Professor Endel Lippus. Teie olete üks Muusikaakadeemia alustalasid. Missugustesse aegadesse, teie oma mälestused on seotud selle õppeasutusega, ma ei saa öelda selle, aga õppeasutusega ma mõtlen juba Tallinna konservat tooriumi ja ma pean isegi silmas nii ei oma õpingute aega, kui siis edasi juba. Ma olen akadeemia nõukogu vanim liige ja seetõttu need. Ma võin tõesti rääkida asjadest, mida ma olen näinud. Näiteks 39. aasta vene vägede sissetulekust, ma võin rääkida 40. aasta prioridest, võin rääkida. 40. aasta üldse oli selline, et nad 40. vastus mingi konservatooriumisse hakkasin õppima. See oli mõnevõrra siukene nagu isikliku served, niukene suur muutus. Ja see langes kokku üldsegi paljude muutustega mis olid mõningad kivimi küllalt raskesti seeditav. Ja noh, näiteks vastuvõtueksamil korraldati toredasti, korraldati hea hooga pikk see rahvas, kes tahtis sisse astuda, see koguti sinna üles. Saali tulite, õppejõud näiteks Eugen Kapp tuli, luges nimestiku ette ja võttis selle rahva kaasa, läksid ühte klassi ja nii edasi ja nii edasi. Mina sattusin Riho Pätsi poole alla. Tema tegi mulle musikaalsus katse ja ta oli väga kena. Rõõmsameelne, naeratav tüüp. Julgustav, et kuidagi mul läks hästi, ma sain hakkama. Ja siis selles erialas tähendab, üldiselt sel ajal päris algajaid ei tahetud võtta, Helki konservatooriumi oli ka, see algas ju sesse algaste kolm aastat, keskaste kolm aastat, kõrgemasse, neli aastat. Nii et mingi õppeplaani järgi, mida oli võimalik noh, uurida ja oli tõesti ette nähtud, ka see võimalused võetakse päris algajaid, aga üldiselt praktikas võitis siiski neid, kes midagi mängida oskasid. Ja see asi läks nii kuidagi, et lastele, eks need on kõige tore tõesti head mälestused. Päike paistis ka ja ja kelle juures te asusite õppima? Ta oli see veel küllalt noor. Ma usun, et ta ei olnud veel 40 täis. Ja ta oli maailma näinud Stahli tabelit seal Ungaris Budapestis, tal olid üks või kaks aastat stipendium läbi töötanud ja Pariisis käinud ja ta Koos ja noh, see kuidagi niisugune noh, see maailm on nii tema kaudu kuidagi nii avar üht kui teist, seal oli niisugust kääne niukseid, puht niukseid See oli väga, ta oli väga-väga hea õpetaja, väga hea juhendaja. Ta oli väga hoolikas ja niisugune niisugune südamlik, nii ma võin öelda, enne mõtlesin ühe teise õpetaja juures. Kolm aastat, aga ma olen niisugune tunne, et selle kolme aasta jooksul kordagi ei naernud. See, need tunnid olid nii tõsised ja tõesti, see on äärmiselt auväärne meesterahvas. Aga vat ma mõtlen ikkagi, kui untsu niisugune 10 12 aastane, vahest tahaks naerdaga. Te ütlesite, et et see elu oli murrangute periood Ja neid nagu oli küllalt palju, neid toodi Tallinnasse kohe küllalt palju, Need olid need siniste. See olid need spets väeosad. Nad tegid selliseid marss läbi linna, kui 21. oli pööretes 20. õhtul. Üks suur sõjaväekolonn tuli Harju tänavalt, marssis üle Vabaduse platsi lauldes. Sest noh, vene rivi, see oli koolis oli polstele naljanumber, see on üksteisele nii lähedal, et kui eeskäija sammus eksib, siis seejäreltulija lööb talle põlvega tagumikku asju vats. Ja see oli nii pahaendeline, et no sellest õhkus, et seda muudatusi paratamatult ju kooli jälle samamoodi kooli Vicky organiseeriti ümber, ma käisin Westholmi gümnaasiumis, kool likvideeriti. Likvideeriti prantsuse lütseum, likvideeriti Lenderi gümnaasium, vaat kõik need noh, ilmselt olid need pinnuks silmas. Ühendati kool, meid ühendati prantsuse lütseumi ka. Nii et meie tulime seal kevade tänavalt sinna. No see ei olnud mingi rõõmus, see, nad olid kenad inimesed kõik ja see prantsus õitsema, kui kool oli väga hea kool ja need paralleelklassid, kus olid lütseumi õpilased, need olid väga kenad ja nagu mingid hõõrumise omavahel ei olnud. Aga ega see kedagi õnnelikuks teinud. No siis see, see vabadussõja monumendi lõhkumine, armastajad kuidas see nagu rõhus, kes see, see oli nii jõhkralt tehtud? No siis nagu need koolid lõid kuidagi kihama, siis hakati saatma neid kõnemehi. Ma võin nimega eksida, kuid see oli üks Vihalemma nimeline mees pikka kasvu, kes käis meil rääkimas. Just ja ta vili saatorin, vilistati välja, kui ta ära läksid, poisid tõstsid auto. Rattad käisid ringi ja see Irja tähendab lugemise õpetamine, naisterahvast seal, eks ole, ilmselt tundus, see tuli nagu hoopis kuskilt, ma ei tea. Teistest kultuuripiirkonda täiesti täiesti täiesti. Ja noh, ega see konservatoorium oli niisugune helge koht, eks ole. Te lõpetasite konservatooriumi, mis aastal kümmend üks ja kas kahe tulite õppejõuks? Ei ei, ei ei. See Alumäe juur tuli tagasi saanud tagalast, seda oli siis 44. aastal ju konservatooriumi uuesti organiseerimine. See Vabaduse platsi maja oli ju põlenud ja siis anti see Kaarli puiestee kolm ja no küllalt palju oli inimesi, kes olid jäänud vaatamata sellele, et ka küllalt palju oli neid, kes olid ära läinud. Ma mäletan, et Alumäe väga kurvastasid, Olav Roots oli ära läinud. Naalid läinud, laud, mered, Hubert ja Tsiili karmi prii. Aga ühel hetkel oli ikkagi nii, et viiuli praegu on ta Eestis hakkasite kujundama ja Meenutama Alumäe ja teie. No nii ei saa öelda lume ja Laan. Alumäe ja Laan olid aga ta ikka mingil hetkel asvate ju teie võtate teatepulga oma kätte ja olete ju seda senini hoidnud. Aeg seal on kogu aeg, oli see niisugune oht, et võetakse sõjaväkke ja ja siis alguses meid kasvandiga. Meid võeti. Raamatus on seal sees tööraamat, anti välja raadiokomitee, mannile, raadio, orkestris ringhäälingu. Ja siis järgmine sissekanne on juba see anime, riiklik konservatoorium, laborant. No kuidas ei kujutanud ette, mis kallame kujutusesti, et ta andis mulle kolm õpilast lammast, mis. Tavaline konservatooriumi peale oli siis viis või kuus neid. Marta toona sai seda stipendiumi ja Georg Otsa stippi. Ja siis oli ka tudeng. 44 45 oli mõnes mõttes, need olid rasked aastad, aga nad olid kuidagi niisugused. Ilma niisuguste Vikuriteta. Allan oli väga hea juht ja tõesti see, see, see nagu see kaader kindlustada konservatooriumi oli, nagu ma pärast olen aru saanud, ei olnud kellelgi seda niisugust kõrgastme koormust 100 protsenti. Ja ei olnud üldse kõrgastme koormus, vaid ta tegi kogu oma töö, tegi selles noorematega alamastmes ja keskastmes, aga need, kes olid nagu konservatooriumi tööle võetud, need saidki konservatooriumi palka. Ja tõesti, muidu nad ei oleks saanud tulla, nad oleks pidanud otsima mõne teise töö, kust saab nakkus ka teenib midagi. Ja konservatooriumi õppejõud mingilgi määral oli ka ju need olid niuksed literaat p või mingisugused kauplused olid, kus sai siiski midagi sellist, mida mujalt ei saanud ja nii edasi ja see oli nagu pilti määral siiski niukene puhtmajanduslikult oli võimalik neid õppejõude mingilgi määral kindlustada ja seda korterit ära ei võeta ja nii edasi. Ja nii, et, et sellega, mida rohkem oli, oli sellesse õppejõudude hulka arvatud sellega noh, Alumäe suutis nagu seda laiamuusikute baasi kindlustab ja täpselt ja tuli August karjusel, esimene üliõpilane, ma ei tea, see oli Jaan Reinastega, siis ta oli ju veel? No ta ei olnud kümneaastanegi, kui ta hakkas karjuse juures tunnis käima. See, kui pärast tulid teised rektorid, siis nagu olid just kudest juhtus, palume, sai isegi parteilise noomituse finantsdistsipliini rikkumise pärast ja nii edasi. Ehkki ta väitis, et tal oli kõik kooskõlastatud nende keskasutustega, nagu näiteks Moskvasse kunstide valitsus, siis selle Kui tulla veel neid ajas edasi. Te ütlesite ka huvitava termini, et need pärast sõjaaastad olid nagu Ilmarjugasteta ja noh, omamoodi sirgjooneliselt etteotsa oli see, et seal oli veel see ellujäämise rõõm, võib olla, see viiski, tõesti tähendab, kui me isaga meie maja põles linnas, eks ole, Me tulime maalt ja niisugune tunne oli noh nyyd nüüd tuleb pakkida kohvrid ja küllap nüüdse küüditamine hakkab, lõppes. See vene võim siin Eestis lõppes sellega, et 14. juunil oli küüditamine ja 22. algas sõda. Ja tundus, et noh, tead kui neil oleks olnud vabad käed, küll siis oleks veel neid viidud sinna Siberisse. Ja nõnda tulles nõnda sügisesest läbi. Noh, jõudsime linna ja niisugune tunne pagan teab, mis sellest asjast üldse saab. Aga kuidagi nagu hakati tegema midagi nagu konservatooriumi üliõpilasi, registreeriti õppejõude, kes oli näha, et tööl läheb käima. Ega ma mäletan seda nii väga mööda Pärnu maanteed, Estonia varemed, eks ole, ja seal oli mingi turujupats oli seal ja siis olid need poed, kust hiljem oli laste maailm, need olid laudadega aknad kinni löödud. Aga ühel äril oli, Ace, uks oli lahti ja selli leiva lõhna. Noh, me pöörasime sisse ja tõesti nii raha ei olnud, see leib anti lihtsalt mine jess. Ei, ei, ja midagi selles niisugust niisugust, nagu seda ju veel käis, tegelikult pimendamised olid ja ja need patrullid tegelikult, kes pidid öösiti korda hoidma, tegelikult röövisid ja. Ja siis, mis see oli, sissejuhatus isegi raske ütelda kogu aeg, näib, et tundub, et sisse juhatas sellesse 48. aasta otsus Moraderioopiorit suur sõprus. Vee, mis ikkagi mõjutas väga kultuurivaldkond ja Ja, ja see oli niisugune, üsna sünge oli see aeg, kui Arumäe enam ei olnud, direktor. Ja siis, kui me lõpetasime konservatooriumi siis määrati ju Georg Ots, määrati konservatooriumi rektoriks direktoriks. See oli 51. Muide, see direktor ise on kergesti hirmutatav. Siis ta on teiste suhtes erakordselt ebaõiglane ja julm. Ja sõltuv nagu juhuslikest asjaolu täis ja ta ei tea isegi õieti, mida tähendab, ta teab väga hästi, mida ta kartma peal. Ja siis ta on eriti püüdlik. Ja see oli sünge aeg, see, kuidas siis hakati nagu seda konservatooriumi rahvusliku koosseisu pöörama, eks ole. Aga Georg Ots oli just positiivne eritiivne just peegele. Ma praegu räägin, on Bruno lukk. See see, kui korraldati siis niisugune täiendav vastuvõtt, kus korjati kokku need, kes Leningradis ja Moskvas olid läbi kukkunud. Jah. Meeskond, kelle eesmärk oli see konservatooriumi elu muuta? Juurteni nii ära need inimesed, kes rahastab täpselt ja mõistes puhas puhastada ja vaat kuidas nad suutsid Ellerid säästa, sest tõesti ta oli neil hambus. No see, kui see formalism välja mõeldi, Estoniasse, 40 Käsmu basse, otsustasin, ma mäletan ühte koosolekut, kus siis püüti nagu defineerida, mis on formalism. Tähendab, asi oli olemas, aga ikka keegi ei osanud ütelda, mis ta õieti on ja ta nagu andis nii palju võimalusi, Elleron formalist, aga Artur kak ei ole Forralist ja nii edasi. Aga öelge, palun, kui palju see see kõik tuli erialatundidesse kaasa, kui jätta kõrvale, ühesõnaga need need sundi üliõpilased, kes kes võib-olla tulid, nagu te ütlete. Ja vahepeal ma olin läinud ju ülealu juurde, ma lõpetasin konservatooriumi Alumäe juures ja mõnes mõttes oli niisugune, nagu ta hoidid ka omamoodi toidid platsi puhtal, ta ei lasknud neid igasuguseid kontrolle ja niuksed. Arvutasin igasugu asju tundides, Dali, jutukas ärme talle meeldis rääkida, ta rääkis esteetikat, me rääkisime väga palju. See meil seal seal ju oli, alguses oli esteetikaloenguid, hakkaks pidama, Leo, Soonpää pandi kinni, lõpetati ära. Aitab küll. Ja siis toodi Venemaalt, Moskvast toodi üks selle ala spetsialist, sest see oli päris tore inimene, oli üldiselt, aga ta rääkis vene keelt. Ja sel ajal nagu eriti mõni ei oska vene keelt, aga ega me eriti tugevad ei olnud, aga eks me püüdsime aru saada. Vaat selle probleemi juures, tal oli väga palju ideid. Ja nomi ikkagi klassis, mõnikord ei saanud pillikastist välja, ikkagi. Nagu püüdsime selgeks rääkida selle põhitõed, esteetikat. Mõjutasid need tema esteetilised ja ütleme ka omal kombel välja kujunenud loogilised tõekspidamised teie oma mõttemaailma kindlas Nii et te nagu omal kombel toote seda, seda edasi kajab oma tundidesse mingilgi määral kindlasti märkamatult ja midagi pole parata. Itaal. Paljukesi finime päris. Teie nimetasite laevasoonte nime, las ta ütleb just sellega, tähendab vot just täpselt selle oma mõtete ja nii edasi. Et on kahte sorti mõtlejaid. Ühed on tõepoolest, kes mõtlevad välja oma mõtteid ja teised on mäletsejad, ta ei ütle seda halvas tähenduses. Me me mõistame, mis tähendab see, ühesõnaga see tähendab just teiste mõtete omaksvõtmist, omandamist, interpreteerimist ja, ja muud sellist. Kas Alumäe oli isend? Kindlasti oli täitsematele, aga ta siiski väga hästi teadis, mis ümberringi mõeldakse. Ja see hiljem, kui ta oma raamatuid kirjutas, seal märkimisväärne raamat. Ei ta üldiselt tuleks. See pealkiri on nii kaval, et ei jää mul meelde mõtteid viiulimängupedagoogikast, Chivooriustused midagi taolist on see pealkiri ja seal on üks peatükk, on, mida keegi teine ei saaks kirjutada ainult talume. Seal oli nii palju kasutatud selle kaasaegse psühholoogia neid tulemusi ja siiski seda nii viidud kokku selle tõesti meisterlikku pilli. Oluline sest, et seal viiekümnendail te olete, et Eesti oli oluline see esteetiline põhi selgeks rääkida. Et lõpuks inimesed teaksid, mis, Pettusse metoodikasse püüti tuua neid. Pavlovi. Refleksid lugusid. Kes seda loeti, saad palju targemaks, ma soovitan, kõik. See on üks peatükk. Jana õpilastele soovitate lugeda alune teos ja. Märkmed ja Siketi need Temablikatuuri, siis on selge, et ta mõtles täpselt nii, nagu aru. Professor Lippus, mul on väga kahju, meie pooletunnine aeg selle saate jaoks on läbi. Ja mul on väga hea veel, et me jõudsime teiega just selle ja maile mida keegi teine ei ei ole meile rääkinud ja ja mul oli väga huvitav klassikaraadiokuulaja samamoodi selle tõttu ma väga tänan teid ja jälle kohtumiseni.