Tere, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte pühapäevast üheksandast taktist oktoobrist. Stuudios on toimetaja Tõnu Karjatse. Pakistani maavärina ohvrite arv läheneb 20-le 1000-le. Eesti saadab päästetöödeks piirkonda kaheksateistliikmelise abimeeskonnalt. Kuna presidendivalimistel peetakse eeldatavalt veel üks voor. Seniseid lävepaku küsitlused annavad napi edumaa äriringkondade lemmikule Donald taskile. Ka Türgis on avastatud linnugripi. Rumeenias avastatud juhtumeid hakkavad uurima Suurbritannia eksperdid. Täna tähistatakse Eestis demokraatliku erakonna eestvõttel Eesti Sotsiaaldemokraatia sajandat aastapäeva. Ajaloolase Ago Pajur sõnul on sotsiaaldemokraatia areng Eestis olnud keerulisem kui mujal maailmas. Eesti nukuteatris esietendus Mozarti Operi Võluflööt uus versioon, lavastaja Vahur Keller ja helilooja Rivo Laasi on klassikaks saanud võluflöödi lähenenud omast vaatenurgast. Ilm on vähese pilvisusega ja sajuta, öösel langeb õhutemperatuur ühe soojaga kraadini. Homme tuleb taas seevastu kuni 17 kraadi sooja. President Arnold Rüütel saatis kaastundeavalduse Pakistani presidendile kindral Pervez Musharrafi-le seoses eile toimunud maavärinaga. Rüütel kinnitas, et Eesti on valmis osalema maavärinas kannatanud piirkonna abistamisel. Kuidas kavatseb siis Eesti Pakistani abistada, seda uuris Riina Eentalu päästeameti peadirektorilt Mati Raidmalt. On siis mobiliseeritud päästemeeskonna otsingu- ja päästerühm 18 inimest kaks otsima koera ja, ja koos ka spetsiaalne varustus. Ja täna hommikust on ka Pakistani poolne selline avalduse, et rahvusvaheline abi on teretulnud. Praeguse hetke kõige suurem probleem on transpordi küsimus, ehk siis hetkel räägime läbi kolleegidega erinevatest Euroopa riikidest, kuidas on võimalik koopereeruda, esimesed kolm päeva on otsingu-päästetööde jaoks kriitilise tähtsusega ja me loodame, et tänase päeva jooksul selgus, saab olema külla meie otsingu-päästemeeskond ka saanud siis ettevalmistuse panustamaks järgmisse faasi, ehk siis, sest paljud on jäänud peavarjuta, paljud saadavad sinna humanitaarabid, ajutised varjualused, nende töö korraldamine. Ka see on üks potentsiaalsetest funktsioonidest, mida me võime täita ka järgnevatel. Igatahes see sõltub nüüd kõik transpordiskeemist, ehk siis sellist sajaprotsendilist garantiid ei ole ka ka hetkele. Et Eesti päästemeeskond saab suunduda kriisipiirkonda tegelikult siis kogu selle missiooni eelarve on alla miljoni krooni ja see positiivne seisukoht on olemas. Kui pikaks ajaks sel juhul noh, maksimaalselt on planeeritud sinna jääda, kui meid vaja. Me räägime ikkagi kuni kaks nädalat. Pakistani president on välja kuulutanud ka kolmepäevase leinamaavärina ohvritele mälestuseks viimastel andmetel on hukkunuid siis 19400 ja vigastatuid üle 42000. Pakistani töö transpordiministeeriumi hinnangul võib ohvrite tegelik arv ulatuda isegi 30000-ni. Eile hommikul toimunud värina tugevus ulatus siis 7,6 magnituudini ligi kuue magnituudini. Järeltõuge tabas Pakistani ja India piirialasid veel täna hommikul. Rängemalt laastaski maavärin vaidlusalust Kashmiri piirkonda ja kõikidesse mägipiirkonnas olevatesse küladesse polegi veel päästemeeskonnad jõudnud. India on teatanud ligi 600-st hukkunust ja Pakistani võimud on lubanud kaaluda ka hindi abipakkumisi. Türgil. Majandusministeerium kinnitas, et ka Türgis on avastatud linnugrippi. Nakatunud linde leiti riigi lääneosas asuvas farmis. Türgi põllumajandusminister kinnitas, et olukord on kontrolli all ja taud farmist edasi ei levitõve. Täpsemat tüüpi alles uuritakse. Öösel tapeti nakatunud farmist 1500 kodulindu nädalal, algul suri neid linnugripi tagajärjel, siis 2000. Linnugripijuhtumist on teatanud ka Rumeenia. Veel ei tea, kas Rumeenias ja Türgis avastatud juhtumid võivad olla ohtlikud inimestele. Suurbritannia saadab Rumeeniasse ekspertide rühma, kes linnugripijuhtumitega seal tegelema hakkab, kuiva ja viiakse juhtumianalüüs ka edasi Suurbritanniasse. Indoneesia teatas täna nelja-aastasest poisist, kes suri linnugripiohtlikku tõbe vormi. See on Indoneesias juba neljas linnugripi surmajuhtum inimestele. Aserbaidžaanile linnas Bakuus sai mitu inimest kannatada, kui valimiseelsel meeleavaldusel puhkes kähmlus politsei opositsiooniaktivistide vahel. Politsei püüdis takistada opositsioonibloki Assad, lööge Wabadus korraldatud meeleavaldust. Võimud meeleavaldusele eelnevat luba ei andnud. Opositsioonilised vaatliku parteid mos avati ja rahvarinnet ühendava bloki aktivistid üritasid mitmest suunast läbi murda linnaväljakule. Politsei tõkestas ligipääsu ja vahistas mitmeid meeleavaldajaid. Norra suursaadik Bakuus tainerkil kritiseeris politsei reageerimist meeleavaldusele, nimetades seda liigseks jõukasutuseks. Kuna presidendivalimistel uut riigipead esimeses hääletusvoorus eeldatavalt ei selgu. Seega tuleb 23. oktoobril korraldada järelvoor. Vastaval arvamusel on ka kaks pea favoriiti 12 kandidaadi seast. Konservatiiv Lech Kaczynski ütles hääletamas käies ajakirjanikele, et ei võida ilmselt esimeses voorus. Donald Taske kinnitas samagna Danskis hääletades. Viimased arvamusküsitlused lävepakkudele on avada napi edumaa taskile ja task on siis lubanud riigipeaks saamise korral seista äriringkondade huvide eest. Täna õhtul kohtuvad Saksamaa praegune liidukantsler sotsiaaldemokraat Gerhard Schröder ja konservatiivide liider Angela Herkel. Schröderi sotsiaaldemokraatliku partei teatel liidukantsleri ametikoha küsimust küll täna ei otsustata. Hiljutiste parlamendivalimiste võiduparteile lepivad tulevase liidukantsleri isikus kokku alles pärast homset nõupidamist. Täna arutatakse ministriportfellide jaotust. Varasemate teadete kohaselt saaks kantsleriks Angela Merkel. Schröderi erakond saaks võtmetähtsusega ministrikohad. Ja nüüd Eesti asjade juurde. Eesti sotsiaaldemokraadid tähistavad linnateatris Eesti Sotsiaaldemokraatia sajandat aastapäeva. Dokumentaalse lavaseade kaudu meenutatakse ajalugu ja peetakse ettekandeid. Riina Eentalu palus sotsiaaldemokraatia arengust Eestis rääkida ajaloolasele Ago Pajuriga. Igasugused aastapäevad on ju ka suuresti kokkuleppelised, ütles Ago Pajur. Me võime Eesti sotsiaaldemokraatia algust lugeda küll 1905.-st aastast, sest siis sündis esimene Eesti sotsiaaldemokraatlik partei. Tookord kandis küll nime Eesti sotsiaaldemokraatlik tööliste ühisus. Ago Pajur sõnul on aga sotsiaaldemokraatia Eestis tuntud juba 19. sajandi lõpust, kui esimesed ideed siia jõudsid. Aga kuidas siis on toimunud sotsiaaldemokraatia areng Eestis? No ega meil siin jalgratast ei ole hakatud leiutama, vaid ikka lähtutud nendest üldid tuntud ideedest ja põhimõtetest. Aga teisest küljest on muidugi Eesti Sotsiaaldemokraatial olnud õnnetus sattuda küllaltki keerulistesse oludesse. Noh, kõigepealt keiserliku Venemaa ajal, kus nad ametlikult tegutseda ei tohtinud, vaid pidid põranda all ja salajas oma asju ajama. Seejärel sedasama viienda aasta revolutsioon, kus vabadust päevadel tuldi küll põranda peale, aga järgnes jälle tagasilöök ja seejärel tulid juba sisevõitlused enam lasteaia vähem laste vahel ja ega hiljem läks, läks asi ka samamoodi ka vabadussõjaaeg ja vabadussõjajärgne aeg sotsiaaldemokraatlik liikumine lõhenes ja küll ühines jälle lõhenes jälle ühineda ja selles mõttes Nende areng olnud tõenäoliselt hoopis keerulisem kui mujal maailmas. Kuidas Eestisse suhtumine nendesse on olnud ja mis seda mõjutanud? Sotsiaaldemokraadid üritasid muidugi ennast vastandada kommunistidele ja tõepoolest nemad olid nii vabadussõjaaegadel kui ka hiljem Eesti riikluse pooldajad, aga noh, nagu tavainimene võib-olla ei pruukinud alati vahet teha, samas siiski ei tähendanud seda, et sotsiaaldemokraate oleks päriselt ühte patta kommunistidega pandud, nii et see oli selline küllaltki keeruline küsimusse, suhtumine. Kas selle võib öelda, päritud suhtumise all kannatab ka Eesti praegune Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Sotsiaaldemokraatia taassünd taasiseseisvunud Eestis ei ole ka mitte lihtne olnud ja siin on just nüüd häda selles samas ühte patta panemises kommunistidega ühtemoodi punaseks tunnistamise, mis viimastel aastatel küll vist on hakanud olukord ühiskonnas natukene muutuma ja saadakse aru, et sotsiaaldemokraadid on siiski täiesti tunnustusväärne ja legaalne poliitiline jõud. Aga teatud selline pits mulle tundub, vähemalt on siiski jäänud ja paljuski taandub asi emotsioonitsioonidele ja eks tegelikult on ju talv, oli olla alati olnud teatud raskusi süvenemisega mingitesse partei poliitilistesse peensustesse. Eesti nukuteatris esietendus Wolfgang Amadeus Mozarti ooperi Võluflööt uus versioon. Mozarti muusika jõuab publikuni helilooja Rivolaasija šikkoneederi libreto, lavastaja Vahur Kelleri tööstuses. Lavastaja ja helilooja jutul käis Riina Eentalu. Ooperit on nukuteatris ennegi tehtud ka sedasama võluflööti, kuhu lavastaja Vahur Keller põhirõhu sättis. Tegemist on, eks ole, kahe maailmaga üks on siis nii-öelda see naiselik pool, teine mehelik pool öö ja päeva pool. Aga Mozartil šikkoneedril on see tava kasuks ikkagi väga selgelt. Seda meie tegime küll niimoodi tugevalt ümber, et on kaks sõdivat jõudu ja hea on see, mis lõpuks kokku tuleb. See, kuidas prints ja printsess nad ühendavad nende liidus seisneb see hea. Rivo Laasi on Mozarti alles jätnud, kuid nagu ta ise ütles, on ta moodsatega kõvasti vaielnud. Ma alguses mõtlesin, et rikkus korralikult ära, et toveeriks ise. Aga siis ma hakkasin mõtlema, et tegemist on nagu võluflöödi ka kõik tulema, ta tahab midagi täna tunda, siis ma lähen natukene teema kuraalsemalt muutsin mingi värve, mingeid rütme, taimi, osi sisse. Ja võib olla, kes ei ole nagu flööti kunagi kuulnud, ei pruugi aru saada. Võib-olla mõningate vorste, kus, milline džässielement kumab läbi võimatut huvida kosmost kirjutaski, käibki sinna vahele, tolle aja kohta oli moodsalt kommertsmuusika ja ainuke, mis nagu helistab tavalist aastased, vormiliselt palju keerulisemad, mis on väga vahvaks. Lõpuks me siis kahekesi kirjutasime toas vaidlesime selgitategi mõra. Esietenduse tunne on nüüd kogetud. Kas läks täppi? Ma ei tea, ma väga ikka loodan küll, et see, see võiks pakkuda igale ühele midagi tänasest esietenduse publik, oligo Raivot üsna palju täiskasvanuid ja samas ka lapsi, et tundus, et kõik elasid kaasa sellele asjale. Et kust kuuest hast hakkab peale see asi. Aga minu jaoks oli suur üllatus see, et, et kogu see etendus lõpuks nihutas mulle sellist filmi nagu Star Wars, kuna ma ennem nagu trump edastas korralikult jälgida, kuna tegelesin muusika, siis täna vaatasin, nagu oli hästi üllatunud. Ilmude Vahur oligi. Aga ma kirjutasin sinna juurde ühe alguse teksti sellise ettekuulutuse, millega algab ja siis ma tõepoolest mõtlesin Star Warsi peale kellelegi rääkinud. Aga nüüd, kui riba seda ütles, siis väga tore, et äratundmise. Niisiis, tänasest on Eesti nukuteatri mängukavas Mozarti võluflööt lavastaja Vahur Keller ja helilooja rivalaasi. Kunstnik Rosita raud on teinud lavastuse jaoks üle 50 nuku. Uudne muusikaline lähenemine paistab väljaga põnevast ansamblist koosseisus keelpillikvartett, akordion, elektrikitarr ja laulja. Ja veel Tallinnas sel nädalavahetusel maha kistud ligi pooled K-kohukese reklaami vatest plakatitest prügikastidel. Aktsiaseltsi kohuke Eesti müügijuht Jüri kambara ütles, et välimeediaagentuurid esitavad politseile tõenäoliselt sellekohase avalduse. Kambara ei osanud veel öelda, kui palju plakateid maha kistud. Samuti pole tema sõnul selge plakatite eemaldamisega tekitatud materiaalne kahju. Kambra arvas ka, et reklaamplakatid asendatakse tõenäoliselt lähipäevil. Ilmast. Öösel on vähese vahel pilvisusega sajuta ilm, kohati võib tekkida udu. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni seitse, öö hakul saartel ja rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on üks kuni seitse ning rannikul kuni 10 kraadi. Homme püsib vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm, puhub lõunatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on 14 kuni 17 kraadi. Kuulsite Päevakaja. Ilusat õhtu jätku.