selline noh, suur üldrahvalik üldkultuuriline rajatisi ehitada. Jah, ma arvan, et kõige olulisem ehitis vast on uue linnateatrisaali ehitamine, et see peaks olema aastaks 2011 ehk tegelikult juba aastaks 2010. Varakult valmis. Nii et seda hirmu ei ole, et nii nagu mõne olümpialinnaga on juhtunud, et ehitatakse valmis suur posu erinevaid siis rajatisi, olümpiarajatisi olümpiakülasid ja lõpuks kasutult seisma jäävad, sellist muret ei ole, sest noh, niivõrd palju rajatisi ehitisi lihtsalt ei tehta. Seda kindlasti, et esiteks nagu Tallinna, üks jälle selliseid Eesti tugevamat trumbi tugevusi oligi see, et tegemist on ikkagi juba kõige laiema infraga linnaga kus ei ole vaja spetsiaalselt selle aasta jaoks ehitada väga-väga palju betooni ja ütleme, kellu käes nagu järgmised viis aastat tormata, vaid pigem tõesti on võimalik nagu maksimaalselt sellest eelarvest panustada nendesamade kultuuri loojate ja tegijate siis arengusse ja ellu. Aga mis siis saab? Tartlastest ja tartuheinast, mis ta, te, mida te, proua jänesele nüüd ütlete, kas nemad on siis nüüd olgu-olgu üksi seal Emajõe kaldal, tehku oma siis väikese jutumärkides kultuuripealinna või tegelikult on neil mõni super idee, mida teie olete hea meelega. No kindlasti me võtame kõik superideede üle, et ma pean need, iseasi muidugi, kas meil on neid superideid, eks ole, on, ma olen seda taotlust lugenud ja ma leidsin sealt otsas oli päris palju häid mõtteid, et et kindlasti on seal projekte, mida me omalt poolt saame teoks teha, nüüd aastal 2011. Aga lisaks sellele ka Tallinn on juba oma taotluses välja käinud sellise lubadused, kui Tallinnas saab Euroopa kultuuripealinn, siis Tartus saab üheks kuuks eesti kultuuripealinn. Kas põhimõtteliselt, et hakata meie saadet kokku võtma, on see aasta see 2011 nõndamoodi üles sätitud, et ükskõik mis päeval ma sel aastal üles ärkan, vaatan kuskile Tallinna kodulehele või kalendrisse, siis leian ma sealt ürituse, millel on väike tärnegi juures, ehk tegemist on siis Euroopa kultuuripealinna. Ühesõnaga jah, ma julgeks öelda, et ikkagi suur enamus, kui mitte lausa öelda, et kõik üritused kogu selle aasta kultuurikalender on osa kultuuripealinnaks olemisest ja ka need üritused, mis toimuvad ja mis toimuksid ilma selle toetuseta on ju üks osa meie kultuurist. Et mingit sellist võib-olla märgistust eraldi maos on plaanis, ei ole, pigem võimalikult palju huvitavat toimuks sellel aastal, et see on ikkagi eesmärk. Kas mõni selline eriti kreisi eriti noh, mingi selline hüpersuper idee, jäiga ega sissekirjutamata, saite aru, noh, et see ikka vist ei vea välja. Ressursist puudu, oi neid ütleme eriti kreisid, ideid on täis palju laekunud. Aga ma arvan, et mõned neist saavad ka teoks. Aega ju veel on jah, aega veel on ja miks ma ka ütlesin enne, et see, mis tänasel päeval on kirjas, on nagu esimesed projektid, et eelkõige ikkagi tuleb meie visioonis praegu panna paika uus tegutsema hakkav sihtasutus, kes siis hakkab ellu viima kogu seda kava, mida me oleme siin viimased kuud kuud välja töödanud ta ka järgmised kuud ja luua tõesti need võimalused luua see visioon, luua need eesmärgid. Aga konkreetsete ürituste valik juba tõesti jääb, ma usun, pigem sellise aasta pärast toimuva keskpunktiks. Meie aeg tänaseks on kahjuks ümber saanud, aga aitäh teile, Peeter Rebane, et astute raadio kahest läbi ja rääkisite meile siis, mis hakkab juhtuma aastal 2011, aitäh.