Kolmapäeval algab juudi süvakultuurifestival Ariel. Me kuulame nüüd muusikanäiteid, esinejalt ja intervjuud kunstilise juhi Jaan-Eik Tulve ka mille tegi Mirje Mändla. Ees on seismas seitsmes juudiisiva kultuurifestival ning klassikaraadio stuudios on tänavuse festivali ideed, kuigi see idee on ju siiski läbi aastate olnud üks tutvustada juudi süvakultuuri, nii nagu festival ütleb, aga võib-olla peaks siis ka tänavusest kavast ja esinejatest lähemalt rääkima ning selleks siia stuudiosse oledki tulnud ja tere, tere, tõepoolest nagu sa märkisid, need. See on ju tegelikult kandev läbi kõigi meie aastat ja see on siis tutvustada juudi kultuuri, juudi kultuuri, kõiki eri tahke, kogu selle suure mosaiigi erinevaid värve Eesti inimestele ja nii nagu juba siin varasematel aastatel on õnnestunud. Oleme siia toonud juudi suurepäraseid, mitte ainult muusikuid, sellepärast et festival ju käib ka läbi kirjanduse läbi loengute läbi filmida. Siiski häbeneda vastate, eestlased on näinud ja kuulnud ja lugenud erinevaid juudi autorid muusikuid, kunstnikke, Marokost, Jeemenist, Iraagist, Kreekast ja tänavu on meil siis suur Rõõm tutvustada eestlastele imelist Andaluusia laulikut Lior Elmal Ljasid või emale, et on ka erinevaid imevorme. Aga tõesti, eks selliseid vapustavaid muusikuid, kes paneb kuulaja oma suurte ornamentidega suurte pikkade ornamentidega pikkade fraasidega, viib nagu sellise emotsionaalse kõrgpunktini või kuskile täiesti äärmuslased on tõesti imeline, mida ta suudab välja võluda või kuidas ta suudab muusikat edasi anda. Ja samas muidugi need on ju laulud, mida ta on kuulnud oma traditsioonis, kasvades, kuigi ta elab Iisraelis, siis Iisraelis on tänapäevani säilinud väga selged rahvusgrupid või sellised päritolumaagrupid, nii elavad maroko juudid tihtipeale ühes kvartalis, Tuneesia juudid, teises Ida-Euroopa juudid, kelle kuskil koos ameerika juudid Jeemeni juudid oma külakese selleni, et et mingil määral tavalise traditsioon kandub edasi ja, ja nii nagu Ljoor Hermanni ja nii on ka paljud teised õppinud siis traditsioonis elades kuuldes vanu laulikuid ja muidugi käies suurte meistrite juures kodus koos nendega laulmas ja tänaseks on ta siis üks nõutumaid sünagoogi kantoreid oma traditsioonis, aga samuti annab ka väga palju kontserte üle maailma ja üks suurepäraseid programme kaasa teeb, on Jordis ralli suur muusikaline kompositsioon, Jeruusalemma erinevad kultuurid, erinevad religioonid, mis kõik on Jeruusalemma kokku tulnud ja, ja Georg Hermanni, jah, siis laulab seal vanu juudi laule. Millise ansambliga ta siia Eestisse tuleb, et ta ei tule siia üksi? Ta tuleb selliseid joonelise saateansambliga, mõned näppepillid, mõned keelpillid, puhkpillid ja mõned löökpillid, nii nagu see tema muusika puhul kõige kõige loomulikum on. Ja üks minu jaoks nagu väga huvitav seik on see, et kontsert toimub Jaani kirik, kas see pole just väga tavaline, selline juudi, traditsiooniline ja vaimulik muusika kõlab kirikus ja sellel aastal nagu ei leitud väga head esimees paika jätta, sinna oli ka esineja kuupäevadega oli seotud ja, ja noh, sellist traditsioonilist muusikat nagu igastahes oli ka ju ei pane. Ja siis ühel hetkel mõtlesime, et mis oleks, kui eks ole, Jaani kirikust, Jaani kirikus on toimunud väga palju selliseid traditsioonilisi muusika kontsert. Meie ise, Vox Clamantisega on seal koos laulnud sufi muusiku lahveri USAsse. Ei ka nii et juba see paik ise on nagu, nagu ka sellisele isegi tavalisel kontserdil käijale hakanud seostuma ka sellise teatud religioosse avatusega. Ja muidugi küsisime Kaljory käest leorelvale jah, ega käest järgi, et kas ta on nõus kirikus laulma, tema oli täitsa rõõmsalt nõus. Samuti küsisime juba Jaani kirikust Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsalu, kes samuti oli väga rõõmus selle sellise dialoogi üle, nii et minu ja nii palju, kui ma paljude inimestega Toob nagu sellise lisa Tartus ja isegi selline kohtumine, selline religioonide neutron, eilne kohtumine, sest tegemist on ikkagi kontserdiga nagu uus rikastav aspekt, nagu sellega on sealjuures tegelikult ju kogu kristlik kultuur on pärit Taismist viidi traditsioonist juudi kultuurist ja seda tuleb ka kristlastena, teame ja teadvustame ja toimub siis kolmapäeva õhtul kell seitse ega mainita Tallinna Jaani kirikus. Et ette võtnud veel mõningaid sündmusi selle nädala jooksul, et järgmiseks alaks David Vseviovi loeng, jah, David Vseviovi loeng vanalinna muusikamajas laupäeval kell viis jällegi selline meie iga-aastane vorm, nagu on siiamaani toonud kaasa ühe loengu mis on alati väga hästi vastu võetud. Loeng on tasuta ja inimesi huvilisi tuleb täpselt just vanalinna muusikamaja saali jagu, nii et kunagi pole keegi pidanud ukse taha jääma ja pole kunagi saal tühi olnud. Ja David Vseviovi, ma arvan, nimi, kellelegi ei pea, ütleme ja on ka temale väga iseloomulik juutide seotusest oktoobrirevolutsioonis ja müüdid ja tegelikkus, sellepärast et väga palju kuulujutte on ju kõik kuulnud. Tarid avab nagu omal ajal palju tagamaid, palju uksi jällegi traditsiooniks saanud, ma ütlen tõesti, et festival, seitsmes aasta, aga juba on tekkinud sellised väga tugevad traditsioonid, et ega David Vseviovi loengu raadio ööülikool salvestab. Pühapäeval, siis on teine kontsert. Kui esimene kontsert on selle traditsiooniline muusika ja ja väga kauge eestlastele tundmatu kõlamaailm, siis pühapäeval kontsert on selline euroopalik Mustpeade kõlab Diana Liivi ja Tallinna keelpillikvarteti esituses. Erich Wolfgang Kornikkoldi muusika Karn kalda on pärit Austria-Ungarist ja hiljem kolmekümnendatel aastatel Hotel. Ta läks Ameerikasse. Tema oli selline täielik imelaps, kuna ta oma esimesed teosed kirjutas juba umbes seal üheksakümneaastaselt ja tunnustatud suured teosed minust. Balleti kirjutasite juba 12 aastalt või kõndise juba ette ka siis, kui ta oli 12. Gustav Mahler, kellest sellel aastal räägitakse väga palju. Maaler näitas kord gold, magantaati aastal 1906 ja maaler pidas teda muusikaliseks geeniuseks ja ilmselt ta ei olnud ainus sellise kõrge hinnangu andja. Jah, on küll, jah. Kui juba jah, lapsena ennustati talle väga suurt tulevikku, maaklerid sa nimetasid ja väga paljud teised tule, aeglased Zemlinski kujud hindasid teda väga. Ta hakkas ise veel pärast dirigent keerima, noh nii nagu paljud tolle aja suured heliloojad. Ja siis kolmekümndatel aastatel ta läks edasi USA. Kas seal on muidugi tol ajal Viinis, kus ta minu arust elas, juba muutus juutidel elu väga raskeks, nii et seal nagu väga palju võimalusi üllatki ja siis Ameerikast sai suurema tuntuse kui filmi helilooja tollel ajal nagu kõikidele suurtele Hollywoodi filmidele on just tema muusika kirjutanud, pälvinud ka auhinna näiteks Robin Hoodi seikluste filmimuusika eest 38. aastal tema muusika dialoogis Arvo Pärdi muusikaga. Jällegi väga-väga huvitav kooslus on siis pühapäeva õhtul ja selle kontserdi algusaeg oli seitse musta Pärmas. Seal laulis bariton Puškov süüs koos inglise rahvusliku ooperi orkestriga ja kõlas Erich Wolfgang Korncoldi pala ooperist surnud linn. Nõnda lõppes tutvustus lõik täna, mille tegi Mirje Mändla. Intervjueerisin Ariel festivali kunstilist juhti Jaan-Eik Tulve, et kuulasime ka muusikanäiteid sellelt festivalilt, mis algab sellel nädalal kolmapäeval, kolmandal novembril.