Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast 10.-st oktoobrist. Toimetaja Mall Mälberg. Eesti uus kaitseminister, reformierakondlane Jürgen Ligi andis täna riigikogus ametivande. Uus minister pooldab kutselist armeed ning hakkab ühe esimese tööna tegelema välismissioonidel närvikavaga. Politsei loodab selle nädala lõpuks saada Kreutzwaldi tänava tulistamispaigast. Kvaliteetsema videopildi. Seni kahtlustatavaid pole. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi juht Tiit otis arvab, et tema ründamine on seotud tema senise tööga. Politsei peab Ottise ründamise varianti vaid üheks võimalikuks uurimissuunaks. Täna algas kohalike valimiste eelhääletamise teine voor. Tänasest alates saab Eestis esmakordselt ka elektro krooniliselt hääletada. Praeguseks on seda teinud üle 1900 inimese. Eesti tegevuskava Lissaboni strateegia rakendamiseks valmis Õiga aegselt. Eesti võib uhke olla tasakaalus eelarve-ja majanduskasvu üle, kuid probleem pikemas perspektiivis on jätkuvalt rahvastiku vananemine. Nii ütles peaminister Andrus Ansip. Täna algavad Eestis taas hõimu. Rääkides soome-ugri maailmast, räägime me ka iseendast ja oma identiteedist. Meie õppeprogrammides võiks see teema palju paremini esindatud olla. Arva Fenno-Ugria hõimukeskuse juht ja proosas vähidiagnoos ei tähinud, ei tähenda täna enam seda, et elu on läbihaigused. On võimalik elada, kui see avastatakse varases staadiumis kuid selleks peab inimene muutuma enda vastu palju tähelepanelik, omaks. Selline on alanud vähinädala sõnum. Pakistani värinas on eri andmetel hukkunud 20 kuni 40000 inimest. Saksamaa kantsleriks saab kristlike demokraatide juht Angela Merkel. Homme on meil mõnevõrra pilves, kuid ilm sooja tuleb 14 kuni 17 kraadi. Täna andis riigikogu ees ametivande kaitseminister Jürgen Ligi. Asudes täitma vabariigi valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Pärastlõunal ministeeriumis toimunud vahetustseremoonial andis 320 päevaminister olnud Jaak Jõerüüt oma volitused Ligile üle. Reedel, kui president Arnold Rüütel Jürgen Ligi ametisse nimetas, ütles Ligi, et tema üks esimesi ülesandeid on välismissioonide tervikkava paikapanek. No need piirjooned on tegelikult valmis ja piirkonnad jäävad samaks, neid on neli, aga inimeste hulk tõesti mitmekordistub kõigis piirkondades ning Kosovos, Bosnias, Afganistanis, Iraagis. Jürgen Ligi on olnud riigikogu liige alates 1995.-st aastast, tema asemel sai riigikokku Reformierakonna peasekretär Kristen Michal, kes samuti täna ametivande andis ja kes hakkab tööle riigikaitse komisjonis. Täna algas üle Eesti kohalike valimiste eelhääletamised, teine voor, valimisjaoskonnad on avatud keskpäevast kuni kaheksani õhtul ka homme ja ülehomme. Täna hommikul algas esmakordselt elektrooniline hääletamine. Selle praegusest seisust annab ülevaate e-valimiste projektijuht Tarvi Martens. Praeguseks kellaajaks on hääle andnud 1930 inimest. Kui ma sekund tagasivaates, kas seda on palju? Ei oska öelda, selles mõttes, et ega me selle suure numbri peal väljas suurt ei ole, et tähtis on see, et süsteem toimib, võimalus on loodud. Ja need rahvusvahelised vaatlejad, kes tulid nüüd kogemusi saama meie e-valimistest ja vaatama, kuidas meil läheb, mis nemad tänasel päeval on öelnud. Eks nemad on rohkem küsinud ja meie vastanud ja nemad lihtsalt noogutanud, proovinud aru saada, nii et võib-olla natukene arvamust veel vara teada saada, et asi nüüd uus ja huvitav ja mis nad ikka oskavad alati. Kas tänase päeva jooksul hääletamisel mingeid tõrkeid ei olnud? Ei ole mingeid niisuguseid asju, mida tõlkeks saaks nimetada, pisiprobleeme küll, aga mitte midagi hullu. Kui kaua läheb elektroonilise hääletamise peale aega? No mina olen nüüd proovinud ja saanud tulemuseks 20 sekundit umbes. Aga eks Palirakenduste natuke laadimisaega sõltub natukene interneti ühenduskiirusest, aga aga põhimõtteliselt kui juba nii-öelda pilt, sest see on kõik väga lihtne ja kiire protsess, tuleb lihtsalt õige kandidaat üles leida ja siis kaks PIN koodi sisestada ja kogu protseduur Ja elektrooniline valimine käib nüüd veel homme ja ülehomme. Terve päeva. Ja ka öö hääletada saab ka öösel, nii et kolmapäeval kell kaheksa õhtul lõpeb see võimalus ära, siis pannakse server nii-öelda kinni. Ühesõnaga, nii nagu ta täna hommikul kell üheksa algas, nii on see võimalus avatud kolmapäeva õhtuni. Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Lavly Lepp ja põhja politseiprefektuuri kriminaalosakonna ülem Elmar Vaher andsid ülevaate Tallinnas Kreutzwaldi tänaval toimunud tulistamise uurimise käigust. Kuul tabas kuueteistaastast tütarlast pähe ja tüdruk on ülikriitilises seisus. Haiglas jätkab Riina Eentalu. Politseil süüdistatavaidega kahtlustatavaid veel ei ole, kuid prokurör Lavly Lepa ja politseidirektor Elmar Vaheri sõnul edasiminek on. On teostatud täiendav sündmuskoha vaatlus, selle käigus on leitud veel rida esemeid, mis on saadetud ekspertiisi ja tänase hommikuse seisuga on kaasatud video puhastamise toimingusse ka väliseksperdid. Seegi annab arvata, et lähipäevil päevadel ehk siis võib-olla nädala lõpuks on meil olemas kvaliteetsem pilt kuriteoga seotud isikutest. Me oleme saanud vastused uurimisele, olemasolevad kuulid võivad olla väljatulistatud. Kahest relva margist. Elava marki ma kahjuks öelda ei teilgi huvides ei tahaks ja on kasutatud laskmisel kahte tüüpi moona, see on siis sina kuul ja poolmantel. Seni on kõlama jäänud variante rünnata taheti riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhti Tiit otist. Täna oli selles veendunud ka Tiit võttis ise. Ka kinnitas Tiit otis ajakirjanikele, et ta on võimaliku ründe puhuks politsei kaitse all põhja. Politseiprefektuuri kriminaalosakonna direktor Elmar Vaher ei kinnita, et just otis oli see, keda rünnata taheti. Eeluurimine ei menetle ainult tööversioone. Kui surid kuriteo objektiks on, on Tiit otis. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi juht Tiit otis seostab rünnet oma praeguse töökohaga, kuid pigem asjadega, mis on toimunud enne tema asumist sellele kohale. Ottise sõnul võib ehk olla seoses sellega, et riigi kinnisvara aktsiaseltsi mõne endise töötaja vastu on algatatud kriminaalasi. Selle aasta aprillis tegelikult see kuriteoteate siis läks minu allkirjaga väljaks rahast. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi nõukogu esimees Kalev Kallo on ajakirjanduses jätnud totisest mulje kui klientidega ülbelt käituvast mehest tiit otis. Meil on ju tegelikult omavahel selles Kalev Kallo ka juttu olnud ja kui ma olen küsinud, et lõpetame selle umbisikulise vormi ära, räägime konkreetselt millestki. Et siis nagu ei olegi nii väga palju millestki rääkida. Küll aga kandiit otis esitanud prokuratuurile mitu avaldust, mis puudutavad rohkem maksmist riigi kinnisvara aktsiaseltsi varasemate tööde eest. Ja küll sooviti otis asjasse kiiret selgust. Kui see lugu ei saa pikema aja jooksul lahendust. Ma pean siin silmas pole mingi paar-kolm kuud, eks ole, kui see lugu ei saa lahendust, siis tõenäoliselt pean ma seda kaaluma, et kas ma saan jätkata. Ja kas mul tasub jätkata tegelikult riigile kuuluva kinnisvarafirma eesotsas. Edasi tänaste välisuudiste ülevaade Kai Vare Pakistani maavärina ohvrite arv on tõusnud erinevatel andmetel 30 kuni 40000-ni. Pakistani peaministri sõnul on riigi põhjaosas mitu linna täielikult hävinud. ÜRO hinnangul on kaks ja pool miljonit inimest jäänud peavarjuta. Inimesed peavad hoolimata öistest külmakraadidest magama lageda taeva all, suurtel aladel pole elektrit, toitu ega vett. Ellujäänud on valitsuse abioperatsioonide suhtes tilised, kuna tuhandete inimesteni pole abi veel jõudnud. President Pervez Musharraf kohtus inimestega ja palus neil kannatlik olla. Pakistani peaminister on palunud rahvusvahelist abi. Euroopa liit teatas, et saadab maavärinapiirkonda abi rohkem kui nelja miljoni euroga kartuses. NATO on vabastanud Afganistanis tegutseva saksa üksuse senistest ülesannetest, et nad saaksid Pakistani appi minna. Ka Eesti päästemeeskond sõidab homme pärastlõunal Pakistani. Saksamaa kantsleriks saab kristlike demokraatide liider Angela Merkel. Pärast kolme nädalapikkusi läbirääkimisi jõudsid kristlikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid täna kokkuleppele selle niinimetatud suure koalitsiooni moodustamises. Merkeli sõnul tõdeti ühiselt, et reformidele alternatiiv pole. Ta avaldas ühtlasi lootust, et ka välispoliitikas õnnestub sotsiaaldemokraatidega ühele meelele jõuda. Sotsiaaldemo kraatidele lähevad tähtsamad ministrikohad nagu välis-rahandus-justiits- ja tööministri portfell, mis lubab Gerhard Schröderi parteil endiselt kujundada terve tööturu ja ka välispoliitikat. Vaatlejate sõnul on kahe partei peamised erimeelsused välispoliitikas seotud Türgiga. Sotsiaaldemokraadid on siiani toetanud Türgi võtmist Euroopa Liidu täisliikmeks, Kristlikud Demokraadid pooldavad pigem tihedat partnerlust. Angela Merkel on lubanud tihendada suhteid Washingtoniga, mis halvenesid Schröderi hääleka vastuseisu tõttu Iraagi sõjale. Koalitsioonikõnelused loodetakse lõpule viia 12.-ks novembriks. Nobeli majanduspreemia said Iisraeli teadlane Robert Schumanni, ameeriklane Toomashelling oma mänguteooria analüüsi eest. Rootsi Kuningliku Akadeemia sõnul aitavad sellingi aumanni analüüsid selgitada näiteks hinnasõdade ja kaubanduskonfliktide põhjusi ja võivad isegi ära hoida sõdunud. Mänguteooria abil püütakse näiteks kaubanduspartnerite tööandjate ja ametiühingute või ka kuritegelik grupp päringute läbirääkimistel aimata, mida teised mängijad ette võtavad, et endale võimalikult head tulemust tagada. Selling on kohandanud oma teooriat alates 50.-test aastatest ka julgeoleku probleemide võidurelvastumise puhul. Riigikogu Euroopa asjade komisjon arutas täna tegevuskava aastateks 2005 kuni 2007 Lissaboni strateegia rakendamiseks strateegias seatud põhieesmärgid, tööhõive ja majanduskasvu suurendamine, kuid kevadisel Euroopa ülemkogul leiti, et nende eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammud pole olnud piisavalt suured. Seetõttu lepiti tol korral kokku, et kõik riigid peavad oma tegevuskavad esitama 15.-ks oktoobriks. Siiski pole peaminister Andrus Ansipi sõnul mitmed suured riigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Poola võimelised oma kava õigeaegselt esitama. Meelis Kompus kui siis peaminister Andrus Ansip. Pilt kui kaugele Eesti jõudnud on? Eesti kama on praeguseks põhijoontes valmis reedel, komisjonid annavad oma seisukoha ja ma usun, et, et reedel saame selle kavaga täpselt tähtajaks ära esitada. Kas Eestil on ka mingisuguseid probleeme, sest kui peale vaadata tööhõivet, on meil suudetud suurendada ja majandus kasvab väga jõudsalt. Kas me võime iseendaga selles mõttes nagu rahul olla või on mingisuguseid lünki on ka hetkel, kui 15 oktoober läheneb. Ei, kindlasti on Eestil probleeme ja probleemide lahendamisel ongi see kava keskendunud. Aga Eesti probleemidest nendest lisaks meie heade näitajate kõrval küllalt suur jooksevkonto defitsiit, mida me üritame parandada ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisega. Meie makromajanduslik keskkond on üldiselt niisugune, mida võime eeskujuks seada ka teiste Euroopa liidu liikmesriikidele. Tasakaalus eelarve pärast või isegi ülejäägis eelarveks ei saa mitte väga paljud riigid kõneleda. Meie riigil on madal võlatase suur investeeringute osakaal eelarves. Probleemid on muidugi seotud rahvastiku vananemisega, aga ka see pole mitte Eesti spetsiifiline probleem. Taolised probleemid on ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Täna algasid Eestis traditsioonilised hõimupäevad, see on soome-ugri maailma tähtsaim kultuuri ja haridussündmus. Eesmärk on tugevdada väikerahvaste rahvuslikku identiteeti. Riina Eentalu rääkis Fenno-Ugria hõimukeskuse juhi Jaak troosesega. Oodates Jaak prosesse jutule pääsu, kuulsin, kuidas mäemarid ei jõua Eestisse, sest nad ei saanud selleks luba, et komid ei jõua, sest dokumente ei jõutud õigeks ajaks. See räägib sellest, et Venemaalt hõimupäevadele tulla pole üldse lihtne. Marimaa on võtnud just Eesti suhtes praegu näituseks sellise positsiooni, et nad nagu ei aktsepteeri mingit kultuurivahetust, et konkreetselt hämari folklooriansambli juht oli nagu kooli direktor ja haridusminister leidis, et just nüüd on vaja tulla kooli inspekteerima ja sellepärast ei saa just sellel ajal välja sõita. Mari Eli vabariike mari laste olukord on üldsuse tähelepanu keskmes olnud pikka aega, nende toetuseks on kogu maailmas allkirju kogutud. Ka meie haridusministri intervjuud lisasid oma vürtsi. Sestap ongi seekordsete hõimupäevade keskmisest marid. Rahvusraamatukogus avatakse kunstiakadeemia näitus ekspeditsioonist mari teadžuvasside juurde. On loenguid ja kontserte. Aga kas maride juhtum on pannud ka mõtlema, kuidas soome-ugri asja tõhusamalt ajada? Siin on võib-olla ka väga palju küsimus selles, et missugune on meie meie ressurss ja nende enda soov on soome rahvad, kelle rahvusteadus on kõrgem ja kellel on, kellel on madalam haridus puhul näiteks on ta vägagi vägagi kõrge aga noh, näituseks mordvalased võib-olla leiavad üha enam, et noh, ega seal keelel ja kultuuril võib-olla mingit nihukest väärtust ei ole, oledki sees, nii nagu omal ajal mordva lastele üks tuntud minister soovitas, et lahkuda ajaloo areenilt tasa ilma liigset kära tegemata. Kuidas Eestis meie enda seost soome-ugri rahvastega paremini teadvustada? Jaak Prozes arvates peaksid tulema hariduse ja õppeprogrammide kaudu. Praegune õppeprogrammides on natukene nõrgavõitu, kui õpetatakse eesti keelt, siis räägitakse ka muidugi sellest, et eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka ja aga ega, ega eriti soome-ugri rahvaid siis nimodi tutvustada. Rääkides, ütleme, soome-ugri maailmast, soome-ugri rahvastest räägime ikkagi iseendast. See on see, see põhiline asi. Ikka see on austuse ja lugupidamise iseenda ja oma kultuuri vastu. Täna algas meil ka vähinädal Meelis Kompus. Hoolimata pidevast selgitustööst ja et vähk ei ole enam ammu tabuteema, on vähihirm inimestel suur ning tõvega käib kaasas palju müüte ja vastuseta küsimusi. Seetõttu diagnoosis teatamine patsiendile ka arstile üks raskemaid ülesandeid, nentis professor. Hele Everaus. See on tõeline šokk, kui nii võiks öelda igale inimesele, kui ja siis ühel hetkel tõesti käib minu kohta, siis on väga valus. See on täiesti teise elu alustamine, tähendab seda, et me peame ju patsiendiga koos läbi mõtlema, mismoodi edasi hakkame seda teed käima, et saada sellest haigusest jagu. Eve Roosi kinnitusel on aeg tublisti edasi liikunud ja ravimeetodeid tõhustanud. Seega ei tähenda vähidiagnoos inimesele ammu enam automaatselt surmaotsus, nagu see võis varasematel aegadel olla. Väga paljudel juhtudel õnnestub haigusest jagu saada tänu väga oluliselt edasi arenenud ravile ennekõike kompleksravile, et on terveks saamise võimalused ja noh, näiteks lümfisõlmede kasvajate korral on see protsent päris suur, 70 kuni 80 protsenti. Professor Everaus tõi paralleeli krooniliste haigustega, millega on võimalik elada. Meditsiini arenedes on ka vähk tasapisi selliste tõbede poole liikunud, mida on võimalik ravimitega kontrolli all hoida. Noh, võrrelgem kasvõi krooniliste südamehaigustega, krooniliste sisesekretsiooni, näärmete haigustega, nagu näiteks on suhkurtõbi, et inimesed ei saa nendest haigustest terveks, aga nad elavad tänu ravimitele tänu uutele raviviisidele, samavõrra on see võimalik ka kasvajate korral, kus siis inimesed saavad peaaegu normaalset elu jätkata, kuigi loomulikult mitte päris ilma ravimiteta, aga väga paljudel juhtudel tööl käia on muidugi raskeid vorme, mida kaugele läinu kiiretega vorm on, seda raskem muidugi on ka ravim. Seetõttu ongi ülimalt tähtis see, et Eesti inimesed muutuksid ka ise oma kehas toimuva suhtes tähelepanelikuks. Soovitus on inimestele, et kui mingisugused vaevused, kas näiteks väsimus hakkab süvenema, kus on üle kahe nädala, kui teil on kuiv köha, mis ei lähe tagasi väiksed palaviku tõusid või eilset higistamised. Seedimise häired on või on naiste probleeme või meestel eesnäärmeprobleeme loida. Inimene tunneb ennast, kui on midagi muutunud ja kui see muutus kestab üle paari nädala siis tuleb ikkagi arsti juurde minna. Vähinädala raames on kavas loenguid ning räägitakse A-st ja B-st nagu suitsetamise kahjulikkust ning avatud on ka nõustamistelefon. Ürituste täpne kava on üleval Tartu Ülikooli kliinikumi koduleheküljel internetis. Sotsiaalministeerium valmistub gripipandeemiaks ohustes lähiajal 3000 inimese tarbeks spetsiaalset gripiravimit. Eesmärk varuda ravimit gripi riskigruppidele ehk neile, kes on vastuvõtlikumad ükskõik millisele viirusele, ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe. Pärgmäe sõnul on ravimivarumine ning pandeemia kartus seotud leviva linnugripiga ja ilmateade. Eeloleval ööl ja homme päeval on meil vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm. Ja hommikul on paiguti udu. Puhub lõunatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on öösel kaks kuni kaheksa, saartel kuni 12 kraadi, päeval 14 kuni 17 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16234. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.